3-15-2484/57 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuni 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2484

Haldusasi

Matoam Electronic OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

06.07.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/026907-17 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Matoam Electronic OÜ, lepinguline esindaja v.adv.

Mart Angerjärv

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Anneli Metsalu

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistungitel 25-26.01., 28.01., 08.02. ja 06.04.2016

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1. MTA kontrollis 26.08.2014 teate nr 12.2-3/026308-1 ja 17.09.2014 korralduse nr 12.2-

3/026308-2, 26.09.2014 teate nr 12.2-3/026907-1 ja 13.10.2014 korralduse nr 12.2-3/026907-2

ning 23.10.2014 teate nr 12.2-3/027309-1 ja 29.10.2014 korralduse nr 12.2-3/027309-2 alusel Ma-

toam Electronic OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuli kuni

september 2014. Kontrolliperioodil juuli kuni september 2014 deklareeris kaebaja (endise nimega

Balfer OÜ) käibedeklaratsioonides (edaspidi KMD) sisendkäibemaksu kokku summas 42 894,32

eurot, millest 36 626,67 eurot moodustab serverite, mälukaartide, pistikute, elektroonika plokkide,

connectorite, elektroonika moodulite (edaspidi elektroonikatoode) soetus OÜ-lt ISL Partners, OÜ-

lt Complex Eesti ja OÜ-lt Troia Grupp.

2. 06.07.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/026907-17 (edaspidi maksuotsus) kohustati kaebajat tasu-

ma maksusumma 95 043,88 eurot. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust

omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on MTA arvates kajastatud 02.06.2015 kontrollaktis nr

12.2-3/026907-16 (edaspidi ka kontrollakt), mis on maksuotsuse lahutamatu osa.

3. MTA tugineb asjaolule, et kaebaja ei ole kontrollitaval perioodil deklareerinud tulu- ja sotsiaal-

maksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil (edaspidi

TSD) tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Maksukohustuslane on teinud kontrolli-

taval perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ISL Partners OÜ-le, Complex Eesti OÜ-le

ja Troia Grupp OÜ-le, kuid ei ole deklareerinud ega tasunud nõuetele mittevastavate algdokumen-

tide alusel tehtud väljamaksetelt tasumisele kuuluvat tulumaksu. Maksukohustuslane oli kontrolli-

taval perioodil kohustatud deklareerima ja tasuma nõuetele mittevastavate algdokumentide alusel

tehtud väljamaksetelt ettevõtte tulumaksu summas 58 417,21 eurot. Õiguslikud alused: TuMS § 4

lg 1 p 1, § 4 lg 11 p 1, § 51 lg 1 ja lg 2 p 3. Kokku suurendati äriühingu maksukohustust 95 043,88

euro võrra (sh 36 626,67 eurot käibemaks ja 58 417,21 eurot tulumaks).

KAEBUSUSE SISU JA TAOTLUS

4. MTA hinnangul oli tehingute eesmärgiks alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse teki-

tamine. Kaebaja maksuhalduriga ei nõustu ja leiab, et maksumenetluses esitatud ja kogutud tõendid

kinnitavad, et tehingud OÜ-dega ISL Partners, Complex Eesti OÜ ja Troia Grupp OÜ toimusid,

samuti oli olemas kaup, mis müüdi edasi lammutatud kujul. Kaebaja ei ole teadlik võimalikest pet-

tustest seoses kaubaga või sellelt arvestatud maksudega. Maksuotsus ja kontrollakt on vastuoluli-

sed. Tõendeid on valesti käsitletud ja hinnatud. Maksuotsuse andmise õiguslikust alusest (MKS §

92 lg 1 p 2 ja 3 ning § 95 lg 1) nähtub, et MTA ei ole kaalunud hindamise teel maksustamise või-

malust. Maksuhaldur peab tõendeid hindama objektiivselt ja vastastikuses seoses. Maksuhaldur ei

ole tõenditega mittearvestamist põhjendanud nagu nõuab seda MKS § 95 lg 2. Maksuhaldur on

tõendeid hinnanud valikuliselt ja ühekülgselt, püüdes tõendada endal kujunenud eelarvamust. Mak-

suhaldur on esitanud maksuotsuses kolmandate isikute käitumisega seotud asjaolusid, mis ei puutu

aga üldse maksukohustuslase tegevusse. Kaebaja hinnangul ei ole tõendatud maksude tasumata

jätmine, veel vähem maksupettus, ning puuduvad tõendid, et kaebaja oleks pidanud sellistest as-

jaoludest teadma. Maksuhaldur ei ole tuvastanud nõutavaid asjaolusid, mis võimaldaks piirata kae-

bajal käibemaksu mahaarvamist.

5. Sisuliselt maksukohustuslasele eriarvamuse esitamise võimalust ei antud, sest taotlust eriarva-

muse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 31.07.2015 või isegi kuni 15.07.2015 ei rahuldatud. Nii

jäi eriarvamuse koostamiseks antud aeg puhkuseperioodile.

6. Kui maksuhaldur leiab, et tehingud ei ole arvel märgitud isikuga toimunud, siis saab maksuhal-

dur piirata ostjal käibemaksu mahaarvamise õigust ainult järgmiste tingimuste täitmisel (vt Euroo-

pa Kohtu 13.02.2014 otsus kohtuasjas C-18713: Maks Pen EOOD ja 06.12.2012 otsus kohtuasjas

C-285/11: Bonik): 1) objektiivsete tõendite alusel on tuvastatud, et maksukohustuslane, kellele

tarniti kaupu või osutati teenuseid, mille põhjal mahaarvamisõigust taotletakse, teadis või oleks

pidanud teadma, et nende kaupade või teenuste soetamisega osaleb ta tehingus, mis on seotud käi-

bemaksu tasumisest kõrvalehoidumisega, mille pani toime tarnija või teine tarneahelas hiljem osa-

lenud ettevõtja; 2) kuna mahaarvamisõiguse lubamisest keeldumine on erand sellest aluspõhimõt-

test, mida nimetatud õigus endast kujutab, siis tuleb maksuhalduril esitada õiguslikult piisavad

tõendid, mis lubavad järeldada, et eelnimetatud objektiivsed tingimused on täidetud; 3) mak-

suamet peab esitama pettuse kohta konkreetsed tõendid (vt samuti Euroopa Kohtu 06.12.2012 otsus

C-324/11: Gábor Tóth); 4) liikmesriikide kohtutel tuleb kontrollida, kas asjaomane maksuhaldur on

tuvastanud, et eelnimetatud objektiivsed tingimused on täidetud.

7. C-285/11 (Bonik) lahendis sedastas Euroopa Kohus tuginedes varasematele seisukohtadele, et

direktiivis ette nähtud mahaarvamisõiguse korraga ei ole kooskõlas see, kui mahaarvamisõigust ei

lubata kasutada maksukohustuslasel, kes ei teadnud ega võinud teada, et asjaomase tehinguga on

seotud pettus, mille pani toime tarnija, või et muu tehing tarneahelas, mis tehti enne või pärast kõ-

nealuse maksukohustuslase tehtud tehingut, on seotud käibemaksupettusega. Käibemaksu mahaar-

vamise piiramiseks ei piisa pelgalt ebamäärasest põhjendatud kahtlusest tehingute toimumises arvel

märgitud isikuga. Mahaarvamist ei saa piirata pelgalt seetõttu, et kaubatarnet ei peeta tegelikult

toimunuks (vt Euroopa Kohtu 06.12.2012 otsus kohtuasjas C-285/11: Bonik resolutsioon). Eeltoo-

dust tulenevalt peab maksuhaldur maksumenetluses tõendama pettuse olemasolu ning asjaolu, et

kaebaja teadis või oleks pidanud teadma sellise pettuse olemasolust või kõnealuste tehingute seotu-

sest selle pettusega. Maksuotsuses maksuhaldur viitab maksupettuse olemasolu põhjendatud kaht-

lusele, kuid nimetatud kahtlus ei ole käibemaksu mahaarvamise piiramiseks piisav. Euroopa Kohus

on rõhutanud, et süüst sõltumatu süsteemi kehtestamine läheb kaugemale sellest, mis on vajalik

riigikassa õiguste tagamiseks - Euroopa Kohtu 06.12.2012 otsus kohtuasjas C-285/11: Bonik

EOOD (p 42).

8. Euroopa Kohus sedastas 28.02.2013 otsuses kohtuasjas nr 563-11: Forvards V SIA, et juhul kui

siseriiklik kohus peab otsustama, kas konkreetsel juhul on maksustatav tehing olemas või ei ja mil-

le puhul maksuamet toob välja ebareeglipärasused seoses arve väljastajaga, peab siseriiklik kohus

tagama, et tõendite hindamine võtaks arvesse ka paragrahvis 38 väljatoodud kohtupraktikat ja ei

kohustuks kaudselt ka arve saajat arvet kontrollima, milleks ta tegelikult kohustatud pole. Selle

reegli vastu on maksuhaldur jämedalt eksinud. Enamus asjaolusid, millest maksuhaldur järeldab

tehingute mittetoimumist, puudutavad kolmandaid isikuid, mitte aga kaebajat. Maksuhaldur ei ole

järelduste tegemisel arvestanud Euroopa Kohtu praktikat, vaid väidab alusetult, et kaebaja viidatud

kohtupraktika ei ole praeguses asjas asjakohane.

9. Kauba olemasolu on tõendatud. Riigikohus selgitas lahendis haldusasjas nr 3-3-1-38-12, et „üks-

nes asjaolu, et osal arvetel märgitud äriühingutel puudus reaalne majandustegevus ning neil puudu-

sid kauba päritolu tõendavad dokumendid, ei ole kaebaja hoolsuskohustuse rikkumise tuvastami-

seks piisav. Need asjaolud iseloomustavad tehingu teise poole (müüja) käitumist.“ Põhjendused

variisikute kohta puuduvad. Riigikohus on lahendis haldusasjas nr 3-3-1-81-12 (p 16) selgitanud, et

„heauskne ostja ei vastuta müüja tegevuse õigusvastasuse eest. Maksuhalduri ja kohtute seisukoht,

et müüja ei saanud kaupa ostjale üle anda seepärast, et selle kauba soetamine müüja poolt pole

kontrollitav või et müüjal ei saanud sellist kaupa olla, on ebamäärasuse tõttu asjassepuutumatu.

Maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, kas müüja poolt pakutava kauba n-ö päritolu on õigus-

pärane või mitte. Kui müüjal ei saanud sellist kaupa tõepoolest õiguspäraselt olla, ei saa ainuüksi

sellest asjaolust järeldada, et kaupa polnudki.“ Riigikohus on lahendis 3-3-1-67-09 (Eesti Post)

leidnud, et „majandusliku tõlgendamise põhimõttest lähtuvalt võib maksuhaldur maksumenetluse

käigus poolte vahel tehtud tehingutele anda teistsuguse, majanduslikule sisule vastava hinnangu

ning määrata tasumisele kuuluva maksusumma, lähtudes tehingu majanduslikest tagajärgedest,

kuid sellise sekkumise võimalus isikute omavahelistesse tehingutesse on piiratud. Maksu määrami-

seks ei piisa lepingu ümberkvalifitseerimisest, vaid viidata tuleb maksu määramise õiguslikule alu-

sele, käesoleval juhul kas MKS § 83 lg-le 4 või MKS §-le 84. Mõlema sätte puhul on vaja tuvasta-

da lepingupoolte tahtlus saada maksueelist. Kui AS Eesti Post on sõlminud teeseldud tehingu, aga

maksueelist ei saanud, siis puudub õiguslik alus maksu määramiseks“.

10. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole õigust käibemaksu mahaarvamist piirata isegi siis, kui

ilmneb, et teenust ei osutanud tegelikult see tarnija ega selle tarnija alltöövõtja, eeskätt seetõttu, et

viimastel ei ole vajalikke töötajaid, materjale ega vara, et nende teenustega seotud kulud ei ole

nende raamatupidamisarvestuses dokumenteeritud ja et teatavaid dokumente tarnijana allkirjasta-

nud isikute isikusamasus on ebaselge, ilma et maksuhaldur oleks tuvastanud pettuse, millest ostja

teadis või oleks pidanud teadma (Euroopa Kohtu 13.02.2014 otsus asjas nr C-18713: Maks Pen

EOOD).

11. Tõendamata on maksupettus ja kaebaja teadmine võimalikust pettusest. Nagu varasemalt välja-

toodule on Euroopa Kohtu praktika kohaselt eelneva tõendamine aga maksuotsuse koostamise

peamine eeldus. Teadlikkust müüja isikust maksuhaldur ei põhjenda. Maksuotsuses ei ole tuvasta-

tud ega tõendatud, et müügitehingute peamine eesmärk oli maksusoodustuse saamine ning selline

maksusoodustus oleks vastuolus käibemaksu direktiivi eesmärgi ja sätetega. Kaebaja ei ole saanud

maksusoodustust ega saanud seda soodustust õigusvastaselt.

12. Käibemaksu direktiiviga on vastuolus meede, mis ei luba maksuhaldur mahaarvamisõigust ka-

sutada seetõttu, et maksukohustuslane ei ole teinud kindlaks, kas selle tehingu kohta koostatud arve

väljastanud isik, mille alusel mahaarvamisõigust taotletakse, on maksukohustuslane, et tal on ole-

mas asjaomane kaup ja tal on võimalik seda kaupa tarnida ning et ta on täitnud oma kohustuse te-

hingud deklareerida ja käibemaksu tasuda või seetõttu, et sellel maksukohustuslasel ei ole lisaks

nimetatud arvele muid dokumente, mis tõendaksid, et need kriteeriumid on täidetud, kuigi direktii-

vis 2006/112 mahaarvamisõiguse kasutamiseks kehtestatud sisulised ja vormilised tingimused on

täidetud ja maksukohustuslasel ei ole teavet, mis annab alust kahtlustada, et arve väljastanud isik

on toime pannud rikkumise või pettuse (Euroopa Kohus 21.06.2012 otsus liidetud kohtuasjades

C-80/11 ja C-142/11: Mahagében kft). Seega ei oma tähtsust, kas isikutel sai kaup olla või mitte sh

asjaolu, kas ta oli reaalselt tegutsev ettevõte või mitte. Seega ei ole kaebaja maksustamise seisuko-

halt oluline, mida maksuhaldur on tuvastanud seoses isikute ja nende edasimüüjate vaheliste tehin-

gutega või millised on nende majandusnäitajad. Veelgi enam isikud kinnitavad tehingute toimumist

ja võimalikke vastuolusid on võimalik näha üksnes seletustes, kust isikud need kaubad endale said.

13. Tunnistaja A. D. kinnitas kauba olemasolu: et elektroonika lammutasid ja võtsid välja kullasi-

saldusega detailid; sorteerisid metalli; selgitas kulla puhastamist; kinnitas, et erinevad inimesed

käisid koos R. elektroonikat vaatamas sh keegi S. käis koos R. laos elektroonika seadmeid vaata-

mas. Maksuhaldur ei ole pöördunud kauba vastuvõtmise juures olnud isikute (sh laotöötaja ja OÜ

Ivazo Transport) poole, kes nägi kaupa ja vedas selle kaebajale. Seega ei saa maksuhaldur eitada

kauba olemasolu. Tehingupartnerite kinnitust kauba olemasolu suhtes maksuhaldur maksuotsust

koostades arvesse ei võtnud. Pangakonto väljavõte on tõend, mis kinnitab tehingu toimumist. Eluli-

selt ei ole usutav, et üks äriühing maksaks teisele äriühingule suuri summasid pelgalt fiktiivse arve

alusel ilma reaalset teenust või kaupa saamata. Kui pooled aktsepteerivad kauba üleandmisel ühe

dokumendina arve-saatelehte, siis järelikult selle alusel tasudes kinnitavad pooled, et kaup on üle

antud. Maksuhaldur ei saa kujundada ümber poolte tahet võlaõiguslikus suhtes, hinnates, et tegeli-

kult see kauba üleandmist ei tõenda. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-3-1-81-12, et „eeskätt ja

enamasti tõendavad tehingu toimumist tõendid üleantud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine

müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kont-

rollimisel) poolte kinnitus tehingu toimumise kohta. Kolleegiumi arvates ei saa kõiki tõendeid ko-

gumis hinnates jätta konkreetse põhjenduseta esimeses lauses nimetatud tõendeid kõrvale“. Neid

nõudeid ei ole maksuotsuse andmisel järgitud.

14. ISL Partners OÜ ütlused kogumis näitavad, et ISL Partners OÜ ei suutnud enam varjata, kust

kaup soetati. Ilmselgelt enda maksukohustuse vältimiseks esitati täiesti alusetu väide laenu võtmise

ja selle tagastamise kohta. Miks MTA usaldab ütlusi, mis erinevad kardinaalselt varasematest kor-

duvatest ütlustest, ei ole arusaadav ega põhjendatud.

15. Kuna maksuhaldur leiab, et tehinguid ei ole toimunud terves tehinguahelas, siis ei saa mak-

suhaldur maksustada ainult kaebajat ning jätta tähelepanuta teisi tehinguahelas osalenud maksuko-

hustuslasi. Eeskätt tuleb piirata käibemaksu mahaarvamist sellel isikul, kes tegelikult käibemaksu

tasumata jätmise või ebaõige mahaarvamise tõttu rikastus käibemaksu arvelt ja kelle tegevuse tõttu

riik jäi ilma loodetud maksutulust. Kaebaja tegevuse tõttu ei ole riik maksutulust ilma jäänud.

16. Pöördutud ei ole Mast Europe OÜ poole ning ignoreeritud on varasemat seadmete müümist.

Maksumenetluses ei ole pöördutud A. D. poole, kes oli kauba üleandmise juures ja osales demon-

teerimises. Pole arvestatud, et kõik elektroonikatooted, mis on ostetud, on kajastatud ka kaebaja

laoarvestuses. Kasutatud elektroonikatooted ei ole jäätmed, vaid kaup. See, et kauba hinda määra-

takse väärismetalli sisalduse alusel, on ostja soov ja garantii, sest kasutatud elektroonika ja kompo-

nentide müük on väga keeruline. Kaebajal õnnestub see suhteliselt hästi ja suur osa ostetud elekt-

roonikast kasutatakse samal otstarbel. MTA peab uurima, millega oli tegemist ja kust see pärit oli.

See võib viia võimalike pettuste tuvastamiseni, kuid hetkel selliseid andmeid ei ole. Ausi Tehno-

loogia OÜ-le ei saanud kaebaja midagi müüa kui kaupa ei olnud.

17. Ettevõtlusega mitteseotud kuludeks on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raama-

tupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Käesolevas asjas

tuvastatud asjaoludest ei tulene, et antud asjas puudub raamatupidamise nõuetele mittevastav do-

kument. Tõendid kinnitavad kauba olemasolu ja pooltevahelisi tehinguid. Tulumaksu määramine

on alusetu ka juhul, kui jääb kehtima maksuhalduri poolt tuvastatu, et kaebaja ei ole kaupu ostnud

(kuigi on materjali edasi müünud). Kaebaja püüab alati maksimaalset kasu saada ostetud elektroo-

nikakaupade edasimüügist. Kui midagi muud ei ole võimalik teha, siis see kaup lammutatakse. Kui

maksuhaldur leiab, et kaebaja tehingus ei osalenud, siis on alusetu ka mittetoimunud tehingu eest

saadud raha edasimakse tulumaksuga maksustamine.

18. Hoolsuskohustuse täitmata jätmist kontrollaktis ette ei heideta. Müüja isiku tuvastamise osas

etteheiteid ei tehta. Isikud on isikut tõendavate dokumentide ja äriregistri väljatrükkide alusel tu-

vastatud, lisaks on kontrollitud KMKR numbrit ja Krediidiinfost isikute tausta. "Pidi teadma" tä-

hendab tulumaksu määramisel sellist olukorda, kus puuduvad otsesed tõendid, et ostja teadis, et

tegemist pole tegeliku müüjaga, kuid kaudsed tõendid ja asjaolud kogumis näitavad äris mõistlikult

käituvale isikule seda veenvalt. Selles asjas vastavad tõendid puuduvad. Kauba olemasolu on do-

kumentaalselt (sh fotodega) tõendatud. Kui kaup oli olemas, siis ei saa olla kaebajal teadmist kauba

puudumise tõttu maksupettuse olemasolust. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on müünud musta,

värvilise ja väärismetalli edasi – MTA ei ole müügitehinguid samas perioodis korrigeerinud kuigi

on neid kontrollinud (käibemaksu kontroll). R. K. kinnitas 25.01.2016 kohtuistungil vande all, et

seadmete tervikuna müümiseks konsulteeris ta OÜ ALMA Elektroonika juhatuse liikme S. B., kas

konkreetset toodet on mõistlik müüa. R. K. selgitas, et tehingu hinna määramisel on mõistlik lähtu-

da ja põhiliselt ta lähtub kulla hulgast konkreetses seadmes, sest elektroonika vananeb kiiresti ning

tihti ei ole seda soovitud hinnaga tervikuna edasi müüa võimalik.

19. Riigikohtu halduskolleegium märkis asjas nr 3-3-1-81-12 tehtud otsuse punktis 16, et eeskätt ja

enamasti tõendavad tehingu toimumist tõendid üleantud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine

(müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kont-

rollimisel) poolte kinnitused tehingu toimumise kohta. Kolleegium leidis viidatud asjas, et kõiki

tõendeid kogumis hinnates ei saa jätta neid tõendeid konkreetse põhjenduseta kõrvale.

20. R. K. kinnitas, et kliendiga sõlmitakse müügi korral raamleping. Antud lepingud on koostatud

konarlikus eesti keeles, kuid tunnistajad ja R. K. kinnitasid, et tööprotsess koosnes alljärgnevast –

kontakt, kauba ülevaatamine, kauba transport, üleandmise-vastuvõtmise akt ja leping, kliendi kont-

roll äriregistri, krediidiinfo ja maksuameti lehelt, akti kohane arve müüjalt, tasumine. Raamlepin-

gute puhul fikseeritaksegi põhiliselt pooled ja tegevuse eesmärk. Detailide muutumisel keegi raam-

lepingut muutma ei hakka. Lepingu tekstile ei saa omistada maksupettuse tõendamise funktsiooni.

Kauba üleandmist tõendab kaebaja allkirjaga akt ning see on tasumise kohustuse aluseks. Kaebaja

ostis elektroonika kaupa ainult äriühingutelt (06.04.2016 kohtuistung).

21. R. K. on pöördunud 12.11.2014 MTA poole juriidiliste isikute maksustamise infoaadressile

ning saanud 13.12.2014 vastuse samalt aadressilt kaibemaks@emta.ee, et tehingud on käibemaksu-

ga õigesti maksustatud. Kaebuse lisast 5 nähtub, et ka ISL Partners OÜ-le vastas MTA aadressilt

kaibemaks@emta.ee, et kui ei kasutata kasutatud kauba erirežiimi (KMS § 41), tuleb kaubale käi-

bemaks selle müümise korral müüja poolt lisada. Kasutatud kaup ei ole jäätmed. Maksuotsuse si-

suks ei ole jäätmete maksustamisel seaduse rikkumine, vaid maksuotsuse faktiliseks aluseks on, et

kaupa (mitte jäätmeid) ei olnud olemas ja olid üksnes arved jm dokumendid.

22. Tehingute toimumist kinnitavad ka kaebaja seletused maksumenetluses (vastustaja lisad nr 7, 9,

10 ja 8). Kaup on kajastatud kaebaja laoarvestuses ja raamatupidamises (vastustaja lisa nr 102, 103

105, 108, 111, 112, 113, 133, 134, 137, 138, 139, 148, 162, 162 (vaatluse_pildid: nendest nähtub

vastavalt faili nimetusele alljärgnev - SAM1148 kaal materjali kaalumiseks; SAM1149, 1184-87,

89 analüsaator materjalide sisalduse määramiseks; SAM 1164-76 tööprotsess; materjal - SAM1162

serverist või blokist detail, SAM1155 el.blokk, 1181 mälukaart (ISL mälukaartide kollane riba oli

laiem).

23. R. K. kinnitas, et temaga võttis ISL Partners OÜ-st ühendust I. S.-L.; et ISL Partners OÜ omab

laopinda Tallinnas P. Pinna 2, mis asub ida-politsei hoone vastas; et käis seal mitu korda kohapeal

kaupa üle vaatamas peale seda, kui I. helistas ja ütles, et tal on kaupa. ISL Partners OÜ-st tõi kauba

kaebajale alati D. A. äriühingust Ivazo Transport. Arvete alusel saadud kaup oli alati olemas (R. K.

ütlused). R. K. kinnitas, et tutvus I. S.-L. seoses vaidlusaluste tehingutega. R. K. kirjeldas kohtus

ISL Partners OÜ laoruumi, kus käis tooteid üle vaatamas, ning kinnitas, et servereid oli seal laos 2

või 3, käis seal mitu korda, täpselt ei mäleta, moodulid vaatas kõigepealt üle, siis pakkus hinna.

Tunnistaja I. S.-L. kinnitas 25.01.2016 kohtuistungil, et perioodil juuli - september 2014 tegi tehin-

guid OÜ-ga Baltfer; müüs neile servereid jm; et arved on allkirjastatud tema enda poolt; et paran-

das deklaratsiooni, sest öeldi, et valesti on näidatud käive; et tasus kõikide toodete eest sularahas.

24. I. S.-L. kinnitas kohtus vande all, et tema ega ISL Partners OÜ ei ole andnud laenu R. K., OÜle

Baltfer ja R. I.; Samuti, et väiksemad asjad tõi ta oma autoga. Revidendi Varje Männiste ütlused

26.01.2016 kohtuistungil kinnitavad, et I. S.-L. oli MTA poolt peal tugev surve. Revidendid käisid

ilusalongis kohapeal 17.12.2014, et isikule kätte toimetada korraldust. Teda ei olnud seal kohapeal.

Männiste selgitas, et 18.12.2014 küsitlemise juures tõlki ei viibinud. Isik ise ei soovinud tõlgi kaa-

samist. Tegelikkuses I. S.-L. eesti keelt piisavalt ei oska. Kuna I. S.-L. olid MTA-le eelnevalt kor-

raldused ja dokumendid andmata, hakkas MTA revident V. Männiste kinnitusel uurima, kus need

on ja revidentidel oli plaan I. S.-L. kaasa minna, et ta annaks dokumendid revidentidele kohe üle.

Raamatupidajale helistasid I. S.-L. juuresolekul ja see ütles, et tema on need üle andnud, tema käes

ei ole ja siis revidendid ütlesid, et tulevad I. S.-L. kohe koju neid dokumente võtma. Selgitati, et

hakatakse vastuolusid selgitama, et tema väidetav tarnija ei kinnitanud neid tehinguid jne. Peale

seda ütles I. S.-L. väidetavalt, et tehinguid ei olnud ja tegelikult ta andis R. (ei saa aru millisele)

laenu. Ka kohus märkis, et oleks vaja salvestada maksumenetluses isikutelt seletuste võtmist. Kui

kaebaja või kohus juhtis V. Männiste ütlustes olevatele vastuoludele, siis vastas V. Männiste, et

pearevident selles asjas oli A. Meier ja teda ei kaasatud kõikidele toimingutele. Samuti selgus, et

pärast 18.12.2014 teisi seletusi jäeti I. S.-L. rahule. MTA järeldus on, et tehinguid kaebaja ja ISL

Partners OÜ vahel ei toimunud, sest kui ei ISL Partners OÜ ei ostnud, siis ei saanud ka müüa. Te-

gelikkuses revident istungil kinnitas, et tehingud toimusid, aga paralleelselt toimus laenu tagasi-

makse; ja kui küsiti V. Männistelt kauba olemasolu kohta, siis viidati jälle, et tema ei olnud peare-

vident ja ta ainult protokollis. Samas V. Männiste kinnitas, et kui ta kaebaja laos vaatlusel osales,

oli seal palju kaupa. Revident ei mäleta, et oleks pakkunud, et tulumaksu ei määraks kui KMD-d

ära muudetakse jm. Samuti ei suutnud revident põhjendada, miks ei määratud maksu kaebaja müü-

jatele, kes ei suutnud enda ostutehinguid MTA hinnangul nõuetekohaselt tõendada. Seejuures kin-

nitas I. S.-L., et ostis kauba füüsilistelt isikutelt kuigi oli selle deklareerinud kui soetuse Domanus

OÜ-lt. Kaebaja kogemus näitab, et kui isik ei soovi protokolli midagi lisada, siis ta ei loe seda läbi

või ei saa sellest aru. Revident kinnitas ka R. K. küsimusele vastates, et nägi laos, kuidas tehakse

analüüse, kullatud detaile (värvi järgi kuld), protsessi, kuidas kulla eraldamine käib ja et erinevad

serverid olid vaatlusel ja töömehed eraldi ruumis toimetasid.

25. Tunnistaja D. A. (Ivazo Transport OÜ) selgitas kohtus perioodi juuli-september transporditee-

nuse sisu. Kinnitas, et R K. transportis ta mingeid suuri kappe, mille võttis peale Lasnamäelt polit-

sei maja lähedalt esimeselt korruselt, keegi naisterahvas tegi ukse lahti ja näitas, mida võtta. Veo

tellis R. K. ja ta vedas neid kappe mitu korda. OÜ Baltfer pakkus alati klientidele, et vedu on nende

hinnas sees ja see oli konkurentsi eeliseks teiste kokkuostjate ees. Kauba viis D. A. Maardusse lat-

tu, kus kaup võeti tõstukiga maha. Kaupa võttis vastu üks või kaks inimest, teadis nendest Konstan-

tini. Kappe oli umbes 20 (tegelikult ISL puhul 15 suuregabariidilist serverit või elektroonikablokki

), täpsemalt ei osanud öelda. Autosse mahtus korraga maksimaalselt kuni 5 kappi. Käis I. S.-L. laos

P. Pinna tänaval 4-5 korda. Kaubik, millega kaupa vedas, oli valge, mida kinnitasid ka teised tun-

nistajad. Teistele müüjatele Ivazo Transport vedusid ei teinud.

26. Dokumentaalsetest tõenditest kinnitavad kauba olemasolu ja tehingute toimumist vastustaja

lisad nr 80, 81 (ostu-müügileping nr 01-02/06/2014_Baltfer_ISL Partners (sh I. S.-L. ID-kaardi

koopia, äriregistri väljatrükk, krediidiinfo väljatrükk 4.07.2014, mis kinnitab tehingute toimumist);

nr 81 (arve nr 02/07/14-1_ja akt 263_ISL Partners (üleandmise akt 263 pistikud 6 kg (kontoris kaa-

lus R. K. täppiskaaluga +/- 1-2 grammi) koos I. S.-L. koostas akti ja see allkirjastati; KMKR numb-

ri otsing 15.07.2014 kontrolliti enne maksmist KMKR registreeringut (nähtub järgmisel leheküljel

olevale arvele kantud raamatupidaja märkest arvele 719 15.07.14); nr 82 (arve nr 02/07/14-2_ja akt

264_ISL Partners – D. tõi serverid ja I. tuli kontorisse ja allkirjastati akt 264; nr 83 (arve nr

03/07/14-1_ja akt 265_ISL Partners – D. tõi serverid 4tk ja I. tuli kontorisse ja allkirjastati akt

265); nr 84 (arve nr 03/07/14-2_ja akt 266_ISL Partners mälukaardid tõi I. ise kohale ja allkirjastas

akti 266 koha peal); nr 85 (arve nr 04/07/14_ja akt 261_ISL Partners - blokid tõi D. kohale ja I.

käis allkirjastamas akti; KMKR kontroll 11.07.14); nr 86 (arve nr 08/07/14_ja akt 262_ISL Part-

ners; pistikud ilmselt D. tõi või; OÜ Baltfer tasus ülekandega, mida tõendab viimase pangakonto

väljavõte (nr 74, nr 100 ja nr 125); nr 78 (müügiarved_välisklient_Baltfer - koostoimes vastustaja

lisaga 8 nähtub ISL Partners OÜ kauba lammutamisest saadud kulla 781 g, 743,7 g, 1514 g müük

T. G.le (invoice 07/2014-003; 07/2014-001; 07/2014-002+ DHL saatmise ja kaalumise andmed

materjali koguse kohta); nr 59 (Ivazo Transport_saateleht (20140912 e-kirja lisa); nähtub veo teos-

tamine Ivazo Transport OÜ poolt OÜ Baltferile 2,3,4, 8 juuli, mis vastab ISL Partners OÜ arve

kuupäevadele); nr 67 (Pearaamatu vv_km ostmisel); nr 70 (vv_müük_kauba liigid Näitab seadmete

ja materjali müüki juulis 2014; nr 72 (vv_ladu_kauba hind, liik (materjalid laos müügiks. Serverid

jm ei ole materjal mida müüa vaid kaup); nr 76 (Müügiarved_eesti kliendid_Baltfer - Nähtub lam-

mutamisel saadud värvilise (Grandmet) ja musta metalli (Baltfer Recycling OÜ) edasimüük (kauba

olemasolu, sest see saadi lammutamisest); nr 140 (Arve nr 03/09/14_ja akt 280_ISL Partners OÜ

pistikud 6 kg ISL tõi Fosforiidisse kohale. Maksmisel KMKR kontroll; nr 141 (arve nr 09/09/14_ja

akt 281_ISL Partners OÜ - serverid 2 tk, D. A. tõi ja ISL Parners OÜ allkirjastas akti. Maksmisel

KMKR kontroll); nr 142 (arve nr 11/09/14_ja akt 282_ISL Partners); nr 143 (arve nr 14/09/14_ja

akt 283_ISL Partners; nr 144 (arve nr 19/09/14_ja akt 285_ISL Partners); nr 145 (arve nr

24/09/14_ja akt 286_ISL Partners. Nr 115. Arve nr 04/08/14_ja akt 271_ISL Partners); nr 116 (ar-

ve nr 05/08/14_ja akt 272_ISL Partners); nr 117 (arve nr 07/08/14_ja akt 273_ISL Partners); nr 118

(arve nr 08/08/14_ja akt 274_ISL Partners); nr 119 (arve nr 09/08/14_ja akt 275_ISL Partners); nr

120 (arve nr 11/08/14_ja akt 276_ISL Partners); nr 127 (maksekorraldus_tasumine ISL Partners-

ile); nr 164 (selgituste ptk_ISL Partners OÜ); nr 181 (selgituste ptk_ISL Partners); nr 187 (e-

kiri_I.S.-L.-lt_skm); nr 191 (e-kiri_I.S.-L._maksustamisest); nr 193 (laekumised Baltfer-ilt_ISL

Partners saadetud); nr 205 (selgituste ptk_I.S._L. I. S.-L. soovis MTA-st vabaneda ja mõtles ise või

revidentide kaasabil välja ütlused (lisa nr 202), mida ta kohtus eitas ja nende ütluste andmine pääs-

tis ta ostu tõendamise kohustusest ning talle ei järgnenud mingeid tagajärgi, kuigi maksude tasuma-

ta jätmises on põhjust kahelda).

27. Tunnistaja K. M. kinnitas, et lattu toodi palju halli värvi metallist kappe. Lammutamisega tege-

les D. ja ka R. K. R K. võttis osa lammutamisest, M. ei süvenenud sellesse, mida ta tegi. Nägi ini-

mesi, kes tõid kaupa lattu. Teab neid nägupidi, nimesid ei tea. Tavaliselt toodi kaupa valge kaubi-

kuga. Kaupa toodi ka musta BMW X5ga, sellega sõitis tumeda peaga mees, tõmmum (R. M. oli

saatjana kaubikuga kaasas X5-ga). X5ga toodi väiksemaid kaste. Kui elektroonikat toodi, siis me

helistasime R., et ta oleks kohal kauba vastu võtmisel. Tunnistaja kinnitas, et J. K. (näidati fotot)

tõi ka elektroonikat, vist valge autoga. Nime ja firmat ei mäleta. Ta käis mõned korrad kaupa too-

mas. Samuti kinnitas tunnistaja, et teda ei ole instrueeritud esindaja poolt („Ma ei ole M. Angerjär-

ve varem näinud“). Tunnistaja ei ole kuulnud inimesest nimega A. G.

28. Tunnistaja A. D. kirjeldas, kes tõi elektroonikat; teab firmat Ivažo, D. sellest firmast; tema tõi

printereid (parandas „servereid“) ja kappe. Elektroonikat oli palju, ei mäleta mitu kappi oli. Tundis

isiku ära fotolt. D. Ivazo OÜst tõi kasutatud kappe, firma Siemens vist, täpselt ei mäleta. Kapid olid

väljast ühesugused, aga seest erinevad. Pisielektroonika detaile tema ei toonud, neid tõi R. Ivazo

Transport arve ja saatelehed, millelt nähtub, et augustis vedas ISL Partners OÜ kaupa 4, 5 ja

7.08.2014 (vaatluse fotod SAM1154, 56-58 server ISL server; 1159, 1160 ISL el.blokk). Tunnista-

ja kinnitas, et pildil olev isik (J. K.) tõi servereid. J. K. tõi valge bussiga elektroonikat. Vaatluse

fotolt SAM1161 nähtub Complex Eesti el.bloki osa. Kaebuse lisast 6 kirjavahetus Complex Eesti

OÜ-ga seoses tehinguga nähtub lepingueelsete suhete algus 13.07.2014 kell 15:35 e-kirjast ja kau-

ba olemasolu (fotol näha; osaliselt sama tõend kui vastustaja lisa nr 255). 14.07.2014 OÜ Baltfer e-

kirjast nähtub, et hind sõltus kaubast, s.o tegemist ei olnud üksnes arvete väljastamisega nagu MTA

väidab. Tunnistaja kirjeldas, et kaupa toodi ka sõiduautoga, maasturiga. Maastur oli tume. Juht oli

väikest kasvu. Toodi ka kohvreid, neid tõi džiibiga mees. Mäletab, et džiibiga mees käis ühe korra.

Tehingute

toimumist

tõendab

ka

vastustaja

lisa

nr

146:

ostu-müügileping

nr

01-

12/09/2014_Baltfer_Troia Grupp sõlmiti 12.09 leping ja käis kaks korda kohal - korra kontoris ja

korra tõi kaupa; vastustaja lisa nr 147 arve nr 009-002/2014_ja akt 284_Troia Grupp - 2 serverit, R.

oli kohal allkirjastas serverid, krediidiinfo ja äriregistri väljatrükid 18.09.2014, tasumine toimus

pangaülekandega (vastustaja lisa nr 125).

29. R. K. kinnitas kohtus vande all, et ühendust võttis juhatuse liige J. K.; selgitas lepingu sõlmi-

mist ja müügi toimumist; kinnitas, et ei tea, kust J. K. kauba sai; ning, et neil oli ainult tööalane

suhe. R. K. kinnitas ka, et ei tea sellist isikut nagu A. G. ega OÜ-d Novadetail.

30. Tunnistaja J. K. kinnitas 26.01.2016 kohtuistungil, et müüs Baltfer OÜ-le erinevaid asju erine-

va suurusega - väiksed ühenduspistikud, elektroonikamoodulid ja servereid; ta ei tea, kas tooted

olid uued või kasutatud, see ei olnud tema jaoks oluline; kauba võttis ise G. laost Männikul ja kasu-

tas A. kaubikut; viis kauba ise otse Novadetail OÜ laost Baltfer OÜ lattu; et müüja andis täpse ar-

vu, palju tooteid oli ja Baltfer OÜ kontoris kontrolliti üle; kõigepealt tõi kauba lattu, siis koostati

akt ja selle alusel tegi tema arve; Baltfer maksis ülekandega; tema tasus Novadetail OÜ-le sulara-

has, kuna A. palus nii; deklaratsiooni esitas raamatupidaja M. K. ja tunnistaja teada peaks olema

müügikäive Baltfer OÜ-le deklareeritud (puuduvad vastupidised tõendid); G. tundis umbes aasta

või pool aastat enne elektroonikatehingu tegemist; G. ei suhelnud otse K. või Baltfer OÜ-ga. Tun-

nistaja ei mäletanud, kas sõlmis lepingu Baltfer OÜga, kuid see sõlmiti ja olemas on ka tema juhi-

lubade koopia – vastustaja lisa nr 87 Ostu-muuguleping_nr 01-15-07-2014_ComplexEesti_Baltfer;

Leping 15.07.2014 (vastustaja lisad nr 230-233), juhiloa koopia ja äriregistri väljatrükk 15.07.14

kuupäevaga kell 10:20 (J. K. oli siis seal). Seega ID kaart, mis on väljastatud 22.07.2014, ei oma

tähtsust; Complex Eesti OÜ kinnitas tehingute toimumist Baltferiga nii maksumenetluses (vastusta-

ja lisad nr 228, 254) kui kohtumenetluses (26.01.2016 J. K. ütlused). Tasumine toimus pangaüle-

kandega (vastustaja lisad nr 229, 63, 64, 73, 74, 100, 88, arve 210714_ja akt 267_ComplexEesti -

konnektorid 10000, akt 267 J. K. tõi kauba ja allkirjastas akti; kiri raamatupidaja T., et koosta akt

10 000 konnektori kohta; J. K. e-kiri (Coeesti@gmail.com) kas soovid osta ja pilt komponente

(konnektorid); 18.07.2014 väljatrükk äriregistrist ja krediidiinfost, KMKR; vastustaja lisa nr 89:

arve 240714_ja akt 268_ComplexEesti server 4tk, akt 268 21.07.14 server 4 tk; vastustaja lisa 90:

arve 310714_ja akt 270_ComplexEesti 30 moodulit J. K. tõi ja allkirjastas akti; raamatupidamisre-

gistrid vastustaja lisad nr 234-V235. Pearaamatu vv_kassa_Complex Eesti; ostja müügi arved ja

aktid vastustaja lisad nr 236-247; 264-267 (akt lisa nr nr 270_Complex Eesti_Baltfer on pooltel

erinev, sest kauba puhul peab R. K. käsitsi akti pealkirja muutma ja tegi vea, et jättis muutmata

ning allkirjastamisel ja uuesti trükkimisel on vale akti koopia allkirjastatud. Pole eluliselt usutav, et

selline asi saaks dokumentide sihilikul võltsimisel juhtuda, et siis saaks MTA sellele vastuolule

osundades maksusumma määrata).

31. Samuti tõendavad tehinguid kassaorderid (vastustaja lisad nr 248-250; 268) ja osaliste seletused

maksumenetluses (vastustaja lisad nr 254-255; 269; 270-272, 274, 279-280; Novadetail OÜ-l ette-

võtluse olemasolu tõendavad dokumentaalsed tõendid vastustaja lisad nr 294-297 ning A. G. sele-

tused vastustaja lisad nr 279-280 (5.11.2014 e-kirjas kinnitab A. G. tehingu toimumist ja kauba

olemasolu). A. G. seletused näitavad, et selgelt on probleemid tema poolt kauba soetamisel, kuid

MTA ei kontrolli isikut ega sanktsioneeri tema tegevust.

32. Koostoimes teiste tõenditega sh ostu-müügileping 15.07.2014 (vastustaja lisa nr 230); ostu-

müügileping 14.07.2014 (lisa nr 231-233; 270-272); pearaamat lisa nr 234-235; konnektorite arve

lisa nr 236 (Complex Eesti ostab Novadetaililt kogus 10 000 tk); kauba vastuvõtmise akt

17.07.2014 Complex Eesti OÜ ja Novadetail OÜ vahel lisa nr 237; müügiarve OÜ-le Baltfer

21.07.2014 sh KM 3200 eurot (10 000 tk connectoreid) V238; kauba üleandmise-vastuvõtmise akt

18.07.2014 Complex – Baltfer; Complex Eesti OÜ poolt Novadetail OÜ-le tasumine lisa nr 248;

Baltfer OÜ poolt Complex Eesti OÜ-le tasumine ülekandega lisa nr 269; isikute ütlused kohtuis-

tungil ning seletused maksumenetluses kinnitavad, et tehingud leidsid aset dokumentides kajastatud

viisil ning kaup oli olemas. Kokku esitas Complex Eesti OÜ Baltferile 21.07.14 (10 000 konnekto-

rit), 24.07.14(4 serverit), 31.07.14 (moodul). Vastustaja lisa nr 121: arve nr 080814_ja akt

277_Complex Eesti

33. R. K. kinnitas, et firma esindajaks oli R.; selgitas, milline näeb R. välja; kinnitas, et kontrollis

ka tema isikut äriregistrist ja krediidiinfost; et Troia Grupp OÜ ja Complex Eesti OÜ ei ole talle

ega Baltfer OÜ-le raha andnud. Revident käis laos ja nägi seal olevaid tooteid ja kuidas toimub

demonteerimine. Nad tegid ka pilte ja vaatasid kõik üle. R. K. kinnitas, et ei tunne A. L. ja pole

talle midagi (raha) andnud ega temalt saanud (06.04.2016 kohtuistung). Troia Grupp andis maksu-

menetluses seletused, mis kinnitasid tehingute toimumist; tasuti ülekandega (vastustaja lisa nr 299

selgituste ptk_Troia Grupp, lisa nr 301 maksekorraldused_Troia Grupp_Baltfer). Mingid arusaama-

tused Lätis ja Leedus mitu astet kaugemal kui Baltfer ei puuduta Baltferi ja Baltfer ei tea nende

tehingute kohta midagi. Baltfer ei ostnud kruvikompressoreid.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

34. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata. Kaebaja raamatupidamisdoku-

mentidest nähtuvalt ostis kaebaja kontrollitavatel perioodidel erinevas sortimendis elektroonikatoo-

teid osaühingutelt ISL Partners, Complex Eesti ja Troia Grupp kokku summas 219 760 eurot, s.h.

käibemaks 36 626,67 eurot, kuid maksuhalduri kogutud tõendid tehingute toimumist kaebaja ja

kõnesolevate äriühingute vahel ei kinnita. Maksuhalduri versiooni kohaselt kasutas kaebaja

osaühingute ISL Partners, Complex Eesti ja Troia Grupp nimel väljastatud arveid üksnes selleks, et

tekitada alusetult sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, mis võimaldas kaebajal vähendada ta-

sumisele kuuluvat käibemaksusummat ning viia ettevõtlusest välja raha ilma makse maksmata.

Maksuhalduri kahtlused põhinevad kontrollimisel kogutud tõenditel, mida on põhjalikult kirjelda-

tud kontrollaktis ja millest maksuhaldur järeldas, et kõikidel juhtudel toimusid väidetavad tehingud

kaebaja kontrolli all ehk siis kaebaja määras hinna, vormistas lepingud ja kauba üleandmise-

vastuvõtmise aktid, mille põhjal väidetav kauba müüja vormistas arve, kusjuures dokumentide all-

kirjastamine toimus kõikidel juhtudel kaebaja kontoris. Tähelepanuväärne on ka see, et kui mak-

suhaldur küsitles kaebajale väidetavalt kaupu müünud äriühingute esindajaid, siis ilmnesid olulised

vastuolud kaebaja seadusliku esindaja R. K. poolt antud seletustega tehingute toimumise osas või ei

mäletanud seletusi andnud isikud tehinguga seotud asjaolusid sootuks ning põhjendatud on mak-

suhalduri järeldus, et sellised seletused on ebausaldusväärsed ega tõenda tehingute toimumist do-

kumenteeritud kujul.

35. Määravaks on kaebaja juhatuse liikme R. K. kinnitus selle kohta, et kõikidel maksuotsuses kä-

sitletud juhtudel määras soetatud kauba hinna elektroonikatootes väärismetalli sisaldus, mitte kauba

tehnilised näitajad ega töökõlblikkus. R. K. 21.04.2014 maksuhaldurile antud seletuse kohaselt (lk

5) lähtus ta kauba soetamisel sellest, kui palju kulda, hõbedat jm muud realiseeritavat metalli ta

konkreetsest elektroonikatootest saab ning kui palju ta selle müügist võib raha saada. Samuti kinni-

tused selle kohta, et kaebaja poole ei ole mitte keegi pöördunud eesmärgiga müüa kvaliteetset kasu-

tuskõlblikku elektroonikakaupa. Vaatamata sellele on kaebaja raamatupidamisdokumentidest näh-

tuvalt soetanud erinevas sortimendis elektroonikatooteid ning viited sellele, et tegelikult oli soetuse

eesmärgiks elektroonikatoodetes sisalduva väärismetalli soetus, puuduvad.

36. Kaebajal oli kohustus rakendada kõikide maksuotsuses käsitletud tehingute puhul KMS § 41¹

sätestatud erikorda juhul, kui tehingud dokumenteeritud kujul oleks tõepoolest aset leidnud. Kuna

erikorrast lähtuvalt tulnuks kaebajal kauba soetamisel deklareerida nii tasumisele kuuluv käibe-

maksusumma kui ka sisendkäibemaksusumma samal maksustamisperioodil, kui ta arvestab käibe-

maksusumma enda tasutava käibemaksuna, poleks kaebajal reaalselt tagastamisele kuuluvat käi-

bemaksu tekkinud. Seega ainuüksi asjaolu, et kaebajal KMS § 41¹ sätestatud erikorda eiras ning

kajastas oma raamatupidamises arved, mis tehingu tegelikku sisu ei kajastanud, viitab sellele, et

kaebaja sooviks oli varjata tegelikke tehinguid eesmärgiga saavutada maksueelis seeläbi, et vähen-

dada tasumisele kuuluvat käibemaksu vaidlusaluste äriühingute nimel väljastatud arvetel näidatud

käibemaksu ulatuses kokku summas 36 626,67 eurot.

37. R. K. on ise maksuhaldurile kinnitanud, et kauba hinna määras tema peale seda, kui oli hinna-

nud kaubas sisalduva väärismetalli kogust ning pidi seega olema teadlik sellest, et ta soetab tegeli-

kult KMS § 41¹ lg 2 punktis 4 nimetatud kaupa, mitte elektroonikaseadmeid, nagu see nähtub vaid-

lusalustelt arvetelt. Seega olukorras, kus kaebaja ise andis müüjale algandmed arve väljastamiseks,

pidid arvetel kajastuma kaebaja poolt prognoositud väärismetalli kogused, mitte aga kaup, millel

iseseisev väärtus puudus ja mida on jaatanud ka R. K. maksuhaldurile seletust andes. Tulenevalt

eelnevast on ekslik ka kaebaja kinnitus selle kohta, et kasutatud elektroonikatooted ei ole jäätmed,

vaid kaup, kuna KMS § 41¹ lg 2 p 4 reguleerimisalaks ongi kaup, mis iseseisvat väärtust ei oma,

kuid mis sisaldab väärismetalli ja selline kaup võõrandatakse jäätmeluba mitteomavale maksuko-

hustuslasele. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja jäätmeluba ei omanud ning soetas aegunud ja mo-

raalselt vananenud elektroonikatooteid üksnes demonteerimise eesmärgil ja selleks, et eraldada

selles sisalduvad väärismetallid ning need edasi müüa tulu teenimise eesmärgil.

38. Kahtlust ei ole selles, et vaidlusaluseid tehinguid kontrollis täielikult kaebaja ise, olles teadlik

ka sellest, et väidetavate tehingute sisuks oli väärismetalli sisaldavate jäätmete, mitte elektroonika-

toodete soetus. Eelnevat kinnitab muuhulgas R. K. seletus selle kohta, et soetatud kujul kaebaja

elektroonikatooteid ei müünud, vaid kõik elektroonikatooted demonteeriti ja müüdi selles sisalduv

väärismetall, mille kohta R. K. esitas maksuhaldurile dokumendi pealkirjaga „Komplekteerimine“.

Tulenevalt eelnevast on ainetud kaebaja arutlused, nagu piisaks tehingute toimumise tõendamiseks

üksnes vormikohastest arvetest ja pangakonto väljevõttest, kust nähtub arve eest tasumine, kuna

üldteada on asjaolu, et maksupettuste puhul jõuavad ostja poolt müüjale kantud summad varem või

hiljem ülekande teinud isikule tagasi, mida kinnitab muuhulgas ISL Partners OÜ juhatuse liige I.

S.-L., kes kinnitas maksuhaldurile, et andis ISL Partners OÜ pangakontole kaebaja poolt kantud

summad R. K. tagasi.

39. Arusaamatu on ka kaebaja etteheide, nagu tulnuks maksuhalduril enne tulumaksu määramist

läbi viia hindamine väitega, et kõik andmed selleks olid olemas. Vastustaja ei mõista, mil moel

saanuks hindamist läbi viia kauba osas, mida vaidlusalustel arvetel on kirjeldatud sõnadega „mälu-

kaart, serverid, elektroonika blokid, pistikud“ jne ning mille kohta mistahes täpsustavad andmed

puudusid. Samas on ebaselge seegi, kas ja millises koguses kaebaja üldse mingeid elektroonika-

seadmeid soetas. Kummastav on väide, nagu puuduks alus tulumaksu määramiseks põhjusel, et

maksuhaldur luges tehingud mittetoimunuks. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on kontrollitavatel

perioodidel teinud vaidlusalustele äriühingutele väljamakseid kokku summas 219 760 eurot ning ei

ole tõendanud, et soetas kauba arvetel näidatud isikutelt. Nimelt on kohtupraktikas asutud seisuko-

hale, et olukorras, kus maksukohustuslane oli teadlik, et tema raamatupidamises kajastatud müüja

ei ole tegelik müüja, ei ole iseenesest tähtsust sellel, kas maksukohustuslane järgis äris tavapärast

hoolsuskohustust. Kui ostja teadis, et raamatupidamisdokumentides kajastatud müüja ei ole tegelik

müüja, kuulub sellise tehingu eest väidetavalt tasutud summa maksustamisele TuMS § 51 lg 1 ja lg

2 p 3 alusel ettevõtlusega mitteseotud kuluna.

40. Vastustaja möönab, et maksuotsuses on tõesti valesti märgitud maksukohustuslase aadress ja

maksuotsuse kuupäev. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes

põhjusel, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumine ei mõjuta asja otsusta-

mist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust haldusakti edasikaebe tähtaja osas ega kättetoimetamise osas,

mis võiks nimetatud vorminõuete rikkumiste puhul mõjutada asja otsustamist. Arvestades eeltoodut

palun kohtul lugeda õigeks maksuotsuse andmise kuupäevaks 06.07.2015 ning maksukohustuslase

aadressiks Fosforiidi 4.

41. Kaebaja on oma kaebuses (p. 49) esitanud väite, et maksuarvestus maksuotsuses on ebaõige.

Vastustajale jääb arusaamatuks, milles maksuarvestuse ebaõigsus võiks seisneda, kuna kaebaja

oma väidet täpsustanud ei ole ega ka põhistanud. Seega ei saa vastustaja kaebaja eelnimetatud väi-

tele omapoolset seisukohta anda.

42. Vastustaja on andnud kaebajale piisava aja (27 päeva) eriarvamuse esitamiseks. Seda enam, et

tegemist on olukorraga, kus esindaja on juba varasemalt maksumenetluse käigus materjalidega

tutvunud. Kaebaja oleks saanud kasutada eriarvamuse tähtaja pikendamata jätmise otsustele vaid-

lustamise aja jooksul (alates 16.06.2015-06.07.2015) eriarvamuse esitamist olulistes küsimustes

kontrollaktile, mis oleks välistanud kaebuses väidetava ebaõige maksuotsuse andmise ja uuri-

misprintsiibi rikkumise.

43. Kaebaja on kaebuse lisana nr 5 esitanud 11.-12.11.2014 kirjavahetuse ISL Partners OÜ ja MTA

vahel (venekeelsena, tõlget juurde lisamata). Esitatud kirjavahetusega seoses on kaebaja oma kae-

buses märkinud, et MTA on ise hinnanud tehinguid korrektselt maksustatuteks (kaebuse lisad 4 ja

5). Kaebaja märgib oma kaebuses, et nii on revident asunud ühele seisukohale ja MTA nõustajad

teisele. Vastustaja märgib siinkohal, et kaebaja järeldus on antud juhul ilmselgelt meelevaldne.

Kaebusele lisatud kirjavahetusest (lisa 4) nähtub, et kaebaja ei ole esitanud küsimust selgelt ning ei

ole puudutanud oma küsimuses võimalikku „ maksustamise erikorda“. Nii ongi MTA nõustaja vas-

tanud üldisele küsimusele üldises formaadis. MTA nõustamise korras esitatud seisukoht ei ole sa-

mane MKS § 911 siduva eelotsuse mõistes, see ei ole õiguslikult siduv. Seega ei ole esitatud lisa-

del MTA nõustamise osas tõendamisel kaalu, kuna on antud vastusena üldsõnalisele, ilma asjas

olulisi fakte kajastamata küsimustele.

44. Kaebuse lisana nr 6 esitatud kirjavahetuse osas kaebaja ja Comlex Eesti OÜ-ga jääb vastustaja-

le arusaamatuks, mida käesoleva tõendiga kaebaja lõppkokkuvõttes tõendada on soovinud.

45. Vaidlustatud maksuotsuses on piisavalt tõendatud, et kaebaja tegevus maksuotsuse aluseks ol-

nud tegevustes oli teadlik. Kaebaja läbiv seisukoht, et maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuse

koostanud põhjendatud kahtluse alusel, et kaebaja ei olnud maksupettusest teadlik vaid heauskne,

on jäänud nii vaide, kui kohtumenetluses paljasõnaliseks ning ei vasta tegelikkusele.

46. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoha järgi tuleb MKS § 102 lg 1 p-s 2 sisalduvat piiravat

tingimust uue asjaolu või tõendi arvestamisel maksukohustuslase tahtluse või hooletuse puhul kä-

sitleda kui kaasaaitamiskohustuse rikkumise tagajärge. Teiste sõnadega kui maksukohustuslane

jätab maksumenetluses tõendid ja teabe esitamata vähemalt hooletusest, kuulub kohaldamisele

MKS § 102 lg 1 p 2 ja hilinenult esitatud tõendid loetakse asjakohatuks. Eeltoodust tulenevalt on

määrava tähtsusega küsimus, kas kaebajad jätsid maksumenetluses kohtumenetluses esitatud teabe

tahtlikult või hooletult esitamata. Kaebaja ei ole esitatud tõendeid, et vastustaja oleks Matoam

Electronic OÜ maksumenetluse käigus kaebajate kaasaaitamiskohustuse täitmist takistanud või

keeldunud mõne tõendi/teabe vastuvõtmisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajate poolt tõendite

ja teabe esitamata jätmine maksumenetluses olnud seotud haldusorgani tegevusega ning kaebajatel

oli korduvalt võimalik teave maksumenetluses esitada. Vastustaja on seisukohal, et haldusorgan on

teinud omalt poolt kõik, et kaebajal oleks võimalik olnud maksumenetluses uute tõendite ja teabe

esitamine ning olukorras, kui neid ei esitatud, sai nimetatud olukord tekkida üksnes kaebaja enda

tahtlusest või hooletusest. Kaebaja ei ole taotlenud maksumenetluses K. M., A. D. ja D. A. ülekuu-

lamist. Taotlust ei ole esitatud ka vaidemenetluses. Kaebuses ei ole toodud põhjendusi, miks isikute

ülekuulamist on taotletud alles kohtumenetluses. A. D. on kaebaja küll maininud oma ütlustes

maksumenetluses, kuid kaebaja selle isiku poole ütluste andmise võimalusele ei ole tuginenud.

Isiku korrektseid andmeid kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja poolt taotletud tunnistajad I. S.-L. ja J.

K. on maksumenetluses andnud seletusi, mistõttu nende kohtus antud ütlused ei ole usutavad ning

tuleb jätta asja lahendamisel tähelepanuta.

47. Logiraamat on maksuhalduri sisemine töödokument, kus maksumenetlust läbi viiv revident

kajastab kõiki tegevusi igal tööpäeval kellaajaliselt. Nimetatud dokumendi koostamise eesmärgiks

on informatsiooni andmine revidendi vahetule juhile tööaja otstarbeka kasutamise kohta, samuti

revidendile endale maksumenetluses läbiviidud tööde ja toimingute kohta olukorras, kus tema läbi

viia on samaaegselt mitmed maksumenetlused. Kuna seadusest ei tulene revidendile kohustust pi-

dada logiraamatut, ei ole Maotam Electronic OÜ maksumenetluses seda ka peetud.

48. Nagu nähtub kohtule esitatud maksumenetluse toimikust, ei olnud ISL Partners OÜ, Complex

Eesti OÜ ja Troia Grupp OÜ ainsaks tehingupartneriteks OÜ Baltfer tegevusajal. Seda, et vaatlusel

tuvastatud ja fotografeeritud kaup on vaidlustatud tehingute raames soetatud kaup, tõendatud ei ole.

Antud juhul on kinnitust leidnud, et kaebaja ei soetanud identifitseeritavat kaupa. Maksuhaldur ei

ole leidnud maksumenetluses, et kaebajal puuduks reaalne majandustegevus. Vaatlusel fikseeriti

kaup, kuid ei ole kinnitust leidnud, et tegemist oli vaidlusalustes tehingutes kajastatud kaubaga. R.

K. on oma 21.10.2014 maksumenetluses antud seletuses 21.10.2014 selgitanud, „..et kui pakutakse

kaupa, mis kvalifitseerub jäätmeks, siis ostab Baltfer Recycling, sest temal jäätmeluba ole-

mas….mina OÜ-Baltfer Recycling ei tööta, käin hindamas, kuna tööd vähe, tasu ei saa. Nt Eesti

Telefon müüb telefonijaamu, siis konkursil osaleb Baltfer Recycling, mitte OÜ Baltfer. Mina käin

küll nende telefonijaamade ehk jäätmetega tutvumas ja hindamas“. Samas kinnitas R.K. kohtuis-

tungil vande all, et muutis OÜ Balfer nime seetõttu, et ei kahjustaks Baltfer Recycling OÜ mainet

(kellega isikul varasem seotus). Vastustaja leiab, et arvestades kaebaja esitatud vastuolulisi seletusi,

lisaks kinnitust, et OÜ Baltfer kasutas Baltfer Recycling OÜ-d nö oma kokkuostjana (kuna viimane

omas jäätmeluba) ja nende äriühingute vahelisi seoseid ning Balfer OÜ-l reaalne majandustegevus

ka toimus, võis Baltfer OÜ-l tegevuskohas kaup olla ja toimuda ka edasimüük, kuid ei ole tuvasta-

tud, et tegemist oli vaidlustatud tehingutes kajastatud kaubaga. Kaebaja ei ole tõendanud, et tegu

oli sama kaubaga. Vastustaja on ka juba varasemalt vaideotsuse punktis 32 selgitanud, et vaidlusa-

luste tehingute kohta puudusid kaebajal mistahes täpsustavad andmed ning seetõttu ei saanud läbi

viia kauba osas hindamist.

49. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud 05.05.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-39-03 p-s

12, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustege-

vust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikme

juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Vastustaja leiab, et antud

juhul on tõendatud, et väidetavad tehingud toimusid kaebaja juhiste alusel ja kontrolli all. R. K.

poolt 25.01.2016 kohtuistungil vande all antud seletusi ja kohtuistungitel 25.01.2016, 26.01.2016 ja

08.02.2016 ülekuulatud tunnistajate antud ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks, sest need on vas-

tuolus asjas kogutud tõenditega ja varasemalt antud ütlustega. Kaebuse õigeks lahendamiseks

peaks kohus hindama maksumenetluses kogutud tõendeid ja arvestama sellega, et maksuotsuse

motiveerimise nõue ei hõlma seda, et maksuotsuse põhjendustes tuleks analüüsida maksukohustust

vähendavaid asjaolusid, mida maksukohustuslane ei ole maksumenetluses esile toonud ja mille

olemasolu ei pea maksuhaldurile olema muul viisil äratuntav.

50. Tallinna Ringkonnakohus on 07.11.2008 lahendis haldusasjas nr 3-07-7875 asunud seisukoha-

le, et „käibemaksu tasumise kohustuse ja tasutud sisendkäibemaksu maksustatavast käibest ma-

haarvamise õiguse tekkimise eelduseks on käibe tegelik toimumine“. Seega on maksude objektiks

reaalsed majanduslikud sooritused. Käibemaksu objektiks peab olema teenuse käive kui majandus-

lik sooritus. Arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimu-

mist ega ka käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib KMS § 31 lg 1

kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kaupade ja teenuste soetamisel, mitte ainuüksi arve esitami-

sest. Käibe tekkimise aluseks ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks on seega

vajalik asjaolu, et üks käibemaksukohustuslane ostab teiselt käibemaksukohustuslaselt kaupa. Ka

taolisel juhul peab kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse tõendamiseks esitama tõen-

deid selle kohta, kas ja millal ta on kätte saanud ettevõtluses kasutatava kauba. Sellised tõendid

antud asjas aga puuduvad ning esitatud tõendid ei ole veenvad.

51. Kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingute toimumist ning tehingute tegelikku

teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-73-10, p

10). Seega, kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa müünud ja maksuhalduril on põhjenda-

tud kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks

täiendavaid tõendeid (usaldusväärseid), siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. Riigiko-

hus on leidnud, et kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes

mõistlikult ning eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupet-

tuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus

MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-65-14, p 9). Eeltoodust

tulenevalt leiab vastustaja, et maksuhaldur on maksukohustuse tuvastanud hinnates maksumenetlu-

ses kogutud andmeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning arvestades väljakujunenud koh-

tupraktikat.

52. Kuna tehingu pooled olid mõlemad muukeelsed, kaebaja koostas aga lepingud eesti keeles,

kinnitab see maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et tegelikkuses tehinguid poolte vahel ei toimu-

nud.

KOHTU PÕHJENDUSED

53. Hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis

ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus on põhjendamatu ja tõendamata ning tuleb jätta ra-

huldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. MTA 06.07.2015 mak-

suotsus nr 12.2-3/026907-17 on õiguspärane, nõuetekohaselt motiveeritud ja kooskõlas seadusega,

mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Kohus nõustub maksuotsuses, MTA 02.06.2015 kontrol-

laktis nr 12.2-3/026907-16 (edaspidi kontrollakt) ja 28.08.2015 vaideotsuses nr 6-1/2948-2 toodud

põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadusti-

ku (HKMS) § 165 lg 2). Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt kui maksuotsus on nõuete-

kohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Maksuotsuses on

märgitud, et selle lahutamatuks osaks on kontrollakt. Kohus leiab, et Matoam Electronic OÜ-le

tehtud maksuotsus ja selle osaks olev kontrollakt vastavad ülalmärgitud tingimustele ning vaidlusa-

luses asjas on esitatud ja kogutud piisavalt dokumentaalseid tõendeid. Peamised põhjendused ja

tõendite analüüs sisaldub kontrollaktis, see on hästi loetav ja loogiline. Kohus ei näe maksumenet-

luses ei uurimispõhimõtte rikkumist ega vastuoluliste või väärate järelduste tegemist.

54. Maksuhaldur on heitnud kaebajale ette esiteks seda, et tehinguid ISL Partners OÜ-ga, Complex

Eesti OÜ-ga ja Troia Grupp OÜ-ga faktiliselt ei toimunud (kuna kaupa kas ei olnud või vähemalt ei

ole võimalik kaupa identifitseerida), ning teiseks seda, et kaebaja on põhimõtteliselt arvestanud

käibemaksu valesti, eirates KMS § 411 sätestatud erikorda (viimased etteheited sisalduvad kontrol-

laktis ja vaideotsuses). Kohtu hinnangul on kõige olulisem põhjendus kaebajale käibemaksu mää-

ramiseks just KMS § 411 sätestatud erikorra eiramine.

55. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja jäätmeluba ei omanud. Kohtu hinnangul kinnitavad aga asjas

kogutud tõendid, et kaebaja soetas kasutatud elektroonikatooteid üksnes demonteerimise eesmärgil

ja selleks, et eraldada nendes sisalduvad väärismetallid ning need edasi müüa. Asjaoludest nähtu-

valt puudus kaebajal soov müüa elektroonikatooted edasi nende sihtotstarbelise kasutamise ees-

märgil. Kaebuses esitatud väide, et vaidlusaluse kasutatud elektroonika müük õnnestub kaebajal

suhteliselt hästi ja suur osa ostetud elektroonikast kasutatakse samal otstarbel, ei vasta tõele ja on

kaebaja enda muude väidetega vastuolus. Kaebaja juhatuse liige R. K. kinnitas nii maksuhaldurile

antud seletuses kui kohtuistungil, et kõikidel maksuotsuses käsitletud juhtudel määras soetatud

kauba hinna elektroonikatootes väärismetalli sisaldus, mitte kauba tehnilised näitajad ega töökõlb-

likkus. Ühestki tõendist ei nähtu, et kaebaja oleks tundnud huvi selle vastu, kas kasutatud elektroo-

nika ka töökorras oli ning mis marki see oli.

56. Kokkuvõtlikult põhineb järeldus, et kaebaja ostis kasutatud elektroonikat kokku vaid selles

sisalduva väärismetalli realiseerimiseks, järgmistel asjaoludel ja tõenditel:

1) R. K. 24.09.2014 maksuhaldurile antud seletuse kohaselt (lk 5) lähtus ta kauba soetamisel sel-

lest, kui palju kulda, hõbedat ja muud realiseeritavat metalli ta konkreetsest elektroonikatootest

saab ning kui palju ta selle müügist võib raha saada. 21.10.2014 ja 05.11.2014 selgitustes kinnitas

R. K., et elektroonikatoote hinna määrab Baltfer OÜ toote väärismetalli sisalduse järgi (21.10.2014

ja 05.11.2014 seletuste protokollid, lk 5, 4);

2) R. K. 24.09.2014 maksuhaldurile antud selgitustes kinnitas ta, et Baltfer OÜ tegeles elektroonika

kokkuostuga ja üritas elektroonikat tervikuna maha müüa. Kui see ei õnnestunud kuni kuu ajaga,

tegeles Baltfer OÜ elektroonika demonteerimisega. 21.10.2014 kinnitas R. K., et Baltfer OÜ põhi-

tegevuseks on elektroonikatoodete töötlemine ning 05.11.2014 kinnitas ta, et 24.09.2014 selgitustes

öeldud kuu aega on liialdusega öeldud (24.09.2014; 21.10.2014; 05.11.2014 R. K. seletuste proto-

kollid lk 1, 1, 6);

3) 21.10.2014 selgitustes kinnitas R. K., et tema poole ei ole pöördunud keegi eesmärgiga müüa

kvaliteetset kasutamiskõlblikku elektroonika kaupa (21.10.2014 seletuste protokoll, lk 2);

4) elektroonikatoodetel puudusid kasutusjuhendid;

5) ostetud elektroonikatoodete üle peeti arvestust kohati ka kilo kaupa;

6) kaebaja ei ole isegi väitnud, veel vähem tõendanud, et teda oleks üldse huvitanud, kas kasutatud

elektroonikatooted oleksid ka töökorras, kaebaja ei teinud midagi nende töökorra kontrollimiseks ja

tal puudusid ka vastava pädevusega töötajad;

7) tehinguosalisi ei huvitanud ja keegi ei pidanud arvestust selle üle, kes oli elektroonika tootjafir-

ma;

8) elektroonika veo ja ladustamise viis (ühes hunnikus, füüsilisi ja ilmastikukahjustusi vältimata)

oli omane jäätmetele, mitte kasutuskorras elektroonikale;

9) R. K. kinnitas maksuhaldurile 21.04.2014, et soetatud kujul kaebaja elektroonikatooteid ei müü-

nud, vaid kõik elektroonikatooted demonteeriti ja müüdi selles sisalduv väärismetall, mille kohta R.

K. esitas maksuhaldurile dokumendi pealkirjaga „Komplekteerimine“;

10) MTA tõi kontrollaktis välja, et kontrolliperioodil on Baltfer OÜ esitatud müügiarvete kohaselt

müünud erinevat vanametalli, väärismetalli (kuld, hõbe), (metall) riiuleid, laastude kuivatamise

seadmeid ja Baltfer OÜ põhivara (ehitussoojak, sõiduauto ja mööblikomplekt). Elektroonikatooteid

Baltfer OÜ kontrolliperioodil müünud ei ole;

11) kaebaja teadis täpselt, kui palju väärismetalli erinev elektroonika sisaldab, kaebajal olid välja

töötatud mehhanismid selle väärismetalli elektroonikast kätte saamiseks ja kaebajal olid eraldi töö-

tajad, kelle ülesandeks see oli;

12) kui 15.07.2014 ostu-müügilepingu p 1 kohaselt ostis Baltfer OÜ Complex Eesti OÜ poolt pa-

kutavaid elektroonika seadmeid ja komponente, siis esitas kaebaja maksuhaldurile Complex Eesti

OÜ nimel 24.07.2014 väljastatud arve nr 240714 (server) ning 31.07.2014 väljastatud arve nr

310714 (elektroonika moodul) kohta aktid nr 268 (21.07.2014 kuupäevaga) ja 270 (31.07.2014

kuupäevaga), mis kannavad nimetust musta ja värvilise vanametalli vastuvõtmise akt. Üleandja J.

K. poolt MTA-le esitatud 31.07.2014 akt nr 270 elektroonika moodulite kohta kannab nimetust

kauba üleandmise-vastuvõtmise akt (09.10.2014 J. K. digikonteinerisse lisatud akt);

13) kui Complex Eesti OÜ ja Novadetail OÜ vahelises 14.07.2014 ostu-müügilepingus on sätesta-

tud, et müüja kohustub säilitama kaupade tootjapoolse markeeringu ja pakkimise (p 2.2) ja üleanta-

vate kaupade kvaliteet peab vastama kokkulepitud tehnilistele tingimustele ning tavalistele kvali-

teedinõuetele (p 3.1), siis J. K. 20.10.2014 selgitusel (lk 5) olid konnektorid plastmasskastis, server

lahtiselt, moodulid pakkimata ning neid pakuti kui vanu kasutatud tooteid, mille kohta arvas J. K.,

et need ei olnud kasutuskõlblikud elektroonikatooted ja teda ei huvitanud, kas pakutav kaup töötab

või mitte (lk 3). J. K. kinnitas, et ei küsinud Novadetail OÜ esindajalt A. G.t, kas on uus või vana

kaup, kas töökorras või mitte, lisades, et tema jaoks on kõik vanametall (22.12.2014 seletused lk

5);

14) J. K. selgitusel ei huvitanud teda elektroonikatoote mark ega tehniline näitaja ja ta kinnitas, et

Baltfer OÜ ei tellinud, millist marki või tüüpi tooteid tuua (20.10.2014 seletused lk 2);

15) Baltfer OÜ tegevuskohas läbi viidud vaatlusel (vastustaja lisas 161 ja 162) leidis kinnitust, et

Baltfer OÜ ei tegele elektroonikatoodete vahendamise, vaid demonteerimise tulemusel saadava

materjali müügiga. Vaatlusel ei näidatud maksuhaldurile ühtegi elektroonikatoodet, mis oli soeta-

tud töötava tootena edasimüümise eesmärgil. Vaatlusel tuvastati, et Baltfer OÜ-ga samal aadressil

(Põhjaranna tee 16, Maardu, Harju maakond) tegelevad metallijäätmete kokkuostu, sorteerimise,

ümbertöötlemise ja ladustamisega ka äriühingud Grandmet OÜ ja Baltfer Recycling OÜ. Väljas-

pool territooriumi oli silt „Vanametalli kokkuost“ (01.10.2014 vaatluse protokoll).

57. Kokkuvõtlikult on tuvastatud, et kaup, mida kaebaja ostis, oli väärismetalli sisaldavad jäätmed

KMS § 411 tähenduses. KMS § 411 sisalduva erikorra kohaselt on väärismetalli soetamisel käibe-

maksu riigile tasumise kohustus hoopis ostjal (pöördmaksustamine). KMS) § 411 lg 1 kohaselt kui

maksukohustuslane võõrandab teisele maksukohustuslasele sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud

kaupa, tasub kauba soetaja võõrandajale kauba käibemaksuta müügihinna. Kauba soetaja arvestab

tehingu kohta väljastatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibe-

maksusummana võõrandaja asemel. Lõike 2 p 4 kohaselt rakendatakse eelnimetatud erikorda vää-

rismetallidele väärismetalltoodete seaduse tähenduses, välja arvatud investeeringukuld, ja vääris-

metalli sisaldavale metallimaterjal, sealhulgas väärismetalli sisaldavad jäätmed, kui need võõranda-

takse jäätmeluba mitteomavale maksukohustuslasele.

58. KMS § 41¹ lõiget 2 punkt 4 jõustus 01.07.2014. Nimetatud seadusemuudatuse eelnõu seletus-

kirjast selgub, et eelnõu koostamisel on arvestatud muuhulgas maksuhalduri praktikast teada as-

jaoluga, et pettuste läbiviimisel püütakse ära kasutada olukorda, kus pöördmaksustamine ei laiene-

nud varem kaupadele, mille valmistamisel on kasutatud eelnõus nimetatud vääriskive ja metalle

ning need on vastava toote osaks, mistõttu eelnõu eesmärgiks ongi nendes toodetes sisalduva ma-

terjali pöördmaksustamine. Seega puudutab seadusmuudatus muuhulgas neid juhtumeid, kus kaup

ei oma iseseisvat väärtust, vaid see on soetatud üksnes pöördmaksustamise vältimiseks. KMS § 41¹

lg 2 p 4 reguleerimisalaks ongi kaup, mis iseseisvat väärtust ei oma, kuid mis sisaldab väärismetalli

ja selline kaup võõrandatakse jäätmeluba mitteomavale maksukohustuslasele.

59. R. K. on ise maksuhaldurile kinnitanud, et kauba hinna määras tema peale seda, kui oli hinna-

nud kaubas sisalduva väärismetalli kogust ning pidi seega olema teadlik sellest, et ta soetab tegeli-

kult KMS § 41¹ lg 2 punktis 4 nimetatud kaupa (elektroonika oli kaebaja jaoks sisuliselt jäätmed,

kuna tal ei olnud kaebaja jaoks peale koostisosade muud otstarvet, seega oli tegemist elektroonikat

sisaldavate jäätmetega), mitte elektroonikaseadmeid, nagu see nähtub vaidlusalustelt arvetelt. Kuna

erikorrast lähtuvalt tulnuks kaebajal kauba soetamisel deklareerida nii tasumisele kuuluv käibe-

maksusumma kui ka sisendkäibemaksusumma samal maksustamisperioodil, kui ta arvestab käibe-

maksusumma enda tasutava käibemaksuna, poleks kaebajal reaalselt tagastamisele kuuluvat käi-

bemaksu tekkinud. Seega ainuüksi asjaolu, et kaebaja KMS § 41¹ sätestatud erikorda eiras ning

kajastas oma raamatupidamises arved, mis tehingu tegelikku sisu ei väljendanud, viitab sellele, et

kaebaja sooviks oli varjata tegelikke tehinguid eesmärgiga saavutada maksueelis seeläbi, et vähen-

das tasumisele kuuluvat käibemaksu vaidlusaluste äriühingute nimel väljastatud arvetel näidatud

käibemaksu ulatuses kokku summas 36 626,67 eurot. Ühtlasi tähendab see, et alusetud on kaebaja

väited, nagu poleks ta maksueelist saanud ning ainetud arutlused teemal, kuidas Euroopa Kohus on

selgitanud käibemaksu mahaarvamise piiramist. Antud juhul ei olnud majandustehinguid kajasta-

tud arvetel õigesti ja kaebajal puuduvad raamatupidamise seaduse § 7 kohased arved käibemaksu

mahaarvamiseks.

60. Kaebuse lisadest 4 ja 5 nähtub, et R. K. ja I. S.-L. tegid eraldi järelpärimised MTA aadressile

kaibemaks@emta.ee ning said sealt vastuse, et kaubale tuleb käibemaks selle müümise korral müü-

ja poolt lisada. Kaebusele lisatud kirjavahetusest (lisa 4 ja 5) nähtub, et kummaski küsimsues ei ole

puudutanud võimalikku maksustamise erikorda (KMS § 41¹) ning vidatud väärismetallide sisaldu-

misele toodetes. Nii ongi MTA nõustaja vastanud üldisele küsimusele üldises formaadis. MTA

nõustamise korras esitatud seisukoht ei ole samane maksukorralduse seaduse § 91¹ siduva eelotsuse

mõistes, mis oleks õiguslikult siduvaks. Seega ei ole nimetatud dokumendid käesolevas vaidluses

asjakohased.

61. Lisaks eelnevale märgib kohus, et nõustub sisuliselt ka maksuotsuses ja kontrollaktis toodud

põhjendustega, et kaebaja arvetel märgitud kaupa ISL Partners OÜ-lt, Complex Eesti OÜ-lt ja

Troia Grupp OÜ-lt tegelikkuses ei soetanud. Nii tehingute osas ISL Partners OÜ-ga (sisendkäibe-

maks 18 000 eurot), Complex Eesti OÜ-ga (sisendkäibemaks 12 626,67 eurot) kui ka Troia Grupp

OÜ-ga (sisendkäibemaks 6000 eurot) leiab MTA, et 1) maksukohustuslane ei ole arvetel näidatud

kaupa vastavalt OÜ-lt soetanud ning et vastava OÜ arvetel märgitud kauba olemasolu tõendatud ei

ole. Vastava osaühingu arvetel märgitud kaupa ei ole maksukohustuslane soetanud; 2) maksuko-

hustuslane teadis, et ta ei ole vastavalt OÜ-lt elektroonikatooteid soetanud; 3) maksukohustuslane

on alusetult sisendkäibemaksuna kajastanud vastava OÜ nimel vormistatud arvetel kajastatud käi-

bemaksu; 4) täidetud ei ole sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused, s.o teiselt maksukohus-

tuslaselt soetatud või saadud kauba eest tasumisele kuuluv käibemaks, sest vastava OÜ arvetel

märgitud kauba saamine maksukohustuslase poolt tõendatud ei ole.

62. Kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingute toimumist ning tehingute tegelikku

teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-73-10, p

10). Seega, kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa müünud ja maksuhalduril on põhjenda-

tud kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks

täiendavaid tõendeid (usaldusväärseid), siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. Riigiko-

hus on mitmetes lahendites selgitanud, et ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või

ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust kor-

raldavate isikutega, samuti andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale maks-

tud raha, võivad viidata ostja seotusele maksupettusega (RKHK 05.05.2003. a otsus asjas nr 3-3-1-

39-03, p 12; 02.10.2003. a otsus asjas nr 3-3-1-50-03, p 10). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

maksuhaldur ei pea maksuotsuse tegemiseks tuvastama maksupettuse toimepanemist ja maksuko-

hustuslase osalemist selles (vt nt kohtuasjas nr 3-3-1-15-13 tehtud otsuse p-d 9, 10, 13 ja 14; 3-3-1-

33-14 p.11). Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esita-

da maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise

põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Põhjen-

datud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses.

Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Kui

maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usu-

tavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures mak-

sukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle

maksukohustuslasele. Maksukohustuslane peab esitama selliseid tõendeid, mis maksupettuses osa-

lemise kahtluse kõrvaldaksid või kahtlust oluliselt vähendaksid, seejuures argumendid kaasaaita-

miskohustuse ning dokumenteerimise ja arvestuse pidamise kohustuse täitmise kohta ei aita kaasa

maksupettuses osalemise kahtluse tõrjumisel.

63. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoha järgi tuleb MKS § 102 lg 1 p-s 2 sisalduvat piiravat

tingimust uue asjaolu või tõendi arvestamisel maksukohustuslase tahtluse või hooletuse puhul kä-

sitleda kui kaasaaitamiskohustuse rikkumise tagajärge. Teiste sõnadega kui maksukohustuslane

jätab maksumenetluses tõendid ja teabe esitamata vähemalt hooletusest, kuulub kohaldamisele

MKS § 102 lg 1 p 2 ja hilinenult esitatud tõendid loetakse asjakohatuks. Eeltoodust tulenevalt on

määrava tähtsusega küsimus, kas kaebaja jättis maksumenetluses esitamata selle teabe, mille ta

hiljem esitas kohtumenetluses, esitamata tahtlikult või hooletult. Kaebaja ei ole esitatud tõendeid,

et vastustaja oleks maksumenetluse käigus kaebajate kaasaaitamiskohustuse täitmist takistanud või

keeldunud mõne tõendi/teabe vastuvõtmisest. Kaebajal oli ka juba maksumenetlusest vandeadvo-

kaadist esindaja. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajate poolt tõendite ja teabe esitamata jätmine

maksumenetluses olnud seotud haldusorgani tegevusega ning kaebajatel oli korduvalt võimalik

teave maksumenetluses esitada. Kui tõendeid maksumenetluses ei esitatud, sai selline olukord tek-

kida üksnes kaebaja enda tahtlusest või hooletusest. Kaebaja ei ole taotlenud tunnistajate K. M., A.

D. ja D. A. maksumenetluses ülekuulamist. Taotlust ei ole esitatud ka vaidemenetluses. Kaebuses

ei ole toodud põhjendusi, miks isikute ülekuulamist on taotletud alles kohtumenetluses. Kuna ko-

hus teeb maksuotsuse õiguspärasuse kindlaks selle tegemise aja seisuga, ei saanud maksuhaldur

nimetatud tunnistustega (mis anti alles kohtumenetluses) arvestada ja see ei olnud maksuhalduri

süü. Seetõttu ei arvesta kohus otsuse tegemisel K. M., A. D. ja D. A. kohtus antud tunnistusi tõen-

ditena.

64. Kaebaja viitab Euroopa Kohtu lahenditele eeldades, et maksuhaldur heidab kaebajale ette hool-

suskohustuse täitmata jätmist. Kontrollaktis ja maksuotsuses on aga üheselt leitud, et kaebaja osa-

les teadlikult maksupetuskeemis, kuna esiteks tasus teadlikult käibemaksu müüjale, ehkki oleks

pidanud hoopis tasuma selle otse riigile (KMS § 41¹), teiseks sai ilma tegeliku kauba liikumiseta

teha tehinguid vaid kaebaja otsesel teadmisel ja maksuhalduri hinnangul ka juhtimisel. Seetõttu ei

ole asjakohased kaebaja viidatud Euroopa Kohtu lahendite seisukohad, mis puudutavad tehingu-

poole võimalikku teadlikkust maksupettusest ja selle tõendamist või hoolsuskohustuse täitmatajät-

mist. Maksupettuses osalemise kahtlus on maksuhalduri poolt antud juhul piisavalt põhjendatud ja

tõendatud.

65. Seoses tehingutega ISL Partners OÜ-ga tuleb eelkõige välja tuua I. S.-L. selgituste vastuoluli-

sus. Esiteks on R. K. ja ISL Partners OÜ I. S.-L. selgitused omavahelise tutvuse kohta on vasturää-

kivad. Kui R. K. 24.09.2014 selgituse järgi (lk 5) I. S.-L. isikut varasemalt ei teadnud ja 21.10.2014

selgituste järgi (lk 6) teab isikut mitu kuud sellest aastast, siis I. S.-L. 18.12.2014 selgituste järgi (lk

2) on R. K. tema isiklik tuttav juba aastaid. Kohus peab tuvastatuks, et nimetatud isikud olid juba

enne väidetavate tehingute tegemist tuttavad. I. S.-L. kinnitas 09.10.2014 ning 10.11.2014 selgitus-

te käigus tehinguid Baltfer OÜ-ga, kuid tunnistas 18.12.2014 selgituste käigus (18.12.2014 seletu-

sed lk 2-3), et ISL Partners OÜ ei ole müünud mitte ühtegi elektroonikatoodet Baltfer OÜ-le, mis

on kajastatud ISL Partners OÜ nimel väljastatud arvetel 2014 juulis, augustis ja septembris. Samuti

tunnistas ta, et see, mida ta varasemates seletustes elektroonikatoodete ostu-müügi kohta rääkis, on

vale, kuna ta reaalselt ei soetanud ega müünud midagi. Oma sõnade kinnituseks esitas ISL Partners

OÜ 18.12.2014 2014 juuli, augusti ja septembri KMD-de parandused, milles vähendas nii 20%

määraga maksustatavat käivet, mh tehingute osas Baltfer OÜ-ga, kui ka sisendkäibemaksu, kuna I.

S.-L. selgitusel ei toimunud reaalselt ka kaupade ostutehinguid. I. S.-L. selgitusel tingis tehingute

vormistamise Baltfer OÜ-ga R. K. ja R. I. (kuni 17.04.2015 Baltfer OÜ osaniku BF Holiding OÜ

juhatuse liige) võlg I. S.-L., mis lubati sellisel viisil tagastada. I. S.-L. selgitusel maksis Baltfer OÜ

juulis 2014 ISL Partners OÜ-le 36 000 eurot, millest I. S.-L. andis R. K.le tagasi 34 000 eurot, nii

sai võlast tagasi juulis 2000 eurot, augustis 3000 eurot ja septembris 3000 eurot, kokku 8000 eurot.

66. Kohus ei pea usaldusväärseks ei 30.01.2015 MTA-le A. K. e-posti aadressilt xxxxxxxxxx I. S.-

L. poolt 30.01.2015 digitaalselt allkirjastatud käsikirjalist venekeelset dokumenti, milles sisaldus,

millele oli märgitud kuupäevaks 16.01.2015 ning milles märgiti järgmist (maksuhalduri tõlge):

„Täna mina sain protokolli koopiad (2 erinevat eksemplari) firmalt OÜ Baltfer. Ühes protokollis

on mainitud ese (предмет), mida ma ei ole andnud ja mille kohta ei ole informatsiooni esitanud

18.12.14 (09:00 kuni 11:20) toimunud suulise vestluse käigus.“, I. S.-L. vaatamata maksuhalduri

palvele enne kontrollakti väljastamist ei täpsustanud ega põhjendanud, ega ka kohtuistungil antud

ütlusi selle kohta, justkui oleksid revidendid omavoliliselt märkinud 18.12.2014 protokolli I. S. L.

selgituse selle kohta, et ta ei ole kaebajale kaupa müünud ning et fiktiivsete arvete alusel saadud

rahast enamuse tagastas ta R. K.

67. Kohtuistungil üle kuulatud revident Varje Männiste kinnitas, et 18.12.2014 ülekuulamisel antud

selgitused on kõik kantud protokolli õigesti. Kohal oli peale V. Männiste ka juhtivrevident Aire

Meister. Vastupidiselt kaebaja esindajale leiab kohus, et I. S.-L. valdab eesti keelt piisavalt hästi

selleks, et saada aru, mis temalt küsiti ja mis protokolli kirja läks. Kohtus andis I. S.-L. ütlusi eesti

keeles ja kohtul ei tekkinud kahtlust tema keeleoskuses. Samuti puuduv igasugune mõistlik põhjus,

miks oleks I. S.-L. pidanud allkirjastama protokolli, mis sisaldas lehekülgede kaupa valeinfot ja ka

hiljem maksuhalduri palvel asjaolusid täpsustamata jätma. Samuti kajastuvad MTA andmebaasides

ISL Partners OÜ poolt elektrooniliselt esitatud KMD-de parandused, mis tehti sinna seonduvalt

18.12.2014 seletustega ja peale neid seletusi. Samuti puudub igasugune mõistlik põhjus, miks kaks

revidenti oleksid pidanud hakkama 18.12.2014 seletuste protokolli väärinfot kandma (siin ei oleks

olnud küsimus pisieksimuses või vääritimõistmises, vaid ulatuslikus ja detailses võltsimises).

18.12.2014 protokollis sisalduv on üksikasjalik kirjeldus, kuidas fiktiivsed tehingud tegelikult toi-

misid ja kuidas I. S.-L. sularaha kaebajale tagasi andis. See info läheb kokku muude tõenditega,

mis maksumenetluses on kogutud ja millele kontrollakt ning maksuotsus tuginevad. Kohtus I. S.-L.

antud versioon selle kohta, kuidas maksuhaldur oleks saanud andmebaasidest infot tema ravi vaja-

va lapse kohta, et seda asjaolu siis selgitustesse põimida, ei ole tõsiseltvõetavad.

68. Väidetavalt ISL Partners OÜ-le vaidlusalust kaupa müünud isikutelt saadud teabe põhjal järel-

das maksuhaldur samuti õieti, et tehinguid tegelikkuses ei toimunud: Compic OÜ juhatuse liikme

R. I. 13.11.2014 poolt MTA-le esitatud vastusel ei ole tal Baltfer OÜ ja ISL Partners OÜ-ga ärilist

kokkupuudet olnud terve firma tegutsemise ajal (14.11.2014 juhatuse liikme R. I. digitaalselt allkir-

jastatud vastus). Domanus OÜ juhatuse liikme V. M. 02.12.2014 selgitused ei lähe aga kokku vas-

tavate serverite kohta I. S.-L. antud selgitustega (serverite seisukorra ja nende asukoha osas). V. M.

selgitusel tunneb ta I. S.-L. juba kuskil 20 aastat, ollakse perekonnatuttavad, mistõttu ilmselgelt

püüdis V. M. anda I. S.-L. soodsaid ütlusi, kuid eelnevalt ei oldud ütlustes detailideni kokku lepi-

tud. Kontrollaktis on maksuhaldur ka adekvaatselt põhjendanud, miks ISL Partners OÜ-le väideta-

valt kaupa müünud Verona Hard OÜ-l ei olnud reaalset majandustegevust ja miks ta ei saanud

kaupa müüa. Kui I. S.-L. 09.10.2014 selgituste järgi (lk 3) soetas ISL Partners OÜ juulis mälukaar-

did Antista AS-lt, siis Antista AS (Euronics kaubamärk) poolt 26.11.2014 MTA-le saadetud vastu-

se kohaselt ei ole Antista AS perioodil juuli 2014 teostanud isikustatud tehinguid ISL Partners OÜ-

ga (26.11.2014 AS Antista juhatuse liikme H. M. digitaalselt allkirjastatud vastus). I. S.-L.

09.10.2014 (lk 3) ja 10.11.2014 (lk 7) selgituste järgi soetas ISL Partners OÜ elektroonikaplokid

kui eraisik ja andis kauba äriühingule ISL Partners OÜ ning soetusdokumenti ei ole. Eraisik oli I.

S.-L. sõnul V., kes töötab Siemensis.18.12.2014 selgitustes (lk 1) täiendas I. S.-L., et isik on V. N.

ning lisas hiljem, et talle meenus, et isik on N. B. Samal päeval koostatud teises 18.12.2014 proto-

kollis (lk 3) kinnitas I. S.-L., et ka täna eelnevalt antud seletustes nimetatud N. B. tehinguid ei toi-

munud ja temalt elektroonikaplokke ei soetatud. 18.12.2014 selgituste käigus (lk 2-3) tunnistas I.

S.-L., et tehinguid Antista AS-ga, Domanus OÜ-ga, Compic OÜ-ga ja Verona Hard OÜ-ga ei toi-

munud.

69. Tehingute mittetoimumisele viitab ka see, et ISL Partners OÜ arvete sisu on igakuiselt kattuv,

st igal kontrollitaval kuul kajastub Baltfer OÜ käibemaksuarvestuses kuus ISL Partners OÜ ostuar-

vet, mis kõik on sisult, koguselt ja summadelt ühesugused (vt tabel kontrollaktis). Tuleb nõustuda

maksuhalduriga, et see ei eluliselt usutav - elektroonika jäätmed tekivad reeglina erinevatel aegadel

ja kogustes, mis seab kahtluse alla demonteerimiseks mõeldud elektroonika soetuse võimalikkuse

kolm korda järjest grammi (nt igakuiselt 6 kg ja 9,8 kg pistikuid) ja tüki (nt 1000 mälukaarti, 2 ser-

verit) pealt samas koguses, kaalus ja maksumuses.

70. Complex Eesti OÜ juhatuse liige J. K. kinnitas, et tema ärialast e-posti aadressi xxxxxxx kasu-

tab ka raamatupidaja, samuti oli tema ID-kaart ja paroolid raamatupidaja käes, et raamatupidaja

saaks dokumente allkirjastada. Raamatupidaja eesnimi oli M., perekonnanime J. K. ei mäletanud.

Kui J. K. poolt antud selgituste järgi pakkus Novadetail OÜ müüa elektroonikatooteid (20.10.2014

seletused, lk 5), siis nimetatud äriühingu esindaja A. G. poolt antud selgituste järgi pöördus hoopis

J. tema poole konkreetse elektroonikatoote ostusooviga (04.12.2014 A. G. seletused lk 3). J. K. ja

A. G. selgitused Complex Eesti OÜ ja Novadetail OÜ vaheliste väidetavate tehingute kohta on

olulises vastuolus (kontrollakt lk 8-10). J. K. 22.12.2014 antud seletuses maksuhaldurile ütles ta, et

ta on 12 aastat kasutanud antidepressante ja ei pruugi kõike mäletada. Kohus leiab, et J. K. oli vari-

isik ega omanud kontrolli Complex Eesti OÜ tegevuse üle. Complex Eesti OÜ SEB Pank AS-is

asuva pangakonto väljavõtte kohaselt on Baltfer OÜ poolt Complex Eesti OÜ-le tasutud summad

(kokku 75 760 eurot) koheselt Eurex Capital AS-ist (kokku 75 162,9 eurot) sularahas välja võetud.

71. Troia Grupp OÜ-ga väidetavalt toimunud tehingute osas nõustub kohus täielikult kontrollaktis

toodud põhjendustega ja lisab, et Troia Grupp OÜ juhatuse liiget R. M. ei õnnestunud vaatamata

mitmekordsetele pingutustele erinevaid kanaleid pidi kohtusse tunnistajaks kutsuda. R. M. mak-

suhaldurile 10.12.2014 antud selgitustes kinnitas ta ei olnud ta enne kauba müüki müüdavat kaupa

näinud, kaubaga tutvunud ega huvitunud, kas ja milline kaup müüjale üle antakse. Samas võttis ta

endale Baltfer OÜ-ga lepingut sõlmides lepingulised kohustused kauba osas. R. M. selgitustest

järeldub, et tal puudus igasugune teadmine müüdavast kaubast ning isik isegi ei kontrollinud, kas ja

milline kaup väidetavalt teisel korral Troia Grupp OÜ tarnija poolt Baltfer OÜ lattu toodi.

72. Kaebaja on kohtule viidanud oma väidete tõendusena küll hulgalistele maksumenetluses kogu-

tud dokumentidele (refereeritud eelkõige käesoleva otsuse p-s 26), ent nimetatud tõendid ei tee

olematuks kontrollaktis ja maksuotsuses tehtud järeldusi. Kaebaja on jätkuvalt püüdnud tõestada

tehingute toimumist fiktiivsete raamatupidamisdokumentide ja kaebajaga seotud isikute selgituste

abil. Eeltoodu ei ole piisav kõrvaldamaks järeldust, et kaebaja ostetud kaupa tegelikkuses ei olnud.

Elektroonikajäätmeid kaebajal või vähemalt kaebajaga samal territooriumil iseenesest kahtlemata

oli, kuid puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et olemas oli just vaidlusalustel arvetel näi-

datud kaup ning et see osteti arveid väljastanud isikutelt. Selles ei ole iseenesest kahtlust, et kaebaja

põhimõtteliselt elektroonikajäätmeid erinevatel aegadel soetas ja demonteeris, samuti tegid seda

kaebajaga samal aadressil tegutsenud Grandmet OÜ ja Baltfer Recycling OÜ. Seega ei piisa väide-

test, et elektroonikajäätmeid on kaebaja asukohas nähtud, ostetud ja sealt saadud väärismetalli eda-

si müüdud.

73. Kuivõrd maksuhaldur ei ole tuginenud pelgalt käibemaksu valele arvestusele, vaid leidnud, et

tehingud olid fiktiivsed, luges maksuhaldur vaidlusaluste arvete alusel tehtud väljamaksed ettevõt-

lusega mitteseotud kuluks ja maksustas need tulumaksuga. Alusetu on kaebaja etteheide, nagu tul-

nuks maksuhalduril enne tulumaksu määramist läbi viia hindamine väitega, et kõik andmed selleks

olid olemas. Hindamist ei oleks saanud läbi viia kauba osas, mida vaidlusalustel arvetel on kirjelda-

tud sõnadega „mälukaart, serverid, elektroonika blokid, pistikud“ jne ning mille kohta mistahes

täpsustavad andmed puudusid. Samas on ebaselge seegi, kas ja millises koguses kaebaja üldse

mingeid elektroonikaseadmeid soetas. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on kontrollitavatel perioo-

didel teinud vaidlusalustele äriühingutele väljamakseid kokku summas 219 760 eurot ning ei ole

tõendanud, et soetas kauba arvetel näidatud isikutelt. Kui ostja teadis, et raamatupidamisdokumen-

tides kajastatud müüja ei ole tegelik müüja, kuulub sellise tehingu eest väidetavalt tasutud summa

maksustamisele TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel ettevõtlusega mitteseotud kuluna.

74. Eksitav on kaebaja väide, nagu poleks maksuhaldur taganud talle eriarvamuse esitamise võima-

lust, kuna jättis rahuldamata kaebaja taotluse eriarvamuse tähtaja pikendamiseks kuni 31.07.2015.

Esmalt annab seadus maksuhaldurile võimaluse, aga mitte kohustuse, pikendada menetlusosalise

põhjendatud taotluse korral või omal algatusel enda poolt määratud menetlustähtaega, mille täht-

päev ei ole veel saabunud (MKS § 50 lg 5). Teisalt on maksuhaldur kaebaja taotlusel eriarvamuse

tähtaega pikendanud, kuid mitte selles ulatuses, nagu kaebaja seda soovis, kuna on lugenud põh-

jendatuks tähtaja pikendamise kuni 29.06.2015. Maksuhalduri sellekohastes otsustes toodud põh-

jendused on piisavad ning kohus ei näe siin menetlusnõuete rikkumist, mida oleks põhjust mak-

suhaldurile ette heita.

75. Ilmsed ebatäpsused maksuotsuse alguses (kuupäev ja kaebaja aadress) ei mõjuta haldusmenet-

luse seaduse § 58 kohaselt maksuotsuse õiguspärasust.

76. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud 06.07.2015 maksuotsus nr 12.2-3/026907-17 õiguspärane

ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab seetõttu kaebuse rahuldamata.

77. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastus-

taja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/