2-15-11936/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

07. juuni 2016 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-15-11936

Kohtuasi

XXXXhagi XXXXKÜ vastu korteriühistu 23.04.2015

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht: XXXX, ajutine

elukoht XXXX; e-post XXXX),

RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin

Kostja: XXXXKÜ (registrikood XXXX, asukoht: XXXX; e-

post: XXXX), lepinguline esindaja Maia XXXX

Kohtuistungi toimumise aeg

27. aprill 2016

Resolutsioon

1. Jätta XXXXhagi XXXXKÜ vastu korteriühistu 23.04.2015 üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks rahuldamata.

2. Jätta XXXX05.05.2016 taotlus 27.04.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud hageja kanda.

2. Välja mõista XXXX XXXXKÜ kasuks menetluskulu kokku 1204 (üks tuhat kakssada

neli) eurot (käibemaksuta).

3. Välja mõista XXXXEesti Vabariigi kasuks riigilõiv 300 (kolmsada) eurot.

4. Kohustada XXXX tasuma väljamõistetud riigilõivu 18 osamaksena s.o igakuiselt 17

eurot (viimane makse suurus on 11 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest. Riigilõiv

tuleb tasuda otsusele lisatud makseinfo lehel olevale arvelduskontole ja tasumisel

märkida viitenumber.

5. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohustatud isikutel

riigituludesse lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul, tasumisega viivitamise korral

tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõuded

1. XXXX(edaspidi hageja) esitas hagi XXXXKÜ (edaspidi kostja) vastu korteriühistu

23.04.2015 korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.

Hagiavalduse asjaolud

2. 23.07.2015 esitatud ja 16.11.2015 korrigeeritud hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas,

XXXXasuva korteriomandi nr 96 omanik ja kostja liige. 09.04.2015 kell 18.00 oli

korteriühistu juhatuse poolt aadressil XXXXkokku kutsutud KÜ XXXXüldkoosolek, mille

päevakorra p 1 all pidi arutatama hageja pretensioone kostjale perioodil 2013 - 2015 ja teise

päevakorra punktina jooksvaid küsimusi. Vastavalt kostja põhikirja punktile 6.5 on

üldkoosolek otsustusvõimeline kui sellest võtab osa 2/3 ühistu liikmetest või nende

esindajatest. Teist korda kolme nädala jooksul kokku kutsutav kordusüldkoosolek on

otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate liikmete arvust. 09.04.2015 üldkoosolek jäi

kvoorumi puudumise tõttu ära. Korteriühistu juhatus kutsus sama päevakorraga ja samasse

kohta kokku korduva üldkoosoleku 23.04.2015 algusega 18.30, mis toimus.

3. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja tähele pannud mitmeid vajakajäämisi

korteriühistu juhtimises, eriti XXXXelamu ohutuses, millele on hageja korduvalt juhtinud

Päästeameti ja Tallinna Linnaplaneerimise ameti tähelepanu. Hagejal tekkis 2015.a. kevadel

õigustatud ootus, et ülalmärgitud päevakorraga kokku kutsutud koosolekutel arutatakse

tõsiselt tema poolt tõstatatud küsimusi. Paraku kutsus korteriühistu juhatus koosoleku kokku

ja viis läbi kohas, kus korteriühistu liikmetel puudub võimalus tegelikult koosolekul

toimuvast arutlus- ja otsustusprotsessist osa võtta.

4. Korteriühistu koosolek kutsuti kokku ja viidi läbi XXXXasuvas ruumis suurusega 16,3 m2.

Korteriühistul on 151 liiget, koosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtab osa 2/3

liikmekonnast ehk 101 liiget. Isegi eeldusel, et ruum oleks möbleerimata peaks igale

ruutmeetrile mahtuma minimaalse kvoorumi korral 6,2 koosolekust osavõtjat, mis on

ilmselgelt võimatu. Seega kutsus korteriühistu juhatus kokku koosoleku kohta, kus seda

teadvalt ei ole võimalik läbi viia, välistades sellega ühitu liikmete õiguse osaleda

üldkoosolekul. Korduskoosolekule ei ole kvoorumi nõuet ette nähtud, kuid ka 23.04.2015

korduskoosolekule saabus ühistu liikmeid selline arv, et valdav osa neist ei mahtunud ruumi,

kus kutse kohaselt koosolek toimus. Valdav osa koosolekust osa võtnud ühistu liikmetest

seisid elamu koridoris, kust ei ole kuulda ruumis nr 40 arutatavad küsimusi, sellest tingituna

ei olnud võimalik teha kaalutletud ja põhjendatud otsuseid. Kirjeldatud viisil ja kohas

koosolekuid läbi viies rikutakse korteriühistu liikmete üht põhiõigust - osa võtta korteriühistu

üldkoosolekut ja osaleda otsuste vastuvõtmise protsessis.

5. Kui mitu ühistu liiget 23.04.2015 korduskoosolekust osa võttis ei ole hagejale teada, sest

temale keeldutakse väljastamast koosoleku protokolli. Hagejale on väljastatud vaid

koosoleku protokolli väljavõte, millest võib välja lugeda, et koosolekul osales 64 liiget. Ka

märgitud arvu isikute mahutamine 16,3 ruutmeetrisele pinnale ei ole võimalik. Koosolek

kestis protokolli kohaselt 1 h 45 min. Ei mõeldav ja võimalik, et selline arv inimesi nii

väikeses ruumis nii pikka aega viibida saaks või, et nad jaksaksid seista istumisvõimaluseta

koridoris, kust koosoleku käiku ei ole võimalik jälgida. Seetõttu koosoleku ajal paljud

inimesed lahkusid. Hageja leiab, et üldkoosolekute läbiviimine XXXXasuvas ruumis on hea

usu ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, sest korteriühistu liikmed jäid valdavas osas

koosolekuruumi ukse taha ega saanud näha ja kuulda koosoleku ruumis toimuvat ning

seetõttu võtta vastu informatsiooni puudulikkuse tõttu kaalutletud otsuseid.

6. Hageja leiab, et 23.04.2015 koosoleku otsused on MTÜS § 241 kohaselt tühised, sest

koosoleku läbiviimine ei vastanud headele kommetele, sest juhatuse tegevuse tõttu välistati

enamuse ühistu liikmete osavõtt koosolekust ning rikuti otsust vastuvõtmise korda, mille

kohaselt otsustussprotsessis peaks olema võimalus osaleda enamusel ühistu liikmetel.

Koosolek kutsuti teadvalt kokku ruumi, kus seda ei ole võimalik ruumi puuduse tõttu

nõuetekohaselt läbi viia ning kus sellest valdav osa ühistu liikmeid osa võtta ei saa.

Korteriühistu juhatuse ülalkirjeldatud tegevuse tulemusena ei ole mõistlikult arutatud hageja

poolt tõstatatud ja koosoleku päevakorras olnud küsimusi ja võetud vastu enamuse poolt

kaalutletuid otsuseid. Hageja taotleb 23.04.2015 otsuse tühisuse tuvastamist eesmärgiga

kaitsta tema kui ühistu liikme õigusi, et arutataks ühistu liikmete poolt sisuliselt XXXXasuva

elamu ohutuse küsimusi eesmärgiga tagada ohtu elukeskkond.

7. 22.01.2016 märkis hageja täiendavalt, et üldkoosolek toimus mujal kui kutsel märgitud

kohas, mis on oluline koosoleku läbiviimise korra rikkumine.

Kostja vastuväited

8. Kostja hagi ei tunnista ja palub selle rahuldamata jätta. Kostja on seisukohal, et hageja esitab

kohtule teadlikult valeandmeid ning hagi on koosoleku toimumise ruumi osas pahatahtlik ja

vastuolus heade kommetega.

9. Vastusest nähtuvalt puudub XXXXelamus eraldi ruum, kus oleks võimalik üldkoosolekut

läbi viia. Üldkoosoleku kutsel koosoleku koha äranäitamise eesmärgiks on teatada ühistu

liikmetele, kus koosolek toimub, et neil kes soovivad koosolekul osaleda, oleks võimalik

koosoleku toimumise kohta leida. Ruumi nr 40 ees asub koridor. Koosoleku kutsel on

koosoleku toimumise kohaks näidatud ruum nr 40 juhuks, kui koosolekule tuleb väga vähe

osavõtjaid. Kui osavõtjaid tuleb koosolekule rohkem kui mahub ruumi nr 40, toimub

koosolek selle ruumi ees olevas suures koridoris.

10. 23.04.2015 toimunud üldkoosolekule tuli selline hulk inimesi, et koosolek toimus ruumi nr

40 ees asuvas koridoris. Kellelgi ei olnud probleemi kuulutuses märgitud ruumi nr 40 ees

asuva koridori leidmisega. Koosolekul osalejad on sama elamu elanikud v.a. hageja. Kõigil,

kellel oli selleks soov, said oma kodust istumiseks tooli/tabureti kaasa võtta. Need, kes seda

teha ei soovinud, otsustasid seista püsti. Koosolekul osalejatel ei olnud selles osas mitte

mingisuguseid pretensioone. Keegi ei lahkunud koosolekult seetõttu, et ta ei saanud istuda

või ei kuulunud, mida koosolekul arutati. Kui ka mõni osaleja enne koosoleku lõppu lahkus,

siis mitte nendel põhjustel. Isegi hageja ei teatanud koosolekul, et tal on probleeme

koosoleku kuulamisega või toimunu nägemisega. Kellegi sõna- ja hääleõigus ei olnud

piiratud, v.a. hageja, kelle etteastet keegi kuulata ei tahtnud. Tema sõnavõtu aega tõesti

piirati üldkoosoleku otsusega.

11. Ühistu liikmed ei ole nõus maksma selle eest, et ühistu juhatus rendiks koosoleku

läbiviimiseks suurema saali. Pealegi tuleks sellisesse mujale renditud saali veel vähem

inimesi kui oma majas või selle õues toimuvale koosolekule. Otsust mitte üürida koosolekute

läbiviimiseks ruume kinnitasid ühistu liikmed veelkord 21.09.2015 toimunud üldkoosolekul.

Koosolekul ei esitanud hageja nõuet viia koosolek üle mõnda teise ruumi. See idee tekkis tal

tagantjärele hagi esitamisel. Kostja püüab elamus ainsana probleeme tekitada ja seda üsna

omakasupüüdlikul eesmärgil.

12. Reaalselt on probleem selles, et hageja ei tasunud korteriühistule makseid ja ühistu esitas

tema vastu kahel korral hagi kohtusse võla sissenõudmiseks. Võla maksmisest

kõrvalehoidmiseks hakkas hageja esitama igasuguseid kaebusi ühistu juhatuse tegevuse peale

nii Päästeametisse kui ka muudesse asutustesse. Alates korteri nr 96 erastamisest kuni tema

vastu hagi esitamiseni ei olnud elamu tema jaoks ohtlik, ohtlikuks muutus peale hagide

esitamist. Hageja väited on tõesed ainult selles osas, et ta on palju kordi pöördunud oma

nõudmistega Päästeameti ja Tallinna Linnaplaneerimise ameti poole. Ta on esitanud kaebusi

korteriühistu juhatuse tegevusele, Päästeameti töötajate peale, õiguskantslerile jms. Nii

Päästeamet kui ka Tallinna linnaplaneerimise amet on korduvalt elamu ohutust hageja

kaebuste tõttu kontrollinud. Päästeamet on küll teinud ühistule mõningasi ettekirjutusi, mida

ühistu on ka täitnud. Päästeametil ja linnaplaneerimise ametil ei ole ühistule pretensioone.

Ühistu liikmed ei ole nõus hageja pretensioonidega ühistule ning kogunesidki selleks, et

teada saada, mis pretensioonid hagejal ühistule on, neid arutada ja väljendada oma arvamus

pretensioonide osas. Oma arvamust väljendasid nad koosolekul vastuvõetud otsustega.

Koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud ning vastuvõetud otsused ei ole vastuolus

heade kommetega ega mitte mingisuguste seadusesätetega.

Kohtuotsuse põhjendused

13. Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:

• KÜ-l XXXXon 151 liiget, hageja on korteriomandi nr 96 omanik ja korteriühistu liige,

• 09.04.2015 kell 18.00 toimus aadressil XXXXTallinnas kostja üldkoosolek, mille päevakorra

punktis 1 olid hageja poolt kostjale perioodil 2013 - 2015 esitatud pretensioonide arutelu ja

punktis 2 jooksvad küsimused,

• 09.04.2015 üldkoosolekul kvoorumi puudumise tõttu kutsus korteriühistu juhatus sama

päevakorraga ja samasse kohta kokku korduva üldkoosoleku 23.04.2015 algusega 18.30,

millest võttis osa 64 liiget, sh hageja.

14. Pooled vaidlevad selle üle, kas 23.04.2015 üldkoosolekul vastu võetud otsused on kehtivad

olukorras, kus korteriühistu koosolek kutsuti kokku XXXXruumi nr 40, mille suurus on 16,3

m2, kohale tulnud ühistu liikmed ruumi ei mahtunud, vaid seisid koosoleku ajal elamu

koridoris ning kas hageja kirjeldatud viisil ja kohas koosolekuid läbi viies rikuti korteriühistu

liikmete üht põhiõigust - osa võtta korteriühistu üldkoosolekut ja osaleda otsuste

vastuvõtmise protsessis, samuti selle üle, kas rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise

korda sellega, et koosolek toimus mujal, kui kokku kutsumise kohas.

15. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine,

kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt

tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus

rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud

seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul

juhul.

16. MTÜS § 20 lg 6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette

näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. MTÜS § 21 lg 7

kohaselt peab protokoll olema liikmetele kättesaadav pärast 14 päeva möödumist

üldkoosoleku lõppemisest. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa

ärakirja.

17. Kostja põhikirja (lk 32-40, 115-124) punkti 6.4 kohaselt informeeritakse liikmeid

üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva ette, teade pannakse välja trepikodades.

Teates peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise koht ja aeg. Punkti 6.5

kohaselt, kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosoleks uuesti

kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul.

18. Üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (lk 8, 114) nähtub, et 23.04.2015 korduv üldkoosolek

kutsuti kokku aadressile XXXX– 40 Tallinnas. Kostja väitel toimus koosolek ruumi nr 40 ees

asuvas koridoris, kuid ühistu liikmetel ei olnud probleeme koosoleku toimumiskoha

ülesleidmisega.

19. 23.04.2015 üldkoosoleku protokollist ja selle lisast 1 (lk 146-157) nähtub, et korduvalt

toimunud üldkoosolekust võttis osa 64 liiget, koosolekul arutati ja hääletati hageja poolt

kostjale perioodil 2013 - 2015 esitatud pretensioone punktide kaupa ning tunnistati

pretensioonid põhjendamatuteks. Sõnavõttudeks, s.h hagejale, anti aega 5 minutit.

20. Tunnistajate XXXX, XXXX ja XXXX ütlustega on tõendatud, et 23.04.2015 toimus kostja

korduv üldkoosolek ruumi nr 40 ees olevas koridoris, kuna kohale tulnud liikmed ei

mahtunud ruumi nr 40. Tunnistajate ütluste kohaselt hääletati koosoleku pidamist ruumi nr

40 ees olevas koridoris ja vastuväiteid koosoleku pidamise kohta koridoris, kaasaarvatud

hagejalt, ei esitatud. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et koridor oli kõigile koosolekule

ilmujatele nähtav ja ülesleitav, see oli koosoleku läbiviimiseks piisavalt avar, valge ja

ventileeritud. Võõrad isikud koosoleku pidamist ei seganud. Koosoleku pidamiseks pandi

koridori ruumi nr 40 ette juhatuse laud ning liikmed, kes soovisid, võisid võtta kaasa toolid

kodust või ruumist nr 40. Hageja seisis ühistu esimehe kõrval ega esitanud mingeid

pretensioone. Tunnistaja XXXXütluste kohaselt oli tema koridori lõpus, kuid ta kuulis

sõnavõtte. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et koosolekutel on arutatud eraldi ruumi

üürimist koosolekute läbiviimiseks, kuid ühistu liikmed on pidanud seda liiga kalliks.

Tunnistajate ütlustega on tõendatud ka see, et hageja pretensioonid ühistu vastu arutati ja

hääletati punktide kaupa läbi, kusjuures leiti, et need on põhjendamatud. Hagejale anti

võimalus iga punkti kohta selgitusi anda ja teda koosolekul ära kuulata. Tunnistajate

ütlustega on tõendatud, et koosoleku protokoll riputati teadete tahvlile 2-3 päeva jooksul

pärast koosoleku toimumist.

21. Elamu plaanist (lk 124) nähtuvalt on korteri nr 40 ees pikk koridor, seega ei ole võimalik

ruumi nr 40 siseneda koridori läbimata.

22. Kohus võttes arvesse esitatud ja uuritud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et 23.04.2015

korduval üldkoosolekul ei rikutud oluliselt MTÜS §-s 20 ja kostja põhikirjas sätestatud

koosoleku kokkukutsumise korda seetõttu, et üldkoosolek toimus ruumi nr 40 ees asuvas

koridoris, kuna ühistu liikmed ei saanud ruumi nr 40 siseneda enne koridori läbimist, seega ei

olnud koosoleku läbiviimise koht eksitav, kohale tulnud ühistu liikmetel, s.h hagejal, ei olnud

vastuväiteid koosoleku läbiviimisele koridoris, koridor oli koosoleku läbiviimiseks piisavalt

avar, ventileeritud ja valgustatud, mistõttu said kõik kohale tulnud ühistu liikmed osaleda

koosolekul ning soovijatele võimaldati kasutada istumiseks toole, koosoleku sõnavõtud olid

osavõtjatele hästi kuulda. Järelikult ei ole kostja antud viisil ja kohas koosolekut läbi viies

rikkunud hea usu ja võrdse kohtlemise põhimõtet, korteriühistu liikmete õigust osa võtta

korteriühistu üldkoosolekust, osaleda otsuste vastuvõtmise protsessis ning teha kaalutletud ja

põhjendatud otsuseid. Vaidlusaluse koosoleku läbiviimist ei saa pidada ka vastuolus olevaks

heade kommetega.

23. Kohus on seisukohal, et rikutud ei ole ka muid MTÜS § 24¹ lg 1 sätestatud nõudeid, mistõttu

ei ole 23.04.2015 üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised ja hagi 23.04.2015

üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata.

24. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas veel

lahendamata taotlused. Hageja esitas 05.05.2016 taotluse 27.04.2016 kohtuistungi protokolli

parandamiseks osas, mis puudutab tunnistaja poolt vande all antud ütlusi. Kohus on

seisukohal, et taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata. Kohtuistungi protokoll vastab TsMS §-le 50 lg-le 1, kuna see kajastab

menetluse käiku ja tunnistaja kohtuistungil väljendatud seisukohti piisava täpsusega, mistõttu

protokolli parandamiseks puudub alus. Tunnistaja ütluste osas ei ole võimalik protokolli

parandada ka seetõttu, et antud osa protokollist avaldati kohtuistungil, tunnistaja nõustus

sellega ja allkirjastas tema antud ütluste osas.

Menetluskulude jaotus

25. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

26. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui

menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus

piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva

paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast

27. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased

kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

28. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt koosneb menetluskulu

õigusabi kulust 1130 eurot, kostja esindaja sõidukulust Tartust Tallinnasse s.o kütterahast 74

eurot ja kostja esindaja tasu sõidu aja eest 300 eurot, kokku 1504,00 eurot. Kostja kinnitab, et

kõik eelnimetatud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning, et menetluskulu ei

sisalda käibemaksu.

29. Hageja ei esitanud vastuväiteid õigusabi kulule, kuid vaidles vastu esindaja sõidukuludele ja

sõidule kulunud ajakulu hüvitamisele. Hagejale ei ole arusaadav, mis on kostja taotluses

märgitud „kütteraha“ ning millise metoodika alusel summa 74 eurot on saadud või kantud,

kuna taotlusest seda ei nähtu. Hageja arvates ei saa kontrollimatut ja arusaamatu metoodika

alusel arvestatud „kütteraha“ hüvitatava menetluskuluna käsitleda. Hageja, tuginedes

Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise

menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest, palus jätta ka 300 eurot ajakulu

eest välja mõistmata. Hageja pidas põhjendatud menetluskuluks õigusabi kulu summas 930

eurot.

30. Kohus on seisukohal, et kostja kulud esindaja õigusabile - esindaja ajakulu kokku 9 tundi ja

25 min ning õigusabi osutanud esindaja tunnihind - 120 eurot ilma käibemaksuta, on antud

asja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik ning on vastaspoolelt väljamõistmiseks

esitatud mõistlikus suuruses. Kostja esindaja õigusabi andmisele kulunud aeg on sarnane

vastaspoole esindaja ajakuluga õigusabile. Kohus, võttes arvesse TsMS § 144 p 2, hageja

vastuväiteid ja Riigikohtu lahendites 3-2-1-64-13 ja 3-2-1-65-13 avaldatud seisukohti, on

seisukohal, et kostja esindaja sõidukulu saab olla hüvitatavaks menetluskuluks. Kostja on

esile toonud, et sõitis kahel korral Tartust Tallinnasse ja tagasi kokku 372 km ja kütteraha oli

2 x 37 eurot, kokku 74 eurot. Eelnevast saab kohus arvestada sõiduauto küttekuluks ca 10

liitrit kütust 100-le kilomeetrile hinnaga 1 euro liiter. Kohtu arvates ei ole kostja märgitud

transpordile kulunud summa põhjendamatult suur, vaid tavapärane, mistõttu saab selle kulu

vastaspoolelt välja mõista.

31. Kohus leiab, et kuivõrd Riigikohtu lahendites 3-2-1-64-13 ja 3-2-1-65-13 avaldatud

seisukohtade ja TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei

ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Seega tuleb sõiduks kulunud aja eest

300 euro vastaspoolelt väljamõistmise taotlus jätta rahuldamata. Järelikult kuulub

menetluskulude nõue rahuldamisele kokku summas 1204 eurot (käibemaksuta).

32. TsMS § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või

riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud

isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et pool,

kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on

kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude

tasumiseks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi kohtukulude

kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või

asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

33. Harju Maakohtu 28.10.2015 määruses on märgitud, et hagi läbi vaatamata jätmisel,

menetluse lõpetamisel või hagi rahuldamata jätmisel mõistetakse XXXXvälja riigilõiv 18

(kaksateistkümne) kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Seega tuleb hagejal tasuda

riigilõivu igakuiselt 17 eurot (viimane makse suurus on 11 eurot) alates kohtulahendi

jõustumisest.

34. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda

kohustatud isikutel riigituludesse lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul, tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik