4-16-1751/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2016. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-16-1751 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi H.A (H.A) kaebus Politsei-ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 9. märtsi 2016 otsusele väärteoasjas nr 2780,16,000991 Kohtuvälise menetleja otsuse sisu Liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistusena mõistetud rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses summas 80 eurot Kaebuse esitanud isik H.A isikukood XXX elukoht: XXXX Kaebuse esitaja taotlus

tühistada Politsei -ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 09.03.2016 otsus täies ulatuses või vähendada trahvi suurust Kohtuväline menetleja Lõuna prefektuur, esindaja Vallo Tõnuvere Kohtuistungi toimumise aeg 17.05.2016

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1 jätta H.A kaebus

rahuldamata ja Lõuna prefektuuri 9. märtsi 2016. a otsus väärteoasjas nr 2780,16,000991 muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele AS-is SEB Pank nr EE 89 1010 2200 3479 6011 või AS Swedbank nr EE 93 2200 2210 2377 8606 või Danske Bank nr EE 40 3300 3334 1611

0002 või №rdea pangas EE701 7000 1700 1577 198. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220165039074.

2

Vabatahtlikult on võimalik rahatrahvi tasuda kohtuotsuse peale edasikaebe tähtaja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu

kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemise päevast.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

1. 10.02.2016 koostas Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna liikluspolitseinik Tauno Säälik

väärteoprotokolli, mille kohaselt H.A juhtis 10.02.2016 kell 16.14 Tartus Turu

tänaval (Turu- Aida- Väike-Turu ristmikul) liikudes Jõe tänava ja Sadama tänava vahel

Sadama tänava suunas mootorsõidukit Toyota Land Cruiser reg nr XXX ja sõitis

valgusfooridega reguleeritud ristmikule valgusfoori keelava kollase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks saanud juht sõidukiga peatuda stoppjoone ees.

2. Väärteoprotokolli kohaselt on H.A rikkunud liiklusseaduse (LS) § 58 lg 3

nõudeid ja tema poolt toimepandud tegu on kvalifitseeritav väärteona LS § 221 lg 1 järgi.

3. Lõuna Prefektuuri 09.03.2016 otsusega karistati H.A LS § 221 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 20 trahviühiku suuruse rahatrahviga, so summas 80 eurot.

4. H.A esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale ja

taotleb otsuse täies ulatuses tühistamist või trahvi vähendamist põhjusel, et ta pidi ristmikul arvestama ka ohuga tagant kuivõrd sõidukil oli taga furgoonhaagis. Kaebuses märgib Andres H.A, et ta oleks saanud peatuda järsult pidurdamata, kuid kui ta oleks peatunud, siis oleks see võinud olla ohustav tema taga sõitvale liiklejale. Kuna eespool ohtu ei olnud ja ristmikul oli hea nähtavus, siis otsustas kaebuse esitaja parima ohutuse tagamiseks (viitab kaebuses ja kohtuistungil LS § 7 p 3) ristmiku ületada kollase tulega. Eeltoodust tulenevalt taotleb Andres H.A kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist või muutmist vähendades rahatrahvi.

5. Kohus peab käesolevas väärteoasjas tõendeid uurides lahendama seega küsimuse, kas kogutud

tõendid kinnitavad kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokollis kajastatud rikkumist või

mitte. Samuti peab kohus võtma seisukoha kaebuses toodud seisukoha osas ja vastama küsimusele, kas konkreetsel juhul oli kollase tulega ristmiku ületamine vajalik ja lubatav parima ohutuse tagamise eesmärgil. Kohtu kohustuseks on hinnata ka kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suuruse põhjendatust.

6. Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et H.A juhtis 10.02.2016 kell 16.14 Tartus

Turu tänaval (Turu- Aida- Väike-Turu ristmikul) liikudes Jõe tänava ja Sadama tänava vahel Sadama tänava suunas mootorsõidukit Toyota Land Cruiser reg nr XXX. Vaidlust pole ka

selle üle, et H.A sõitis valgusfooridega reguleeritud ristmikule valgusfoori keelava kollase tule ajal. Nimetatud asjaolu kinnitas kohtuistungil muuhulgas ka kaebuse esitaja H.A ise. Kohus uuris lisaks videosalvestist ja viimasest väärteomenetluses tehtud fotosid, kus on kajastatud rikkumise toimepanemise konkreetsed asjaolud. Nii fotodelt kui ka videosalvestiselt on selgelt näha, et H.A ei vähendanud enne ristmikku

3 ega ka stoppjoonele lähenedes kiirust ja sõitis üle stoppjoone kollase tule ajal ning oli ristmikul punase tule süttides.

7. LS §14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste

õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Antud sättest tulenevalt on kõigil liiklejatel õigus eeldada, et ka teised liiklejad järgivad LS sätteid.

8. Kohus leiab, et kaebaja ütlustest ei tulene asjaolusid, mis välistaksid tema vastutuse talle

inkrimineeritud väärteo eest. Liiklusseaduse § 58 lg 3 sätestab, et foori või reguleerija keelava

märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.

9. Toetudes nii H.A ütlustele kui ka videosalvestisele jäädvustatule ning sellest

tehtud fotodele, saab järeldada, et kaebaja eiras teadlikult LS § 58 lg 3 sätestatud nõuet. Kohus on seiskohal, H.A on kaebuses viidatud LS § 7 lg 1 p 3 sätte mõtet mõistnud täiesti valesti kui ta nimetatud sättega püüab põhjendada kollase tulega ristmikule sõitmist. LS § 7 lg 1 p 3 sätestab, et kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib

hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Käesoleval juhul ei olnud H.A foori kollase tule ajal ristmikul, vaid ta liikus ristmiku poole ja oli piisavalt kaugel stoppjoonest, et enne seda peatuda. Kollase tulega ristmiku ületamine saaks

olla lubatav vaid olukorras, kus sõiduk on mingil põhjusel ristmikul peatunud ja peab manöövri lõpetama kollase tule ajal või kui ristmikul olles kollane tuli süttib.

10. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

11. rikkus LS § 58 lg-s 3 kajastatud normi tahtlikult. Kohus on seisukohal, et H.A Kohus leiab, et kollase tule süttides stoppjoone ületamine ja ristmikule sõit olukorras, kus

stoppjoone ees peatumiseks oli reaalne võimalus nii ajaliselt kui ka distantsiliselt ei ole mingilgi moel vaadeldav parima ohutuse tagamisena. Ristmikul, kus väärtegu toime pandi on foorid erinevatel kõrgustel, seega saab iga liikleja, ka furgoonhaagise taga sõitev sõidukijuht veenduda foorituledes ja valida sellest tulenevalt nii vajaliku sõidukiiruse kui ka vahemaa eessõitva sõidukiga.

12. süüd ega tema teo õigusvastasust välistavaid Kohus ei tuvastanud H.A asjaolusid.

13. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Nii kohtuväline menetleja kui ka kohus peab karistuse mõistmisel arvestama karistust kergendavaid ja raskendavais asjaolusid. Karistust mõistes tuleb leida parim lahendus süüdlase mõjutamiseks, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. Karistust mõistes tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

14. LS § 221 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on

pidanud põhjendatuks karistada H.A 20 trahviühiku suuruse rahatrahviga summas 80 eurot. Karistusregistri kohaselt puuduvad H.A kehtivad karistused. Kohtuväline menetleja ega ka kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega ka karistust

raskendavaid asjaolusid. H.A peab ristmiku ületamist kollase tulega igati

põhjendatuks ja vastavaks liiklusseaduse sätetele ning peab sellist teguviisi parimaks

võimaluseks ohutuse tagamisel konkreetses situatsioonis. Kohus sellise ohutuse tagamise

4

viisiga ei nõustunud. Vastupidi, kohus peab sellist liiklusseaduse tõlgendamist

kahetsusväärseks ja sellist käitumist liikluses ohtlikuks. H.A on karistatud

sanktsiooni keskmisest määrast väiksema rahatrahviga. Kohus leiab, et karistus on proportsionaalne isiku süüga ja sel põhjusel ei pea kohus põhjendatuks kohtuvälise menetleja otsuse muutmist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer kohtunik