Legislator Case Law & Legislation
1-13-3901/27 AI generated

1-13-3901/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-13-3901/27
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Pärnu mõisteti P. süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning G Maakohtu 07.06.2013 otsusega karistuseks mõisteti rahaline karistus 80 päevamäära ulatuses, s.o. summas 256 eurot. Pärnu Maakohtu 17.02.2016 määrusega on rahaline karistus asendatud 26 tunni üldkasuliku tööga ning see tuleb sooritada 3 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks on P. allutatud G

Legislator headnote

AI generated

1-13-3901/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

03. juuni 2016, Rakvere kohtumajas, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-13-3901 Kohtunik Anu Ammer Kohtuasja nimetus

Viru vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Carmen Kondi erakorraline ettekanne taotlusega katseaja pikendamiseks Süüdimõistetu

P.G , i.k. , krimin XXX aalhooldusjärgne elukoht: xxxx; viibimiskoht: xxxx; email: xxxx Kohtumääruse õiguslik alus

KrMS

§ 428 lg 1, KarS § 69 lg 6 RESOLUTSIOON Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada.

Pikendada

P. le Pärnu G- Maakohtu 07.06.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-

3901

mõistetud karistuse ja Pärnu Maakohtu 17.02.2016 määrusega kohaldatud asenduskaristuse, s.o. .o kuni 02.10.2016. üldkasuliku töö tegemis tähtaega kuu võrra, s e

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse päeva jooksul Viru Maakohtule 15 arvates

kohtumääruse väljatrüki kättesaamisele järgnevast päevast

.

Asjaolud ja ettekande sisu

Pärnu mõisteti P. süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning G Maakohtu 07.06.2013 otsusega

karistuseks mõisteti rahaline karistus 80 päevamäära ulatuses, s.o. summas 256 eurot. Pärnu Maakohtu 17.02.2016 määrusega on rahaline karistus asendatud 26 tunni üldkasuliku tööga ning see tuleb sooritada 3 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks on P. allutatud G

käitumiskontrollile Kriminaalhoolduse algus 04.03.2016 ja lõpp 03.06.2016 . .

07.04.2016 Pärnu Maakohtu määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ning määrati

17.02.2016 kohtumääruse täitmine ümber P. uue elukoha järgselt Viru Vangla G Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esindusse (määrus jõustus 28.04.2016).

30.05.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega kuu võrra, kuna süüdimõistetu on rikkunud kontrollnõudeid, ei ela kohtu määratud elukohas, ei taotlenud eelnevalt elukohast lahkumiseks kriminaalhooldajalt

2(3) luba, rikkus 16.05.2016 registreerimiskohustust ning isikut ei ole saanud määrata üldkasuliku töö tunde sooritama.

Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt asus P. ilma selleks luba taotlemata uuesti G

elama xxxx (kindlat elukohta seal ei oma, sest pole leidnud endale xxxx püsivat elukohta), seetõttu ei ole saanud esitada ka kohtule kriminaalhoolduse ümbermääramise taotlust. Kuna

P. lahkus omavoliliselt kohtu määratud elukohast ning ei ilmunud Rakvere esindusse G

registreerima, siis kohustati isikut minema registreerima Pärnu esindusse.

Kriminaalhooldusalune ei ilmunud ka Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusse 16.05.2016 registreerima. Isik selgitas ametnikule 23.05.2016 telefoni teel, et unustas 16.05.2016 registreerima minna.

06.05.2016 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses põhjendas isik kohtu poolt määratud elukohast lahkumist sellega, et eelmine elukaaslane viskas ta välja ning seetõttu oli hooldusalune sunnitud xxxx elukohast minema xxxx isa juurde, et mitte jääda kahe lapsega kuuse alla. Isiku seletuse kohaselt teavitas ta kohe Rakvere kriminaalhooldusametnikku oma elukoha muudatusest, kui ametnik talle helistas.

Senise kriminaalhoolduse kohta on ettekandes et esmakohtumine hooldusalusega märgitud,

toimus Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduses 06.05.2016, kus

P. le selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õigusi ning G-

kohustusi. Hooldusalune allkirjastas ÜKT tegija õiguste ja kohustuste lehe.

Hooldusalusele on koostatud 1 kirjalik hoiatus, kuna isik rikkus kontrollnõudeid: ei ela kohtu määratud elukohas ning ei taotlenud eelnevalt elukohast lahkumiseks kriminaalhooldajalt luba (09.05.2016).

05.05.2016 esitas hooldusalune Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduses taotluse elukoha vahetamiseks aadressile xxxx - 05.05.2016 saadeti Pärnu esindusest elukoha kontrolli vastus, mille kohaselt ei ole kriminaalhoolduse ületoomine Rakvere esindusest põhjendatud, kuna hooldusalune ja tema isa (A T tud korterit keeldusid avaldamast ), kes üürib eelpool nimeta korteriomaniku kontaktandmeid.

09.05.2016 esitas hooldusalune Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pänu esinduses taotluse elukoha vahetamiseks aadressile xxxx - lukoha kontrolli 19.05.2016 saadeti Pärnu esindusest e

vastus, mille kohaselt ei ole kriminaalhoolduse ületoomine Rakvere esindusest põhjendatud, kuna hooldusaluse vanaema (J R) sõnul ei saa P. sellele aadressile elama asuda, sest seal G ei ole ruumi ning reaalselt ei asuks hooldusalune sinna elama.

Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pikendada P. le G- määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 4 kuu võrra. Ettepanekut tehes lähtub ametnik asjaolust, et P. soovib elama jääda ing soovib kriminaalhoolduse üleviimist G xxxx n uuesti Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusse ning hooldusalune ei ole keeldunud üldkasuliku töö tundide sooritamisest.

Kriminaalhooldusametnik märgib, et k oldusalune elama läheb uni ei ole selge, kuhu aadressile ho

ei ole võimalik esitada taotlust kriminaalhoolduse ümbermääramiseks ning kuna eelmine kriminaalhoolduse üleviimine Pärnu esindusest Rakvere esindusse võttis aega 1 kuu, siis on optimaalne pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega 4 kuu võrra.

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud

3(3) üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega.

KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt

karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus esitatud asjaoludel

on põhjendatud. Kohus pikendab P. le määratud üldkasuliku töö G-

tegemise tähtaega kuu võrra, s.o kuni 02.10.2016.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik