3-15-1873/69 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1873

Haldusasi

N. R.’a kaebus Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2015 otsuse nr 34 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja N.R., volitatud esindaja advokaat Ivo Kallas, nõustaja M.R. Vastustaja Kuusalu vald, volitatud esindaja Kadi Raudla

Kolmandad isikud: OÜ Maaõhk (registrikood 12012333), volitatud esindaja Endrik Viru OÜ Maakoht (registrikood 12012362), volitatud esindaja Endrik Viru OÜ Maamaja (registrikood 12012379), volitatud esindajad Deivi Vaht ja Endrik Viru Kaasatud haldusorgan Harju maavanem, volitatud esindaja Jaan Saulin Asja läbivaatamise kuupäev 26.05.2016.a Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata kolmanda isiku OÜ Maamaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.11.2015 määrus, millega kohus

peatas esialgse õiguskaitse korras Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2015 otsuse nr 34 täitmise kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

5. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 07.07.2016. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kuusalu Vallavalitsuse 23.12.2010 korraldusega nr 1052 „Salmistu küla Nurga kinnistu detailplaneeringu algatamine ning lähteülesande kinnitamine“ (I kd, tl 10) algatati Kuusalu vallas Salmistu külas asuva Nurga kinnistu (XXXXX:XXX:XXXX) detailplaneering, mille eesmärgiks on kinnistu jagamine elamukruntideks. Detailplaneering võeti vastu Kuusalu Vallavalitsuse 21.12.2012 korraldusega nr 970, detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 25.01.-08.02.2013 (I kd, tl 13 pöördel). Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 13.03.2013 (I kd, tl 40-43).

2. Harju maavanem teostas detailplaneeringu üle korduvalt järelevalvet (seisukohad : 06.06. 2013 nr 6- 7/2013/2544 (I kd, tl 46); 28.10.2013 nr 6-7/2013/2544 (I kd, tl 47-52); 26.05.2014 nr 6-7/2014/1840 (I kd, tl 54-57); 18.09.2014 nr 6-7/2014/1840 (I kd, tl 60-69); 10.11.2014 nr 6-7/2014/1840 (I kd, tl 64-67) ja andis 10.11.2014 kirjaga nr 6-7/2014/1840 (I kd, tl 64-67) detailplaneeringule heakskiidu.

3. Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2015 otsusega nr 34 „Salmistu küla Pedassaare tee 92 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ (I kd, tl 13-15 ja 141-143 kehtestati Salmistu küla Pedassaare tee 92 kinnistu (XXXXX:XXX:XXXX) detailplaneering.

4. N.R. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2015 otsuse nr 34 „Salmistu küla Pedassaare tee 92 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks (tl 2–

8 ja 82-88).

Tallinna Halduskohtu 21.09.2015 kohtumäärusega (I kd, tl 91-93) võttis kohus kaebuse menetlusse kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud osas, tunnistas vastustajaks Kuusalu valla ja kaasas kolmandate isikutena menetlusse OÜ Maaõhk (registrikood 12012333), OÜ Maakoht (registrikood 12012362), OÜ Maamaja (registrikood 12012379).

Sama määrusega tagastas kohus kaebuse avalikes huvides esitatud osas: 1) Planeeringu lähtematerjal ei kajasta reaalset olukorda, vaid põhineb neli aastat tagasi tehtud topo-geodeetilisel mõõdistusel, mida täna ei saa enam adekvaatseks pidada. Sellega rikutakse avalikke huve keskkonnasäästlikule planeerimisele, otseselt ka planeeritava ala elanike huve nõuetelevastavate infrastruktuuride rajamisele. Maapinna ebaõigete kõrgusmärkide tõttu ei vasta maapinna kuivendamiseks ettenähtud äravoolud tegelikele vajadustele. Olemasoleva olukorra ebaõige kajastamine planeeringus on avalike huvide eiramine, kuivõrd kajastab ebaõigesti planeeringu realiseerimiseks vajalike tööde ja maa-ala planeerimismuudatuste mahtu; 2) planeeringust ei nähtu, kas pos 2 krundil olemasolev salvkaev on praegu kasutuses ning kuidas arvestatakse kõigi sealt tarbevett saavate isikute huvidega uues planeeringus; 3) planeeringus kavandatava krundil pos 1 praegu põhjapoolsel küljel olemasoleva idalääne suunalise kraavilõigu asemele tulnuks planeerida vastav sadevete drenaaži torustik või lahendada kraavi koguneva vee edasine saatus. Seda ei ole tehtud, mistõttu võib kraavi likvideerimisel tekkida üleujutusoht, millega rikutakse kõigi planeeringuala ja selle lähinaabrite õigusi oma maatüki tavapäraseks kasutamiseks; 4) tuletõrje veevõtukoht on planeeritud liiga kaugele, mistõttu ei ole planeeringus toodud lahendus kooskõlas projekteerimisnormidega. Lahti ei ole seletatud tuletõrjevee mahuti ehitamise, nõuetelevastavuse ja omandiga seotud küsimusi. Tuletõrjevee nõuetelevastava kättesaadavuse tagamata jätmisega kahjustatakse avalikes huvides tagatud vastava teenuse kättesaadavust ja seatakse ohtu ümberkaudsete elanike turvalisus; 5) planeerimispõhimõtetega on vastuolus rajada kergliiklustee elamukrundi pos 6 idapiiri äärde perspektiivsena, kuna teeservituuti ei saa planeerida ilma sõiduja kergliiklusteed planeerimata. Praegune lahendus jätab lõunapoolsete kinnistute omanikele juurdepääsutee küsimuse lahtiseks, rikkudes sellega nende huve oma asja vabalt kasutada;

6) kooskõlas kehtivate planeerimispõhimõtetega oleks tulnud transpordimaa sihtotstarbega teemaakrunt pos 7 planeerida kuni Pedassaare tee 92 kinnistu lõunapoolse piirini, mitte tupikteena. Planeering välistab võimaluse planeeritavast kinnistust lõuna poole jäävatelt kinnistutelt avalikult kasutatavale teele mõistliku ja säästliku juurdepääsutee rajamise. Seesugune lahendus on vastuolus planeerimise põhimõtetega ja avalike huvidega; 7) 3,5m laiuse sõiduteega planeeritud 8,0m laiune transpordimaa sihtotstarbega teemaakrunt pos 7 ei vasta kehtivatele projekteerimisnormidele ega ole õiguspärane. Sellega seatakse ohtu muuhulgas ka avalike teenuste kvaliteetne kättesaadavus, mis ekstreemsemates olukordades võib seada ohtu inimese elu ja tervise; 8) vastuolus kehtivate normidega kruusakattega teede planeerimine rikub elanike õigust puhtale ja tolmuvabale keskkonnale; 9) planeeringust ei selgu tehnilised tingimused veevarustuse planeerimiseks, kuid planeeringu põhijoonise järgi lõpeb olemasoleva veetorustiku ots krundi pos 6 idapoolsel küljel asuvas kraavis ning see ei vasta tsentraalvee planeerimise üldistele normidele. Ebakvaliteetse joogiveega varustamise planeerimine on vaadeldav avalike huvidega vastuolus oleva planeeringu kehtestamisena, rikutud on elanike õigust saada kvaliteetset joogivett; 10) muudetud on katastriüksuse aadresse, kuid planeeringu põhijoonisel kajastuvad endiselt vanad aadressid. Kohtumäärus jõustus kaebuse osalise tagastamise osas edasi kaebamata 14.10.2015.

5. Tallinna Halduskohtu 03.11.2015 määrusega (II kd, tl 1-4) kaasas kohus arvamuse andmiseks menetlusse Harju maavanema ja rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas esialgse õiguskaitse korras Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2015 otsuse nr 34 täitmise kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

6. Tallinna Halduskohtu 22.02.2016 määrusega luges kohus kaebuse tähtaegselt esitatuks (II kd, tl 65-66). Kohtumäärus jõustus 12.03.2016 (II kd, tl 66 pöördel).

KAEBAJA SEISUKOHAD

7. Kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud sellega, et teemaakrunt pos 7 on praeguses planeeringus tupikteena, mis rikub kaebaja õigust oma asja vabalt kasutada. Praegune planeering näeb Pedassaare tee 92 maaüksusest kuue elamuehituskrundi planeerimise selliselt, et avaliku kasutusega Pedassaare teest lõigatakse ära praegusest Pedassaare tee 92 kinnistust lõunapoole jäävate kinnistute võimalus rajada tulevikus Pedassaare teele juurdepääsutee. Praegune tupiktee planeering välistab sisuliselt igasuguse võimaluse planeeritavast kinnistust lõuna poole jäävatelt kinnistutelt avalikult kasutatavale teele mõistliku ja säästliku juurdepääsutee rajamise, s.o peale planeeringu praegusel kujul realiseerimist oleks nende maatükkide juurepääsu korraldamine oluliselt kulukam. Et tagada juurdepääs kaebaja Uuemetsa kinnistule, oleks tulnud kooskõlas kehtivate planeerimispõhimõtetega transpordimaa sihtotstarbega teemaakrunt pos 7 planeerida vastavalt esitatud plaanile kavandatavate kruntideni pos 4 ja pos 5 viiva tupiktee pikendusena kuni Pedassaare tee 92 kinnistu lõunapoolse piirini.

8. Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 p 2 kohaselt peab planeerimismenetluse korraldaja tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Kehtiva planeerimisseaduse (PlanS)§ 12 lg 1 ja 2 näevad ette keskkonnasäästliku planeerimise ning juba olemasolevate lahenduste eelistamise. Kuigi vaidlustatava detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadusest, ei tähenda see, et kehtivasse seadusesse tänaseks sissekirjutatud põhimõtted varem ei kehtinud. Nii näiteks näeb maakorralduse seaduse (MaakS) § 5 lg 2 p 4 ette kinnisasjale otstarbeka juurdepääsu tagamise ning MaakS § 5 lg 1 sätestab nõude kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks ja majandamiseks. Kaebaja hinnangul ei kätke need põhimõtted kitsalt üksnes planeeritavat kinnisasja, vaid kohustavad planeeringu koostamisel muuhulgas ka planeeringu ala naaberkinnistuid puudutavate ning lisaks planeerimishetkele ka tulevikus esilekerkivate õigustega arvestama.

9. Praeguses planeeringus nähakse ette kergliiklustee rajamine planeeritava kinnistu idaserva. Kergliiklustee on mõeldud liiklemiseks jalgsi ja jalgratastega. Kuigi vaidlustatava vallavolikogu otsuse järgi just kui oleks viidud planeeringusse sisse planeeritud kergliiklustee alale ka sõidutee planeerimine, siis tegelikult see planeeringust ei nähtu. See tähendab, et praegune planeering ei näe ette mitte mingisugust võimalust lõunapoolsetele kruntidele juurdepääsuteed rajada.

10. Isegi, kui arvestada hüpoteetiliselt, et planeeringus ettenähtud kergliiklustee kohale ehitada ka autodele sõitmiseks mõeldud tee, siis ei ole sealt kaudu Uuemetsa kinnistule juurdepääsutee loomine mõistlik ega ka nõuetele vastav.

Normide järgi ei saa planeerida sõiduteed 6 m servituudi alale, see jääb liiga kitsaks. Nimelt tuleb detailplaneeringu koostamise kohustusega tiheasustusalal avalike teede koos viimastelt mahasõitude planeerimisel lähtuda kehtivatest projekteerimisnormidest ehk käesoleval juhul Eesti standardist EVS 843:2003 „Linnatänavad“. Uutes planeeringutes, millega planeeritakse avalikele teedele-tänavatele nõuetekohased teemaakrundid, tuleb osundatud EVS 843:2003 (p. 7) järgi lähtuda projekteerimise lähtetasemest „Hea“ (H). Kui tingimused ei võimalda valida parameetreid lähtetaseme (H) järgi (eelkõige teede rekonstrueerimise korral), valitakse lähtetase „Rahuldav“ (R), milline tagab vastuvõetava liikluseja keskkonnakvaliteedi taseme. Minimaalne avalikule teele planeeritav teemaa laius uute planeeringute puhul ei või olla alla 12,5 m, kusjuures kahesuunalise sõidutee minimaalne laius projektkiirusel max 50 km/h võib „rahuldava“ ja „erandliku“ projekteerimistase puhul olla 6,0 m ja „hea“ projekteerimistaseme korral 6,5 m, ning tee muldkeha min laius vastavalt 7,0 m ja 7,5 m.

Tupiktee pikendamise korral kujuneks juurdepääsutee pikkuseks ca 55, samas kui idaserva kaudu juurdepääsutee rajamisel kulgeks tee üle kahe teise kinnistu ning selle pikkus kujuneks ca 248 m. Oluline on seegi, et tupiktee pikendamisega kulgeks tee mööda olemasolevat tasast maatükki, kuid idaserva kaudu tee rajamisel peaks selle üle kahe kraavi ehitama. On ilmne, et tasasele ja tugevale pinnasele tee ehitamise hind jooksva meetri kohta on oluliselt odavam, kui selle rajamine üle kraavide (tuleb ehitada täiendavad sillad või truubid), rääkimata tee pikkusest tulenevast täiendavast kulust.

11. Kohe peale detailplaneeringu algatamist pöördus kaebaja oma 30.05.2011 kirjaga Kuusalu Vallavalituse (Vallavalituse) poole palvega arvestada planeeringus juurdepääsutee vajadusega temale kuuluvale Uuemetsa kinnistule. Kaebaja selgitas oma kirjas, et juurdepääs oleks tagatud, kui planeeritavat tupikteed pikendataks vaid 55 m võrra, s.o kui tee planeeritaks kuni planeeritava krundi piirini. Kaebaja soovib juurdepääsutee lahendamist eelkõige seetõttu, et ta soovib hakata oma kinnistule maja ehitama. Sellel eesmärgil esitas ta 06.02.2013 Vallavalitusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks. Kaebaja kirjale mingisugust vastust ei tulnud ning projekteerimistingimuste väljastamine lükati Vallavalituse otsusega edasi kuni detailplaneeringu kehtestamiseni.

12. Peale detailplaneeringu avalikku väljapanekut esitas kaebaja Vallavalitusele omapoolsed vastuväited, milles palus muuhulgas taaskord arvestada Uuemetsa kinnistule juurdepääsutee vajadusega. Samuti palus juurdepääsutee vajadusega arvestada Uuemetsa kõrval asuva Metsa 2 (uue aadressiga Metsa) kinnistu omanik T.M.. Vallavalitsuse 04.03.2013 kutses avalikule arutelule on avaldatud, et kaebaja soov tupiktee pikendamiseks kuni krundi piirini on igati mõistlik ning vastav ettepanek tehti ka planeeritava kinnistu omanikule. Kuid viimane sellise lahendusega ei nõustunud. Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 13.03.2013, kus samad küsimused uuesti üles tõstatati, kuid rahuldava tulemuseni ei jõutud.

13. Detailplaneering saadeti 21.05.2013.a maavanemale järelevalve teostamiseks, mille peale maavanem esitas omapoolse vastuse 06.06.2013, kus ta juhtis tähelepanu ja rõhutas, et detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada lisaks otseselt planeeritava kinnistu omaniku huvidega ka kõigi teiste kinnistu omanike huvidega, kes üht või teistpidi on planeeringust puudutatud. Maavanem esitas järelevalve menetluse raames oma täiendava seisukoha 28.10.2013, milles toetas täilikult kaebaja seisukohta lahendada juurdepääsutee küsimus detailplaneeringuga ning ka taotlust rajada juurdepääsutee üle planeeritava kinnistu tupiktee pikendusena kuni krundi piirini.

14. Vallavalitsuse 03.04.2014 vastuses maavanemale ei toeta planeeringu koostaja kaebaja soovitud ning maavanema poolt toetatud lahendust tupiktee pikendamiseks ning on selgitatud, et tee rajamine Nurga kinnistu lääneküljele on kinnistu omanikule liigselt koormav. Seejuures ei selgu, millistel kaalutlustel sellisele järeldusele on tuldud või kuidas täpsemalt selline juurdepääsutee rajamine Nurga (Pedassaare tee 92) kinnistu omanikku ülemäära koormaks. Vallavalitsus asus seisukohale, et ei ole välistatud, et naaberkinnistu omanikud lepivad planeeringu realiseerimise järgselt kokku teisiti, sõlmides omavahel lisa juurdepääsuks täiendavad notariaalsed lepingud. Kaebaja hinnangul läheb selline seisukoht planeerimise eesmärkidega vastuollu – kui juba planeeringus endas nähakse ette, et kinnistu omanikud peaksid planeeringu realiseerimise käigus planeeringus ettenähtud lahendusest erinevaid lahendusi hakkama otsima, siis puuduks sellisel planeerimisel üldse igasugune mõte. Ka maavanema 26.05.2014 vastuses peetakse läbi mitme kinnisasja juurdepääsu planeerimist ebaõigeks ning rõhutatakse korduvalt vajadust planeerida juurdepääs kaebaja kinnistule läbi Nurga (Pedassaare tee 92) kinnistu ehk siis nii, nagu kaebaja on seda kogu menetluse kestel teha palunud.

15. Järjekordses vastuses maavanemale märgib Vallavalitsus oma 11.08.2014 kirjas sisuliselt seda, et peab planeeringus olulisimaks mitte kõigi puudutatud isikute huvide kaitset, vaid üksnes planeeritava kinnisasja omaniku huvide kaitsmist. Nimelt märgitakse vastuses maavanemale, et kahe kõne all oleva võimaliku juurdepääsutee kaalumisel „tuli välja valida otstarbekaim, mis oleks ka Nurga kinnistu omanikule sobilikum ja vähem koormav“. See, kas säärane lahendus ka lõunapool olevate kinnistute omanike seisukohalt ülemäära koormav on, ei peetud vajalikuks kaaluda. Veelgi enam, kirjas on selgesõnaliselt märgitud, et see, „kuidas tagumiste metsakinnistute – Uuemetsa, Metsa ja Marimetsa omanikud omavahelise liiklemise kinnistutel kokku lepivad, ei sõltu enam Nurga kinnistu planeeringu lahenditest“. Kaebaja hinnangul kajastub ainuüksi sellisest avaldusest Vallavalitsuse selgelt erapoolik seisukoht, mis eelistab töös oleva planeeringu n.ö läbi suruda ilma puudutatud isikute huvidega arvestamata. Asjaolu, et pikema ja oluliselt kallima juurdepääsutee lahenduse juurde jäämine ei arvesta mitte mingil viisil planeeritavast kinnistust lõuna poole jäävate kinnistuomanike huvidega, näitab Vallavalitsuse ühekülgset ja kitsast hinnangut tegelikult eksisteerivale olukorrale. Jääb arusaamatuks, kuidas koormab tupiktee pikendamine Nurga

(Pedassaare tee 92) kinnistu omanikku ülemäära. Olgu märgitud, et Uuemetsa kinnistu omanik on kogu menetluse kestel rõhutanud, et ta on valmis lisanduva 55 meetrise tee ise omal kulul välja ehitama.

16. Maavanema 18.09.2014 kirjas on maavanem lõpuks sisuliselt Vallavalitsusele alla andnud ja loobunud juurdepääsutee nõudmisest ning möönnud, et lõplik juurdepääsutee küsimus tuleb siiski lahendada tsiviilkorras vastavalt asjaõigusseaduse sätetele. Kaebaja nõustub sellega, et juurdepääsutee küsimuse lahendamine on lõppastmes kinnistu omanike endi lahendada, kuid kohalik omavalitsus peab siiski nägema planeeringus ette maakorralduslikult kõige mõistlikuma variandi, olenemata sellest, kas pooled on tee rajamises kokkuleppele jõudnud või mitte.

17. Kogu detailplaneeringu menetlemise kestel ei ole Vallavalitsus maavanema sisulisi muudatusettepanekuid planeeringusse sisse viinud, vaid on üksnes põhjendanud oma kirjades, miks tema hinnangul planeeringus sisalduv lahendus on sobilik. Kusjuures Vallavalitsus väitis maavanemale eksitavalt, et kinnistu idaserva kavandatud kergliiklustee asemele planeeriti lõunapoole jäävate kinnistute juurdepääsu teeks sõidutee servituut, tegelikkuses planeeringus sellist muudatust ei kajastu, planeeringus on nähtud ette üksnes kergliiklustee ja viimane ei ole mõeldud autodega liiklemiseks, seega ei saa seda juurdepääsuteeks nimetada.

18. Maavanem andis 10.11.2014 kirjas detailplaneeringule lõpuks heakskiidu just sellisena, nagu Vallavalitsus seda oli maavanemale presenteerinud ja eksitavalt põhjendanud. Selle põhjal asus maavanem seisukohale, et planeeringu koostaja on ka juurdepääsu küsimusega piisavalt tegelenud. Kaebaja hinnangul ei ole aga antud juhul asjaga tegelemine mingisuguse lahendamiseni viinud, mistõttu ei ole maavanema poolt teostatud järelevalvest hoolimata planeering kõigi osapoolte huvidega arvestav. Sisuliselt ei ole Vallavalitsus maavanema ettepanekuid arvestanud ning asi on sisuliselt siiamaani lahendamata, mistõttu ei oleks maavanem saanud sellisele planeeringule ka heakskiitu anda.

19. Kaebaja on seisukohal, et planeeringuga lahendatakse eelkõige maakorralduslikud küsimused ning töötatakse välja optimaalselt parim võimalik lahendus, mis peaks olema kõigi puudutatud isikute, s.h avalike huvidega arvestav. Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 9 lg 2 p-dest 13 ja 16 tulenevalt peab planeeringus välja selgitama, milliseid servituute ja kinnisomandi kitsendusi peaks planeeritavale alale kavandama. See, kas üksikud detailplaneeringuga puudutatud isikud mingite konkreetsete lahenduste realiseerimises kokkuleppele jõuavad, ei saa muuta ühte või teist objektiivset vajadust vähem optimaalsemaks või maakorralduslikult ebaotstarbekaks.

Riigikohtu Halduskolleegiumi 15.05.2013 kohtuotsuse nr 3-3-1-78-12 p-s 11 on asutud seisukohale, et „kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostajana ei anna lõplikku hinnangut, kas teeservituudi seadmine planeeringuala kinnistutele on asjaõigusseaduse järgi võimalik ja põhjendatud. Seda saab otsustada üksnes kohus hagita menetluses. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kaaluda erinevate planeerimismenetluses osalejate huvisid, kas ja milliste kinnistute kaudu on juurdepääsu võimaldamine mõistlik ja otstarbekas ning riivab kõigi osalejate huvisid kõige vähem.

Sealhulgas peab kohalik omavalitsus hindama, kas ühe isiku huvi ehitustegevuseks, millega kaasneb juurdepääsutee tihedam kasutus ehitamise ajal ja pärast ehitiste valmimist, kaalub üles teise isiku huvi senise olukorra säilimiseks. Võimalikeks kaalutluskriteeriumiteks on sellisel juhul asjaolud, kas tegemist on elamuvõi äripiirkonnaga, milline on planeeritava juurdepääsu liikluskoormus, lähedus elamutele ja vastavus avalike teede nõuetele. Kolleegium leiab, et kohalik omavalitsus võib juurdepääsu küsimuse lahendamisel lähtuda servituudi seadmisega sarnastest kriteeriumitest olukorras, kus juurdepääsu soovival isikul on olemas teine juurdepääs avalikult kasutatavale teele või teise juurdepääsu kasutamine oleks odavam või muid isikud vähem koormav.

Käesolevas asjas on vastustaja leidnud, et detailplaneeringu lahendus ei ole realiseeritav, kuna Nafta 6 kinnistu omanikud ei ole andnud servituudi seadmiseks nõusolekut ja seega ei ole servituudi seadmine võimalik. Kolleegium leiab, et selline põhjendus ei ole veenev ega piisav, kuna servituudi võib seada ka kohus sõltumata koormatava kinnisasja omaniku nõusolekust.“ Seega peaks planeeringus ette nägema kõigi naaberkinnisasjade huve maksimaalselt arvestavad lahendused hoolimata sellest, kas ka sisuliselt nende realiseerimiseni jõutakse.

Samas on lahenduse määramine juba planeeringus ka võimaliku tulevase servituudikokkuleppe sõlmimise seisukohalt olulise tähtsusega, sest see annab esmase hinnangu, kas nõutav juurdepääsutee on ka lisaks subjektiivsete õiguste kaitsele ka laiemas perspektiivis otstarbekas.

20. Kui planeerimismenetluses on tuvastatud, et Uuemetsa kinnistule vajalik juurdepääsutee on otstarbekas rajada üle planeeritava kinnisasja, siis on see ka eelduseks sellise kohustuse talumisele tsiviilõiguslikult, kuigi nagu eespool toodud, ei tekita see ise automaatselt talumiskohustust. Täpselt samuti arvestatakse juurdepääsu küsimuse tsiviilõiguslikul lahendamisel haldusõigluslike küsimustega. Senises Riigikohtu praktikas on näiteks juurdepääsutee küsimuse lahendamisel asutud seisukohale, et kohtuotsus, millega lahendatakse maakorralduslikke küsimusi ei määra iseenesest mitte midagi muud, kui asendab kohustatud kinnistuomaniku tahteavalduse oma maatüki kasutamiseks või käsutamiseks. Lisaks kohtuotsuse alusel tekkivale talumiskohustusele peab tee ehitamisel ja kasutamisel järgima sellest hoolimata kõiki muid maakorralduslikke nõudeid. Kaebaja hinnangul on detailplaneering vaadeldav oma ala spetsialistide poolt koostatud lahendusena, milles lahendatakse ette kõik maatüki ekspluateerimist puudutavad olulised küsimused ning nendest lähtuvalt töötatakse välja kõige otstarbekam maatüki kasutamise viis, kus lisaks on arvestatud objektiivselt ka kõigi naabrite subjektiivsete huvidega. Seega loob planeeringus juurdepääsutee määramine kahtlematult ka aluse edaspidiste tsiviilõiguslike suhete kujundamisele.

Praegu on kohalik omavalitsus lähtunud kitsalt ühe kinnistu planeerimisest, jättes naaberkinnistu omaniku huvid kaitseta. Planeering ei peagi arvestama 100%-liselt kõigi tsiviilõiguslike nõusolekute või lahkhelidega, vaid peab andma seisukoha eelkõige keskkonna säästva arengu ja objektiivselt asjaosaliste tasakaalustatud huvidele. See tähendab, et lisaks planeeritavale kinnistule tuleb vaadata ka tulevikku, et kuidas planeerida tulevikus planeeritava ala läheduses asuvaid kinnisasju nii, et ka naabermaatükkide kasutamine oleks säästlik ja mõistlik. Praegune lahendus ei arvesta ei Uuemetsa ega ka teiste lõuna poole jäävate kinnistutele suhteliselt ökonoomse juurdepääsutee rajamise võimalusega. MaakS § 5 lg 2 p 4 sätestab, et kinnistule tuleb tagada otstarbekas juurdepääs. Kaebaja soovitud võimalusega ehitada 55 meetri pikkune tee otse üle planeeritava kinnisasja saaks samaaegse ja mõistliku juurdepääsu lahenduse ka Uuemetsa kinnistu kõrval asuv maatükk (Metsa 2, uue aadressiga Metsa). Nimetatud kinnistu omanik on samuti palunud planeerida juurdepääsu tupiktee pikendusena üle Nurga (Pedassaare 92 krundi), kuid kaebajale teadaolevalt ei ole detailplaneeringut vaidlustanud.

21. Vallavalitsus on oma väidetes asunud seisukohale, et tupiktee pikendamine on planeeritava kinnistu omanikule ülemäära koormav, kuid ei ole selgitanud, milles see täpselt väljendub. Kaebaja on seisukohal, et Vallavalitsuse otsus on selgete kaalutlusvigadega, kuna eelistab ilma põhjendamata ühe kinnistuomaniku huve teisele. Vallavalitsus ei ole antud juhul selgitanud, millised on täpselt need asjaolud, miks tuleb planeeritava kinnistu omaniku huvides kaebaja huvid sootuks kõrvale heita, ning seda olukorras, kus kaebaja on valmis kõik tee rajamisega kaasnevad kulud kandma. Vallavalitsus ei ole oma seisukohta sisustanud mitte mõlema poole huvide võrdlemisega, vaid on püüdnud üksnes põhjendada, miks planeeringus väljapakutud lahendus võiks kaebajale sobilik olla. Vastuses kaebaja esindaja samasugusele küsimusele on Vallavalitsus andnud vastuse hoopiski projekteerimistingimuste väljastamise kohta ning öelnud muuhulgas, et Uuemetsa kinnistule ei planeerita juurdepääsu üle Nurga (Pedassaare tee 92) kinnistu kolmel põhjusel, millest välja on öeldud üksnes kaks, kuid ka need kaks punkti ei käsitle mitte mingis aspektis Uuemetsa kinnistu omaniku huvide kaalumist, vaid on sisult umbmäärased ja arusaamatud. Kaebaja hinnangul on selline puudulik haldusmenetlus eraldiseisvana aluseks detailplaneeringu tühistamisele, kus haldusorgan ütleb, et keeldub subjekti soodustamisest kolmel põhjusel, kuid jätab siis need põhjused avaldamata.

Muuhulgas on Vallavalitsus õigustanud Nurga (Pedassaare tee 92) kinnistut läbiva juurdepääsutee rajamata jätmist asjaoluga, et olemasoleva tupiktee ehitamise aeg on ebaselge. Kaebaja arvates ei ole see argument piisav tee planeerimata jätmiseks. Täpselt samuti on ju praegusel hetkel ebaselge planeeringus märgitud tee ehitamine. Kogu planeeringuala tee ehitamise kohustus lasub planeeritava kinnistu omanikul ning ka kaebaja on avaldanud valmisolekut tupikteest kuni krundi piirini kulgev tee ise välja ehitada. Seega isegi, kui kaebaja sooviks oma teed varem valmis ehitada, kui planeeritava kinnistu omanik, siis puudutab see üksnes kaebajat. Kaebaja on selle riskiga arvestanud ja soovib jätkuvalt juurdepääsu üle planeeritava kinnistu tupiktee jätkuna. Vallavalitsus ise toetas planeerimismenetluse alguses just juurdepääsu rajamist otse üle planeeritava ala. Jääb arusaamatuks, miks Vallavalitus sõnamurdlikult oma seisukohta muutis. Sisuliselt on kaebaja taotletud lahendusega nõustunud nii valla planeerimisega tegelevad ametnikud kui ka maavanem, kuid sellest hoolimata on mingil arusaamatul põhjusel võetud vastu planeering, mis on risti vastupidine.

