3-15-2151/53 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 03.06.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2151 Haldusasi L.T. kaebus Harku ja Murru vanglalt kahju summas 2238,20 eurot väljamõistmise nõudes. Menetlusvorm Kirjalik menetlus. Menetlusosalised Kaebaja: L.T. Vastustaja: Harku ja Murru vangla Volitatud esindaja: Merit Jõgi Resolutsioon 1. Jätta L.T. kaebus rahuldamata. 2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

11.03.2014 käskkirjaga nr 164-t kõrvaldati L.T. töölt distsiplinaarmenetluse ajaks. 08.04.2014 käskkirjaga nr 139-d määrati L.T.le distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine, mis pöörati täitmisele 11.04.2014-18.04.2014. 05.05.2014 käskkirjaga nr 168-d tunnistati distsiplinaarkaristus menetlusnormide rikkumise tõttu kehtetuks. 18.06.2015 esitas L.T. Harku ja Murru vanglale kahju hüvitamise taotluse. 15.07.2015 jättis Harku ja Murru vangla L.T. kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2 22.07.2015 esitas L.T. Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku ja Murru vanglalt kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja rahalise hüvitise maksmist seoses töölt eemal viibimisega. 03.09.2015 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse käiguta ning määras tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 28.09.2015 esitas L.T. kaebuse täpsustuse, mille kohaselt soovib kohtule esitatud nõudega taotleda kahju hüvitamist summas 3081,65 eurot seoses sellega, et pidi perioodil 10.03.2014-11.02.2016 viibima töölt eemal. 30.09.2015 kohtunõudega palus kohus Harku ja Murru vanglal esitada kohtule 05.05.2014 käskkiri nr 168-d, millega tunnistati L. T.le määratud distsiplinaarkaristus kehtetuks ning dokumendid, millest nähtuks L. T. töötasu suurus. Harku ja Murru vangla täitis kohtunõude tähtaegselt. 09.10.2015 jättis kohus L. T. kaebuse korduvalt käiguta ning määras tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 30.11.2015 esitas kaebaja kaebuse täpsustuse, milles taotleb kahju hüvitamist summas 2238,20 eurot seoses sellega, et pidi perioodidel 10.03.2014-10.04.2014 ja 19.04.2014- 18.06.2015 viibima töölt eemal. Muuhulgas mainis kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamist. 07.12.2015 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse veelkord käiguta ning määras tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks, muuhulgas, kas kaebaja soovib ka mittevaralise kahju hüvitamist. 16.12.2015 esitas kaebaja kaebuse täpsustuse, milles teavitab, et ei soovi käesolevas asjas esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ning jääb 30.11.2015 esitatud kahju hüvitamise nõude juurde summas 2238,20 eurot tulenevalt sellest, et pidi perioodidel 10.03.2014-10.04.2014 ja 19.04.2014- 18.06.2015 viibima töölt eemal.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Kaebaja soovib kompensatsiooni selle eest, et ta pidid sunduslikult viibima töölt eemal. Vangla administratisoon väidab, et tema poolt mingeid takistusi ei olnud ning süüdistab firmat EVT Stoveman. Kaebaja märgib, et Harku ja Murru vanglal on otsustav sõna töölise tootmise rakendamises. Varasemalt rakendati kinnipeetavaid koheselt pärast karistuse lõppemist tööle ning seejärel tööandja töökohal otsustas kinnipeetava tööga hõivamise võimaluste üle. Kaebaja märgib, et temale ei ole koostatud käskkirja töölt vallandamise kohta ning seetõttu jääb kaebajale arusaamatuks, miks on vajalik kirjutada uus tööle võtmise avaldus. Kaebaja ei ole töötanud alates 10.03.2014 kuni kaebuse esitamise ajani. Kaebaja selgitab olukorda, kuidas kinnipeetavad Harku ja Murru vanglas töötasid: seni, kuni toimus kaebaja distsiplinaarmenetlus, töötati angaaris kahekesi. Kui tuli aeg kaebajat tööle lubada, siis otsis vangla kiiresti mitu uut töötajat. Kaebaja märgib, et on 11.03.2014 käskkirjaga nr 164-t kõrvaldatud töölt seoses distsiplinaarmenetlusega. 05.05.2014 määrusega nr 209-2 ja 05.05.2014 käskkirjaga nr 168-d on see käskkiri tühistatud. Kaebaja arvab, et 05.05.2014 käskkirjaga nr 168-d on käskkiri nr 164-t tühistatud, kuid tööle ei ole kaebajat ikka veel ennistatud. Kaebaja märgib, teda ei puuduta ärisuhted Harku ja Murru vangla ja EVT Stoveman vahel. Tähtis on asjaolu, et kui ei oleks vangla käskkirja nr 164-t, siis ei oleks kaebajat ka töölt kõrvaldatud. Kaebaja on seisukohal, et vangla käskkiri nr 164-t oli tühistatud vangla poolt, kuid tööle ennistamist sellele ei järgnenud. Mingeid järgnevaid avaldusi ega käskkirju Harku ja Murru vangla poolt kaebajale ei ole koostatud. Kaebaja leiab, et temale oli kahju tekkinud vangla juhtkonna otsese süü tõttu. Kaebaja arvab, et tühistades käskkirja nr 164-t oli vangla juhtkond kohustatud ennistama kaebaja tööle, st võimaldama kaebajal teenida töötasu. Kaebaja näeb vangla juhtkonna tegevuses poolikuid otsuseid, kuna tühistatud oli käskkiri väärteo kohta, kuid tööle kaebajat ennistatud ei saanud. Kaebaja märgib, et näeb selles vangla juhtkonna otsest süüd. Vangla süü läbi on tekitatud kaebajale materiaalne kahju. Kaebaja

