1-16-4430/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-4430

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 07.06.2016.a Tallinnas

Kriminaalasja number 1-16-4430 (15230104501)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo

Tõlk Ines Üprus

Kriminaalasi D.G süüdistuses KarS § 200 lg 1

järgi kokkuleppemenetluses.

Prokurör Natalia Miilvee

Süüdistatav D.G,

isikukood XXX; asukoht XXX Vangla; määratlemata kodakondsusega; põhiharidusega; emakeelvene keel; töökoht puudub.

Varem kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu 20.09.2011.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 1 kuu 10 päeva 03.10.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

vangistusega 3 aastat ja 4 kuud. Karistus on kantud 12.05.2015.a. Kahtlustatavana kinni peetud 30.09.2015.a. Tõkend – vahistamine alates 01.10.2015.a.

Kaitsja

Talvi Vaske

1-16-4430

2

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313,

1. Süüdi tunnistada D.G KarS § 200 lg 1 järgi ning mõista

karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

2. KarS § 74 sätete alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui

süüdimõistetu ei pane kaheaastase (2) katseaja kestel uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi KarS § 75 lg 1 alusel:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. KarS § 75 lg 2 p 2, 2

1, 8 alusel määrata, et D.G on kohustatud käitumiskontrolli ajal:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- osalema sotsiaalprogrammis vastavalt kriminaalhooldaja ettepanekule;

4. KarS § 68 lg 1 alusel karistuse täitmisele pööramise korral lugeda karistusest

kantuks eelvangistuses viibitud aeg 30.09.2015 kuni 07.06.2016.a, s.o 8 (kaheksa) kuud ja 7 (seitse) päeva.

5. D.G suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada ja

vabastada ta vahi alt kohtusaalis. Kohaldada D.G suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu, mis tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel.

6. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

7. Kriminaalmenetluse kulud.

D.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse kulud järgmiselt:

1-16-4430

3

I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1075 (tuhat seitsekümmend viis) eurot.

Määratud kaitsja tasu 600 (kuussada) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsjatasu 24 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo nii rahalise karistuse

kui ka kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega

süüdistatava(te)le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukohavõi e-posti

aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult

seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse

Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse

teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

SÜÜDISTUS

D.G´t süüdistatakse selles, et tema 19.08.2015 kl 23.20 paiku Tallinnas Läänemere tee 30 asuva Selveri taga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lõi XXX tagant kaela-

kukla piirkonda, millest XXX kukkus asfaldile põlvili, s.o tekitades kannatanule tervisekahjustusi

(põrutuse kaela piirkonnas, marrastusi põlvedel ja peopesadel) ja füüsilist valu. Koheselt haaras D.G XXX käest mobiiltelefoni Samsung Galaxy A7 väärtuses 422.40 eurot koos

kõnekaardi, nahast telefoniümbrise ja telefoniga sündmuse ajal ühendatud kõrvaklappidega, jooksis sellega minema, järgnevalt võõrandas D.G mobiiltelefoni XXX.

1-16-4430

4

Oma tegevusega pani D.G toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil füüsilise vägivallaga, s.o pani toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas sõlminud järgmise kokkuleppe:

KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist 2 (kahe) aastase vangistusega.

KarS § 74 sätete alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane

kaheaastas

e (2) ja kuuekuulise (6) katseaja kestel uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi KarS § 75 lg 1 alusel:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

ja KarS § 74 lg 2 alusel:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- osalema sotsiaalprogrammis vastavalt kriminaalhooldaja ettepanekule;

KarS § 68 lg 1 alusel karistuse täitmisele pööramise korral arvata kantud karistuse hulka eelvangistus alates 30.09.2015 kuni tõkendi muutmiseni. Kokkuleppe sõlmimise hetkel on kantud karistuse hulka arvatav eelvangistus 8 kuud ja 7 päeva.

Menetluskulud

Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha 1075 euro ja menetluskulude väljamõistmine: määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses - 216 eurot;

määratud kaitsja tasu kohtumenetluses kuni 20.05.2016 - 288 eurot; millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses alates 20.05.2016. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul.

1-16-4430

5

Kaitsjatasu 24 eurot jätta riigi kanda, kuivõrd 26.01.2016 toimunud korraldavale istungile süüdistatav ei

ilmunud temast sõltumata põhjustel, kuna tehnilistel põhjustel jäi kohtu poolt väljastamata kutse vahistatud süüdistatava toimetamiseks kohtuistungile.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on

sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub D.G talle

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Kohtunik Julia Vernikova