2-16-7556/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-7556

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht

06. juuni 2016. a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-7556 Tsiviilasi XXXX hagi XXXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

1 935 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX), seaduslik esindaja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Turkin Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX). RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista XXXX´ilt igakuine elatis miinimumsummas 215 eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja XXXX´i kasuks tema ülalpidamiseks alates 13.05.2016. a kuni XXXX´i täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

3. Elatis tuleb tasuda 5. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja XXXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX.

4. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt menetluskuludena hageja kasuks õigusabikulud summas 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

2-16-7556

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

XXXX(hageja) esitas 13.05.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX(kostja) vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista miinimumsummas elatis alates kohtule hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja esitas kohtule 23.05.2016 vastuse ning 27.05.2016 täpsustatud vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja võtab hagi õigeks ja on nõus maksma hagejale elatist alates nõude esitamisest.

Maakohtu põhjendused

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p

1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleva otsuse tegemise hetkel 215 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kostja on hagi õigeks võtnud ning on nõus maksma hagejale elatist miinimumsummas alates 17.05.2016. Lähtudes eeltoodust tuleb XXXX´ilt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 215 eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 17.05.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevalt nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja pöördus kohtusse, kuivõrd kohtuvälised läbirääkimised hageja ülalpidamiskohustuse täitmise osas ei ole vajalikku tulemust andnud. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele toonud välja, et eelnevalt ei ole ta hagejale elatist maksnud, sest lapse ema on takistanud kostjal lapsega suhtlemist. Seega on kohus seisukohal, et kuigi kostja on hagi kohe õigeks võtnud, on kostja oma käitumisega andnud hagejale põhjuse kohtule hagiavalduse esitamiseks. Seega jäävad käesoleva tsiviilasja menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.

Menetluskulude nimekirjade kohaselt on lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Turkin käesoleva menetluse raames osutanud õigusabiteenust kokku 3 tunni ulatuses tunnitasumääraga 112,5 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ning palub menetluskulud kostjalt välja mõista koos käibemaksuga.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

2-16-7556

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on lepinguliste esindaja poolt menetluskulude nimekirjas olevaid toiminguid ja nendele kulunud aega analüüsides jõudnud seisukohale, et kõik lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg ei ole täies mahus põhjendatud ja vajalik. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on osutatud õigusabi tunnihinnaks 112,5 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kohus leiab, et hinnates ja analüüsides hageja poolt Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse koos lisadega (lk 1-8) sisu ja mahtu, tuleb vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks asja materjalidega tutvumiseks, positsiooni kujundamiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja selle kohtule esitamiseks lugeda mahus 1 tund.

Seega kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit), põhjendatud ja vajalik on lepingulise esindaja vandeadvokaat Viktor Turkini poolt menetlustoimingutele kulunud ajakulu kokku mahus 1 tund, mis lepingulise esindaja tunnihinda (112,5 eurot käibemaksuta) arvestades teeb kokku 112,5 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on vastava kinnituse kohtule esitanud, seega kuuluvad hageja menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulude suurus koos käibemaksuga 135 eurot.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 135 eurot (esindaja poolt osutatud õigusabiteenuse eest).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aleksandr Kondrašov Kohtunik