Legislator Case Law & Legislation
3-16-942/10 AI generated

3-16-942/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-16-942/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Maksu- ja Tolliameti (MTA) 20. jaanuari 2016. a korraldusega nr 12.2-3/035910-1 algatati 2015. Sama korraldusega kohustati Anttila Aktsiaseltsi (likvideerimisel) esitama erinevaid

Legislator headnote

AI generated

3-16-942/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Maksu- ja Tolliameti (MTA) 20. jaanuari 2016. a korraldusega nr 12.2-3/035910-1 algatati 2015. Sama korraldusega kohustati Anttila Aktsiaseltsi (likvideerimisel) esitama erinevaid

Keywords

AI generated
procedure for clearance of accounts banking documents attachment of bank accounts missing case documents trading account dissolution liquidation proceedings
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-942

Haldusasi

Anttila Aktsiaselts (likvideerimisel) kaebus Maksu- ja

Tolliameti 3. mai 2016. a korralduse nr 12.2-3/035910-8

tühistamise, Maksu- ja Tolliameti 20. jaanuari 2016. a

korraldusega

nr

12.2-3/035910-1

alustatud

maksukontrollis tekkinud viivituse õigusvastasuse

tuvastamise ning maksumenetluse lõpuleviimiseks

kohustamise nõudes 45 päeva jooksul

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17. mai 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anttila Aktsiaselts (likvideerimisel) määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Anttila Aktsiaselts (likvideerimisel)

Esindajad v-adv. abi Karli Kütt ja v-adv. Egon Talur

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

Jätta Anttila Aktsiaseltsi (likvideerimisel) määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 17. mai 2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 20. jaanuari 2016. a korraldusega nr 12.2-3/035910-1 algatati

Anttila Aktsiaseltsi (likvideerimisel) suhtes kontroll, mis hõlmab tulu- ja käibemaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil november

2015. Sama korraldusega kohustati Anttila Aktsiaseltsi (likvideerimisel) esitama erinevaid

dokumente eelnevalt nimetatud maksustamisperioodi kohta. Nõutud dokumendid paluti

esitada 3. veebruariks 2016.

MTA 3. mai 2016. a korraldusega nr 12.2-3/035910-8 kohustati Anttila Aktsiaseltsi

(likvideerimisel) esitama 11. maiks dokumendid laenulepingu kohta, mis kajastub 31. märtsi

2016. a bilansi kontol nr 10445 summas 500 000 eurot ning arvelduskonto väljavõte, kust

nähtub laenu andmine summas 500 000 eurot. Lisaks paluti kirjalikult vastata ka

maksuhalduri esitatud küsimustele.

MTA 10. mai 2016. a otsusega nr 12.2-3/035910-8-2 pikendati 3. mai korralduse

nr 12.2-3/035910-8 täitmise tähtaega kuni 16. maini 2016.

2. Anttila Aktsiaselts (likvideerimisel) esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt

nimetatud MTA 3. mai 2016. a korralduse tühistamiseks, MTA 20. jaanuari 2016. a

korraldusega alustatud maksukontrollis tekkinud viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks ja

ettekirjutuse tegemiseks maksumenetluse viivitamatuks lõpetamiseks. Koos kaebusega esitas

Anttila Aktsiaselts (likvideerimisel) esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovis MTA 3. mai

2016. a korralduse täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras kuni käesolevas haldusasjas

tehtud otsuse jõustumiseni. Ühtlasi palus kaebaja kaaluda halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 251 lg 1 p-s 3 nimetatud abinõu rakendamist maksumenetluse lõpetamiseks

mõistliku aja jooksul. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt:

2.1. Esialgset õiguskaitset vaidlustamata muutub vaidlus 3. mai 2016. a korralduse

õiguspärasuse üle otstarbetuks. Esialgne õiguskaitse on vajalik, et põhivaidluse tulemuse

selgumiseni oma õigusi kindlustada ning kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Tõendid, mida

maksuhaldur tahab koguda, ei ole tarvilikud maksuõiguslike tagajärgede kindlakstegemiseks.

2.2. Kaebaja hinnangul on kaebus perspektiivikas.

2.3. Korralduse täitmise peatamata jätmiseks puudub konkreetne oluline avalik huvi. Avaliku

huvina ei saa käesoleval juhul käsitada maksude laekumist, kuivõrd vaidlusaluse korralduse

tulemusel esitatavad dokumendid ja teave ei saa mõjutada maksu määramist kaebajale.

3. Tartu Halduskohtu 17. mai 2016. a määrusega jäeti Anttila Aktsiaseltsi (likvideerimisel)

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja MTA 3. mai 2015. a korralduse nr 12.2-3/035919-8

täitmine käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni peatamata. Määruse

kohaselt:

3.1. Maksuhaldur on kaebajalt nõudnud selgitusi ja dokumente seoses käimasoleva

maksumenetlusega. Nõutav teave on vajalik kogumaks infot 2015. a novembris tasutud arvel

näidatud teenuse sisu kohta. Halduskohus leidis, et vastustaja sellesisulist nõuet ei saa pidada

põhjendamatuks ning saadav teave võib omada tähtsust maksumenetluse seisukohast, seda

enam, et maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 11 tulenevalt lasub maksuhalduril

uurimiskohustus. Ühtlasi tuleks maksumenetlus viia läbi võimalikult kiiresti, kuid kaebaja

esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on vastuolus selle põhimõtte ja kaebaja enda sooviga, et

maksumenetlus lõppeks võimalikult kiiresti.

3.2. Esialgse õiguskaitse taotlust esitades tuleks ära märkida, millised on need kahjulikud

tagajärjed, mis kaasneksid, kui taotlust ei rahuldataks. Kaebaja ei ole vastavaid järelmeid esile

toonud. Halduskohus möönis, et taotluse rahuldamata jätmisel tuleb kaebajal nõutav teave

esitada, kuid ebaselge on, millised kahjulikud tagajärjed seejuures kaebajale saabuksid.

Kaebaja on viidanud sellele, et teabe kogumine koormab teda ja põhjustab ebamugavusi, kuid

halduskohtu hinnangul ei saa neid lugeda mõjuvateks põhjusteks, mis tingiksid haldusakti

täitmise peatamise. Tulenevalt MKS § 56 lg-dest 1 ja 3 on maksukohustuslane ka ise

kohustatud kaasa aitama sellele, et maksumenetlus kulgeks võimalikult kiiresti, see saab

toimuda aga ainult siis, kui isik esitab maksuhaldurile nõutava teabe. Maksumenetluse

efektiivne läbiviimine ja maksude õigeaegne laekumine on avalikes huvides.

3.3. Kaebaja on viidanud ka sellele, et kohus kaaluks HKMS § 251 lg 1 p-s 3 toodud abinõu

rakendamist maksumenetluse lõpetamiseks mõistliku aja jooksul. Sellise esialgse õiguskaitse

abinõu rakendamiseks peab maksuhaldur maksumenetluse läbiviimisel olema viivituses.

Antud asjas seda ei nähtu. Pealegi on maksuhaldur viinud läbi vajalikud menetlustoimingud

ning kaebaja on olnud see, kes on palunud tähtaegade pikendamist, venitades sealjuurest

maksumenetlust. Maksuhaldur saab teha otsuse, kui kõik vajalikud andmed ja tõendid on

kogutud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Anttila Aktsiaselts (likvideerimisel) esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu

17. mai 2016. a määruse tühistada ning esialgset õiguskaitset kohaldada. Määruskaebuse

põhjendused:

4.1. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral ei ole põhivaidluse positiivne lahendus

kaebajale enam tulemuslik. Kaebajal peab olema võimalus oma menetluslikke õigusi kaitsta

juba maksumenetluse käigus. Esitatud kaebusega ei vaidlusta kaebaja maksuotsust, vaid

taotleb seadusjärgset maksumenetlust.

4.2. MKS § 56 lg-s 3 sätestatud kaasaaitamiskohustus on piiratud MKS § 60 lg-s 1 ja § 62

lg-s 1 nimetatud kohustusega esitada nõudmisel üksnes maksumenetlusega seotud teavet ja

dokumente ning MKS § 10 lg-s 3 toodud proportsionaalsuse põhimõtte nõudega.

Halduskohus ega vastustaja ei ole põhjendanud, millist tähendust omavad nõutavad

dokumendid ja teave 2015. a novembri maksuarvestuse seisukohalt.

4.3. Halduskohus ei ole andnud hinnangut kaebuse perspektiivikusele. Halduskohus on

eksinud ka avaliku huvi ja kaebaja õiguste kaalumisel. Avaliku huvina ei ole maksude

laekumine antud juhul oluline, kuna kaebaja ei ole vaidlustanud maksuotsust, vaid kaebaja

palub kohtul kontrollida teabe ja dokumentide esitamise õiguspärasust. Kaebaja leiab, et

esialgse õiguskaitse rakendamise piisavaks pöördumatuks tagajärjeks on ka kaebaja

menetluslike õiguste oluline kahjustumine maksumenetluse käigus. Riigikohtu

halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-78-14 on leitud, et maksukohustuslane ei saa

menetlusvigade tõttu nõuda maksuotsuse tühistamist ning maksukohustuslasel tuleb oma

õiguste kaitseks pöörduda kohtusse juba menetlusvigade tekkimise hetkel. Kaebajale ei saa

ette heita, et ta on vaidlustanud maksuhalduri õigusvastaseid toiminguid ning seetõttu on

maksumenetlus venimas. Seega ei ole see põhjendus asjakohane leidmaks, et esialgse

õiguskaitse kohaldamine ei ole vajalik.

5. MTA vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse

põhjendused:

5.1. Väär on kaebaja väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaasa olukorra,

kus kaebaja õigused saavad pöördumatult kahjustatud ning selliste negatiivsete tagajärgede

kõrvaldamine ei ole peale asja lahendamist enam võimalik. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas

saab teabe edastamine teda pöördumatult kahjustada olukorras, kus kaebaja soov on

väidetavalt suunatud võimalikult kiire ja efektiivse maksumenetluse läbiviimisele. Lisaks on

võimalik vaidlustatud korraldus ka hiljem tagasi täita, kui kaebajale kõik nõutud dokumendid

tagastada. Vale on ka kaebaja seisukoht, et nõutav teave ei saa maksustamise seisukohalt

tähtsust omada, sest kaebaja on hetkel teinud kõik selle nimel, et nõutavat teavet varjata.

5.2. Kaebaja esitatud tühistamisnõue on põhjendamata. Dokumentide esitamine on vajalik,

kuna asjas kogutud materjalidest nähtub, et kaebajal on likvideerimismenetluses üleval nõue

ning varasemalt esitatud dokumentidest ei nähtu likvideerimismenetluse ajal antud laenuga

seotud asjaolusid.

5.3. Vastustaja hinnangul ei ole 20. jaanuari 2016. a korraldusega kaebajale kahju tekitamine

tõenäoline, kuna kaebaja on korraldusega nõutud teabe valdajaks ega pidanud tegema kulutusi

teabe saamiseks. Kaebaja ei ole näidanud, millist kahju on kontrolli väidetav venimine talle

põhjustanud. Seega puudub kaebajal HKMS § 45 lg 2 alusel kaebeõigus tuvastamiskaebuse

esitamiseks. Seejuures on kaebaja ise palunud korralduse täitmist edasi lükata. Lisaks ei ole

vastustaja ületanud mõistlikku menetlustähtaega – menetlust alustati käesoleva aasta jaanuaris

ning kaebuse koostamise seisuga oli menetlus kestnud vähem kui neli kuud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. HKMS § 245 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamise eeltingimuseks asjaolu, et

selle abinõu kohaldamata jätmisel võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Kaebajalt on põhivaidluse esemeks oleva korraldusega nõutud

teabe ja dokumentide esitamist, millel on maksuhalduri hinnangul oluline tähtsus kaebaja

maksuarvestuse kontrollimisel 2015. a novembri osas. Esialgse õiguskaitse taotluses on

kaebaja soovinud nimetatud korralduse täitmise peatamist, s.t et põhivaidluse lõpuni ei oleks

kaebajal kohustust nõutavaid dokumente ja teavet esitada.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise seisukohalt on isikul oluline ära näidata, mida temale

pandud kohustuse täitmine enne põhivaidluse lahendamist temale kaasa tooks ehk millised

oleksid need pöördumatud tagajärjed, mis kaasneksid nõutava teabe ja dokumentide

esitamisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et antud juhul kaebaja neid

pöördumatuid tagajärgi kirjeldanud ei ole. Määruskaebuses märgitud seisukoht, et esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmise piisavaks pöördumatuks tagajärjeks on kaebaja menetluslike

õiguste kahjustumine maksumenetluse käigus, on põhjendamata. Ainuüksi nõutavate

dokumentide esitamine juba enne vaidlusalusele korraldusele lõpliku õigusliku hinnangu

andmiseta ei ole iseenesest selline tagajärg, mille tõttu kohus peaks rakendama soovitud

esialgse õiguskaitse abinõu. Kaebaja ei saa apelleerida ainult sellele, et tema menetluslikke

õigusi võidakse riivata, vaid tal tuleb ära näidata riive konkreetsed järelmid. Kuna

ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja ära näidanud, milles seisnevad pöördumatud

tagajärjed, kui tema taotlus jääb rahuldamata, leiab ringkonnakohus, et kaebajal puudub

esialgse õiguskaitse vajadus, mistõttu ei pea kohus asuma täiendavalt kontrollima taotluse

põhjendatust ehk andma sisulist hinnangut kaebuse perspektiivikusele ning kaaluma avalikku

huvi ja kaebaja õigusi.

8. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb Anttila Aktsiaseltsi (likvideerimisel)

määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. mai 2016. a määrus muutmata. Kuna

tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega, ei mõista ringkonnakohus antud määrusega

välja määruskaebemenetluses kantud menetluskulusid (HKMS § 109 lg 2 ls 1). Käesoleva

haldusasja menetlus kaebuse põhieseme üle jätkub halduskohtus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene