4-16-2780/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 23.mai 2016.a Tartu, Tartu kohtumaja Väärteoasja number

4-16-2780 (2780,14,005513)

Kohtunik Kohtuistungisekretär

Heli Sillaots Kristo Adosson Väärteoasi

menetlusaluse isiku J.Z kaitsja

vandeadvokaadi abi Ott Lepmetsa 07.04.2016.a

kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 30.03.2016.a otsusele väärteoasjas

nr 2780,14,005513 selle otsuse tühistamise

taotlusega, väärteoasjas väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse

lõpetamise taotlusega ja J.Z-ile

kaitsjatasu hüvitamise taotlusega.

30.03.2016.a otsuses kajastatu kohaselt on väärtegu toime pandud 19.12.2014.a Tartu linnas Vaidlustatav otsus

Menetlusalune isik

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

30.03.2016.a otsus väärteoasjas

nr 2780,14,005513, millega J.Z

karistati liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi

rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 € riigituludesse J.Z elukoht XXXX isikukood XXX, XXXX, XXXX, ei tööta, töövõimetust ei ole töötuks registreerimata

liiklusalaste väärtegude eest karistatud, rahatrahvid tasumata

2 Kaitsja kokkuleppel

Kohtuvälise menetleja ametnik 23.05.2016.a istungil

Ott Lepmets

Janis Miilits – Lõuna prefektuurist RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 134 lg 3 ja VTMS § 132 p 1 alusel jätta menetlusaluse isiku J.Z kaitsja kaebus rahuldamata ning Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 30.03.2016 otsus väärteoasjas nr 2780,14,005513 muutmata.

Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 30.03.2016.a otsusega J.Z-ile

karistuseks mõistetud rahatrahv 180€ tasuda kohtuvälise menetleja 30.03.2016.a otsuses nr 2780,14,005513 märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga.

Rahatrahvi kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasumata jätmise korral edastatakse VTMS § 204 lg 3 ja VTMS § 202 lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega otsus täitmiseks kohtutäiturile.

Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Kui ka kohtutäituri kaudu jääb rahatrahv sisse nõudmata, asendatakse

tasumata jäänud rahatrahv karistusseadustiku § 72 alusel kas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga.

Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu ning vaidlustatud otsus jääb muutmata,

jätta rahuldamata kaebuses esitatud taotlus J.Z-ile kaitsjatasu hüvitamiseks.

Kohtuotsus edastada J.Z-ile, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile.

EDASIKAEBAMISE KORD VTMS § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada. VTMS § 135 lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus.

VTMS § 155 lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni Riigikohtule esitamise

õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VTMS § 20 lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni Riigikohtule esitada advokaadi vahendusel.

VTMS § 156 lg 1,1¹ ja VTMS § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul kui üks kohtumenetluse

pool on juba tähtaegselt teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ja ei ole

sellest loobunud. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole

kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda.

3

VTMS § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesolevas väärteoasjas tehakse kohtuotsus kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks

ning see on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 07. juunil

2016.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise VTMS § 156 lg 1 ja VTMS § 135 lg 4 p 3 mõttes.

VTMS § 135 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

PÕHIOSA, ASJAOLUD 07.03.2016.a väärteoprotokollis (lk 38-39) märgitu kohaselt toimus 19.12.2014.a kella

17:35 ajal liiklusõnnetus Tartu maakonnas, Tartu linnas, Vaksali ja Tiigi tänavate ristmikul, kus J.Z juhtis sõiduautot Mercedes-Benz GL350 reg märgiga

XXX parklast väljasõidul liikudes mööda jalgteed (märgis 974) pöörates vasakule

Vaksali tänavale ei veendunud manöövri ohutuses ning ei andnud teed Vaksali

tänavalt Tiigi tänavale vasakpööret sooritavale mootorsõidukile Seat Alhambra reg märgiga XXX juhile.

Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Seat Alhambra reg märgiga XXX omanikule S.P. sõidukile tekitatud vigastuste näol (kahjustatud vasakpoolne esimene

nurk) ning varalise kahju Mercedes-Benz GL350 reg märgiga XXX omanikule KL G.OÜ sõidukile tekitatud vigastuste näol (kahjustatud vasakpoolne külg).

Sellise käitumisega jättis J.Z täitmata liiklusseaduse (LS) § 17 lg 3 ja LS § 33 lg 2 p 8 nõuded ja pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

07.03.2016.a väärteoprotokolli koostas politseiametnik Kaido Iste (lk 38-39). 07.03.2016.a väärteoprotokolli on J.Z omakäeliselt kinnitanud, et VTMS

§ 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused, mille tekst on trükitud järgmisele lehele, on talle teatavaks tehtud (lk 38).

07.03.2016.a väärteoprotokolli on J.Z omakäeliselt avaldanud: „Protokolliga tutvunud, koopia kätte saanud, palun otsus saata minu e-postile:

XXXX “ (lk 39).

07.03.2016.a väärteoprotokolli koostamise juures kaitsjat ei viibinud.

18.03.2016.a vastulauses

(lk 41-45)

taotletakse väärteoasjas väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu. Vastulausele on lisatud 2 sündmuskohast tehtud fotot (lk 46-47), mis

vastulauses märgitu kohaselt on tehtud vahetult pärast liiklusõnnetust

(lk 42). Vastulause koostas menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ott Lepmets.

Vastulauses avaldatakse, et Seat paiknes liiklusõnnetuse järgselt vasakpoolsete

ratastega üle Tiigi tänava sõiduradasid eraldava pidevjoone ning liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukitelt eraldunud plasttükid asusid Tiigi tänava sõiduradasid eraldavast

pidevjoonest 1,0 – 2,6 meetri kaugusel Vaksali tänavat mööda Kuperjanovi tänava suunas

(lk 42).

Liiklusõnnetuse skeemi kohaselt asuvad plasttükid üksnes

menetlusaluse isiku sõidurajal, mida tõendavad ka vahetult pärast liiklusõnnetust

4 sündmuskohast tehtud fotod (lk 42). Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt seisis tema

juhitud sõiduk enne õnnetust fikseeritult Tiigi tänaval oma sõidusuunas, s.o parempoolsel rajal

(lk 42).

Parempööret tehes, s.o Tiigi tänavalt Vaksali tänavale pöörates märkas menetlusalune isik kurvi lõikavat Seati, mis talle otsa sõitis (lk 42).

Tunnistaja M.L. ütluste kohaselt oli tunnistaja liiklusõnnetuse toimumise hetkel menetlusaluse isiku sõidukis ja liiklusõnnetuse toimumise ajal oli menetlusalune isik

just alustanud liikumist, kui Seat lõikas vasakpoolset kurvi ning sõitis suhteliselt suure hooga vastu menetlusaluse isiku sõidukit (lk 42). Seati juhi ütluste kohaselt oli ta sooritamas vasakpööret Vaksali tänavalt Tiigi tänavale, kui äkki ilmus parempoolselt

kõnniteelt menetlusaluse isiku auto, mis suundus Vaksali tänavasse

(lk 42-43). Seati juhi ütluste kohaselt jagas ta enne pööramist tee mõttes kolmeks, pööras, pidurdas ja jäi seisma, misjärel toimus kokkupõrge menetlusaluse isiku autoga (lk 43).

Vastulause kohaselt ei saa menetlusaluse isiku ja tunnistaja ülekuulamise protokollidest, sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle skeemist ning sündmuskohal menetlusaluse isiku tehtud fotodest lähtuvalt tõsikindlalt väita, et menetlusalune isik

oleks liiklusseaduse sätteid rikkudes põhjustanud varalise kahju teisele isikule

liiklusseaduse § 223 tähenduses

(lk 43).

Pigem tuleb asuda seisukohale, et liiklusseaduse sätteid rikkus ja kahju tekitas liiklusõnnetuses osalenud Seati juht (lk 43). Väärteoasjas puuduvad põhjendused Seati juhi ütluste eelistamiseks menetlusaluse isiku ütlustele (lk 43). Menetlusaluse isiku ütlusi kinnitavad ka tunnistaja M.L. ütlused,

mistõttu ei saa isikut karistada üksnes Seati juhi ütlustele tuginedes

(lk 43).

Väärteoasjas ei ole teada asjaolusid, mille alusel tuleks menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused lugeda ebausaldusväärseteks (lk 43). Liiklusseaduse (LS) § 17 lg 3

kohaselt peab juht parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti (lk 43). LS § 17 lg 3 nõude täitmata jätmist ei saa menetlusalusele isikule ette heita, sest õnnetus ei tekkinud seadusesättes nimetatud kohast teele sõites, vaid ristmikul menetlusaluse isiku poolt parempöörde

sooritamise jooksul

(lk 43).

Menetlusaluse isiku ja tunnistaja M.L.ütlustega on

tõendatud, et Seati juht lõikas kurvi ning neid ütlusi kinnitavad ka sündmuskoha

vaatlusprotokoll, selle skeem ning vastulausele lisatud fotod

(lk 44).

Skeemilt ja

fotodelt ilmneb, et õnnetuse tagajärjel tekkinud plasttükid asusid üksnes

menetlusaluse isiku sõidusuunas. LS § 45 lg 1 kohaselt tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides. LS § 48 lg 2 kohaselt peab juht pöördel ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse (lk 44). Seega on hoopis Seati juht rikkunud liiklusnõudeid ja ta tuleb võtta LS § 223 lg 1 alusel vastutusele (lk 44). LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt peab juht

enne paigalt liikuma hakkamist ja enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teist liiklejat (lk 44). Käesoleval juhul oli menetlusaluse

isiku jaoks liikuma hakkamine ohutu, kuivõrd isik võib lähtuda liiklusreeglite kehtivusest ning teadmisest, et neid ei riku ka teised liiklejad (lk 44). Menetlusalune isik sai eeldada, et Seati juht järgib liiklusreegleid ja sooritab vasakpöörde vastavalt nõuetele (lk 44). Sellise eelduse tõttu oli menetlusalune isik põhjendatult veendunud ka

oma parempöörde sooritamise ohutuses ning manööver oli temale lubatud

(lk 44). Seega ei saa menetlusalusele isikule ette heita ka LS § 33 lg 2 p 8 rikkumist (lk 44). Kokkuvõtteks ei ole tõendatud, et menetlusalune isik oleks oma käitumisega täitnud mõne temale ette heidetud LS sätte objektiivse koosseisu (lk 44). Ka ei nähtu, et asjas oleks võimalik koguda veel tõendeid (lk 44). Sellest tulenevalt taotleb menetlusalune

5 isik väärteoasjas tema suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamist teos väärteotunnuste puudumise tõttu (lk 44).

30.03.2016.a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuses (lk 40) märgitu kohaselt karistati J.Z LS § 17 lg 3 ja LS § 33 lg 2 p 8 märgitud nõuete täitmata jätmise eest liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180€, riigituludesse.

30.03.2016.a otsuses (lk 40)

märgitu kohaselt toimus 19.12.2014.a kella 17:35 ajal liiklusõnnetus Tartu maakonnas, Tartu linnas, Vaksali ja Tiigi tänavate ristmikul, kus J.Z juhtis sõiduautot Mercedes-Benz GL350 reg märgiga XXX parklast väljasõidul liikudes mööda jalgteed (märgis 974) pöörates vasakule Vaksali tänavale ei veendunud manöövri ohutuses ning ei andnud teed Vaksali tänavalt Tiigi tänavale vasakpööret sooritavale mootorsõidukile Seat Alhambra reg märgiga XXX juhile.

Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Seat Alhambra reg märgiga XXX omanikule S.P. sõidukile tekitatud vigastuste näol (kahjustatud vasakpoolne esimene

nurk) ning varalise kahju Mercedes-Benz GL350 reg märgiga XXX omanikule KL G.OÜ sõidukile tekitatud vigastuste näol (kahjustatud vasakpoolne külg).

Sellise käitumisega jättis J.Z täitmata liiklusseaduse (LS) § 17 lg 3 ja LS § 33 lg 2 p 8 nõuded ja pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

30.03.2016.a otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

30.03.2016.a otsuses märgitakse kaitsja vastulauses avaldatule vastuseks, et

kohtuväline menetleja on tutvunud väärteoasjas kogutud tõenditega ja leiab, et vastulauses toodu ei saa olla aluseks J.Z suhtes menetluse lõpetamiseks.

J.Z juhitud sõiduki parklast väljasõit mööda jalgteed (jalakäija

liikumiseks mõeldud omaette tee) oli Seati juhile A.P. ootamatu, sest ta eeldas, et mööda jalgteed sõidukid ei liigu. LS § 17 lg 3 kohaselt peab juht parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.

LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

30.03.2016.a otsuses märgitu kohaselt on karistus J.Z-ile mõistetud kooskõlas KarS § 56 lõikes 1 sätestatuga.

30.03.2016.a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuse koostas politseiametnik Kaido Iste (lk 40).

30.03.2016.a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuses

(lk 40) märgitu kohaselt on kaebuse esitamiseks tähtaja viimane päev 14.04.2016.a.

Kaebus kohtuvälise menetleja 30.03.2016.a otsuse peale esitati ja saabus kohtusse elektroonselt 07.04.2016.a (lk 23 elektronkirja väljatrükk, lk 1-12 kaebus, lk 13-22 kaebuse lisad: väärteoprotokoll, vaidlustatud otsus, 3 fotot, volikiri) .

6 VTMS § 38 lg 1, KrMS § 171, VTMS § 114 lg 1 p 2, VTMS § 114 lg 4 tähenduses on

kaebus kohtule esitatud tähtaegselt, s.o otsuse kohtuvälise menetleja juures

kättesaadavaks muutumisest 15 päeva kestel. Väärteoprotokollis

(lk 38-39) märgitu

kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav

alates 30.03.2016.a, otsus tehtigi 30.03.2016.a

(lk 40), menetlusaluse isiku kaitsja

esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale 15-päevase kaebetähtaja sees – 07.04.2016.a.

Menetlusaluse isiku J.Z kaitsja vandeadvokaadi abi Ott Lepmetsa kaebuses Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 30.03.2016.a otsuse peale

jäädakse vastulauses kajastatu juurde – taotletakse väärteoasjas väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu ning menetlusaluse isiku menetluskulude riigi kanda jätmist. Ka kaebuse põhjendustes jäädakse vastulauses kajastatu juurde.

Kaebuse kohaselt soovib menetlusalune isik kohtuistungist osa võtta. Kaebuses taotletakse kohtuistungil tunnistaja M.L.ülekuulamist.

Kaebuses jäädakse varasemale seisukohale, et väärteoasja toimiku pinnalt ei saa

lugeda tõendatuks, et menetlusalune isik on liiklusnõudeid rikkudes põhjustanud

liiklusõnnetuse ja selle tulemusena varalise kahju

(lk 2).

Menetlusalune isik ei rikkunud talle väärteoprotokollis ette heidetud kohustust anda parklast väljumisel teed

igale liiklejale ning kohustust veenduda enne manöövri alustamist selle ohutuses. Väärteoasjas on hoopis tõendatud, et liiklusnõudeid rikkus ja varalise kahju põhjustas liiklusõnnetuses osalenud Seati juht. Kaebuse kohaselt viitavad menetlusaluse isiku poolt liiklusnõuete rikkumisele Seati juhi ütlused. LS § 17 lg 3 ja LS § 33 lg 2 p 8 nõuete täitmata jätmine ning sellega LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine loeti tõendatuks üksnes Seati

juhi antud ütluste põhjal. Seati juhi ütluste protokolli kohaselt oli Seati juht enne liiklusõnnetust sooritamas vasakpööret Vaksali tänavalt Tiigi tänavale, kui äkki ilmus

parempoolselt kõnniteelt menetlusaluse isiku auto, mis suundus Vaksali tänavasse. Ütluste kohaselt alustas Seati juht vasakpööret, pidurdas ja jäi seisma, misjärel toimus kokkupõrge menetlusaluse isiku autoga.

Kaebuse kohaselt välistavad menetlusaluse isiku poolt liiklusnõuete rikkumise menetlusealuse isiku ja tunnistaja M.L.ütlused. Liiklusõnnetuse toimumise ajal olid lisaks Seati juhile vahetult sündmuskohal ka menetlusalune isik ning menetlusaluse isiku autos kaasreisijana viibinud tunnistaja M.L.. Menetlusalune isik on oma ütlustes

selgitanud, et ta väljus parklast Tiigi tänavale ja jäi ootama parempööret Vaksali

tänavale. Enne toimunud liiklusõnnetust seisis menetlusaluse isiku sõiduk paigale fikseeritult Tiigi tänaval oma sõidusuunas, s.t parempoolsel rajal. Parempööret tehes, s.t Tiigi tänavalt Vaksali tänavale pöörates märkas menetlusalune isik kurvi lõikavat

Seati, mis talle otsa sõitis. Tunnistaja M.L.ütluste protokolli kohaselt oli tunnistaja

liiklusõnnetuse toimumise hetkel menetlusaluse isiku sõidukis. Menetlusalune isik

seisis enne õnnetuse toimumist sõidukiga paigale fikseeritult Tiigi tänava parempoolsel sõidurajal Vaksali tänava suunas. Samuti lasi menetlusalune isik enne liikuma asumist läbi ka ühe peateel (Vaksali tänaval) sõitnud auto. Liiklusõnnetuse

toimumise ajal oli menetlusalune isik alustanud just liikumist, kui Seat lõikas

vasakpöördel kurvi ning sõitis suhteliselt suure hooga vastu menetlusaluse isiku juhtimisel olnud sõidukit.

7 Menetlusaluse isiku ja tunnistaja M.L.ütlustest tulenevalt seisis nende sõiduk vahetult

enne liiklusõnnetust paigale fikseeritult Tiigi tänaval, parempoolsel rajal suunaga

Vaksali tänava poole. Seejuures lasid nad enne parempöörde sooritamist ja liiklusõnnetuse toimumist eelnevalt läbi ka Vaksali tänaval sõitnud kolmanda sõiduki.

Seega oli menetlusalune isik enne liiklusõnnetuse toimumist parklast juba välja sõitnud ning vastava manöövri lõpetanud. Sellisel juhul puudub ka vaidlus asjaolus, et

menetlusalune isik oleks LS § 17 lg 3 nõudeid üldse rikkunud. Menetlusalune isik

täitis viidatud paragrahvis sätestatud nõudeid ning sooritas oma manöövri

nõuetekohaselt ja ohutult. Edasi tekkis uus olukord. Menetlusalune isik lisab

kirjeldatud asjaolude illustreerimiseks skeemi, mis kirjeldab tema auto teekonda

parklast Tiigi tänavale. Kaebusele on lisatud foto väljatrükk lk 19, millele on

tähistatud sõidutrajektoor punktist A punkti B

(vt kaebuse lisa 3 lk 19)

. Olukord, kus

menetlusalune isik peatab oma sõiduki ja fikseerib selle asukoha täielikult oma sõidureas ninaga Vaksali tänava poole

(vt lk 19 – B), tuleb lugeda uueks ja eelnevast eraldiseisvaks. Teisisõnu ei saa sellises olukorras väita, et liiklusõnnetuse ja varalise

kahju põhjustas menetlusaluse isiku varasem rikkumine parklast väljasõidu näol. Menetlusalusele isikule LS § 17 lg 3 alusel etteheidetav väidetav rikkumine ei saanud

olla kahju tekitamise põhjuseks. Väidetav rikkumine ja tagajärg ei ole põhjuslikus

seoses. Nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja M.L.ütlustest tuleneb, et liiklusõnnetuse tekitas liiklusnõudeid eirates sisekurvi lõikav Seati juht. Seati juht tegi

vasakpöörde Vaksali tänavast Tiigi tänavasse seejuures Tiigi tänava sõiduradasid eraldavat pidevjoont ületades.

Kaebuse kohaselt ei tõenda menetlusaluse isiku poolset liiklusnõuete rikkumist ka liiklusõnnetuse järgselt sündmuskoha kohta tuvastatud asjaolud.

Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud liiklusõnnetuse skeemile on joonistatud

menetlusaluse isiku sõidusuund ja teekond, mis skeemi kohaselt pöördub parklast

algava kõnnitee lõppedes Vaksali tänava poole. Sündmuskoha vaatlus viidi

politseiametnike poolt läbi pärast sündmuse toimumist, mistõttu skeemil olev

suunanool ei ole joonistatud isiku poolt, kes oleks sündmust vahetult pealt näinud.

Käesoleval juhul tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll ja skeem üksnes autode ja

plasttükkide paiknemist sündmuskohal pärast liiklusõnnetust. Kummagi paiknemine

ei tõenda, et menetlusalune isik sõitis parklast otse Vaksali tänavale ega seda, et

õnnetus oleks toimunud vahetult peale parklast väljasõitu. Küll aga aitavad

sündmuskoha vaatlusprotokollis ja sellele lisatud liiklusõnnetuse skeemis nähtavad tagajärjed täpsustada autode ruumilist paigutust kokkupõrke hetkel. Skeemi kohaselt

paiknes Seat õnnetusejärgselt vasakpoolsete ratastega üle Tiigi tänava sõiduradasid eraldava pidevjoone, seega osaliselt menetlusaluse isiku sõidurajal. Samuti nähtub nii

vaatlusprotokollist kui ka skeemist, et liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukitelt eemaldunud plasttükid asuvad Tiigi tänava sõiduradasid eraldavast pidevjoonest 1,0 –

2,6 meetri kaugusel Vaksali tänavat mööda Kuperjanovi tänava suunas. Plasttükid asuvad skeemi kohaselt üksnes menetlusaluse isiku sõidurajal. Seati juhi ütluste kohaselt olevat teele paiskunud plasttükid muutnud tiheda liikluse

tulemusel hiljem asukohta. Menetlusalune isik selle väitega ei nõustu ja lisab tõenditena ka sündmuskohal vahetult pärast õnnetust tehtud fotod (kaebuse lisad 4 ja 5 lk

20 ja 21)

. Fotodest nähtub eelkõige Seati ja plasttükkide asetsemine, mis vastab käesoleva kaebuse eelmise punkti kirjeldusele.

8 Kaebuse kohaselt kinnitavad liiklusõnnetuse järgselt sündmuskoha kohta tuvastatud asjaolud, et liiklusnõudeid rikkus ja kahju põhjustas hoopis Seati juht

Sündmuskoha vaatlusprotokoll, selle juurde kuuluv skeem ja käesolevale kaebusele lisatud fotod kinnitavad, et Seati juht ületas vasakpööret tehes sõiduradade piire. Sama kinnitavad ka menetlusaluse isiku ja tunnistaja M.L.ütlused. Esiteks asus Seat ka liiklusõnnetuse järgselt osaliselt menetlusaluse isiku sõidurajal,

ületades vasakpoolsete ratastega pidevjoonega märgistatud sõidurada

(vt skeemi ja kaebuse lisa 4 lk 20). Seat ei saanud sellisesse asendisse sattuda liiklusõnnetuse tagajärjel

inertsist. Kokkupõrke löök tuli Seati vasakule küljele, mistõttu sai Seati trajektoor

selle tagajärjel liikuda üksnes paremale ehk Seati juhi sõidusuuna kõnnitee suunas. Samuti ei saa eeldada, et Seati juht juhtis auto pidevjoonele tahtlikult, näiteks liikluse

takistamise vältimiseks. Sellisel juhul oleks tavapärane käitumine juhtida sõiduk kõnnitee äärde. Teiseks ilmneb skeemilt ja fotodelt, et õnnetuse tagajärjel tekkinud plasttükid asuvad

üksnes menetlusaluse isiku sõidusuunas. Seati juht on esitanud väiteid, et tükkide asukohta mõjutas liiklus. Väide jääb paljasõnaliseks. Samuti ei ole eluliselt usutav, et liiklusvoog liigutaks kõiki tükke või et see ei paiskaks neid mujale, kaugemale kui skeemilt nähtav suhteliselt piiratud ja väike ala. Vastupidine vajab tõendamist.

LS § 45 lg 1 sätestab, et teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides. LS § 48 lg 2 sätestab, et pöördel peab juht ristmikul sõitma

nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse. Eeltoodust tulenevalt saab lugeda tõendatuks ja asuda seisukohale, et hoopis Seati juht

on rikkunud liiklusnõudeid ja tuleb kahju põhjustajana võtta LS § 223 lg 1 alusel vastutusele.

Kaebuse kohaselt ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku käitumises liiklusnõuete rikkumise sedastamine üksnes ühe tunnistaja ütluste põhjal. Ükski tõend peale Seati juhi ütluste ei kinnita väidet, et menetlusalune isik ei oleks olnud manöövri sooritamise hetkel oma sõidurajas või et ta oleks sellest parempöörde tegemisel väljunud. Teisisõnu ei saa menetlusalusele isikule ette heita ka LS § 33 lg 2

punkti 8 rikkumist. Menetlusalune isik saab Tiigi tänavalt Vaksali tänavale

parempööret sooritades eeldada, et Vaksali tänavalt Tiigi tänavale vasakpööret sooritav sõiduk ei lõika kurvi, vaid püsib sõiduks ettenähtud sõiduridade piirides.

Kuigi Seati juhi ütlused on väärteoasjas lubatud tõendiks, ei ole nendele tuginedes menetlusaluse isiku karistamine põhjendatud. Seati juhi väide, et menetlusaluse isiku

sõiduk ilmus äkitselt kõnniteelt, on vastuolus kõigi teiste väärteoasjas kogutud

tõenditega. Antud juhul puuduvad põhjendused Seati juhi väidete eelistamiseks

menetlusaluse isiku omadele. Käesolevas väärteoasjas ei ole tuvastatud asjaolusid,

mille alusel tuleks menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused lugeda ebausaldusväärseks.

Menetlusalusele isikule on ette heidetud, et ta väljus parklast mööda jalgteed. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja arvatavasti rakendanud nii protokollis kui ka otsuses mõttekäiku, et kuivõrd jalgtee ei olnud parklast lahkumiseks lubatud väljasõit, siis on menetlusalune isik mõistetavalt süüdi ka tekkinud kahjus. Iseenesest on tõsi, et

kui menetlusalune isik oleks parklast lahkunud lubatud teed mööda, siis ei oleks

kõnealust liiklusõnnetust tõenäoliselt tekkinud. Sellise järelduse põhjal isiku karistamine süüteo eest on siiski ennatlik, kuivõrd hinnatud ei ole saabunud tagajärje normatiivset omistamist menetlusaluse isiku teole (lk 8 ülal).

9

Esiteks ei ole jalgteel sõitmine põhjuslikus seoses kokkupõrkega, mille tagajärjel tekkis kahju. Menetlusalune isik ei rikkunud LS § 17 lõiget 3, kuivõrd ta oli parklast välja sõites oma manöövri ohutuses veendunud. Kokkupõrge toimus tõendite kohaselt

hetkel, kui menetlusaluse isiku sõiduk asus Tiigi tänaval oma sõidusuunas ning oli

seal asunud juba lühikest, kuid liiklussituatsiooni muutumiseks siiski piisavat aega. Kokkupõrge ei tekkinud parklast väljasõidul, vaid ristmikul pööret tehes. Ka juhul kui jalgteel sõitmine oli iseenesest liiklusnõude rikkumine, ei olnud ristmikul manöövri

sooritamine enam sellise liiklusnõude kaitsealas, mistõttu ei ole tagajärg teole omistatav (lk 8). Teiseks tuleb arvestada ka asjaolu, et tõenditest nähtub Seati juhi poolt liiklusnõuete rikkumine. Ka juhul kui menetlusalune isik oleks teinud lubamatu manöövri, siis ei

oleks tekkinud liiklusõnnetust, kui Seati juht oleks täitnud omapoolseid kohustusi. Seati juhi oleks pidanud enne vasakpöörde sooritamist jääma seisma ning veenduma

enda manöövri ohutuses, eriti kuivõrd tal on kohustus lasta läbi kõik vastutulevad

sõidukid. Siinkohal ei ole oluline, et menetlusaluse isiku sõiduk ei olnud tema

vastassuuna sõidurajas. Kui Seati juht tõe poolest märkas, et jalgteelt tuleb teine

sõiduk, oleks ta pidanud peatuma. Juhul kui menetlusalune isik tõe poolest sõitis

jalgteelt otse Vaksali tänavale, oleks Seati juht seda kindlasti märganud juba enne

manöövri sooritamist. Vastupidine seisukoht tähendaks, et menetlusalune isik pidi

teele sõitma väga suure kiirusega, mis ei ole tõsi ega asjaolude põhjal tuvastatav. Riigikohus on leidnud, et teo ja tagajärje põhjusliku seose hindamisel peab hindama ka teise poole käitumist.

LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt peab juht enne paigalt liikuma hakkamist ja enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Käesoleval

juhul oli menetlusaluse isiku jaoks liikuma hakkamine ohutu, kuivõrd isik võib lähtuda liiklusreeglite kehtivusest ning teadmisest, et neid ei riku ka teised liiklejad. Menetlusalune isik sai eeldada ka seda, et Seati juht järgib liiklusreegleid ja sooritab

oma vasakpöörde vastavalt nõuetele. Sellise eelduse tõttu oli menetlusalune isik põhjendatult veendunud ka oma parempöörde sooritamise ohutuses ning manööver oli temale lubatud.

Kaebuse kohaselt sõitis menetlusalune isik jalgteel, kuivõrd vastav jalgtee ei olnud märgistatud (lk 9).

Kuigi jalgteelt teele sõitmine ei olnud sõidukite kokkupõrkega põhjuslikus seoses,

põhjendab menetlusalune isik oma käitumise selgitamiseks ning teiste võimalike

rikkumiste etteheidete ennetamiseks, et parklast väljus ta jalgtee kaudu

ettevaatamatult, kuivõrd ta ei olnud teadlik, et sõidab jalgteel. Nimetatud kohas on

teekattetähised kulunud ning puuduvad liiklusmärgid, mis aitaksid parklat jalgteest visuaalselt eristada. See asjaolu on tuvastatav ka käesoleva kaebuse lisas 4 esitatud fotolt

(lk 20)

. Menetlusalune isik lähtus jalgteest kui lubatud ja õiguspärasest väljasõidust.

Kuigi isik vastutab väärteo eest ka ettevaatamatuse korral, ei vastuta isik siiski

olukorras, kus tal puudub ka ettevaatust mõistlikult rakendades võimalus õigesti käituda. Kuivõrd sündmuskohas ei ole parkla ja jalgtee piirid selgelt eristatavad, siis ei saa nende piiride rikkumist ka menetlusalusele isikule ette heita. Menetlusalune isik

märkas asjaolu, et ta oli sõitnud jalgteel, alles siis, kui ta äärekivi juurde jõudis. Seejärel oli kõnniteelt teele sõitmine korrektsem ja ohutum käitumine, kui seda oleks olnud jalgteed mööda parklani tagurdamine.

10

Kohtuvälise menetleja 03.05.2016.a kirjalikus seisukohas kaebuse kohta

(lk 30-31) taotleb kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamata jätmist ning vaidlustatud otsuse

muutmata jätmist. Kaebuses nõustub kohtuväline menetleja kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kirjalikus seisukohas kaebuse kohta juhib kohtuväline menetleja tähelepanu asjaolule,

et liiklusõnnetus toimus kella 17:35 ajal. Seoses mitmete liiklusõnnetuste lahendamisega saabus politsei sündmuskohale kella 18:40 ajal. Sellel ajal oli liiklus

avatud ning mõningad plastiktükid võisid liikuvate sõidukite tõttu asukohta muuta. Kohtuväline menetleja on J.Z karistanud karistusseadustiku § 56 lõikest 1 lähtudes kergemaliigilise karistusega – rahatrahviga, mis jääb sanktsioonimäära esimesse kolmandikku. (lk 30-31)

23.05.2016.a kohtuistungil kaebusest loobumise soovi menetlusalusel isikul ning tema kaitsjal ei olnud ning menetlusalune isik ja kaitsja jäid täies ulatuses kaitsja koostatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja ametnik Janis Miilits taotles 23.05.2016.a kohtuistungil kaebuse rahuldamata jätmist ja vaidlustatud otsuse muutmata jätmist. 23.05.2016.a kohtuistungil kuulati üle tunnistajatena A.P.ja M.L. ning menetlusalune isik J.Z.

Kohtu seisukoht

Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et J.Z

on põhjendatult 19.12.2014.a toimepandu eest karistatud liiklusseaduse

(LS) § 223 lg 1 järgi kvalfitseeritud väärteo toimepanemise eest. Kohtul puuduvad

küllaldaselt põhejndatud alused kohtuvälise menetleja 30.03.2016.a otsuse muutmiseks ning tühistamiseks.

Väärteoasjas ei ole senini olnud vaidlust selles, et 19.12.2014.a kella 17:35 paiku juhtis J.Z KL G.OÜ-le kuuluvat sõiduautot Mercedes-Benz GL350 reg märgiga XXX ja A.P.juhtis S.P. kuuluvat sõidukit Seat Alhambra reg märgiga XXX,

kui nende juhtimisel olnud sõidukid Vaksali ja Tiigi tänavate ristmikul kokku

põrkasid, mille tulemusena said mõlemal sõidukil kahjustada vasakpoolsed (juhipoolsed) küljed ning A.P.juhitud sõidukil ka vasakpoolne esinurk.

Eelnimetatud 07.03.2016.a väärteoprotokollis (lk 38-39) ning 30.03.2016.a kohtuvälise

menetleja otsuses

(lk 40)

kajastatud asjaolud, millistes ei ole vaidlust, on tõendatud

kogumis sündmuskoha vaatlusprotokolliga

(lk 32-37)

koos selle juurde kuuluva sündmuskoha skeemiga (lk 32 pöördel) ning sündmuskohast tehtud fotodega (lk 35-37), vastulausele lisatud fotodega sündmuskohast

(lk 46-47)

, kaebusele lisatud fotodega sündmuskohast

(lk 19-21)

, liiklusregistrist sõiduki reg märgiga XXX registriandmete väljatrükiga

(lk 69)

, tunnistaja A.P.kohtulikul uurimisel 23.05.2016.a kohtuistungil antud ütlustega (ütlused lk 93-94 ja allkirjaleht lk 85), tunnistaja M.L.kohtulikul uurimisel

23.05.2016.a kohtuistungil antud ütlustega

(ütlused lk 94-95

ja allkirjaleht lk 86), menetlusaluse isiku J.Z 23.05.2016.a kohtuistungil antud ütlustega (lk 95

pöördel - 96).

Nii tunnistajad A.P., M.L. kui ka menetlusalune isik jäid kohtulikul

uurimisel enda kohtuvälises menetluses liiklusõnnetuse toimumise kohta koostatud

skeemide juurde ja kinnitasid enda koostatud skeemide õigsust. Tunnistaja A.P.kinnitas lk 49 asuva enda koostatud skeemi õigsust, tunnistaja M.L. kinnitas lk 51

11 asuva enda koostatud skeemi õigsust ning menetlusalune isik J.Z kinnitas lk 53 asuva enda koostatud skeemi õigsust.

Väärteoasjas ei ole senini olnud vaidlust ka selles, et vahetult enne sõidukite

kokkupõrget oli jõudnud A.P.juhtimisel olnud sõiduk Seat Alhambra reg märgiga XXX alustada Vaksali tänavalt vasakpöörde tegemist Tiigi tänavale. Selles osas on

tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas ja vastuolusid tõenditest nähtuva vahel ei ole.

Väärteoasjas on vaidlus selles osas, milline oli J.Z juhtimisel olnud sõiduauto Mercedes-Benz GL350 reg märgiga XXX trajektoor vahetult enne sõidukite

kokkupõrget. Vaidlus on selles, kas J.Z juhtimisel olnud sõiduauto

Mercedes-Benz GL350 reg märgiga XXX suundus Vaksali tänava äärest sellega

paralleelselt kulgevalt kõnni-ja jalgteelt Töötukassa eest Tiigi tänava otsast välja sõites otse Vaksali tänavale, s.o suundus otse vasakule jäävale Vaksali tänavale (nagu seda väidab tunnistaja A.P.) või oli MB-l ruumi ja aega ning võimalust reastuda Tiigi

tänavale pärisuunavööndisse sealt Vaksali tänavale parempöörde tegemiseks (nagu seda väidavad tunnistaja M.L. ja menetlusalune isik J.Z).

Tunnistaja M.L.ja menetlusaluse isiku J.Z ütluste kohaselt oli J.Z

juhtimisel olnud sõiduauto Mercedes-Benz GL350 reg märgiga XXX alustamas või just jõudnud alustada Tiigi tänavalt enda sõidureast liikumist selleks, et

teha Tiigi tänavalt parempööre Vaksali tänavale, kui Vaksali tänavalt vasakpööret

tegev A.P.juhtimisel olnud Seat Alhambra reg märgiga XXX kurvi lõikas ning J.Z juhtimisel olnud sõidukile MB otsa sõitis.

Tunnistaja A.P.ütluste kohaselt ei ole tema Vaksali tänavalt Tiigi tänavale vasakpöörde tegemise ajal kurvi lõiganud. Tunnistaja A.P.ütluste kohaselt oli ta just

jõudnud alustada Vaksali tänavalt vasakpöörde tegemist Tiigi tänavale, kui äkki ja talle täiesti ootamatult ilmus tema juhtimisel olnud auto ette teine kiirendades liikuv sõiduk. Tunnistaja A.P.ütluste kohaselt jõudis ta küll enda juhtimisel olnud sõidukit

pidurdada, kuid kokkupõrget teise sõidukiga vältida ei õnnestunud. Tunnistaja

A.P.ütluste kohaselt toimus sõidukite kokkupõrge Vaksali tänaval. Tunnistaja

A.P.ütluste kohaselt jäi tema juhitud sõiduk pärast pidurdamist ja sõidukite

kokkupõrget seisma, kuid selleks, et mitte keset ristmikku liiklust takistada, sõitis

veidi edasi Tiigi tänavale ja jäi seal uuesti sõiduteele seisma Tiigi tänava äärde Töötukassa kõrvale pargitud sõidukite kõrvale.

Tunnistaja A.P. ütluste kohaselt ilmus MB tema juhitud sõiduki ette paralleelselt Vaksali tänavaga kulgevalt kõnniteelt, s.o samalt kõnniteelt, mis kulgeb Töötukassa

eest, ning sellelt kõnniteelt suundus MB otse Vaksali tänavasse. Tunnistaja A.P.ütluste kohaselt oli Vaksali ja Tiigi tänavate ristmikul selleks liiga vähe ruumi, et

sõidukil MB oleks olnud võimalik Vaksali tänava äärest kulgevalt ning ühtlasi ka

Töötukassa ette jäävalt kõnniteelt tulles reastada ennast Tiigi tänavale sõiduteele ja

sealt Tiigi tänavast enda pärisuunavööndist hakata tegema parempööret Vaksali

tänavale. Tunnistaja A.P.ütluste kohaselt oli Tiigi tänava äär Töötukassa kõrval autosid täis pargitud. A.P.ütluste kohaselt elab ta XXXX aadressil ja sõidab seetõttu

tihti Vaksali ja Tiigi tänavate ristmikul, ka sellel korral läks lapsele trenni järele, mõnikord on sõidukid Tiigi tänava äärde Töötukassa kõrvale pargitud kuni Vaksali ja Tiigi tänavate nurgani välja, kuid seekord nurga juurde autosid ei olnud pargitud.

12

Kohus, olles hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtul puudub

küllaldaselt põhjendatud alus kahelda tunnistaja A.P.ütluste tõele vastavuses, kuna tema ütlused on loogilises ja veenvas kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 32-37) ja selle juurde kuuluvalt skeemilt (lk 32 pöördel) ning fotodelt nähtuvaga (lk 35- 37)

ja vastulausele lisatud sündmuskohast tehtud fotodelt nähtuvaga (lk 46-47) ning kaebusele lisatud sündmuskohast tehtud fotodelt nähtuvaga (lk 9-21). Maa-ameti kaardiserverist tehtud väljatrükkidega (lk 60-64), Tartu linna elektroonselt

veebilehelt tehtud kaardiandmete väljatrükiga

(lk 65) , sündmuskoha vaatlusprotokolliga (lk 32-37) koos selle juurde kuuluva sündmuskoha skeemiga (lk 32 pöördel)

ning sündmuskohast tehtud fotodega

(lk 35-37

, vastulausele lisatud fotodega sündmuskohast

(lk 46-47)

, kaebusele lisatud fotodega sündmuskohast

(lk 19-21) on

tõendatud, et Tiigi tänava ja Vaksali tänava ristmik on T-tähe kujuline, kusjuures Vaksali tänav on risti Tiigi tänavaga ning Vaksali tänav on T-tähe kujuga ristmiku

ülemine ehk nn katuse osa. Sellega, et Vaksali ja Tiigi tänavate ristmik on T-tähe

kujuline, on kooskõlas ka tunnistaja A.P.koostatud skeemilt lk 49, tunnistaja

M.L.koostatud skeemilt lk 51 ja menetlusaluse isiku J.Z koostatud skeemilt lk 53 sellekohaselt nähtuv.

Nii tunnistaja A.P.kui ka tunnistaja M.L.23.05.2016.a kohtuistungil antud ütlustega ning tunnistaja A.P.koostatud skeemilt lk 49 ja tunnistaja M.L.koostatud skeemilt lk

51 nähtuvaga on kogumis tõendatud, et Tiigi tänavale sõiduteele selle äärde

Töötukassa kõrvale olid pargitud sõidukid ning üksnes kõnnitee äärde jääv Tiigi tänava äärne sõidutee osa, mida mööda J.Z juhtimisel olnud auto sõitis

kõnniteelt sõiduteele välja, oli jäetud pargitud sõidukitest vabaks. Neil asjaoludel,

lähtudes sealhulgas sündmuskoha vaatlusprotokollist

(lk 32-37)

ja selle juurde

kuuluvalt skeemilt

(lk 32 pöördel)

ning fotodelt

(lk 35-37)

ja vastulausele lisatud

sündmuskohast tehtud fotodelt

(lk 46-47)

nähtuvast ning kaebusele lisatud sündmuskohast tehtud fotodelt

(lk 19-21)

nähtuvast kogumis ei ole kohtul kahtlust

selles, et J.Z juhtimisel olnud sõidukil puudus reaalne võimalus

kõnniteelt tulles Tiigi tänaval paremale suundumiseks ja seal kaare teostamiseks

selleks, et reastuda Tiigi tänava sõiduteele Vaksali tänava ristmiku ette sõiduteele sealt Vaksali tänavale parempöörde tegemiseks, sest ruumi selleks ei olnud. Seejuures

takistasid paremale sõiduteele Tiigi tänavale pargitud sõidukid paremale kaare

tegemist ja Tiigi tänavale enda sõiduritta Vaksali tänava ristmiku ette sõiduki

reastumist. Pealegi oli 19.detsember 2014 tööpäev, reede, ning sellel ajal tööpäeva lõpus kella 17:35 paiku on liiklus Tartu linnas nii Vaksali tänaval kui ka Tiigi tänaval ning ka nende tänavate ristmikul äärmiselt tihe. Neil asjaoludel ei ole usutav, et tiheda

liiklusega alas, kus Tiigi tänaval kitsendavad sõiduteele selle äärde Töötukassa

kõrvale tihedalt pargitud sõidukid liiklemist, oleks reaalselt võimalik teostada

pikemaajalist nn edasi-tagasi manööverdamist selleks, et Vaksali tänava äärsest

kõnniteelt tulles oleks kuidagi võimalik sättida sõiduk Vaksali tänava ette Tiigi tänavale parempoolsesse sõiduritta sealt Vaksali tänavale parempöörde tegemiseks. Kuna J.Z juhtimisel olnud sõiduk tuli Vaksali tänava äärest kõnniteelt, siis Tiigi tänavale Vaksali tänava ristmiku ette parempoolsesse sõiduritta reastumiseks

pidi J.Z juhtimisel olnud sõiduk kõnniteelt tulles tegema paremale

sõitmisega kaare, sest kõnniteelt tulles otse välja sõites ei olnud võimalik reastuda

Tiigi tänavale parempoolsesse sõiduritta Vaksali tänava ristmiku ette (sealt Vaksali tänavale parempöörde tegemiseks).

Kuna J.Z juhtimisel olnud sõiduk sõitis mööda kõnniteed paralleelselt Vaksali tänavaga ja vahetult Vaksali tänava kõrval ning J.Z puudus selle

13

sõiduki juhina reaalne võimalus kõnniteelt sõiduteele välja sõites parempöördega kaare tegemiseks ning Tiigi tänavale Vaksali tänava ristmiku ette sõiduteele paremale

Tiigi tänavale reastumiseks, siis hindab kohus vastulauses ja kaebuses ning menetlusaluse isiku J.Z ütlustes ning ka tunnistaja M.L.ütlustes esitatud väited selle kohta, et J.Z juhtimisel olnud sõiduk reastas pärast kõnniteelt

väljasõitmist Tiigi tänavale Vaksali tänava ristmiku ette Tiigi tänavale paremale

sõiduritta, selleks, et sealt Tiigi tänavalt teha parempööre Vaksali tänavale,

mitteusutavateks ja seetõttu ka ebausaldusväärseteks. Samadel asjaoludel hindab

kohus usaldusväärseteks tunnistaja A.P.ütlused ja tema ütlustega kooskõlas oleva tema koostatud skeemilt lk 49 nähtuva. Osas, millises tunnistaja M.L.ja menetlusaluse isiku J.Z ütlused ning nende koostatud skeemidelt lk 51 ja lk 53 nähtuv

on vastuolus tunnistaja A.P.ütlustega ja tema koostatud skeemilt lk 49 nähtuvaga, lähtub kohus tunnistaja A.P.ütlustest ja tema koostatud skeemilt lk 49 nähtuvast, kuna neist nähtuvad asjaolud on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 32-37) ja

selle juurde kuuluvalt skeemilt

(lk 32 pöördel)

ning fotodelt nähtuvaga

(lk 35-37) ja vastulausele lisatud sündmuskohast tehtud fotodelt nähtuvaga (lk 46-47) ning kaebusele

lisatud sündmuskohast tehtud fotodelt nähtuvaga

(lk 19-21)

. Kohtul puuduvad küllaldaselt põhjendatud alused tunnistaja A.P.ütluste ja tema koostatud skeemi lk 49

õigsuse kahtluse alla seadmiseks. Olukorras, kus J.Z juhitud sõidukil puudus reaalne võimalus kõnniteelt sõiduteele välja sõites reastumiseks Tiigi tänavale

Vaksali tänava ristimiku ette sealt Vaksali tänavale parempöörde tegemiseks, saigi J.Z juhtimisel olnud sõiduk suunduda kõnniteelt sõiduteele välja sõites

otse Vaksali tänavale, s.o kõnniteelt tulles veidi vasakule hoides Vaksali tänavale

välja sõita, kuid seda tehes põrkas J.Z juhtimisel olnud sõiduk kokku Vaksali tänavalt Tiigi tänavale vasakpööret alustanud A.P.juhtimisel olnud sõidukiga.

On usutav ja reaalne, et kõnniteelt sõiduteele välja sõitev auto oli Vaksali tänavalt

Tiigi tänavale vasakpööret alustanud A.P. ootamatu, mistõttu hindab kohus kõik

menetlusaluse isiku J.Z ja tema kaitsja ning vastulauses ja kaebuses

tehtud kõikvõimalikud etteheited A.P.juhtimisel olnud sõiduki sõidustiili ning tema alustatud vasakpöörde kohta alusetuteks ja põhjendamatuteks. A.P. polnud vähimatki põhjust ja alust eeldada ning arvata, et Vaksali ja Tiigi tänavate ristmikule sõidetakse

välja kõnniteelt, s.o selleks mitte ette nähtud kohast. Asjaolu, et sõiduautodele oli

mõeldud liiklemiseks ainult Vaksali ja Tiigi tänavate sõiduteed, nähtub selgelt ja

kahtlusteta sündmuskoha vaatlusprotokollist

(lk 32-37)

ja selle juurde kuuluvalt skeemilt

(lk 32 pöördel) ning fotodelt

(lk 35-37) ja vastulausele lisatud sündmuskohast tehtud fotodelt (lk 46-47) ning kaebusele lisatud sündmuskohast tehtud fotodelt (lk 19- 21). Ka vastulauses ning kaebuses ja ka J.Z ütlustes ning temaga samas

sõidukis viibinud tunnistaja M.L.ütlustes on võetud õigeks ja tunnistatud asjaolu, et

J.Z juhtimisel olnud sõiduk väljus Töötukassa juurest parklast selleks

mitte ettenähtud kohast ja mitte seda teed mööda, millist mööda siseneti Vaksali tänavalt parklasse, vaid hoopiski mööda Töötukassa eest jalakäijatele liikumiseks mõeldud teed. Tunnistaja M.L.ja menetlusaluse isiku J.Z ütlustest ei nähtu mitte ühtegi asjaolu, millistel oleks olnud põhjendatud kasutada Vaksali tänava

äärde jääva Töötukassa juurde jäävast parklast väljumiseks selleks mitte ettenähtud

kohta, s.o Töötukassa esist jalakäijatele liikumiseks mõeldud teed. Tunnistaja

M.L.ütlustega on tõendatud, et Töötukassa juurest parklast sõitma hakates oli

Töötukassa ees äärekividest väike kõrgendik, millest sõitsid üle ja suundusid

Töötukassa eest Tiigi tänavale

(lk 94)

. Kohtul pole selles osas põhjendatud alust

tunnistaja M.L.ütluste tõele vastavuses kahelda, sest ka sündmuskoha

14 vaatlusprotokollist (lk 32-37)

ja selle juurde kuuluvalt skeemilt (lk 32 pöördel) ning fotodelt nähtuvaga

(lk 35-36)

ja vastulausele lisatud sündmuskohast tehtud fotodelt nähtuvaga (lk 46-47) ning kaebusele lisatud sündmuskohast tehtud fotodelt nähtuvaga

(lk 19-21)

on tõendatud, et Tiigi tänava äärde Töötukassa juurde jääv kõnnitee on

selgelt äärekividega eraldatud sõiduteest ning sõiduautodele liiklemiseks kindlasti Töötukassa esine ehk Vaksali tänava sõidutee äärde jääv ala ei olnud. Liiklusseaduse

§ 2 p 25 kohaselt on kõnnitee jalakäija liiklemiseks ettenähtud ja äärekividega või

muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud tee osa. Neil asjaoludel ei ole kaebuses esitatud väited selle kohta, et Töötukassa juurde jääv parkla ja selle juurde

jääv jalakäijatele liikumiseks mõeldud tee ei olnud selgelt eristatavad, veenvad ja usutavad ning on kogumis ümber lükatud nii tunnistaja M.L .eelkajastatud ütlustega

kui ka eelmärgitud sündmuskoha vaatlusprotokollist

(lk 32-37)

ja selle juurde kuuluvalt skeemilt

(lk 32 pöördel)

ning fotodelt nähtuvaga

(lk 35-36)

ja vastulausele

lisatud sündmuskohast tehtud fotodelt nähtuvaga

(lk 46-47) ning kaebusele lisatud sündmuskohast tehtud fotodelt nähtuvaga (lk 19-21).

Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et esineb põhjuslik seos J.Z

valitud kõnniteed mööda sõiduteele väljasõitmise ning seal teise sõidukiga, mida

juhtis A.P., kokkpõrkamise vahel. Liiklusseaduse § 17 lg 3 kohaselt on juht kohustatud andma teed parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või

nende juurdesõiduteelt teele sõites igale liiklejale, kui teeandmise kohustus ei ole

liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, selle juurde kuuluvast skeemist ning fotodelt nähtuvalt ja vastulausele ning kaebusele lisatud fotodelt nähtuvalt ei olnud liikluskorraldusvahendiga reguleeritud teistsugust korda. Liiklusseaduse § 17 lg 3 kohaselt tulnuks sõiduautot MB reg märgiga XXX

juhtinud J.Z anda teed Vaksali tänavalt Tiigi tänavale vasakpööret tegevale A.P. juhtimisel olnud sõidukile Seat reg märgiga XXX.

Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8

kohaselt tulnuks kõnniteed sõiduteena kasutanud J.Z sõiduki juhina veenduda enne Vaksali tänavale välja sõitmist, et see on ohutu ning ei takista Vaksali ja Tiigi tänavate sõiduteedel liiklejaid.

J.Z, jättes mootorsõiduki juhina täitmata liiklusseaduse § 17 lg 3 ja

liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 nõuded, põhjustas enda juhitud sõiduki kokkupõrke

Vaksali tänavalt Tiigi tänavale vasakpööret alustanud sõidukiga Seat reg märgiga XXX ning varalise kahju nii tema enda juhtimisel olnud sõiduki reg märgiga XXX

omanikule KL G. OÜ-le kui ka A.P.juhtimisel olnud sõiduki reg märgiga XXX

omanikule S.P.. Liiklusseaduse § 17 lg 3 ja liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 nõuete

täitmata jätmisega pani J.Z toime liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks olnud J.Z-ile

enda juhitud sõidukiga teise sõidukiga kokku põrkumine välditav. J.Z käitus ettevaatamatult ning hooletult (KarS § 18 lg 3 tähenduses). Väärteoasjas puuduvad J.Z käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

15

J.Z käitumise õigusvastasust ei välista asjaolud, et sündmuskohta ei olnud võimalik jäädvustada esialgsel kujul. Sõidukite kokkupõrke toimumisest kuni

politsei sündmuskohale saabumiseni jäi reedesel päeval tööpäeva lõpus tiheda

liiklusega alal tund aega. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt anti politseile teada, et liiklusõnnetus toimus kella 17:35 ajal (lk 32). Politsei saabus sündmuskohale kella 18:40 paiku. Sündmuskoha vaatlusega alustati kell 18:40 (lk 32). Nimetatud ühe

tunni vältel ei olnud

sündmuskoht konserveeritud olekus. Sõidukitelt kokkupõrke

tulemusena eemaldunud detailid ei saanud tööpäeva lõpus jääda tiheda liiklusega Vaksali ja Tiigi tänavate ristmikul ja selle lähialas esialgsesse paiknemiskohta. Neil, asjaoludel ei pea kohus põhjendatuks käesolevas väärteoasjas omistada erilist kaalu ja

tähendust sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt skeemilt ning fotodelt ning ka vastulausele ja kaebusele lisatud fotodelt nähtuvate sõiduki detailide

paiknemise asukohtadele. Tiheda liiklusega alas on võimalik tunni aja vältel

sõidukidetailide asukohtade muutumine ning ei saa välistada, et seda ka olulisel määral.

J.Z käitumise õigusvastasust ei välista ka asjaolu, et mõlemad

kokkupõrkes osalenud sõidukid muutsid kokkupõrke toimumise järgselt enda asukohta. A.P.ütluste kohaselt jäi ta küll vahetult pärast pidurdamist ja sõidukite kokkupõrke toimumist ristmikule seisma, kuid tiheda liikluse tõttu vabastas ristmiku ja sõitis Tiigi tänava algusesse ja jäi sinna sõidutee äärde pargitud sõidukite kõrvale

seisma. Asjaolul, et A.P.jättis tema juhtimisel olnud sõiduki seisma Tiigi tänavale

sõiduteele juhipoolse külje ratastega valgele tee telgjoonele ei ole väärteoasja

lahendamise seisukohalt tähtsust, sest sõidutee äärele lähemalt seisma jäämist

takistasid tunnistajate A.P.ja M.L.ütlustest ning nende joonistatud sündmuskoha

skeemidest lk 49 ja 51 nähtuvalt Tiigi tänava sõidutee äärde tihedalt pargitud

sõidukid. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt skeemilt ning

fotodelt nähtuvalt ei jäänud ka J.Z juhitud sõiduk ristmikule politsei

saabumist ootama ning vabastas liikluseks ristmiku, jäädes seisma Vaksali tänava äärde.

Seonduvalt väidetega nagu oleks A.P.juhtimisel olnud sõiduk lõiganud Vaksali tänavalt Tiigi tänavale vasakpööret tehes kurvi, peab kohus vajalikuks täheldada, et kuna Tiigi tänavale sõidutee äärde olid tihedalt pargitud sõidukid, siis polekski olnud

A.P. põhjendatud vasakpöörde tegemiseks valida trajektoori, mis oleks olnud suunatud Tiigi tänavale sõidutee äärde pargitud sõidukite suunas. Põhjendatud oligi

valida vasakpööret tehes selline trajektoor, mis ei viiks pargitud sõidukitele

otsasõitmiseni ja võimaldaks neist ohutult mööduda ning ei viiks ka vastassuunavööndisse. A.P.ütlustest lähtudes jagaski ta Vaksali tänavalt Tiigi tänavale

vasakpööret alustades enda sõidutrajektoori oma mõttes kolmeks, jätmaks ruumi

paremale sõidutee äärde pargitud sõidukitele ning vastassuunas liikuvatele

sõidukitele. Etteheiteid teha selles osas, et A.P.kavandas vasakpööret alustades

mööduda Tiigi tänava äärde pargitud sõidukitest neile otsa sõitmata, ei ole

põhjendatud. Pealegi on väited, nagu lõiganuks A.P.juhtimisel olnud sõiduk

vasakpööret tehes kurvi, ainetud ka seetõttu, et J.Z juhtimisel asunud

sõiduk sõitis otse kõnniteelt välja vasakule Vaksali tänavale ning sellises olukorras polnud J.Z juhitud sõiduk seal, kus ta väitis enda olevat – reastunud Tiigi

tänavale paremale Vaksali tänava ristmiku ette (et sealt teha parempööre Vaksali

tänavale). Sellele, et J.Z juhtimisel olnud sõiduk ei asunud sõidukite kokkupõrke ajal Tiigi tänaval paremale reastununa Vaksali tn ristmiku ees, osundab

ka J.Z ning temaga samas autos viibinud tunnistaja M.L.koostatud

16 sündmuskoha skeemidest lk 51 ja lk 53 nähtuv – J.Z juhtimisel olnud sõiduk

paikneb seal Tiigi tänaval mitte otse Vaksali tänava ristmiku eest vaid nuketi ja

diagonaalis, olles suunatud auto esiosaga paremale Vaksali tänavale. Väited, nagu

oleks õnnestunud J.Z reastada kõnniteelt sõiduteele välja sõites tema

juhtimisel olnud sõiduk kaarega Tiigi tänavale Vaksali tänava ristmiku ette sealt

Vaksali tänavale parempöörde tegemiseks, ei ole usutvad juba ka J.Z ja

M.L.kohtuvälises menetluses koostatud sündmuskoha skeemidest lk 51 ja lk 53 nähtuvalt. Nimetatud J.Z ja M.L.koostatud skeemidelt lk 51 ja lk 53 nähtuv on vastuolus ka kaebusele lisatud fotole lk 19 kantud J.Z juhtimisel olnud

sõiduki väidetava liikumistrajektooriga kõnniteelt suure kaarega Tiigi tänavale Vaksali tn ristmiku ette auto Vaksali tänavaga risti asetsemisega. Ka kaebusele lisatud

ja toimikus lk 19 asuvalt fotolt nähtuva J.Z juhtimisel olnud sõiduki

väidetavast trajektoorist kõnniteelt suure kaarega Tiigi tänavale Vaksali tänava

ristmiku ette liikumise kohta on näha, et see trajektoor ei saanud tegelikkuses

realiseeruda Tiigi tänavale sõidutee äärde pargitud sõidukite tõttu, sest joonistatud trajektoor läbib Tiigi tänavale sõidutee äärde pargitud sõidukit (lk 19). Ka kaebusele lisatud ja lk 19 asuvast fotost nähtuvalt on Tiigi tänava sõidutee äär tihedalt autosid täis pargitud. Neil asjaoludel ei ole kohtul vähimatki kahtlust selles, et tööpäeviti on Töötukassa lähedus Tiigi tänaval sõidutee ääres tihedalt autosid täis pargitud, nii nagu seda kinnitasid enda ütlustes ka tunnistajad A.P.ja M.L..

Liiklusseaduse § 223 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju, rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Liiklusseaduse § 223 lg 2 kohaselt võib liiklusseaduse § 223 lõikes 1 täheldatud teo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J.Z süü on tema teistele liiklejatele käitumise ohtlikkusest lähtudes suur.

Kaasliiklejate suhtes käitus J.Z kõnniteelt sõiduteele hoolimatult välja

sõites äärmiselt vastutustundetult. Liiklusnõuete täitmata jätmisega põhjustas hooletusest liiklusõnnetuses osalenud sõidukite omanikele sõidukite kokku põrkumise

tulemusena varalise kahju. J.Z karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja on J.Z karistanud kõige kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga ning lisakaristuse jätnud üldse kohaldamata. Kohtuvälise

menetleja J.Z-ile määratud karistus 45 trahviühikut ehk 180 € jääb

sanktsiooni maksimummäärast 1/6 ja 1/7 vahele, mis kohtu hinnangul ei ole eelkajastatud asjaoludel ning õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna J.Z edaspidiselt hoiduma süütegude toimepanemisest, suur ja raske karistus. Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2 kohaselt on maakohtul keelatud menetlusaluse isiku olukorda kaebemenetluses raskendada.

Maakohtul puuduvad küllaldaselt põhjendatud alused J.Z suhtes veelgi

leebema karistuse kohaldamiseks. Neil asjaoludel jätab maakohus J.Z-ile

17 liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi karistuseks mõistetud rahatrahvi 45 trahviühikut, s.o 180 € riigituludesse, muutmata.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/