22. Eeltoodud põhjendustel leiab kaebaja, et detailplaneeringuga rikutakse tema subjektiivset õigust oma asja vabalt kasutada. Seetõttu tuleb selline planeering tühistada ja teha ümber kooskõlas kehtivate projekteerimisnormidega ning vastavalt nii maavanema kui kaebaja esitatud mõistlikele ettepanekutele. Uuemetsa kinnistule tuleb planeerida juurdepääs vastavalt esitatud plaanile kavandatavate kruntide pos 4 ja pos 5 viiva tupiktee pikendusena.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

23. Salmistu küla Nurga kinnistu detailplaneering algatati Kuusalu Vallavalitsuse 23.12.2010 korraldusega nr 1052. Eskiisi II avalik arutelu toimus 25.05.2011 Salmistu külas.

23.1 Metsa 2, Uuemetsa ja Marimetsa kinnistute omanike esindaja M. R. tegi ettepaneku planeerida juurdepääs Nurga kinnistu taha jäävatele kinnistutele planeeritava ala idaserva. Salmistu küla Metsa

2 kinnistu omanik T.M. esitas ettepanekud (31.05.2011 nr 7-1/2036) planeeritava osas, sh ettepaneku tagada juurdepääs Metsa 2 kinnistule. Salmistu küla Uuemetsa ja Marimetsa kinnistute omanik N.R. esitas ettepanekud (31.05.2011 nr 7-1/2037) oma kinnistutele juurdepääsu tagamise osas. Uuemetsa kinnistule juurdepääsuks tehti ettepanek pikendada Nurga kinnistule planeeritavat siseteed ning Marimetsa kinnistule sooviti pääseda Nurga kinnistu idaserva planeeritava tee kaudu.

23.2 Vallavalitsus võttis detailplaneeringu vastu 21.12.2012 otsusega nr 970. Planeeringu avalik väljapanek toimus 25.01-08.02.2013. Avaliku väljapaneku jooksul esitasid Uuemetsa, Marimetsa ning Metsa (endine Metsa 2) kinnistute omanikud vastuväiteid ning ettepanekuid, sh juurdepääsuteede lahenduse osas. Vallavalitsus edastas 04.03.2013 kirjaga nr 7-1/114-10 vastused T.M.ile avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidete osas ja 04.03.2013 kirjaga nr 7-1/114-11 edastas vallavalitsus vastuse N. R.a esindajale Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 13.03.2013. Vastuväiteid ja ettepanekuid esitanud isikud jäid juurdepääsuteede lahenduse osas oma seisukohtade juurde.

23.3 Harju maavanema esitas seisukohad avaliku väljapaneku jooksul esitatud vastuväidete ja ettepanekute osas (28.10.2013 nr 7-1/1847-3).Kuusalu Vallavalitsus tagastas planeeringu koostajale planeeringu eesmärgiga vastavalt maavanema kirjas toodule näha ette juurdepääs Uuemetsa, Metsa

2 ja Marimetsa kinnistutele (10.12.2013 nr 7-1/4445). Planeeringu koostaja esitas oma seisukohad (23.01.2014 nr 7-1/320) naaberkinnistute omanike vastuväidete osas ning palus planeeringu kehtestada. Kuusalu Vallavalitsus arutas 27.02.2014 istungil avaliku väljapaneku tulemusi ning maavanema kirjas toodut ning otsustas jätkata menetlust planeeritava ala idaserva ette nähtud servituudialal juurdepääsutee lahendusega, mitte lääneosas asuva tee pikendusena.

23.4 Vallavalitsus edastas planeeringu koos selgitustega uuesti maavanemale järelevalve jätkamiseks (03.04.2014 nr 7-1/1847-4). Maavanem esitas seisukohad planeeringu järelevalve osas (27.05.2014 nr 7-1/1847-5). Kuusalu Vallavalitsus esitas planeeringu (08.08.2014 nr 7-1/1847-6) uuesti maavanema järelevalvesse. Maavanema vastas järelevalve jätkamise osas (18.09.2014 nr 7-1/1847- 7). Maavanema esitas seisukohad ning heakskiidu Pedassaare tee 92 kinnistu detailplaneeringu kehtestamiseks (18.11.2014 nr 7-1/1847-9).

23.5 Kuusalu vallavalitsus andis 22.01.2015 korralduse nr 55 isikliku kasutusõiguse seadmise, teede rajamise ning hilisemate asjaõiguslepingute sõlmimiseks. 01.04.2015 sõlmiti Kuusalu valla, OÜ Maamaja, OÜ Maaõhk ja OÜ Maakoht vahel isikliku kasutusõiguse leping ning asjaõigusleping.

23.6 Vallavalitsuse planeeringute komisjon on antud detailplaneeringu lahendusi arutanud korduvalt, sh juurdepääsuteede osas: 12.01.2012, 22.03.2012, 04.04.2012, 08.06.2012, 20.02.2013, 28.02.2013, 03.12.2014, 26.02.2015 koosolekutel. Kuusalu Vallavolikogu kehtestas 17.06.2015 otsusega nr 34 Salmistu küla Pedassaare tee 92 kinnistu detailplaneeringu.

24. Salmistu küla Pedassaare tee 92 kinnistu detailplaneeringu menetluse tulemusena on tagatud juurdepääs planeeritava ala taga asuvatele kinnistutele. Lahendus ei ole tehtud lähtuvalt ühe kinnistu vajadustest, vaid eeldusel, et kõik kolm kinnistut, mis asuvad planeeritava ala taga, vajavad ligipääsu. Planeeritava ala idaserva avaliku tee planeerimisel on lähtutud ka asjaolust, et antud tee jätkuna on soov perspektiivselt ühendada Kiiu ja Salmistu asumid Kiiu-Jaanukse teelt lähtuva kergliiklusteega. Antud tee rajamiseks on reserveeritud teekoridor reformimata riigimaale, marsruudina on tee asukoht sees Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Harjumaa kergliiklusteed“.

25. Detailplaneeringu menetluse ajal kuulusid kaks planeeritava alaga piirnevat maatulundusmaa kinnistut (Uuemetsa ning Marimetsa) N.R.ale ning kolmas (Metsa kinnistu, endine Metsa 2 kinnistu) tema hõimlasele T.M.ile. T.Mustonenile kuulunud kinnistu võõrandati kolmandale isikule kinnistusraamatu andmetel pärast Pedassaare 92 kinnistu detailplaneeringu kehtestamist (kinnistamisavaldus 22.07.2015). Kuusalu Vallavalitsusel puudub info tehingu tingimuste osas, kuid eeldame, et ajal, mil teede küsimus oli teravalt päevakorras, kaasnesid omanike vahetusega kokkulepped ka juurdepääsude osas.

26. Uuemetsa, Metsa ning Marimetsa kinnistud ei asu kehtiva üldplaneeringu kohaselt perspektiivsel elamualal, osaliselt jääb alale Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga sätestatud rohekoridor. Kinnistud on hoonestamata, 100 % maatulundusmaa sihtotstarbega ning valdavalt metsamaad. Kinnistute omanikel puudub õiguslik ootus, et antud kinnistud saavad jagatud elamukruntideks või hoonestatud. Kinnistute kasutamiseks metsamajandamise eesmärgil on tagatud piisav juurdepääs avalikus kasutuses olevalt Pedassaare teelt ning Pedassaare tee 92 kinnistu idaservast. Samuti on võimalik metsa majandamist korraldada läbi kinnistutest lõuna pool asuva reformimata riigimaa koridori, mis viib avalikus kasutuses olevale Kiiu-Jaanukse teele. Täiendavad juurdepääsuteede servituudid ning asukohad saavad sündida maaomanike vaheliste kokkulepete tulemusena.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

Oma seisukohad esitas kolmas isik OÜ Maamaja OÜ. Teised kolmandad isikud oma seisukohti ei esitanud.

27. OÜ Maamaja leiab, et kaebus on täies ulatuses põhjendamatu ning vastuolus seadusega ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

Nurga (Pedassaare 92) detailplaneering on algatatud 23.12.2010. Algatamise lähteülesande koostamise, komisjonide, avalike arutelude ja paikvaatluste juures on viibinud ka N.R.’a abikaasa Kuusalu valla peamaakorraldaja P.R. ja ka poeg M. R.. Perekond R.’adele kuuluvad Uuemetsa, Marimetsa ja M. R.’a kaasale T.M.’ile Metsa kinnistu. Neid metsakinnistuid on ca kümmekond aastat, mil nad on olnud perekond R.’ade käes, majandatud kogu aeg lõuna ehk Kiiu poolt. Põhja poolt üle Nurga kinnistu ei ole olnud ega ole ka täna isegi võimalik jalgsi kergelt pääseda (tihe kuusik).

Nurga detailplaneeringus on vastu tuldud ja arvestatud kõigi metsakinnistute esindaja Margus Raudsepa soovi 25.05.2011 avalikul arutelul, kus ta palus näha ette tee Nurga kinnistu idaserva.

Nurga kinnistu on ostetud algselt riigi(maa-ameti) enampakkumiselt, kus vallal oli võimalik kaasa rääkida nii teede kasutamiseks, kui munitsipaalomandisse taotlemiseks, mida vald on ka samaaegselt Salmistus Murru kinnistu osas kasutanud. Nurga kinnistu omanikud on soovinud vastavalt üldplaneeringule algselt 10, siis 8 krunti, kuid valla seisukoht oli, et Nurga detailplaneering on sujuv üleminek metsaalale ja mitte üle 6 krundi.

Peeter R. on hästi kursis, et Kuusalu vallas ei pääse elanikud ka elamumaa kinnistutele olenemata kehtestatud detailplaneeringutest. Siis ei ole ka sobilik ega põhjendatud kolmanda juurdepääsu nõudmine metsakinnistutele. Jääb täielikult arusaamatuks, miks on vaja metsakinnistutele nii mitut juurdepääsu. Vastavalt kehtestatud Nurga detailplaneeringule on Kuusalu valla kasuks sõlmitud isikliku kasutusõiguse leping, mis annab täiendava võimaluse ka Uuemetsa kinnistule pääsemiseks.

Arusaamatu on kaebaja seisukoht, et detailplaneering tuleb tervikuna tühistada. Samas ise saab selle detailplaneeringuga endale veel lisa juurdepääsu võimaluse. Kuid soovib veel täiendavalt lisaks teist juurdepääsu, pikendades läänepoolset teed. Seda on arutatud pikalt ja avaldatud survet, kuid siiski on vald kaalutletult teinud õige otsuse. Detailplaneeringu tühistamisega ei jääks ju ainsatki juurdepääsu põhja poolt.

On peetud läbirääkimisi, mis on jäänud kaebaja süül pooleli. Kolmas isik on pakkund kompromissi, mis on kaebajale osutunud mittesobivaks.

KAASATUD HALDUSORGANI SEISUKOHAD

28. Kaasatud haldusorgan Harju maavanem palub jätta kaebuse rahuldamata.

29. Kaebaja palub tühistada detailplaneeringu osaliselt – osas, millega planeeriti teemaa kinnistu tupikteena –kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu. Kaebaja leiab, et eelnimetatud detailplaneeringuga ei nähta ette ainsatki võimalust rajada lõunapoolsetele kruntidele (sh Uuemetsa kinnistule) mootorsõidukiga läbitavat juurdepääsuteed.

Harju Maavalitsus on seisukohal, et kaebaja väites sisaldub faktiviga. Pedassaare tee 92 kinnistu detailplaneeringuga on ette nähtud mootorsõidukiga juurdepääs planeeringualast lõunasse jäävatele kinnistutele Pedassaare tee 92 kinnistu idaküljest. Detailplaneeringu põhijoonise (joonis 4/5)

tingmärkidest nähtuvalt on detailplaneeringuga planeeritud kinnistu idaküljele (krundile nr 6) kuue meetri laiune servituudi - isikliku kasutusõiguse (Kuusalu valla kasuks) ala. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3 on öeldud, et krundile nr 6 on näidatud 6 meetri laiune perspektiivne kergliiklustee ja sõidutee servituut. Nimetatud teedele seatakse isiklik kasutusõigus Kuusalu valla kasuks, mis võimaldab takistamatult juurdepääsu kõigile, sh Marimetsa kinnistule ja sealt edasi kinnistuomanike vahelisel kokkuleppel ka Metsa ja Uuemetsa kinnistutele. Eeltoodud seletuskirja tingimus on ära mainitud ka Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2015 otsuses nr 34, millega planeering kehtestati. Otsuses nr 34 on ka öeldud, et 01.04.2015 sõlmiti Sirje Ormani notaribüroos Kuusalu valla ja Pedassaare tee 92 kinnistu omanike vahel notariaalne leping (nr 917) kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmiseks Kuusalu valla kasuks.

30. Kaebuses viidatud EVS 843:2003 „Linnatänavad“ kohaldamine on kohalikule omavalitsusele soovituslik. Üksikutele elamukruntidele vajalike juurdepääsuteede laiuse ja sõiduradade arvu otsustab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel. Liiklusmaa krunt (krunt nr 7) ei ole avalikult kasutatav tee, vaid eratee. Kehtiv õigus ei keela erateele transpordimaa sihtotstarvet määrata (Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“). Planeeringu kehtestamise otsuses on selgitatud, et vallavalitsusel ei ole plaanis Nurga kinnistule (Pedassaare tee 92 kinnistule) moodustatava teemaa ja ehitatava tupiktee rajamises osaleda ega seda ka üle võtta valla omandisse. Harju Maavalitsus nõustub selles, et Pedassaare tee 92 kinnistu idaserva üle kahe kraavi läbipääsutee planeerimine on keeruline, kuid ka Pedassaare tee 92 kinnistu lääneossa liiklusmaa krundi pikendusena läbipääsutee kavandamine Uuemetsa kinnistule ei kulgeks mööda tasast maatükki, kuna detailplaneeringuga on ette nähtud sinna uue kraavi rajamine.

31. Harju maavanem teostas Pedassaare tee 92 kinnistu detailplaneeringu üle järelevalvet kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 23 alusel ja andis selle kehtestamisele oma heakskiidu 10.11.2014 kirjaga nr 6-7/2014/1840. Järelevalve käigus andis maavanem oma seisukoha ka Pedassaare tee 92 kinnistust lõunasse jäävate Uuemetsa (XXXXX:XXX:XXXX), Metsa 2 (XXXXX:XXX:XXXX) ja Marimetsa (XXXXX:XXX:XXXX) kinnistute omanike avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetele, mis puudutasid neile juurdepääsutee rajamist läbi Pedassaare tee 92 kinnistu. Kaebaja sooviks oli ja on ka praegu kaebusest nähtuvalt juurdepääsutee rajamine läbi Pedassaare tee 92 kinnistu lääneosa, detailplaneeringuga kavandatud liiklusmaa krundile (krunt nr 7) rajatava tee pikendusena.

Maavanem tegi 28.10.2013 kirjas nr 6-7/2013/2544 ja 26.05.2014 kirjas nr 6-7/2014/1840 kohalikule omavalitsusele ettepaneku kaaluda Pedassaare tee 92 kinnistust lõunasse jäävatele erakinnistutele avalikult kasutavalt teelt läbi Pedassaare tee 92 kinnistu läbipääsutee planeerimise küsimust. Kuusalu Vallavalitsus vastas maavanemale 03.04.2004 kirjaga nr 7-1/1874 ja 11.08.2014 kirjaga nr 7- 1/18476, asudes seisukohale, et vald toetab läbipääsutee planeerimist Pedassaare tee 92 kinnistu (endise nimega Nurga) idaküljele. Vallavalitsus viis kaalumise tulemusel sisse paranduse ka detailplaneeringusse, reserveerides lisaks kergliiklusteele Pedassaare tee 92 kinnistu idaserva teemaa ka sõidukitele juurdepääsuks.

32. Pedassaare tee 92 idaküljest planeeritud läbipääsutee jõuab välja Marimetsa kinnistule, mis on samuti kaebaja omandis. Läbi Marimetsa kinnistu on võimalik rajada läbipääsutee Metsa 2 kinnistule kokkuleppel vastava kinnistu omanikuga ja sealt edasi kaebaja omandisse kuuluvale Uuemetsa kinnistule ning sõlmida vajadusel servituudilepingu. Kui läbipääs oleks lahendatud Pedassaare tee 92 kinnistu lääneosast, siis oleks juurdepääsutee jõudnud Uuemetsa kinnistule, kust ta oleks pidanud edasi minema Metsa 2 kinnistule ja sealt Marimetsa kinnistule. Seega ainult üks läbipääsutee (kas siis Pedassaare tee 92 kinnistu ida-külge või lääneosasse) poleks jõudnud otse kõigile kolmele lõunapoolsele kinnistule, vaid ainult ühele kinnistule, kust oleks tulnud idavõi läänesuunaline läbipääs ette näha teistele kinnistutele. Ühele kinnistule naabrite (eriti kui kahel kinnistul on sama omanik) jaoks kahe või kolme eraldi läbipääsutee planeerimise proportsionaalsus on kaheldav arvestades asjaõigusseaduse §-s 156 väljendatud põhimõtteid.

Kohalik omavalitsus leidis kaalumise tulemusena, et ainult Pedassaare tee 92 idakülge kavandatud läbipääs on kõige põhjendatum. Maavanem nõustus oma 18.09.2014 kirjas nr 6-7/2014/1840 punktis

19 kohaliku omavalitsuse põhjendustega ning andis oma 10.11.2014 kirjaga nr 6-7/2014/1840 detailplaneeringu kehtestamisele heakskiidu.

33. PlanS (2003-2015) § 9 lõike 2 punktide 4 ja 13 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning servituutide vajaduse määramine. Pedassaare tee 92 kinnistu detailplaneeringus on need ülesanded täidetud. Maavalitsusel ei olnud põhimõttelisi vastuväiteid sellele, et läbipääsutee oleks planeeritud Pedassaare tee 92 kinnistu lääneosasse, kuid kohalik omavalitsus ja kinnistu omanik ei olnud sellega nõus ning nad jäid oma seisukohale kindlaks. Kuna kohalik omavalitsus oma vastavasisulist planeerimisotsustust piisavalt põhjendas, siis ei olnud põhjust PlanS 2003-2015 § 23 alusel maavanemal heakskiidu andmisest keelduda. Harju Maavalitsus saatis planeeringu järelevalve käigus kirjalikult antud seisukohad kõikidele menetlusosalistele, sh kaebajale, ning neil oli võimalik maavanema seisukohtadega tutvuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

34. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

35. Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse nõudega tühistada Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2015 otsus nr 34, millega kehtestati Salmistu küla Pedassaare tee 92 kinnistu (XXXXX:XXX:XXXX) detailplaneering. Kohus on jõustunud 21.09.2015 kohtumäärusega tagastanud kaebuse avalikes huvides esitatud osas ning kaebus on kohtu menetluses vaid kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud osas.

36. Kaebaja leiab, et vaidlustatud detailplaneeringuga on rikutud tema õigust oma Uuemetsa kinnistut vabalt vallata, kuna planeeringus on teemaakrunt pos 7 planeeritud tupikteena, mis aga välistab sisuliselt igasuguse võimaluse planeeritavast kinnistust lõuna poole jäävatelt kinnistutelt avalikult kasutatavale Pedassaare teele mõistliku ja säästliku juurdepääsutee rajamise. Kaebaja leiab, et kui planeeringu idaserva ettenähtud kergliiklustee kohale ehitada ka autodele sõitmiseks mõeldud tee, siis ei ole idaserva kaudu Uuemetsa kinnistule juurdepääsutee loomine esiteks mõistlik, kuna selle pikkus kujuneks ca 248 m, samal ajal kui tupiktee pikendamise korral kujuneks juurdepääsutee pikkuseks ca 55 m ning tupiktee pikendamisega kulgeks tee mööda olemasolevat tasast maatükki, kuid idaserva kaudu tee rajamisel peaks selle üle kahe kraavi ehitama. Teiseks ei saa Eesti standardist EVS 843:2003 „Linnatänavad“ lähtuvalt planeerida sõiduteed 6 m servituudi alale, see jääb liiga kitsaks. Vastustaja, kolmas isik OÜ Maamaja ja kaasatud haldusorgan leiavad, et vaidlustatud detailplaneeringuga on Pedassaare tee 92 idaküljelt (krunt pos 6) tagatud avalikult kasutatavalt Pedassaare teelt juurdepääs planeeritavast kinnistust lõuna poole jäävatele kinnistutele, sh kaebaja Uuemetsa ja Marimetsa kinnistutele ja see võimaldab takistamatult juurdepääsu kõigile.

37. Detailplaneeringu kehtestamise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt HKMS § 158 lgle 3 kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-3- 1-15-08 (p 18) leidnud, et planeeringute, sh detailplaneeringute valdkonnas on kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud. Küsimuse sellest, mida planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan. Kohus saab küll tuvastada, kas ühe või teise rajatise või hoone ehitamise kavandamine planeeringualale on õiguspärane või välistab kehtiv õigusakt sellise hoone rajamise, kuid üldjuhul ei saa kohus hinnata, kas planeeringualale paigutatud üksikute hoonete ja rajatiste planeeringujärgne asukohavalik on otstarbekas ja põhjendatud.

38. Vaidlustatud otsusest (I kd, tl 13) ja detailplaneeringu seletuskirjast (P 3.4 ja 3.5) (I kd, tl 233 pöördel) nähtuvalt asub Pedassaare tee 92 (end Nurga ) kinnistu vastavalt kehtivale üldplaneeringule tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on elamumaa. Planeeringualast ida, lääne ja lõuna poole jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega kõrghaljastatud kinnistud. Planeeritava maa-ala teedevõrgu kujundamisel on lähtututud olemasolevast avaliku kasutusega Pedassaare teest. Kruntidele nr 3 ja 6 on kavandatud oma juurdepääsud Pedassaare teelt. Kruntidele nr 1, 2, 4 ja 5 on planeeritud ühine juurdepääs (Pedassaare teelt) planeeritud teemaa krundilt nr 7. Tupiktee otsa on kavandatud autodele ümberpööramise koht, vastavalt 12m x 12 m. Krundile nr 6 on näidatud 6 m laiune perspektiivne kergliiklustee ja sõidutee servituut. Nimetatud teedele seatakse isiklik kasutusõigus Kuusalu valla kasuks, mis võimaldab takistamatult juurdepääsu kõigile, sh Marimetsa kinnistule ja sealt edasi kinnistuomanike vahelisel kokkuleppel ka Metsa ja Uuemetsa kinnistule (detailplaneeringu seletuskirja p 4.3 – I kd, tl 236).

Kaebaja omandis olevad Marimetsa kinnistu (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) ja Uuemetsa kinnistu (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) on Pedassaare tee 92 (end Nurga ) kinnistu lõunapoolsed naaberkinnistud, mille sihtotstarve on kinnistusraamatu andmetel 100% maatulundusmaa.

39. Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 4 lg 2 p 2 kohaselt tagab kohalik omavalitsus planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Sama seaduse § 9 lg 2 punktide 4 ja 13 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning servituutide vajaduse määramine. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-78-12 p 11 leidnud, et „kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostajana ei anna lõplikku hinnangut, kas teeservituudi seadmine planeeringuala kinnistutele on asjaõigusseaduse järgi võimalik ja põhjendatud. Seda saab otsustada üksnes kohus hagita menetluses. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kaaluda erinevate planeerimismenetluses osalejate huvisid, kas ja milliste kinnistute kaudu on juurdepääsu võimaldamine mõistlik ja otstarbekas ning riivab kõigi osalejate huvisid kõige vähem./…/ kohalik omavalitsus võib juurdepääsu küsimuse lahendamisel lähtuda servituudi seadmisega sarnastest kriteeriumitest olukorras, kus juurdepääsu soovival isikul on olemas teine juurdepääs avalikult kasutatavale teele või teise juurdepääsu kasutamine oleks odavam või muid isikud vähem koormav.“

40. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole tegemist Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-78-12 käsitletud olukorraga sarnase olukorraga. Viidatud Riigikohtu lahendis käsitleti olukorda, kus detailplaneering jäeti kehtestamata mh põhjusel, et planeeritavale krundile ei olnud läbi naaberkinnistu krundi juurdepääsu rajamine võimalik, kuna naaberkinnistu omanikud ei nõustunud krundi kasutamist kitsendava servituudi seadmisega. Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, et Pedassaare tee

92 (endine Nurga) kinnistule oleks vajalik juurdepääs läbi kellegi teise isiku, nt kaebaja, omandis oleva kinnistu. Sellist takistust detailplaneeringu kehtestamiseks ei eksisteeri. Ka ei kavandata vaidlusaluse detailplaneeringuga kaebaja kinnistutele ning vaidlusaluse detailplaneeringuga ei kaasne kaebaja kinnistutele õiguslikke riiveid.

41. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on enne detailplaneeringu vastuvõtmist 21.12.2012 korraldusega nr 970 toimunud 25.05.2011 vaidlusaluse detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu (I kd, tl 149), kus Metsa 2, Marimetsa, Uuemetsa esindaja M. R. on öelnud, et Nurga kinnistu taha jäävatele kruntidele kulgeb hetkel juurdepääs üle planeeritavate elamukruntide. Samasse kohta tee jätmine ei oleks loogiline, küll aga palume näha ette tee Nurga kinnistu idaservast.

Kaebaja on detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu tulemusena esitanud Vallavalitsusele 30.05.2011 kirjaliku ettepaneku (I kd, tl 151) leida Nurga kinnistu detailplaneeringus selline lahendus, et kaebaja pääseks tema omandis olevatele Marimetsa kinnistule (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) ja Uuemetsa kinnistule (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX), mõlemale läbi Nurga kinnistu. Kaebaja on ettepanekut põhjendanud asjaoluga, et kaebaja kinnistute vahele jääb Metsa kinnistu, mistõttu on kaebajal vaja pääseda läbi Nurga kinnistu nii Uuemetsa kui Marimetsa kinnistult avalikult kasutatavale teele. Ka Metsa 2 kinnistu omanik T.M. on 30.05.2011 esitanud Vallavalitsusele avalduse (I kd, tl 150), milles on palunud Nurga detailplaneeringu koostamisel tagada juurdepääsu võimalus Metsa 2 kinnistule. Seega on kaebaja soovinud läbi Nurga kinnistu kahte juurdepääsu oma kinnistutele ja Metsa 2 kinnistu omanik veel kolmandat juurdepääsu.

Kaebaja on ka detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitanud 08.02.2013 vastuväite (I kd, tl 35-

36 ja 152-153), milles on mh märkinud, et Vallavalitsuse 23.12.2010 korraldusega nr 1052 algatatud Nurga kinnistu detailplaneeringus ei ole arvestatud Nurga kinnistu naaberkinnistute omanike huvidega pääseda üle Nurga kinnistu oma kinnistutele. Kaebaja on esitanud Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks Uuemetsa kinnistule elamu ja kahe abihoone ehitamiseks ja taotlusele lisatud asendiplaanil on arvestatud olemasoleva juurdepääsuteega üle Nurga kinnistu. Sellest tulenevalt teeb ta ettepaneku muuta Nurga kinnistu detailplaneeringut selliselt, et detailplaneeringu põhijoonisel näidatud kruntide nr 1, 2, 4 ja 5 juurde viivat juurdepääsuteed pikendataks kuni Uuemetsa kinnistu piirini. Ettepaneku arvestamisega oleks Uuemetsa kinnistu omanikule tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning langeksid ära võimalikud nõuded tulevikus AÕS § 156 lg-st 1 tulenevate õiguste realiseerimiseks.

Ka Metsa 2 kinnistu omanik T.M. on esitanud Vallavalitsusele vastuväite (I kd, tl 37), milles on märkinud, et Nurga detailplaneeringuga tuleb tagada juurdepääsu võimalus Metsa 2 kinnistule, sõlmida teeservituut.

42. Käesoleval juhul soovib kaebaja detailplaneeringuala naaberkinnistute omanikuna saada juurdepääsuteed läbi detailplaneeringuala oma kahele metsamaa kinnistule, mille sihtotstarve on kinnistusraamatu andmetel 100 % maatulundusmaa ja millel puudub ehitusõigus. Asjaolu, et kaebaja on esitanud Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks Uuemetsa kinnistule elamu ja abihoonete ehitamiseks, ei saa tekitada kaebajale õigustatud ootust elamu ehitamiseks, sest kohalikul omavalitsusel on õigus projekteerimistingimuste andmisest ka keelduda (EhS § 32). Kaebaja on taotlenud projekteerimistingimusi elamule ehitusaluse pindalaga 200 m ja kõrgusega 8,5 m (I kd, tl 29). Vastavalt EhS § 38 lg-le 2 ja lisale 1 on sellise elamu püstitamiseks vajalik ka ehitusluba, mida kaebaja asja materjalidest nähtuvalt taotlenud ei ole.

43. Vallavalitsus on vastanud kaebaja vastuväitele 04.03.2013 kirjaga nr 7-1/114-11 (I kd, tl 155), millega on teatavaks tehtud Nurga kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu aeg ja koht. Kirjas on viidatud Metsa 2, Marimetsa, Uuemetsa esindaja M.R.’a seisukohale 25.05.2011 detailplaneeringu eskiisi avalikul arutelul (näha juurdepääs Metsa 2, Marimetsa, Uuemetsa kinnistutele ette Nurga kinnistu idaservast) ja märgitud, et planeeringute komisjon on pidanud vajalikuks tagada planeeringuga juurdepääs lõunapoolsetele metsamaa tükkidele; vallaarhitekti ja ehitusinspektori 23.05.2012 kirjaga on palutud Nurga kinnistu arendajal kaaluda teemaa-ala pikendamist kuni Uuemetsa kinnistuni, arendaja ei ole sellega nõustunud. Nurga kinnistu detailplaneeringu avaliku arutelu 13.03.2013 protokollist (I kd, tl 156-159) nähtuvalt ei ole kaebaja vallavalitsuse vastusega nõustunud ja on jäänud oma vastuväite juurde.

44. Harju maavanem on detailplaneeringu üle korduvalt järelevalvet teostanud (seisukohad : 06.06. 2013 nr 6-7/2013/2544 (I kd, tl 46); 28.10.2013 nr 6-7/2013/2544 (I kd, tl 47-52 ja 161-166); 26.05.2014 nr 6-7/2014/1840 (I kd, tl 54-57 ja tl 174-177); 18.09.2014 nr 6-7/2014/1840 (I kd, tl 60-

69 ja tl 182-185); 10.11.2014 nr 6-7/2014/1840 (I kd, tl 64-67 ja 188-191). Maavanem on järelevalvemenetluses asunud seisukohale, et planeeringumenetluses tuleb lahendada ka juurdepääsu küsimus Uuemetsa, Marimetsa ja Metsa 2 kinnistutele (I kd, tl 162 pöördel). Kuna krundile nr 6 oli esialgu detailplaneeringus kavandatud 6 m laiune perspektiivne kergliiklustee (I kd, tl 22), siis on Harju maavanem järelevalvemenetluses leidnud, et planeeringu põhijoonisele märgitud 6 m laiune kergliikustee servituudi vajadusega ala Nurga kinnistu idaservas ei pruugi olla piisav selleks, et lahendada juurdepääs Uuemetsa, Marimetsa ja Metsa 2 kinnistutele (I kd, tl 162 pöördel) ning leidnud, et kohalikul omavalitsusel tuleb talle antud diskretsiooniõiguse alusel analüüsida erinevaid juurdepääsu võimalusi ning leida planeeringumenetluses kõigi osapoolte huve piisavalt arvestav juurdepääsulahendus Uuemetsa, Marimetsa ja Metsa 2 kinnistutele (I kd, tl 162 pöördel, 166, 177)

Harju maavanem on 10.11.2014 kirjas nr 6-7/2014/1840 viitega detailplaneeringu seletuskirja punktile 4.3 leidnud, et järelevalve teostaja esitatud märkustega on arvestatud. Nurga kinnistu idaserva (krunt pos 6) seatakse Kuusalu valla kasuks isiklik kasutusõigus, mis võimaldab takistamatut juurdepääsu mh Uuemetsa, Marimetsa ja Metsa 2 kinnistutele. Uuemetsa, Marimetsa ja Metsa 2 kinnistutel liiklemise peavad kokku leppima kinnistute omanikud ning see ei sõltu detailplaneeringu lahendusest (I kd, tl 64-67 ja 188-191). Maavanem on andnud detailplaneeringule heakskiidu.

45. Kaevatud otsusega kehtestatud Pedassaare tee 92 kinnistu detailplaneeringu seletuskirja punktides 4.3 „Piirkonna liikumise ja liikluse võimalused. Teede hooldus“ ja 4.9 „Servituutide vajadus“ on Pedassaare tee 92 krundile nr 6 ette nähtud 6 m laiune perspektiivne kergliiklustee ja sõidutee servituut avalikult kasutatavale teele juurdepääsu tagamiseks ja nimetatud teedele Kuusalu valla kasuks isikliku kasutusõiguse seadmine (I kd, tl 236, 237 pöördel). Samuti on detailplaneeringu põhijoonise (I kd, tl 239) tingmärkidest nähtuvalt detailplaneeringuga planeeritud kinnistu idaküljele (krundile nr 6) 6 meetri laiune servituudi - isikliku kasutusõiguse (Kuusalu valla kasuks) ala, mis ulatub kaebaja omandis oleva Marimetsa kinnistuni. Eeltoodud detailplaneeringu seletuskirja tingimus on märgitud ka Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2015 otsuses nr 34 (I kd, tl 13- 15), millega planeering kehtestati. Otsuses nr 34 on ka märgitud, et 01.04.2015 sõlmiti Sirje Ormani notaribüroos Kuusalu valla ja Pedassaare tee 92 kinnistu omanike vahel notariaalne leping (nr 917) kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmiseks Kuusalu valla kasuks. Seega on tõenditega vastuolus kaebuse väide, et detailplaneeringust ei nähtu, et kinnistu idaserva on kergliiklustee alale planeeritud ka sõidutee.

Asja materjalidest nähtuvalt on Vallavalitsuse 22.01.2015 korraldusega nr 55 „Isikliku kasutusõiguse seadmise, teede rajamise kokkulepete ning hilisemate asjaõiguslepingute sõlmimine“ (I kd, tl 192) otsustatud seada Pedassaare tee 92 (endine Nurga) kinnistule Kuusalu Vallavalitsuse kasuks isiklik kasutusõigus detailplaneeringuga moodustatavale krundile pos 6 moodustatavale servituudialale, tagamaks juurdepääs Pedassaare teelt Marimetsa kinnistule (p 1). Kuusalu vald (Kasutaja) ja OÜ

Maamaja, OÜ Maaõhk ja OÜ Maakoht (Omanikud) on sõlminud 01.04.2015 notariaalse lepingu nr

917 Pedassaare tee 92 (I kd, tl 200-203) kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmiseks Kuusalu valla kasuks ja tingimuste määramiseks detailplaneeringu järgse tee väljaehitamiseks, kasutamiseks, säilitamiseks, rekonstrueerimiseks, korrashoiuks ja hooldamiseks (lepingu p 2).

Seega on detailplaneeringuga tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale Pedassaare teele kaebaja omandis olevalt Marimetsa kinnistult ning õige ei ole kaebuse väide, et planeering ei näe ette võimalust lõunapoolsetele kruntidele juurdepääsuteed rajada. Kaebajale on detailplaneeringuga loodud juurdepääs avalikult kasutatavale teele Marimetsa kinnistu kaudu ja Marimetsa kinnistuni tee ehitamist ja korrashoidu finantseerib Kuusalu vald. Läbi Marimetsa kinnistu on võimalik rajada läbipääsutee Metsa kinnistule kokkuleppel vastava kinnistu omanikuga ja sealt edasi kaebaja omandisse kuuluvale Uuemetsa kinnistule ning sõlmida vajadusel servituudilepingud.

46. Asjakohane ei ole kaebuse seisukoht, et krundile nr 6 planeeritav 6 m laiune perspektiivne tee ei vasta EVS standardile 843:2003 „Linnatänavad“. Vastavalt nimetatud standardi punktile 1 on need standardid soovituslikud, seega ei ole õiguslikult siduvad.

47. Kaebaja õiguste rikkumise aspektist ei ole õige ka kaebuse väide, et tupiktee pikendamise korral kulgeks tee mööda tasast maatükki, kuid detailplaneeringuala idaserva kaudu tee rajamisel peaks selle üle kahe kraavi ehitama. Detailplaneeringu jooniselt (I kd, tl 239) nähtuvalt ei tuleks kaebajal idaservalt teed rajada üle kahe kraavi, sest üks allesjääv kraav jääb krundile 6 planeeritud 6m laiusele perspektiivsele teele, mille väljaehitamise korraldab ja finantseerib vastavalt detailplaneeringule, vallavalitsuse 22.01.2015 korraldusele nr 55 ja lepingule nr 917 Kuusalu vald. Valla kulutused teede ehitamisele ei puuduta aga kaebaja õigusi. Detailplaneeringu jooniselt nähtuvalt jääb kaebaja Marimetsa kinnistule üks kraav ning kraavi rajamine on kavandatud vaidlustatud detailplaneeringuga ka Pedassaare tee 92 kinnistule alale, kust kaebaja soovib tupikteed pikendada Uuemetsa kinnistuni. Seega mõjutaksid kraavid kaebajat nii idakui põhjapoolt sama moodi.

48. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-78-12 p 11 seisukohti arvestades tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud otsuse seisukoht, et Kuusalu Vallavalitsusel ei ole juriidilist alust (viitega AÕS § 156 lg-le 1) nõuda planeeringu lahenduse muutmist selliselt, et kavandada tupiktee pikendamist Uuemetsa kinnistuni või teha servituudi seadmise ettepanek planeeritavale krundile pos 5, kui kinnistu omanik sellega ei nõustu, ei ole veenev ega piisav, kuna servituudi võib seada ka kohus sõltumata koormatava kinnisasja omaniku nõusolekust.

Samas on vastustaja planeeringumenetluses ja lõpuks planeeringu kehtestamisel kohtu hinnangul taganud avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise.

48.1 Haldusasja materjalidest, sh vaidlustatud otsusest, nähtuvalt on kohalik omavalitsus korduvalt tegelenud Uuemetsa, Marimetsa ja Metsa kinnistutele juurdepääsu tagamise küsimusega ja kaalunud erinevaid võimalusi selle tagamiseks. Ka maavanema järelevalvet on selles küsimuses korduvalt teostatud.

48.2 Sealhulgas on Vallavalitsuse 31.03.2015 kirjaga nr 7-3/398-1 (I kd, tl 198-199) vastuseks kaebaja 28.01.2015 päringule (I kd, tl 193-195) selgitatud, et Pedassaare tee 92 (end Nurga) kinnistu detailplaneeringu menetlemise jätkamise võimalusi on arutatud mitmel korral nii vallavalitsuse istungil kui ka vallavalitsuse planeeringute komisjonis. Nurga küla detailplaneeringu koostaja A.O. oma 23.01.2014 kirjas ja kinnistu omaniku esindaja E.V. oma 25.02.2014 kirjas paluvad arvestada, et idapoolse 6 m laiuse servituudialaga ja varemreserveeritud lõunapoolsete teemaadega (Kiiu- Jaanukse tee 6 ja läbimurre Kokametsa ja Paali-Jaani kinnistute vahelt) on metsakinnistutele juurdepääs tagatud ja lisa juurdepääsu nõue Nurga kinnistu lääneküljelt on kinnistu omanikule liigselt koormav ja vastuvõetamatu ning paluvad kehtestada planeeringu etteantud kujul.

Vallavalitsuse 31.03.2015 kirjas viidatud Nurga kinnistu omaniku esindaja E.V. 21.02.2014 kirjas (I kd, tl 205-206) on märgitud, et juurdepääs Uuemetsa, Metsa 2 ja Marimetsa kinnistutele on vajalikul määral tagatud 6 m laiuse servituudialaga kinnistu idaosas ja transpordimaa krundi pikendamine või servituudi ette nägemine Uuemetsa kinnistuni on ebamõistlik ja ebavajalik ning kitsendaks ka oluliselt Nurga kinnistu sihtotstarbelist kasutusvõimalust ja koormaks ebamõistlikult Nurga kinnistut. Juurdepääs Nurga kinnistust lõuna poole jäävatele kinnistutele Nurga kinnistu idaosast on kõige vähem Nurga kinnistut koormav ning tooks kaasa kõige vähem kulutusi. Uuemetsa, Marimetsa ja Metsa kinnistutele ei ole siiani olnud ligipääsu üle Nurga kinnistu, mistõttu ei saa rääkida väljakujunenud tavast.

Kohus märgib siinjuures, et kohtuistungil kinnitasid kaebaja nõustaja M. R. kui ka kolmandate isikute esindaja E.V., et nii Uuemetsa kui teistele Pedassaare 92 (end Nurga ) kinnistust lõunapoolsetele kinnistutele pääseb üle Pedassaare 92 (end Nurga ) kinnistu vaid jalgsi (II kd, tl

127 ja pöördel).

Vallavalitsuse 31.03.2015 kirjas on ka märgitud, et Vallavalitsus kaalus Uuemetsa kinnistule juurdepääsu tagamist planeeritava ala lääneküljelt vallavalitsuse 27.02.2014 istungil ja leidis, et toetab planeerija ja kinnistu omaniku seisukohta, lugedes piisavaks tagumistele metsakinnistutele juurdepääsuna sõidukitele varem kergliiklustee teenindamiseks reserveeritud 6,0 m laiust servituudiala Nurga kinnistu idapoolsele küljele (krunt pos 6). Alates vallavalitsuse 27.02.2014 istungist on planeeringut selliselt ka menetletud.

Vastuseks kaebaja küsimustele on kirjas selgitatud, et täna Pedassaare tee 92 kinnistu lääneosas tupiktee puudub ja selle rajamist ei ole veel ka ette näha. Üheks põhjuseks on seni munitsipaalomandisse taotlemata jäänud Pedassaare tee T1 lõigu küsimus. Vastuseks kaebaja küsimusele, mis takistab vallal seada isiklik kasutusõigus hoopis tupiktee pikenduseks kavandatavale teemaale, on vallavalitsus vastanud, et isiklik kasutusõigus valla kasuks seatakse juhtudel, kui on tegemist suurema hulga inimeste huvidega. Isikliku kasutusõiguse seadmisega valla kasuks avatakse võimalus seda teemaad kasutada liikumiseks igaühel, igal ajal nii jala kui autoga. Seda eesmärki kannab servituudi ala, mis on kavandatud planeeritava kinnistu idaossa, kus lisaks tagumistele metsakinnistutele juurdepääsuks säilib võimalus liikuda tulevikus trassil Kiiu-Salmistu ja selle teelõigu rajamise võtab vald enda kanda. Vald reeglina tupikteid üle ei võta. Isiklik kasutusõigus valla kasuks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist, mis tähendab, et huvitatud isikutel on võimalik saavutada kokkulepe tee rajamise osas kinnistu idapoolsele osale kohe peale lepingu sõlmimist ja juurdepääsuks peale lepingu kehtestamist, tee rajamist.

48.3 Vaidlustatud otsuses on märgitud, et detailplaneeringus on üldistes huvides tehtud krundile pos

6 teeservituudi (6,0m) seadmise ettepanek Kiiu ja Salmistu vahelise perspektiivse kergliiklustee rajamiseks. Uuemetsa, Metsa ja Marimetsa kinnistutele juurdepääsuks kaaluti kahte varianti: kas pikendada planeeritavale Pedassaare tee 92 kinnistule kavandatavat läänepoolset tupikteed Uuemetsa kinnistuni või seada Pedassaare tee 92 kinnistule planeeritava krundi pos 6 idaserva avalikes huvides 6,0 meetri laiune servituudiala. Kuusalu Vallavalitsus eelistab juurdepääsu tagamist Pedassaare tee

92 kinnistu idapoolselt küljelt, kuhu rajatavale teele seatakse isiklik kasutusõigus Kuusalu valla kasuks. Kuusalu Vallavalitsuse ettepanekul on detailplaneeringu seletuskirja vastav muudatusettepanek sisse viidud, mille tulemusena on algselt kinnistu idaserva kergliiklustee maa asemel reserveeritud teemaa ka sõidukitega juurdepääsuks. Kinnistu idaserva rajatava teelõigu väljaehitamise korraldab ja finantseerib Kuusalu vald.

Otsuses on arvesse võetud detailplaneeringu koostaja ja Pedassaare tee 92 kinnistu omaniku E.V. seisukohta, et lisajuurdepääsu nõue Pedassaare tee 92 kinnistu lääneküljelt on kinnistu omanikule liigselt koormav. Kohus leiab, et asjaolu, et otsuses ei ole laiemalt lahti kirjutatud, milles seisneb Pedassaare 92 kinnistu liigne koormamine kaebaja kinnistutele avalikult kasutatavalt teelt mitme juurdepääsu võimaldamisega, ei too kaasa haldusakti tühistamist. AÕS § 156, mis juurdepääsu üle võõra kinnistu sätestab, asub AÕS 3 ptk. 3. jaos, mis sätestab kinnisomandi kitsendused. Seega on seadusest tulenevalt tegemist kitsendusega.

Samuti põhjendab Kuusalu Vallavalitsus otsuses, et Pedassaare tee 92 kinnistu arenduse puhul ei ole põhjust eeldada, et kõige esimeses järjekorras ehitatakse välja planeeringuga kavandatud tupiktee Nurga kinnistu lääneserva täispikkuses, Uuemetsa kinnistuni kujuneks rajatava teelõigu pikkuseks üle 100 m. Ka nähtub otsusest, et vallavalitsusel ei ole plaanis Nurga kinnistule moodustatava teemaa ja ehitatava tupiktee rajamises osaleda ega seda ka üle võtta valla omandisse.

Otsuses on leitud, et tagumistele metsakinnistutele ka sõidukitega juurdepääsuks on piisavaks reserveeritud 6,0 m laiune servituudiala planeeritava Pedassaare tee 92 kinnistu idapoolsele küljele (krunt pos 6). Otsuses on märgitud, et kuna planeeritava kinnistu idaserva rajatavale teele seatakse isiklik kasutusõigus Kuusalu valla kasuks, siis võimaldab see takistamatult juurdepääsu kõigile, sh ka tagumistele metsakinnistutele. Liiklemise korra Uuemetsa, metsa ja Marimetsa kinnistutel peavad kinnistute omanikud omavahel kokku leppima ning see ei sõltu detailplaneeringu lahendusest.

49. Riigikohtu halduskolleegium on 29.11.2012 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-29-12 leidnud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et lahendus ei ole tehtud lähtuvalt ühe kinnistu vajadustest, vaid eeldusel, et kõik kolm kinnistut, mis asuvad planeeritava ala taga, vajavad ligipääsu. Planeeritava ala idaserva avaliku tee planeerimisel on lähtutud ka asjaolust, et antud tee jätkuna on soov perspektiivselt ühendada Kiiu ja Salmistu asumid Kiiu-Jaanukse teelt lähtuva kergliiklusteega. Antud tee rajamiseks on reserveeritud teekoridor reformimata riigimaale, marsruudina on tee asukoht sees Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Harjumaa kergliiklusteed“. Uuemetsa, Metsa ning Marimetsa kinnistud ei asu kehtiva üldplaneeringu kohaselt perspektiivsel elamualal, osaliselt jääb alale Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga sätestatud rohekoridor. Kinnistute kasutamiseks metsamajandamise eesmärgil on tagatud piisav juurdepääs avalikus kasutuses olevalt Pedassaare teelt ning Pedassaare tee 92 kinnistu idaservast. Samuti on võimalik metsa majandamist korraldada läbi kinnistutest lõuna pool asuva reformimata riigimaa koridori, mis viib avalikus kasutuses olevale Kiiu-Jaanukse teele. Kohus on veendunud, et vastustaja on korralduse andmisel ka vastustaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendustest lähtunud.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vastustaja on detailplaneeringumenetluses kaalunud nii kaebaja, kolmandate isikute kui avalikke huvisid ning neid planeeringut kehtestades tasakaalustatult arvestanud ja vaidlustatud otsuses on kaalutlused arusaadavalt esitatud.

50. Eeltoodust tulenevalt puudub alus Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2015 otsuse nr 34 ühistamiseks ja kaebus jääb rahuldamata.

51. Kohus rahuldas 03.11.2015 määrusega (II kd, tl 1-4) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas esialgse õiguskaitse korras Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2015 otsuse nr 34 täitmise kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kolmas isik OÜ Maamaja esitas 12.05.2016 kohtule taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks (II kd, tl 90). HKMS § 253 lg 3 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tühistab kohus 03.11.2015 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse.

52. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Käesoleval juhul on kolmanda isiku vastaspooleks kaebaja. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, on menetluskulude kandjaks kaebaja.

HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt saab välja mõista vaid tegelikult kantud menetluskulusid (vt nt Riigikohtu 12. detsembri 2013. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-54-13, p 30).

Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kohtule esitanud. Seega vastustaja võimalikke menetluskulusid kaebajalt välja ei mõisteta ja need jäävad tema enda kanda.

Kolmas isik OÜ Maamaja on esitanud kohtule taotlused kaebajalt menetluskulude kokku 630,00 + 157,50 euro väljamõistmiseks. Taotlustele on lisatud Deivi Vaht Õigusbüroo arved nr 32 ja 40 (II kd, tl 118-119; 121-123). Kolmas isik ei ole esitanud kohtule kuludokumente, millest nähtuks OÜ Maamaja poolt Deivi Vaht Õigusbüroo arvetel nr 32 ja 40 märgitud summade tasumine. Seega on tõendamata menetluskulude kandmine, mistõttu kohus kolmanda isiku menetluskulusid kaebajalt välja ei mõista ja need jäävad kolmanda isiku enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik