3-16-942/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2016, Tartu Haldusasja number 3-16-942 Haldusasi Anttila Aktsiaselts (likvideerimisel) kaebus Maksuja Tolliameti 3. mai 2016. a korralduse nr 12.2-3/035910-8 tühistamise, Maksuja Tolliameti 20. jaanuari 2016. a korraldusega

nr

12.2-3/035910-1

alustatud maksukontrollis tekkinud viivituse õigusvastasuse tuvastamise ning maksumenetluse lõpuleviimiseks kohustamise nõudes 45 päeva jooksul Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17. mai 2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Anttila Aktsiaselts (likvideerimisel) määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Anttila Aktsiaselts (likvideerimisel) Esindajad v-adv. abi Karli Kütt ja v-adv. Egon Talur Vastustaja Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON Jätta Anttila Aktsiaseltsi (likvideerimisel) määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. mai 2016. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliameti (MTA) 20. jaanuari 2016. a korraldusega nr 12.2-3/035910-1 algatati Anttila Aktsiaseltsi (likvideerimisel) suhtes kontroll, mis hõlmab tuluja käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil november 2015. Sama korraldusega kohustati Anttila Aktsiaseltsi (likvideerimisel) esitama erinevaid dokumente eelnevalt nimetatud maksustamisperioodi kohta. Nõutud dokumendid paluti esitada 3. veebruariks 2016. MTA 3. mai 2016. a korraldusega nr 12.2-3/035910-8 kohustati Anttila Aktsiaseltsi (likvideerimisel) esitama 11. maiks dokumendid laenulepingu kohta, mis kajastub 31. märtsi 2016. a bilansi kontol nr 10445 summas 500 000 eurot ning arvelduskonto väljavõte, kust

nähtub laenu andmine summas 500 000 eurot. Lisaks paluti kirjalikult vastata ka maksuhalduri esitatud küsimustele. MTA 10. mai 2016. a otsusega nr 12.2-3/035910-8-2 pikendati 3. mai korralduse nr 12.2-3/035910-8 täitmise tähtaega kuni 16. maini 2016. 2. Anttila Aktsiaselts (likvideerimisel) esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud MTA 3. mai 2016. a korralduse tühistamiseks, MTA 20. jaanuari 2016. a korraldusega alustatud maksukontrollis tekkinud viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks maksumenetluse viivitamatuks lõpetamiseks. Koos kaebusega esitas Anttila Aktsiaselts (likvideerimisel) esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovis MTA 3. mai 2016. a korralduse täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras kuni käesolevas haldusasjas tehtud otsuse jõustumiseni. Ühtlasi palus kaebaja kaaluda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p-s 3 nimetatud abinõu rakendamist maksumenetluse lõpetamiseks mõistliku aja jooksul. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt: 2.1. Esialgset õiguskaitset vaidlustamata muutub vaidlus 3. mai 2016. a korralduse õiguspärasuse üle otstarbetuks. Esialgne õiguskaitse on vajalik, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada ning kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Tõendid, mida maksuhaldur tahab koguda, ei ole tarvilikud maksuõiguslike tagajärgede kindlakstegemiseks. 2.2. Kaebaja hinnangul on kaebus perspektiivikas. 2.3. Korralduse täitmise peatamata jätmiseks puudub konkreetne oluline avalik huvi. Avaliku huvina ei saa käesoleval juhul käsitada maksude laekumist, kuivõrd vaidlusaluse korralduse tulemusel esitatavad dokumendid ja teave ei saa mõjutada maksu määramist kaebajale. 3. Tartu Halduskohtu 17. mai 2016. a määrusega jäeti Anttila Aktsiaseltsi (likvideerimisel) esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja MTA 3. mai 2015. a korralduse nr 12.2-3/035919-8 täitmine käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni peatamata. Määruse kohaselt: 3.1. Maksuhaldur on kaebajalt nõudnud selgitusi ja dokumente seoses käimasoleva maksumenetlusega. Nõutav teave on vajalik kogumaks infot 2015. a novembris tasutud arvel näidatud teenuse sisu kohta. Halduskohus leidis, et vastustaja sellesisulist nõuet ei saa pidada põhjendamatuks ning saadav teave võib omada tähtsust maksumenetluse seisukohast, seda enam, et maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 11 tulenevalt lasub maksuhalduril uurimiskohustus. Ühtlasi tuleks maksumenetlus viia läbi võimalikult kiiresti, kuid kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on vastuolus selle põhimõtte ja kaebaja enda sooviga, et maksumenetlus lõppeks võimalikult kiiresti. 3.2. Esialgse õiguskaitse taotlust esitades tuleks ära märkida, millised on need kahjulikud tagajärjed, mis kaasneksid, kui taotlust ei rahuldataks. Kaebaja ei ole vastavaid järelmeid esile toonud. Halduskohus möönis, et taotluse rahuldamata jätmisel tuleb kaebajal nõutav teave esitada, kuid ebaselge on, millised kahjulikud tagajärjed seejuures kaebajale saabuksid. Kaebaja on viidanud sellele, et teabe kogumine koormab teda ja põhjustab ebamugavusi, kuid halduskohtu hinnangul ei saa neid lugeda mõjuvateks põhjusteks, mis tingiksid haldusakti täitmise peatamise. Tulenevalt MKS § 56 lg-dest 1 ja 3 on maksukohustuslane ka ise kohustatud kaasa aitama sellele, et maksumenetlus kulgeks võimalikult kiiresti, see saab toimuda aga ainult siis, kui isik esitab maksuhaldurile nõutava teabe. Maksumenetluse efektiivne läbiviimine ja maksude õigeaegne laekumine on avalikes huvides. 3.3. Kaebaja on viidanud ka sellele, et kohus kaaluks HKMS § 251 lg 1 p-s 3 toodud abinõu rakendamist maksumenetluse lõpetamiseks mõistliku aja jooksul. Sellise esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks peab maksuhaldur maksumenetluse läbiviimisel olema viivituses. Antud asjas seda ei nähtu. Pealegi on maksuhaldur viinud läbi vajalikud menetlustoimingud ning kaebaja on olnud see, kes on palunud tähtaegade pikendamist, venitades sealjuurest 2

maksumenetlust. Maksuhaldur saab teha otsuse, kui kõik vajalikud andmed ja tõendid on kogutud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Anttila Aktsiaselts (likvideerimisel) esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 17. mai 2016. a määruse tühistada ning esialgset õiguskaitset kohaldada. Määruskaebuse põhjendused: 4.1. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral ei ole põhivaidluse positiivne lahendus kaebajale enam tulemuslik. Kaebajal peab olema võimalus oma menetluslikke õigusi kaitsta juba maksumenetluse käigus. Esitatud kaebusega ei vaidlusta kaebaja maksuotsust, vaid taotleb seadusjärgset maksumenetlust. 4.2. MKS § 56 lg-s 3 sätestatud kaasaaitamiskohustus on piiratud MKS § 60 lg-s 1 ja § 62 lg-s 1 nimetatud kohustusega esitada nõudmisel üksnes maksumenetlusega seotud teavet ja dokumente ning MKS § 10 lg-s 3 toodud proportsionaalsuse põhimõtte nõudega. Halduskohus ega vastustaja ei ole põhjendanud, millist tähendust omavad nõutavad dokumendid ja teave 2015. a novembri maksuarvestuse seisukohalt. 4.3. Halduskohus ei ole andnud hinnangut kaebuse perspektiivikusele. Halduskohus on eksinud ka avaliku huvi ja kaebaja õiguste kaalumisel. Avaliku huvina ei ole maksude laekumine antud juhul oluline, kuna kaebaja ei ole vaidlustanud maksuotsust, vaid kaebaja palub kohtul kontrollida teabe ja dokumentide esitamise õiguspärasust. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse rakendamise piisavaks pöördumatuks tagajärjeks on ka kaebaja menetluslike õiguste oluline kahjustumine maksumenetluse käigus. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-78-14 on leitud, et maksukohustuslane ei saa menetlusvigade tõttu nõuda maksuotsuse tühistamist ning maksukohustuslasel tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse juba menetlusvigade tekkimise hetkel. Kaebajale ei saa ette heita, et ta on vaidlustanud maksuhalduri õigusvastaseid toiminguid ning seetõttu on maksumenetlus venimas. Seega ei ole see põhjendus asjakohane leidmaks, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vajalik. 5. MTA vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused: 5.1. Väär on kaebaja väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaasa olukorra, kus kaebaja õigused saavad pöördumatult kahjustatud ning selliste negatiivsete tagajärgede kõrvaldamine ei ole peale asja lahendamist enam võimalik. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas saab teabe edastamine teda pöördumatult kahjustada olukorras, kus kaebaja soov on väidetavalt suunatud võimalikult kiire ja efektiivse maksumenetluse läbiviimisele. Lisaks on võimalik vaidlustatud korraldus ka hiljem tagasi täita, kui kaebajale kõik nõutud dokumendid tagastada. Vale on ka kaebaja seisukoht, et nõutav teave ei saa maksustamise seisukohalt tähtsust omada, sest kaebaja on hetkel teinud kõik selle nimel, et nõutavat teavet varjata. 5.2. Kaebaja esitatud tühistamisnõue on põhjendamata. Dokumentide esitamine on vajalik, kuna asjas kogutud materjalidest nähtub, et kaebajal on likvideerimismenetluses üleval nõue ning varasemalt esitatud dokumentidest ei nähtu likvideerimismenetluse ajal antud laenuga seotud asjaolusid. 5.3. Vastustaja hinnangul ei ole 20. jaanuari 2016. a korraldusega kaebajale kahju tekitamine tõenäoline, kuna kaebaja on korraldusega nõutud teabe valdajaks ega pidanud tegema kulutusi teabe saamiseks. Kaebaja ei ole näidanud, millist kahju on kontrolli väidetav venimine talle põhjustanud. Seega puudub kaebajal HKMS § 45 lg 2 alusel kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seejuures on kaebaja ise palunud korralduse täitmist edasi lükata. Lisaks ei ole vastustaja ületanud mõistlikku menetlustähtaega – menetlust alustati käesoleva aasta jaanuaris ning kaebuse koostamise seisuga oli menetlus kestnud vähem kui neli kuud. 3

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 7. HKMS § 245 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamise eeltingimuseks asjaolu, et selle abinõu kohaldamata jätmisel võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebajalt on põhivaidluse esemeks oleva korraldusega nõutud teabe ja dokumentide esitamist, millel on maksuhalduri hinnangul oluline tähtsus kaebaja maksuarvestuse kontrollimisel 2015. a novembri osas. Esialgse õiguskaitse taotluses on kaebaja soovinud nimetatud korralduse täitmise peatamist, s.t et põhivaidluse lõpuni ei oleks kaebajal kohustust nõutavaid dokumente ja teavet esitada. Esialgse õiguskaitse kohaldamise seisukohalt on isikul oluline ära näidata, mida temale pandud kohustuse täitmine enne põhivaidluse lahendamist temale kaasa tooks ehk millised oleksid need pöördumatud tagajärjed, mis kaasneksid nõutava teabe ja dokumentide esitamisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et antud juhul kaebaja neid pöördumatuid tagajärgi kirjeldanud ei ole. Määruskaebuses märgitud seisukoht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise piisavaks pöördumatuks tagajärjeks on kaebaja menetluslike õiguste kahjustumine maksumenetluse käigus, on põhjendamata. Ainuüksi nõutavate dokumentide esitamine juba enne vaidlusalusele korraldusele lõpliku õigusliku hinnangu andmiseta ei ole iseenesest selline tagajärg, mille tõttu kohus peaks rakendama soovitud esialgse õiguskaitse abinõu. Kaebaja ei saa apelleerida ainult sellele, et tema menetluslikke õigusi võidakse riivata, vaid tal tuleb ära näidata riive konkreetsed järelmid. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja ära näidanud, milles seisnevad pöördumatud tagajärjed, kui tema taotlus jääb rahuldamata, leiab ringkonnakohus, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, mistõttu ei pea kohus asuma täiendavalt kontrollima taotluse põhjendatust ehk andma sisulist hinnangut kaebuse perspektiivikusele ning kaaluma avalikku huvi ja kaebaja õigusi. 8. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb Anttila Aktsiaseltsi (likvideerimisel) määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. mai 2016. a määrus muutmata. Kuna tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega, ei mõista ringkonnakohus antud määrusega välja määruskaebemenetluses kantud menetluskulusid (HKMS § 109 lg 2 ls 1). Käesoleva haldusasja menetlus kaebuse põhieseme üle jätkub halduskohtus. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 4