2-15-16874/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-15-16874

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-15-16874

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. juuni 2016.a, Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Pille Aver

Kohtuasi

KÜ Puškini 49 hagi OÜ Peremaakler vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

8784,93 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

22. märts 2016.a

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja:

Kostja seaduslik

esindaja:

Kostja lepinguline

esindaja:

KÜ Puškini 49 (RK 80180192)

Aleksandr Gamazin

OÜ Peremaakler (RK 11523072)

Tamara Nikolajeva

advokaat Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

1. KÜ Puškini 49 hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt OÜ Peremaakler hageja KÜ Puškini 49 kasuks võlgnevus

summas 2615 (kaks tuhat kuussada viisteist) eurot 28 senti.

3. Välja mõista kostjalt OÜ Peremaakler hageja KÜ Puškini 49 kasuks

sissenõutavaks muutunud viivis summas 21 (kakskümmend üks) eurot 10 senti.

Menetluskulude jaotus

1(7)

2-15-16874

4. Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda.

5. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

6. Välja mõista KÜ Puškini 49 riigituludesse vähem makstud riigilõiv summas 100

(ükssada) eurot vastavalt makseinfole.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 09. novembril 2015 kohtule hagiavalduse OÜ Peremaakler vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kogunes ajavahemikul 2004-09.03.2015 eelmisel

omanikul hageja ees korteriomandi (asukoht XXX) hoolduse ja teeninduse osas võlg summas

4798,97 eurot ja viivised 3377,49 eurot. 09.03.2015 sai kostja korteriomandi omanikuks

enampakkumise teel. Kostja kinnitas, et on teadlik, et alghinnale lisandub võlgnevus

korteriühistu ees ning seisuga 01.02.2015 on võlgnevuseks 8177,81 eurot. Alates juunist

2015 asus kostja võlgnevust tasuma, kuid jooksva aasta septembrist otsustas kostja, et kehtib

aegumistähtaeg. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 4609,79 eurot, millele

lisanduvad viivised 4175,14 eurot. Hageja palub ka kostjalt välja mõista menetluskulud.

Hageja oma 22.12.2015 arvamuses leiab, et saab kohaldada 3 aastast aegumistähtaega,

mistõttu ei ole kostjal kogu võlgnevus hüvitatud. Hageja juhib tähelepanu, et 09.03.2015

korteri müügi üheks tingimuseks oli: “täiendava kohustuse võla summas 8177,81 euro

korteriühistule tasumine.“

Kostja esitas omapoolsed seisukohad, mille kohaselt nõuet ei tunnista. Kostja leiab, et nõude

suhtes saab kohaldada 10 aastat aegumist. Kostja saades korteri omanikuks asus tasuma nii

jooksvaid arveid kui ka võlgnevust. Maksete tegemisel märkis kostja, millise perioodi eest

makse teostatakse. Kostja leiab, et nõue on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja

leiab, et on põhjendatud vaheotsuse tegemise aegumise suhtes ajaperioodi 2004-31.12.2011

suhtes.

Kostja esitas 20.01.2016 omapoolsed täiendavad seisukohad, milles jääb aegumisnõude

juurde. Hageja ei ole tõendanud esitatud asjaolusid.

Kohtuistungil, mis toimus 22. märtsil 2016 selgitas hageja esindaja, et viiviseid arvestatakse

iga kuu 20-dast kuupäevast. Aegumine on 10 aastat, omandiõigus läks kostjale üle

24.03.2015.a. Kostja märkis, millise perioodi eest on makse teostatud, seega sellest lähtus ka

hageja. Kostja oli korterit omandades teadlik võlgnevusest. Alles nüüd on selgunud, et kostja

tunnistab võlgnevust alates 2012 aastast.

Kostja esindaja selgituste kohaselt on 2015 aasta võlg täielikult tasutud, aastate 2012-2014 on

asunud kustutama võlgnevust.

2(7)

2-15-16874

Kohus tegi 19. aprillil 2016 vaheotsuse, milles kohaldas ajaperioodi 01.01.2004 kuni

31.12.2011 võlgnevuse nõude suhtes aegumist ning ülejäänud osas menetlus jätkus.

Kohus teavitas osapooli, et lahendab asja kirjalikus menetluses ning andis täiendava tähtja

seisukohtade esitamiseks.

Hageja oma täpsustatud seisukohas leiab, et kostjal on perioodil 01.01.2012 kuni 29.02.2016

tasumata 2832,55 eurot. Ning viivised moodustavad 1794,86 eurot, kokku nõue täielikult

4628,41 eurot. Hageja lepingulise esindaja menetluskulud moodustavad 396 eurot.

Kostja esindaja leiab, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma nõude tõendamiseks. Kostja

leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud.

Osapoolte vahel vaidlust ei ole, et kostja on omandanud korteri enampakkumise teel ning on

alates 24.03.2015 korteri, asukohaga XXX, omanik. Puudub ka vaidlus, et alates omanikuks

saamisest on hageja poolt kostjale kätte toimetatud arved. Vaidlust ei ole, asjaolu üle, et kostja

on kohustatud tasuma teenuste eest vastavalt arvetele.

Põhivõlg

Kostja tunnistab istungil võlgnevust alates 2012. aastast, selgitades, et 2015 aasta võlg on

tasutud ning varasemate perioodide eest on asutud võlgnevust maksma. Kostja oma vastuses

selgitab, et tasus ainult võlgnevust, mitte viiviseid, mida ei tunnista.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS

§ 100 lg 1 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust

rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja (hageja) nõuda kohustuse täitmist,

samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1,6).

Kuna hageja tunnistab võlgnevust alates 2012 ning kohus on teinud vaheotsuse perioodi

01.01.2004 kuni 31.12.2011 võlgnevuse aegumise suhtes. Seega leiab kohus, et alates

01.01.2012 tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada. Samas leiab kohus, et esitatud tõendite

alusel tuleb teha kohtupoolne arvestus võlgnevuse suuruse suhtes.

Nimetatud perioodi eest on kostja võlgnevuses alljärgnevalt:

Aasta 2012

Kohus selgitab, et makstud summade arvestamisel lähtub hageja poolt tabelis toodud

summadest /tl. 108-109/ ning kostja poolt esitatud maksmise tõenditest /tl. 88-89/.

kuu

Arve summa eurodes

Maksmise

kuupäev

Makstud

summa

Maksmata

summa

Jaanuar

109,64

31.12.2015

109,64

Veebruar

133,72

133,72

Märts

104,88

06.03.2012

74,88

3(7)

2-15-16874

Aprill

99,51

05.04.2012

66,51

Mai

62,68

04.05.2012

22.03.2016

62,68

Juuni

54,24

29.01.2016

54,24

Juuli

54,06

29.02.2016

54,06

August

56,71

56,71

September

54,71

54,71

Oktoober

89,39

89,39

November

90,73

90,73

Detsember

135,14

135,14

Kokku

1045,55

368,62

676,93

Aasta 2013

Kohus selgitab, et makstud summade arvestamisel lähtub hageja poolt tabeli toodud

näitudest /tl. 108-109/.

Kuu

Arve

summa

eurodes

Maksmise

kuupäev

Makstud

summa

Maksmata

summa

Jaanuar

131,03

05.01.2013

31,03

Veebruar

110,13

110,13

Märts

119,53

119,53

Aprill

91,01

91,01

Mai

48,15

48,15

Juuni

37,73

37,73

Juuli

39,52

39,52

August

40,92

40,92

September

46,74

46,74

Oktoober

72,76

72,76

November

79,37

79,37

Detsember

179,07

179,07

kokku

995,96

895,96

Aasta 2014

Kohus selgitab, et makstud summade arvestamisel lähtub hageja poolt tabelis toodud

näitudest /tl. 108-109/.

Kuu

Arve

summa

eurodes

Maksmise

kuupäev

Makstud

summa

Maksmata

summa

jaanuar

134,02

134,02

Veebruar

102,41

102,41

Märts

96,08

96,08

Aprill

87,42

87,42

Mai

65,24

65,24

Juuni

56,7

56,7

Juuli

53,06

53,06

August

57,79

57,79

September

70,73

70,73

Oktoober

105,65

105,65

November

101,65

101,65

Detsember

123,02

123,02

Kokku

1053,74

1053,74

4(7)

2-15-16874

Aasta 2015 ja 2016

Kohus selgitab, et makstud summade arvestamisel lähtub hageja poolt tabelis toodud arve

summadest /tl. 108-109/ ning kostja poolt esitatud maksmise tõenditest /tl. 60-69; 88-89/.

Kohus selgitab, et hageja poolt tabelis märgitud makstud ja maksmise kuupäev lahtrites

toodud summade suhtes ei ole esitatud tõendeid, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta.

kuu

Arve summa

eurodes

Maksmise kuupäev

Makstud

summa

Enam tasutud

summa

Jaanuar 2015

138,10

01.09.2015

138,10

Veebruar 2015

114,11

03.08.2015

114,11

Märts 2015

107,54

30.06.2015

107,54

Aprill 2015

100,05

29.05.2015

100,05

Mai 2015

59,97

30.06.2015

59,97

Juuni 2015

48,62

03.08.2015

59,97

11,35

Juuli 2015

47,75

01.09.2015

47,75

August 2015

71,80

30.09.2015

71,80

September 2015

60,27

30.11.2015

60,27

Oktoober 2015

82,46

30.11.2015

82,46

November 2015

86,12

30.12.2015

86,12

Detsember 2015

106,32

29.01.2016

106,32

Jaanuar 2016

168,13

29.02.2016

168,13

Veebruar 2016

136,74

22.03.2016

136,74

kokku

1023,11

1339,33

11,35

Arvestades kokku aastate 2012 kuni 2016 tasumata arved, moodustab võlgnevus kokku

2615,28 eurot (676,93+895,96+1053,74-11,35), mille maksmise kohustus lasub kostjal.

