2-15-121852/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-121852

Tsiviilasi

XXX

Korteriühistu

hagi

XXX

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX Korteriühistu (registrikood XXX, asukoht

XXX)

Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX(e-post XXX)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht, XXX)

Kostja lepinguline esindaja: XXX(e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

30. mai 2016.a.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXKorteriühistu hagi XXX vastu osaliselt.

2. Mõista XXX XXX Korteriühistu kasuks välja kommunaalkuludelt arvestatud

viivised perioodi 01.03.2015 – 31.10.2015 kohta summas 10,39 eurot.

3. Jätta rahuldamata XXXKorteriühistu kommunaalkulude põhinõue XXXvastu

perioodi 01.03.2015 – 31.10.2015 kohta summas 484,20 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kui

menetlusosaline

soovib

asja

läbivaatamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

XXX Korteriühistu esitas 14.10.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

XXX vastu võlgnevuse saamiseks. 23.10.2015 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis

on võlgnikule 23.10.2015 kätte toimetatud. Võlgnik esitas 29.10.2015 nõudele vastuväite,

milles tunnustas nõuet osaliselt, st summas 102,19 eurot. Seoses võlgniku vastuväitega

lõpetas Pärnu Maakohus 16.11.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus tegi 01.12.2015

maksekäsu määruse summa 102,19 euro osas ning 11.12.2015 määrusega kohustas avaldajat

esitama nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ülejäänud võlgnevuse sissenõudmiseks.

Avaldaja esitas hagi 29.12.2015.

Hagiavalduses nõutakse kostjalt kommunaalkulude põhivõlgnevuse 484,20 euro ja viiviste

10,39 euro tasumist. Vastav võlgnevus puudutab perioodi 01.03.2015-31.10.2015.

Hagiavalduses

märgitakse,

et

tsiviilasjas

nr

2-15-102388

on

sõlmitud

kostja

kommunaalkulude võlgnevuse osas kompromiss võlgnevuse osas, mis on tekkinud kuni

28.02.2015. Vastava kompromissi alusel kohustus kostja tasuma 3505,70 eurot. Kostja on

tasunud selle summa 27.09.2015. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlg seisuga 31.10.2015

596,78 eurot, millest tuleb maha arvestada käesoleva tsiviilasja raames 01.12.2015 tehtud

maksekäsu määruse alusel 102,19 eurot. Selle tulemusena kujunebki võlgnevuse summaks

kokku 494,59 eurot, millest viivised on 10,39 eurot.

Kostja vastus

Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Tsiviilasja nr 2-15-102388 raames on

sõlmitud kostja kommunaalkulude võlgnevuse osas kompromiss kuni 28.02.2015 tekkinud

võlgnevuse osas. Vastava kompromissi alusel kohustus kostja tasuma 3505,70 eurot. Kostja

on tasunud selle summa 27.09.2015. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud nõuda hageja

poolt enne 28.02.2015 tekkinud võlgnevusi, kuivõrd need on loetud tasutuks kompromissi

alusel tasutud summaga.

Lisaks leiab kostja, et hageja on arusaamatult ja põhjendamatult muutnud oma nõude suurust

maksekäsu kiirmenetluselt üleminemisel hagimenetlusse. Kostja täpsustab, et maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel märkis hageja võlgnevuse suuruseks 537,25 eurot. Kostja

tunnustas nõuet summas 102,19 eurot. Kohus tegi 01.12.2015 maksekäsu ning kostja tasus

23.12.2015 hagejale 102,19 eurot. Seega peaks aritmeetiliselt kujunema hagis nõude

summaks 435,06 eurot (537,25-102,19). Eeltoodule vaatamata nõuab hageja arusaamatul

põhjusel 494,59 euro tasumist.

Kostja toob esile, et ta on hagejale tasunud 261,98 eurot 22.06.2015; 102,19 eurot 23.12.2015

ja 31,85 eurot 29.10.2015, kokku 396,02 eurot. Need summad on tasutud perioodil

01.03.2015-30.09.2015 esitatud arvete katteks. Nimetatud perioodi arvete summa oli 385,99

eurot ning seega on kostja tasunud rohkem 10,03 euro võrra, kui eelnimetatud perioodi arvete

alusel tasuda tulnuks. Eeltoodu alusel leiab kostja, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet summas

494,59 eurot.

Kostja märgib, et lisaks eelmainitud summadele on kostja tasunud 30.03.2016 ja 15.04.2016

oktoobri, novembri ja detsembri eest kokku 326,18 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud

tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse

kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 lg 1 kohaselt

otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad

maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused

ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa

suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

KOS § 8 lg 1 järgi kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust

niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse

tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele

vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt

elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja

energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui

korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu

juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas

iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest

kuupäevast arvates.