3 taotleb perioodidel 10.03.2014-10.04.2014 ja 19.04.2014-18.06.2015 ebaseaduslikult töölt eemal viibimise eest kahju hüvitamist summas 2238,20 eurot.

Vastustaja: Kaebaja kõrvaldati distsiplinaarmenetluse ajaks töölt direktori 11.03.2014 käskkirjaga nr 164-t. Käskkirja ei vaidlustatud. Vastustaja hinnangul on tegemist haldusaktiga, mis vastab õiguspärase haldusakti tunnustele. Kõnealune haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 2² kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 vastu võetud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 3 p 1 kohaselt võib kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada distsiplinaarvõi kriminaalmenetluse ajaks. Lõige 4 sätestab, et kinnipeetava ajutine töölt kõrvaldamine vormistatakse vanglateenistuse ametniku, kellel on kinnipeetava tööle määramise või lubamise pädevus, käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. L. T. on käskkirja allkirja vastu kätte saanud ning tal olid kõik võimalused soovi korral käskkirja peale vaie esitada. Kuna käskkirjale kirjutas alla direktor, oleks vaie saadetud lahendamiseks Justiitsministeeriumi. Kaebaja vaiet ei esitanud, seega ei pidanud ta käskkirja sellel hetkel enda õigusi rikkuvaks. Kuna kaebaja viitab korduvalt käskkirja sisule, on selge, et kaebaja on käskkirjaga tutvunud. Vastustajal ei ole kaebaja töötamise vastu midagi, mida tõendab ka 11.03.2014 käskkirja nr 164-t sõnastus, mille kohaselt lubatakse kaebaja kohe peale menetluse lõppu tööle. Vastustaja ei teinud kaebaja tööle naasmisele mingeid takistusi. Vangla teavitas AS Eesti Vanglatööstust (edaspidi AS EVT), et kaebaja suhtes on töölt kõrvaldamine lõppenud. Kaebaja töösuhe vangla territooriumil tegutseva käitisega on nende kahe omavaheline suhe, kuhu vangla sekkub minimaalselt. Kas ja mis tingimustel AS EVT kaebaja peale töölt kõrvaldamist tööle võtab, on käitise enda otsustada. VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kinnipeetavate kindlustamiseks tööga võib vanglateenistus rajada vangla territooriumil või väljaspool seda käitiseid, võimaldada kinnipeetavatel töötada väljaspool vanglat või rakendada neid vangla majandustöödel (lg 2). Õigusaktides pole sätestatud kinnipeetava absoluutset õigust igal juhul töötada. Lisaks tavapärastele vangistusest tulenevatele piirangutele kinnipeetavate tööle lubamisel tuleb alati arvestada ka käitiste vajadusega tööliste järgi. Kui käitis suudab tööd tagada vaid teatud arvu kinnipeetavatele, siis ei saa keegi nõuda, et eraettevõtluses tegutsev ettevõte pakuks tööd rohkematele isikutele kui reaalselt võimalik (vajalik). Sellest lähtuvalt lubatakse/määratakse kinnipeetavad HMV-s üldjuhul tööle tähtajaliselt võimaldamaks võimalikult paljudel kinnipeetavatel tööhõivest osa saada. Tööloa pikendamine on kinnipeetava taotlusel ja käitise nõusolekul alati võimalik, mida on praktikas ka sageli kasutatud. Kaebaja kõrvaldati ajutiselt töölt ning peale distsiplinaarmenetluse lõppu oleks võinud kaebaja tööle naasta, st vangla kaebaja tööle naasmist ei takistanud, kuid käitisel puudus sellel hetkel vajadus kaebaja teenuste järele ega kutsunud kaebajat tööle (see on üsna tavaline, et lühiajaliselt on vähem tööd vms). Järelevalve korraldus vanglas § 34 lg 2 sätestab (kinnipeetavate liikumine vangla territooriumil on sätestatud ka vangla kodukorra punktis 4.1), et vanglasisene saatmine toimub üksnes saatmiskava või korrapidaja või korrapidaja abi korralduse alusel. Lõige 3 kohaselt nähakse planeeritud saatmine ette saatmiskavas. § 35 lg 1 sätestab, et saatmiskava koostatakse kas ühe ööpäeva, mitme ööpäeva, nädala või kuu kohta. Tööloaga kinnipeetavad liiguvad töökohtadele korrapidamisteenistuse poolt koostatud

4 saatmiskava alusel. Käitises töötavate kinnipeetavate saatmiskava koostatakse käitiste poolt saadetud nimekirjade alusel, kus on esitatud kinnipeetavate nimed, keda ja mis päevadel tööle soovitakse. Kui kaebajat seal nimekirjades ei olnud, siis teda tööle ei saadetud. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lõikes 2 on välja toodud juhud, kui kinnipeetav on sellest kohustusest vabastatud. Vastavalt VangS § 37 lg 5 kohaselt on kinnipeetava käitises tööle rakendamine võimalik vaid kinnipeetava nõusolekul. Harku ja Murru vanglas väljendavad kinnipeetavad soovi tööle asuda tööhõiveankeedi täitmisega. Tööhõiveankeet on kodukorra lisana kinnitatud vorm, mis kõigile eluosakonnas vabalt kättesaadav. Tööhõiveankeedi esitamisel kooskõlastavad (nõus/ei ole nõus vormis) kinnipeetava võimaliku tööle lubamise teabe-ja uurimisosakond, meditsiiniosakond ning finants-ja majandusosakond. Kui käitisel on inimesi vaja, siis vormistatakse kinnipeetavale töötamise luba. Tähtajalise töötamise loa pikendamise soovi korral tuleb kinnipeetaval esitada uus ankeet (kooskõlastusringi ei läbi, kui vahepeal töötamine ei katke). Peale töötamise loa lõppemist ei ole kaebaja esitanud ühtegi tööhõive ankeeti. Kaebajaga on sellel teemal korduvalt räägitud, et teda ei saa ennem käitisesse tööle lubada, kui ta selleks ise kirjalikult soovi ei avalda. Ka vangla esindaja (jurist) on isiklikult kaebajale olukorda selgitanud, juristi juuresolekul on kaebajale arusaadavas keeles ankeedi esitamise vajadust selgitanud ka inspektorkontaktisik ning finants-ja majandusosakonna juhtaja. Kaebaja on vestluses öelnud, et ta tahab töökotta tööle saada (EVT Stoveman haru), kuid kas see on põhjus, miks ta pole kirjalikku ankeeti tööle asumiseks esitanud, pole vastustajale teada. Kuna kaebaja pole tööloa saamiseks taotlust esitanud, pole vangla sellest (tööloast) ka keeldunud. Seega jääb vastustajale selgusetuks, kuidas ja mil viisil on vangla kaebaja töötamist takistanud või millise tegevusega on vangla kaebajale kahju tekitanud. Vastustaja leiab, et kaebaja distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldamine oli õiguspärane ning distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamine ei too kaasa menetlusega seotud haldusaktide tühisust. Töölt kõrvaldamise aluseks oli distsiplinaarmenetluse algatamine, mitte distsiplinaarkaristuse määramine. Seega distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamine ei mõjuta kaebaja distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldamise õiguspärasust. Vastustaja ei nõustu kaebajale väidetavalt saamata jäänud töötasu väljamõistmisega. Kaebaja töölt kõrvaldamine oli õiguspärane ning ükski õigusakt ei kohusta vanglat õiguspäraselt töölt kõrvaldamise korral hüvitama kinnipeetavale saamata jäänud töötasu. Sellise kohustuse sätestamine moonutaks töölt kõrvaldamise eesmärki ning raskendaks oluliselt julgeoleku tagamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eelnevast tulenevalt on kahju hüvitamise eeldusteks, et avaliku võimu kandja on isiku õigusi oma õigusvastase tegevusega rikkunud ning et kahju ei olnud võimalik vältida või kõrvaldada õiguste kaitsmise või taastamisega.

Vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 2² kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 on vastu võetud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“, mille § 5 lg 3 p 1 kohaselt kinnipeetava võib ajutiselt

5 töölt kõrvaldada distsiplinaarvõi kriminaalmenetluse ajaks. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kinnipeetava ajutine töölt kõrvaldamine vormistatakse vanglateenistuse ametniku, kellel on kinnipeetava tööle määramise või lubamise pädevus, käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 38 lg 21 kohaselt kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle.

11.03.2014 käskkirjaga nr 164-t kõrvaldati L.T. töölt distsiplinaarmenetluse ajaks. 08.04.2014 käskkirjaga nr 139-d määrati L.T.le distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine, mis pöörati täitmisele 11.04.2014-18.04.2014. 05.05.2014 käskkirjaga nr 168-d tunnistati distsiplinaarkaristus menetlusnormide rikkumise tõttu kehtetuks. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on haldusasjas nr 3-14- 51949 rahuldatud L.T. kaebus varalise kahju hüvitamise nõudes osaliselt ning mõistetud L.T. kasuks välja hüvitis kartseris viibimise ajal töölt eemal viibimise eest perioodil 11.04.2014-18.04.2014. Kohus märgib, et kuna L.T. töölt kõrvaldamise aluseks oli tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamine, mitte distsiplinaarkaristuse määramine, siis distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamine ning sellest tulenev osaline kahju hüvitamine ei mõjuta kaebaja distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldamise õiguspärasust, sh käesolevas asjas esitatud kahjunõuet (saamata jäänud töötasu).

Käsitletavas asjas taotleb kaebaja perioodidel 10.03.2014-10.04.2014 ja 19.04.2014-18.06.2015 ebaseaduslikult töölt eemal viibimise eest kahju hüvitamist summas 2238,20 eurot. Kohus märgib, et L.T. ei ole vaidlustanud Harku ja Murru vangla 11.03.2014 käskkirja nr 164-t ning seega on nimetatud käskkiri kehtiv. Harku ja Murru vangla 11.03.2014 käskkirjaga nr 164-t otsustati kaebaja eemaldada töölt distsiplinaarmenetluse ajaks alates 10.03.2014 kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni ning lubada pärast menetluse lõppu kaebaja tööle kuni 30.05.2014. Kohus märgib, et vanglal on õigus alustada distsiplinaarmenetlust ning kõrvaldada kinnipeetav distsiplinaarmenetluse ajal töölt. Antud juhul oli distsiplinaarmenetluse algatamine L.T. suhtes õiguspärane ning Harku ja Murru vangla 11.03.2014 käskkiri nr 164-t on kehtiv. Seetõttu oli ka kaebaja töölt kõrvaldamine alates 10.03.2014 kuni menetluse lõpuni õiguspärane (seda ei ole ka vaidlustatud) ning selle eest ei ole kaebajal õigus seoses töölt eemal viibimisega tasu saada.

11.03.2014 käskkirja nr 164-t alusel oli kaebaja õigustatud eeldama, et ta lubatakse tööle pärast distsiplinaarmenetluse lõppu kuni 30.05.2014, kui käitisel esineb vastav vajadus. Kohus märgib, et kinnipeetaval on võimalik töötada siis, kui seda on kinnipeetavale võimaldatud ning selleks on tööandjal vajadus (juhul, kui AS-il Eesti Vanglatööstus on töökohta pakkuda). Õigusaktides ei ole sätestatud kinnipeetava absoluutset õigust töötada. Käesoleval ajal on kehtiva 11.03.2014 käskkirja nr 164-t alusel lubatud kaebaja tööle kuni 30.05.2014. Kohus märgib, et 11.03.2014 käskkirjas nr 164-t märgitud distsiplinaarmenetluse lõpust kuni 30.05.2014 tööle lubamise puhul on tegemist üksnes kaebaja võimalusega tööd saada, mis sõltub sellest, kas AS-il Eesti Vanglatööstus on vajadus tööjõu järele. Kinnipeetav ei saa nõuda konkreetsel ajal töötamist ning töökohaga kindlustamist. Kinnipeetaval on võimalik töötada üksnes siis, kui käitisel esineb selleks vajadus (eraettevõttes töötajate/töökohtade arv on piiratud).

Kohtu hinnangul Harku ja Murru vangla ei takistanud pärast distsiplinaarmenetluse lõppu kaebaja tööle naasmist. AS-il Eesti Vanglatööstus puudus sellel hetkel vajadus kaebaja teenuste järele ning seetõttu ei kutsutud teda tööle. Kohtule esitatud materjalist nähtub, et Harku ja Murru vangla on teavitanud kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse lõpetamisest ja tööle tagasi lubamisest kõiki isikuid, kes võisid olla seotud kaebaja tööle kutsumisega. Samuti on kohtule esitatud AS-i Eesti

6 Vanglatööstus juhataja selgitus kaebaja tööle kutsumata jätmise kohta. AS-i Eesti Vanglatööstus juhataja selgitab, et AS-is Eesti Vanglatööstus vähenes töö hulk aprillis 2014 ja alates maikuust ei vajatud enam nii palju kinnipeetavatest töölisi ning seetõttu ei olnud võimalik ka kinnipeetavale L.T.le tööd võimaldada.

Kohus leiab, et Harku ja Murru vangla ei ole L.T. õigusi rikkunud. Vastustaja on teavitanud muuhulgas ka AS-i Eesti Vanglatööstus kaebaja suhtes rakendatud töötamise keelu äralangemisest ning tööle naasmise võimalusest. Harku ja Murru vangla tegi omalt poolt kõik võimaliku kaebaja tööle naasmiseks. Kohus kordab, et kinnipeetaval on võimalik töötada üksnes siis, kui AS-il Eesti Vanglatööstus on vajadus töötajate järele. Haldusasjas on tõendatud, et AS-il Eesti Vanglatööstus kõnealusel ajal ei olnud töötajaid vaja, seega ei olnud ka võimalik kaebajat tööga kindlustada.

Kehtiva Harku ja Murru vangla 11.03.2014 käskkirja nr 164-t alusel oli kaebaja õigustatud eeldama, et ta lubatakse tööle pärast distsiplinaarmenetluse lõppu kuni 30.05.2014, kui käitisel esineb vastav vajadus. Kohus leiab, et ei saa eeldada, et kaebajal oleks olnud võimalik töötada pärast eelnimetatud kuupäeva. Juhul, kui käitisel on inimesi vaja, siis vormistatakse kinnipeetavale töötamise luba (töötamise loa pikendamise soovi korral tuleb kinnipeetaval esitada uus ankeet, kooskõlastusringi ei läbita, kui vahepeal töötamine ei katke). Vastustaja andmetel peale töötamise loa lõppemist ei ole kaebaja esitanud ühtegi tööhõive ankeeti. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole eelviidatud ankeeti pärast töötamise loa lõppemist täitnud ega vanglale esitanud. Vastustaja kinnitas kohtule, et kaebajale on korduvalt selgitatud temale arusaadavas keeles tööhõive ankeedi esitamise vajadust, kui ta soovib tööle asuda. VangS § 37 lg 5 kohaselt on kinnipeetava käitises tööle rakendamine võimalik vaid kinnipeetava nõusolekul. Vastustaja selgitas, et Harku ja Murru vanglas väljendavad kinnipeetavad soovi tööle asuda tööhõiveankeedi täitmisega. Kohus märgib, et kuna kaebaja pärast töötamise loa lõppemist tööloa saamiseks vastavat ankeeti vanglale ei esitanud, siis ei olnud vastustajal võimalik kaebajale töötamiseks luba väljastada. Seetõttu ei ole kaebajal ka õigust nõuda töölt eemal oldud aja eest hüvitist, sh pärast 30.05.2014. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole teinud kõik endast oleneva, et pärast tööloa lõppemist saada töötamiseks uus kehtiv luba.

Kohus asub kokkuvõtvalt seisukohale, et Harku ja Murru vangla ei ole L.T. õigusi rikkunud, kaebuse esitaja töölt kõrvaldamine oli õiguspärane, ning vastustaja on teinud kõik selleks, et kaebaja saaks pärast distsiplinaarmenetluse lõppu tööle naasta. Pärast 30.05.2014 ei olnud Harku ja Murru vanglal võimalik kaebajale töötamise luba väljastada, kuna kaebaja ei esitanud vanglale töötamise loa lõppemisel uue tööloa saamiseks nõutavat tööhõive ankeeti/avaldust.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse esitaja kahjunõude (saamata jäänud töötasu) rahuldamata.

Vastavalt HKMS §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik