4-16-3199/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-16-3199

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. juuni 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number 4-16-3199 (2315,16,002405)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Väärteoasi

esitatud kaebus Politseija T.E

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 28.03.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 2315,16,002405

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): T.E (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn)

Kohtuistungi toimumise aeg

31.05.2016

Istungil osalenud isikud

Menetlusalune isik: T.E

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

menetlustalituse 28.03.2016 otsus T.E-le mõistetud rahatrahvi suuruse osas.

Karistada T.E liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 30

trahviühikut, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot.

2

2. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et rahatrahvi summas 120 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 4 (nelja) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 30 eurot kuus.

Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele

EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas,

arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rde pangas, märkida tuleb viitenumber 10220165050927.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates päevast,

mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni

esitamise soovist tuleb maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

28.03.2016 otsusega karistati T.E liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

Otsuse kohaselt juhtis T.E 05.03.2016 kell 10.44 Tallinnas Peterburi tee 81 juures mootorsõidukit kiirusega 75 km/h +/- 3 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 22 km/h. Sellega rikkus T.E LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid.

2. lõpetada väärteomenetlus V™S § 29 lg Otsuse peale esitatud kaebuses palus T.E

1 p 1 alusel, kuna tema teos puuduvad väärteo tunnused ja tema süü ei ole usaldusväärselt

tõendatud. Kohapeal täidetud väärteoprotokollis ja e-toimiku kaudu edastatud

väärteoprotokollis on erinevused: ühel juhul on tunnistaja nimi protokolli märgitud, teisel

juhul mitte. Tunnistaja võis ütlused anda menetleja juhendamisel. Sellisel määral, mis märgitud protokollis, ei ole ta kiirust ületanud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli talle ei tutvustatud.

Lisaks eeltoodule leiab kaebaja, et talle määratud karistus (trahv 200 eurot) on

ebaproportsionaalselt range, sest moodustab ligi poole tema kuusissetulekust, milleks on vabaduspension (489 eurot). Arvestatud ei ole ka asjaoluga, et kaebajal puuduvad kehtivad

karistused väärtegude eest ning väidetava teoga ei ole seatud mitte kedagi liiklusohtlikku olukorda.

Kohtuistungil kordas kaebaja oma varem öeldud põhjendusi ja väitis, et tema juhitud

sõiduauto Mercedes-Benz kiirus võis olla 55 - 60 km/h, mitte aga nii suur, kui väärteoprotokollis näidatud. Samuti leidis ta, et videosalvestuselt nähtuvalt on auto kiiruseks mõõdetud algselt 75 km/h, siis kiirus kogu aeg vähenes ja hetkel, kui salvestuselt on nähtav auto number, on kiirus vaid 63 km/h. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli on märgitud vale auto värvus (pruuni asemel must), samuti ei olnud mõõtjale näha sõiduki mark ja mudel ning need andmed on protokolli hiljem kantud.

3

3. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. T.E süü kiiruse ületamisel mitte vähem kui 22 km/h on tõendatud nii kombineeritud liiklusjärelvalve

käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja XXX ütlustega (isik, kes

mõõtmist teostas) ja mõõtmise kui haldustoimingu videosalvestusega. Mõõtetulemus on jälgitav, seda on teinud pädev mõõtja, kes kasutas taadeldud mõõtevahendit ja järgis vastavat mõõtemetoodikat. Karistus on määratud sanktsiooni keskmises määras, mis arvestab isiku süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Karistus sellises määras lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest ja on vajalik isiku mõjutamiseks edaspidi seaduskuulekalt käituma.

Kohtu põhjendused järeldused

4. Kohus leiab, et T.E süü lubatud sõidukiiruse ületamisel asulasisesel teel mitte vähem kui 22 km/h on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

Menetlusaluse isiku enda selgituste kohaselt ta ise oma kiirust ei fikseerinud, kuid arvas, et võis sõita veidi üle lubatud kiiruse, s.o. 55-60 km/h. Sisuliselt ta tunnistab kiiruse ületamist, kuid väiksemas määras, kui on täheldatud väärteoprotokollis ja otsuses.

Tema juhitud auto sõidukiirust on aga mõõtnud ja selle ka protokollis fikseerinud

liiklusjärelevalvet teostanud patrullpolitseinik XXX. Protokolli kohaselt mõõdeti kiirust taadeldud mõõtevahendiga, mida oli sama päeva hommikul testitud ja see oli töökorras. Samuti on asja materjalide juurde lisatud ka mõõtevahendi taatlustunnistus. XXX oli pädev kiirust mõõtma, sest ta on läbinud vastava koolituse, sellekohane tunnistus on samuti lisatud

asja materjalidele. Kohtul ei ole alust tunnistaja ütlustes ega ka protokolli kantud

mõõtetulemuses kahelda, sest see on jälgitav ka videosalvestuselt ning seda salvestust on vahetult uuritud kohtuistungil. Salvestuselt on näha lähenevate sõidukite kiiruse mõõtmine ja sõiduki Mercedes-Benz (registrimärgiga XXX), mida juhtis T.E, suurimaks kiiruseks mõõdeti 75 km/h, mis

mõõtjale lähenedes kiirust vähendas kuni 63 km/h. Salvestuselt nähtuv ei tekita kohtul vähimatki kahtlust, et mõõdeti just T.E juhitava auto kiirust. Asjaolud, et kaugemalt

pole salvestuselt nähtav tema juhitud auto registeerimisnumber või et protokolli on auto värvuseks pruuni asemel märgitud must, ei anna alust kahelda mõõdetud kiiruses ning muuda ebausaldusväärseks asjas kogutud tõendeid. Samuti on eluliselt usutav, et T.E, kes enda sõnade kohaselt varasemate kogemuste põhjal teadis, et selles piirkonnas kiirust mõõdetakse, talle teadaolevalt „kriitilisele kohale“

lähenedes oma auto kiirust vähendas. Seetõttu näitab ka mõõtmise videosalvestus tema juhitud auto kiiruse vähendamist. See ei tähenda aga seda, et politseiametnik oleks pidanud arvesse võtma väikseimat mõõdetud kiirust. Kohtu arvates on õigesti lähtutud suurimast mõõdetud kiirusest, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 22km/h. LS § 15 lg 1 p 2 on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis ning õigesti on T.E käitumine kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

5. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis on karistusena ette

nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

4 Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Arvestades asjaolu, et kiiruse ületamine jäi selle normi alammäära piiridesse ja tegemist on isikuga, kellel registri

kohaselt varasemad karistused puuduvad, siis on kohtu arvates T.E-le määratud karistus liialt karm ega vasta tema süü suurusele. Karistus tulnuks määrata alla sanktsiooni keskmist määra. Seetõttu kohus tühistab otsuse T.E-le määratud karistuse osas ja teeb selle kohta uue otsuse. Süü suurust ja rikkuja isikut arvesse võttes mõistab kohus karistuseks rahatrahvi 30

päevamäära, s.o. 120 eurot. Selline karistus on piisav süüdlase mõjutamiseks olla edaspidi tähelepanelikum ja ohutum liikleja ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

Arvestades seda, et T.E sissetulekuks on vaid igakuuline pension, on alust kohaldada KarS § 66 lg 2 sätteid ja määrata, et rahatrahvi on võimalik tasuda ositi, s.o. nelja kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 2, 133 - 135.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/