Käesolevas tsiviilasjas toimus 30.05.2016 kohtuistung, kus kostja tunnistas hageja viiviste

nõuet summas 10,39 eurot. Seega pole viiviste summa osas poolte vahel vaidlust ning TsMS §

231 lg 2 ja lg 4 tulenevalt on kostja selle omaks võtnud. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt

hageja nõude viiviste osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 10,39

eurot.

Hageja nõuab kostjalt kommunaalkulude põhivõlgnevuse 484,20 euro tasumist.

Kohus märgib, et 11.03.2016 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt on kostja

kommunaalkulude võlgnevus kujunenud perioodil 01.03.2015-31.10.2015. Kostja on

seisukohal, et ta on kõik võlgnevused tasunud. Seega analüüsib kohus alljärgnevalt, millises

summas oli kostja eelnimetatud ajaperioodil kohustatud kommunaalmakseid tasuma ning kas,

millal ja millises ulatuses on kostja need tasunud.

Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks arved ning võlgnevuste koondtabelid

10.02.2016 (tlk 49) ja 12.04.2016 (tlk 78). Kohus märgib, et antud juhul on põhjendatud

lähtuda hageja poolt arvestatud võlgnevuse summa kontrollimisel arvetest, mitte

koondtabelitest. Kohus selgitab, et poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on teinud hagejale

kommunaalkulude katteks järgmised maksed: 261,98 eurot 22.06.2015; 31,85 eurot

29.10.2015 ja 102,19 eurot 23.12.2015, 234,80 eurot 30.03.2016 ja 91,38 eurot 15.04.2016.

Kohus selgitab, et 10.02.2016 esitatud koondtabel ei ole käesoleval hetkel enam ajakohane,

kuivõrd ei kajasta kõiki laekumisi ning tabelis näidatud põhinõude ja viiviste lõppsummad ei

ole kooskõlas hageja poolt nõutud summadega. 12.04.2016 koondtabelis on hageja kostja

poolt vastavad summad osaliselt kajastanud kostja vastu esitatud arvetena. Kohus asub

eeltoodust tulenevalt seisukohale, et koontabelites sisalduvad andmed on eksitavad ning

seetõttu tuleb lähtuda põhivõlgnevuse summa kontrollimisel arvetel näidatud andmetest,

kuivõrd kostja kohustus tasuma summad arvete alusel.

Arve nr 3 31.03.2015 kohaselt kuulus tasumisele ilma viiviseta 141,14 eurot.

Arve nr 04-2 30.04.2015 kohaselt kuulus tasumisele ilma viiviseta 110,77 eurot.

Arve nr 05-2 31.05.2015 kohaselt kuulus tasumisele ilma viiviseta 33,35 eurot.

Arve nr 6 30.06.2015 kohaselt kuulus tasumisele ilma viiviseta 2,27 eurot.

Arve nr 7 31.07.2015 kohaselt kuulus tasumisele ilma viiviseta 33,22 eurot.

Arve nr 8 31.08.2015 kohaselt kuulus tasumisele ilma viiviseta 33,38 eurot.

Arve nr 09-2 30.09.2015 kohaselt kuulus tasumisele ilma viiviseta 31,85 eurot.

Arve nr 1015/2 31.10.2015 kohaselt kuulus tasumisele ilma viiviseta 91,38 eurot.

Kohus märgib, et pooled on tsiviilasjas nr 2-15-102388 sõlminud kompromissi

kommunaalkulude võlgnevuse tasumiseks kuni 28.02.2015 tekkinud võlgnevuste osas.

Vastava kompromissi alusel kohustus kostja tasuma 3505,70 eurot. Poolte vahel puudub

vaidlus, et kostja on tasunud selle summa 27.09.2015. Eeltoodust tulenevalt selgitab kohus, et

hagejal puudub õiguslik alus nõuda enne 28.02.2015 tekkinud võlgnevusi, kuivõrd

kompromissi sõlmimisega on hageja nõustunud, et kõik kommunaalkuludest tulenevad

võlgnevused loetakse kompromissi summa tasumisel tasutuks. Seega on hagejal õigus

kommunaalkulude võlgnevust uuesti hakata arvestama alates 01.03.2015. Seetõttu tuleb

ülalmainitud arvete puhul võlgnevuse väljaselgitamisel arvesse võtta üksnes pärast

28.02.2015 tekkinud võlgnevusi. Kohus märgib selgitavalt, et hageja nõuab viiviseid kokku

summas 10,39 eurot ning kostja on need omaks võtnud. Seega tuleb ülalmainitud arvetel

näidatud viivised jätta tähelepanuta ja lähtuda hageja nõudest, st sellest, et viiviste summa on

kokku 10,39 eurot.

Kohus on seisukohal, et kokku oli hagejal esitatud arvete alusel õigus perioodi 01.03.2015-

31.10.2015 eest nõuda 477,36 eurot. Hagiavaldus esitati kohtusse nimetatud perioodi

võlgnevuse sissenõudmiseks TsMS § 486 lg 2 tulenevalt 14.10.2015. Kostja oli seega enne

hagiavalduse esitamist tasunud kõnealuse perioodi võlgnevuse katteks 261,98 eurot

(22.06.2015 maksekorraldus) ja 31,85 eurot (29.10.2015 maksekorraldus). Kohus märgib

selgitavalt, et summa 31,85 eurot tasuti septembrikuu kommunaalkulude eest tähtaegselt.

Arvel nr 09-2 (tlk 27) oli maksetähtajaks märgitud 31.10.2015 ning arve tasuti 29.10.2015.

Seega ei olnud hagi esitamisel (TsMS § 486 lg 2) arvel nr 09-2 (tlk 27) näidatud summa

sissenõutav veel. Eeltoodu alusel oli hageja põhjendatud nõue hagiavalduse esitamisel (TsMS

§ 486 lg 2 kohaselt määratletaval hetkel ehk 14.10.2015 183,53 eurot (477,36-261,98-31,85).

Ülejäänud maksed kommunaalkulude katteks on kostja teinud pärast hagiavalduse esitamist

TsMS § 486 lg 2 tulenevalt.

Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja poolt pärast hagiavalduse esitamist tehtud maksetega

on tasutud kõik perioodi 01.03.2015 – 31.10.2015 kommunaalkulud.

Perioodil 01.03.2015 – 30.09.2015 tekkinud kommunaalkulude suuruseks on 385,98 eurot.

Kostja on 30.03.2016 hagi vastuses esile toonud, et on 22.06.2015; 29.10.2015 ja 23.12.2015

maksetega vastava perioodi kommunaalkulud hagejale tasunud. Kohus märgib, et vastavate

kuupäevade maksekorraldustega on tõendatud maksete tegemine kokku summas 396,02 eurot.

Seega asub kohus seisukohale, et perioodi 01.03.2015 – 30.09.2015 osas puudub kostjal

võlgnevus hageja ees ning kostja on teinud muu hulgas maksed ettenähtust 10,04 eurot

suuremas summas. Selgitavalt märgib kohus, et 23.12.2015 tasutud makse summas 102,19

eurot on tehtud Harju Maakohtu 01.12.2015 maksekäsu alusel ja sellega tasuti eelnevate

perioodide eest viivituses olevaid kommunaalkulude võlgu. TsMS § 486 lg 2 tulenevalt

toimus selle makse tegemine pärast hagiavalduse esitamist.

Kostja on tasunud lisaks kommunaalkulude katteks 234,80 eurot 30.03.2016 ja 91,38 eurot

15.04.2016. Seega on tasutud ka oktoobrikuu arve nr 1015/2 summas 91,38 eurot. Samas peab

kohus oluliseks märkida, et oktoobrikuu arve nr 1015/2 maksetähtaeg oli 30.11.2015 ning

hageja nõudis selle tasumist 29.12.2015 esitatud hagiavalduses, kui maksekäsu

kiirmenetluselt toimus üleminek hagimenetlusele. Seega tasus kostja vastava summa

viivitusega ja pärast hagiavalduse esitamist.

Kohus on tuvastanud, et käesolevaks hetkeks on kostja tasunud hagejale kõik

kommunaalkulude põhivõlgnevused hagiavalduses nõutud perioodi eest. Sealjuures

oktoobrikuu arve nr 1015/2 summas 91,38 eurot on tasutud hilinemisega ning pärast

hagiavalduse esitamist.

Kohus on seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kohus jätab põhinõude

osas hagi rahuldamata ja rahuldab hagi viiviste nõudes. Kohus mõistab välja kostjalt hageja

kasuks viivised summas 10,39 eurot.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. Kohus arvestades, et hagi rahuldati osaliselt ning kohtumenetluse põhjustas

kostja maksete tasumisega viivitamine leiab, et menetluskulud tuleb poolte endi kanda jätta.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis puudub vajadus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik