3-15-2692/64 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 06.06.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2692 Haldusasi S.A.i kaebus Politseija Piirivalveameti 02.10.2015 ettekirjutuse nr 1033449217 tühistamiseks Menetlustoiming Tähtaja pikendamise taotluse lahendamine, kaebuse tagastamine, riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata S.A.i taotlus pikendada kohtu poolt määratud tähtaega riigilõivu tasumiseks.

2. Tagastada S.A.i kaebus.

3. Jätta riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 21.10.2015 S.A.i (kaebaja) kaebus Politseija Piirivalveameti (PPA) 02.10.2015 ettekirjutuse nr 1033449217 tühistamiseks ja PPA 02.10.2015 toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Lisaks taotles kaebaja ettekirjutuse täitmise peatamist. Nimetatud ettekirjutusega kohustati kaebajat Eesti Vabariigist koheselt lahkuma, kuid mitte hiljem kui 02.10.2015. Samuti otsustati kaebaja suhtes kohaldada sissesõidukeeldu 5 aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates.

Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks põhjusel, et pärast riigilõivu tasumist ei jää tal raha elementaarsete asjade ostmiseks.

2. Tartu Halduskohtu 29.10.2015 määrusega peatati esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse täitmine 30 päevaks ning edastati kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati ning seda ei vaidlustatud, kehtib esialgne õiguskaitse edasi vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg-le 4.

3. Tallinna Halduskohus jättis 08.12.2015 määrusega S.A.i menetlusabi taotluse käiguta ning andis kaebajale 15-päevase tähtaja nõuetekohase menetlusabi taotluse ning enda sissetulekuid

3-15-2692 2(4) ja väljaminekuid kinnitavate dokumentide esitamiseks. Lisaks selgitas kohus kaebajale, et kaebus võib olla esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada kaebuse tähtaegsust kinnitavad tõendid või kaebetähtaja ennistamise põhjendatud taotluse ning seisukoha kohtu poolt kindlakstehtud kaebuse nõude osas.

4. Kohtusse saabus 04.01.2016 kaebaja vastus, mis muu hulgas sisaldas menetlusabi taotlusi riigi õigusabi saamiseks ning riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kaebaja esitas kohtule vanglasisese isikuarve konto väljavõtte perioodi 01.06.2015-09.09.2015 kohta ning enda isikuarve arvelduskaardi.

5. Kohus jättis 14.01.2016 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1). Sama määrusega jättis kohus kaebaja kaebuse käiguta ja andis talle riigilõivu 15 eurot tasumiseks ja riigilõivu tasumise kohta andmete kohtule esitamiseks aega 15 päeva käesoleva määruse jõustumisest arvates (resolutsiooni p 2). Kohus hoiatas, et kui kaebaja jätab kohtu nõudmise tähtajaks täitmata, tagastab kohus kaebuse. Lisaks eelnevale selgitas kohus kaebajale, et tema riigi õigusabi taotlus (esindamiseks halduskohtumenetluses) võib olla põhjendatud, kuid kohus lahendab selle pärast riigilõivu tasumist.

6. Tallinna Halduskohtusse saabus 25.01.2016 S.A.i kiri, milles kaebaja teatab, et on nõus riigilõivu tasuma, kuid esmalt tuleks kohtul lahendada riigi õigusabi taotlus.

7. Kohus vastas S.A.i esitatud taotlusele 26.01.2016 kirjaga, milles selgitas, et halduskohtu 14.01.2016 määrus jõustub, kui möödub määruskaebuse esitamise tähtaeg või teeb kõrgema astme kohus määruskaebuse osas lahendi. Kohus teatas ühtlasi, et ei näe põhjust 14.01.2016 määruse muutmiseks ning lahendab riigi õigusabi taotluse pärast riigilõivu tasumist.

8. Tallinna Halduskohtusse saabus 02.02.2016 S.A.i määruskaebus, milles S.A. palub tühistada halduskohtu 14.01.2016 määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega ta vabastatakse riigilõivu tasumise kohustusest.

9. Tallinna Halduskohus jättis S.A.i 02.02.2016 määruskaebuse 03.02.2016 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

10. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.02.2016 määrusega S.A.i määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.01.2016 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. S.A. sai nimetatud määruse kätte 23.02.2016 (I köide, tl 197 ja 204) ning selle venekeelse tõlke 25.02.2016 (I köide, tl 203).

11. S.A. esitas 07.03.2016 Riigikohtule riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi vajalik määruskaebuse esitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2016 määruse peale haldusasjas nr 3-15-2692.

12. Riigikohus jättis 18.04.2016 määrusega nr 3-7-1-3-178-16 S.A.i taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. S.A. sai nimetatud määruse kätte 21.04.2016 (I köide, tl 216).

13. S.A. esitas kohtule täiendavad taotlused kuupäevaga 28.04.2016 ja 09.05.2016 (II köide, tl 37-38). S.A. palub 28.04.2016 taotluses kohtult selgitusi selle kohta, kas talle on vajalik haldusasja nr 3-15-2692 raames lahkumisettekirjutuse nr 1033449217 vaidlustamine või mitte. S.A. selgitab, et alates 12.02.2016 on tema staatuseks varjupaigataotleja, talle on tehtud varjupaigataotluse tagasilükkamise ja elamisloa andmisest keeldumise otsus, mis on vaidlustatud

3-15-2692 3(4) haldusasjas nr 3-16-623. S.A. palub 09.05.2016 esitatud taotluses lisaks, et riigilõivu tasumiseks antud 15-päevast tähtaega ei loetaks möödunuks. Ühtlasi palub S.A. kohtul määrata uus tähtaeg riigilõivu tasumiseks pärast kohtu poolt tema 28.04.2016 taotlusele vastamist ja selgituste edastamist.

14. Haldusasja nr 3-16-623 raames tagastas kohus 27.05.2016 määrusega S.A.i kaebuse osas, milles kaebaja nõuab 02.10.2015 lahkumisettekirjutuse nr 1033449217 tühistamist. Kohus leidis, et ühe nõude topelt menetlemine ei ole võimalik ning tagastas tühistamisnõude HKMS §

121 lg 1 p 3 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. S.A. esitas Tallinna Halduskohtu 14.01.2016 määruse resolutsiooni p 1 peale (riigilõivu tasumisest menetlusabi korras vabastamata jätmine) Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.02.2016 määrusega S.A.i määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.01.2016 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Nimetatud määruse venekeelse tõlke sai S.A. eeldatavalt kätte 25.02.2016. Kohus loeb 15-päevast määruskaebuse esitamise tähtaega alates kohtumääruse tõlke kättesaamisest. Kuna S.A. ei esitanud Riigikohtule määruskaebust Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2016 määruse peale, jõustus Tallinna Halduskohtu 14.01.2016 määrus 12.03.2016. Halduskohtu 14.01.2016 määruse järgi tuli S.A.il tasuda riigilõiv (15 eurot) 15 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Seega tulnuks kaebajal tasuda riigilõiv hiljemalt 28.03.2016. Kaebaja ei ole kohtule kuni käesoleva määruse tegemiseni nõutavat riigilõivu tasunud.

16. S.A. on 09.05.2016 kohtule esitatud taotluses palunud, et riigilõivu tasumiseks antud 15- päevast tähtaega ei loetaks möödunuks. S.A. palub kohtul määrata uus tähtaeg riigilõivu tasumiseks pärast kohtu poolt tema 28.04.2016 taotlusele vastamist ja selgituste edastamist. Kohus tõlgendab kaebaja taotlust kohtu poolt määratud tähtaja pikendamise taotlusena.

17. Kohus leiab, et S.A.i taotlus pikendada kohtu poolt määratud tähtaega riigilõivu tasumiseks tuleb jätta rahuldamata.

18. HKMS § 70 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus ei pikenda enda määratud tähtaega. HKMS § 69 lg 1 alusel võib kohus enda määratud menetlustähtaega põhistatud avaldusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada.

Riigikohus on mõjuva põhjuse olemasolu käsitlenud mitmetes seaduses sätestatud tähtaja ennistamist puudutavates lahendites. Need seisukohad on käsitletavad ka kohtu poolt määratud tähtaja pikendamise korral mõjuva põhjuse olemasolu kindlakstegemisel. Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24.01.2007 määrus nr 3-2-1-148-06). Samuti on Riigikohus märkinud, et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08).

S.A.i esitatud avaldustest tulenevalt ei nähtu kohtule ühtegi objektiivset ega subjektiivset takistust riigilõivu tasumata jätmiseks. Kohus on korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu riigilõivu tasumise kohustusele ning selle tasumata jätmise tagajärgedele. Kohtule edastatud materjalidest

3-15-2692 4(4) nähtuvalt oli kaebaja ka teadlik riigilõivu tasumise kohustusest. Arvestades, et Tallinna Halduskohtu määrus jõustus 12.03.2016, on S.A. ebamõistlikult kaua viivitanud riigilõivu tasumisega. Riigilõivu tasumata jätmist ei saa praegusel juhul õigustada ka pelgalt asjaoluga, et talle ei olnud arusaadav, kas tal on vajalik vaidlusaluse lahkumisettekirjutuse vaidlustamine või mitte, kuna see iseenesest ei takistanud kaebajal jõustunud määrust täita ja kaebuselt riigilõivu tasuda.

Kohus märgib täiendavalt, et isegi juhul kui leida, et praegusel juhul on tegemist kaebaja jaoks kaaluka haldusasjaga, ei saaks kohus seda käsitleda mõjuva põhjusena, kuna menetlustähtaegade arvestamisel ei oma haldusasja kaalukus tähtsust (vt Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2015 määrus nr 3-13-2063). Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse pikendada kohtu poolt määratud tähtaega riigilõivu tasumiseks rahuldamata.

19. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

S.A. on kohtule esitanud erineva sõnastusega nõudeid lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks (tühistamisnõude, keelamisnõude jm), kuid lähtuvalt S.A.i esitatud selgitustest võib aru saada, et kaebaja eesmärk on vältida tema väljasaatmist Eesti Vabariigist. Kohus on kaebajale selgitanud, et selle eesmärgi saavutamiseks piisab praegusel juhul tühistamisnõude esitamisest. Seega tõlgendas kohus kaebaja avaldusi selliselt, et tema sooviks on olnud tühistamisnõude esitamine.

Kohus on S.A.ile selgitanud, et antud juhul võib olla põhjendatud talle riigi õigusabi korras esindaja määramine, kes aitaks tal sõnastada kaebuse korrektse nõude(d). Samas leidis kohus, et esmalt on vajalik lahendada kaebuse menetlusse võtmist takistav puudus (riigilõivu tasumine kaebuselt), misjärel lahendab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse. Kohtu hinnangul ei olnud riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks kaebajal vaja õigusteadmistega isikut. Kohus on ise korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu riigilõivu tasumise vajalikkusele ning kohtumäärused ja kirjad on kaebajale tõlgitud vene keelde.

Kuna S.A. jättis riigilõivu tasumata jätmisega kõrvaldamata puuduse, mille korral ei ole kaebust võimalik menetleda ega esitanud ka mõjuvat põhjust kohtu poolt määratud tähtaja pikendamiseks, tuleb kaebus HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult tagastada. Kaebajat on kaebuse puuduse kõrvaldamata jätmise tagajärgede eest hoiatatud.

20. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

21. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, jätab kohus S.A.i riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee Kohtunik