Viivis

Hageja nõuab kostjalt viivist, selgitades, et viivise arvestus algas iga kuu 20-ndast kuupäevast.

KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus

nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga

viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest

kuupäevast arvates.

Kohus selgitab, et viivise rakendamise eelduseks on kohustuse õigeaegselt täitmata jätmine

kostja poolt. See tähendab, kui kostja tasuks makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks

viivise arvestamine võimalik. Hagejapoolne võlgnevus perioodil 01.01.2012 kuni 02.2016

moodustab võlgnevus 2714,70 eurot. Kostja viivise nõuet ei tunnista. Hageja on arvestanud

viivist alates 01.01.2012 kuni veebruar 2016 kokku summas 1794,86 eurot.

Seaduseandja on näinud ette võimaluse vähendada viivise nõuet. See tähendab seda, et

kohtule on antud õigus vähendada ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni (Riigikohtu

otsus 3-2-1-66-05, p 14). Kohtupraktikas ei ole ülemäära suureks loetud viivist, mis

moodustab kuni pool põhivõla suurusest ning reeglina on ülemääraseks ja ebamõistlikult

suureks loetud viivis, mis ületab põhivõla suurust.

Kohus leiab, et kostja viivise nõue perioodi eest 01.01.2012 kuni 24.03.2015 on hea usu

põhimõtte vastane (TsÜS § 138; VÕS § 6). Kostja sai korteri omanikuks alates 24.03.2015,

mistõttu eelneva perioodi eest ei saanud tema olla arvete tasumisega viivituses. Kostja võttis

5(7)

2-15-16874

omanikuks saamisega üle küll kohustused, kuid see ei tähenda, et automaatselt kohustub

kostja tasuma ka eelmise omaniku viivituses oldud aja eest viivist. Hageja nõustus maksma

põhivõlga, kuid reaalselt ei saanud kostja olla arvete maksmisega viivituses, mistõttu arvestab

kohus viivist kostjalt alates 24.03.2015, st. ajast, kui kostja sai korteri omanikuks ning

konkreetselt temale esitatud arvete eest oli viivituses.

Seega esitab kohus omapoolse viivise arvestuse alates 24.03.2015:

kuu

arve

Maksmise

kuupäev

Reaalselt

makstud

Viivitatud

päevi

Viivise

summa

jaanuar

138,10

24.03

01.09

4,90

veebruar

114,11

24.03

03.08

3,32

märts

107,54

20.04

30.06

5,34

Aprill

100,05

20.05

29.05

0,63

Mai

59,97

20.06

30.06

0,70

Juuni

48,62

20.07

03.08

0,48

Juuli

47,75

20.08

01.09

0,40

August

71,80

20.09

30.09

0,50

September

60,27

20.10

30.11

1,73

Oktoober

82,46

20.11

30.11

0,58

november

86.12

20.12

30.12

0,60

detsember

106,32

20.01.2016

29.01.2016

0,67

Jaanuar 2016

168,13

20.02.2016

29.02.2016

1,06

Veebruar

2016

136,74

20.03.2016

22.03.2016

0,19

Kokku

21,10

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.

Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Mõlema osapoole poolt on esitatud menetluskulude arvestus. Kohus rahuldas hagi osaliselt.

Seega leiab kohus, et osapoolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Vähem tasutud riigilõiv

Kohtule esitatud maksekorralduse kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 350 eurot /tl 16/ ning

50 eurot /tl. 25/. Seega on hageja tasunud riigilõivu kokku 400 eurot. Kohus pöörab

tähelepanu asjaolule, et hageja on märkinud hagihinnaks 4609,79 eurot. Hageja palub kostjalt

sisse nõuda põhivõla 4609,79 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 4175,14

eurot. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvestatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõude järgi,

mistõttu antud juhul moodustub hagihinnaks 8784,93 eurot, millelt riigilõivu seaduse kohaselt

kuulub tasumisele riigilõiv 500 eurot.

6(7)

2-15-16874

TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või

riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult

välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Hageja on riigilõivu tasunud väiksemas määras kui seaduses ettenähtud. Hagihinna puhul,

milleks on 8784,93 eurot kohustub hagiavalduse esitaja tasuma riigilõivu 500 eurot. Kuna

hageja on tasunud riigilõivu 400 eurot, kohustub viimane riigituludesse tasuma vähem

makstud riigilõivu summas 100 eurot vastavalt makseinfole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Pille Aver

Kohtunik

7(7)