3-16-579/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

02.06.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-579

Haldusasi

TÜ ANALAN kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse

22.02.2016. a kirja nr 7-2.7/38-3 ja 23.02.2016. a kirja

nr 72.7/3-1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.04.2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TÜ ANALAN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja TÜ ANALAN

Esindajad v.adv. Aivar Pilv ja Merilin Valdmaa

Vastustaja Narva-Jõesuu linn

Esindaja v.adv. Enno Heringson

Kaasatud haldusorgan Maa-amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus määruskaebuse lahendamiseks istungi pidamiseks rahuldamata.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 21.04.2016. a määruse p 2, millega jäeti kaebus läbi

vaatamata.

4. Tühistada Tartu Halduskohtu 21.04.2016. a määruse p 1, millega jäeti esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata. Rahuldada TÜ ANALAN esialgse õiguskaitse

taotlus. Keelata Narva-Jõesuu Linnavalitsusel kuni haldusasja lõpetava lahendi

jõustumiseni J. Poska 23 maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise

otsuse andmine ning J. Poska 23 asuvate ehitise vundamentide (ehitisregistri koodid

120707248, 120707328 ja 120707329) sundvõõrandamine.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg 3). Määrus ei ole resolutsiooni p 4 osas

edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7). Määrus on resolutsiooni p 1 osas on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva-Jõesuu Linnavalitsus määras 04.09.2014. a korraldusega nr 320 Narva-Jõesuu linnas

J. Poska 23 teenindusmaa suuruseks ligikaudu 6800 m² ja ehitiste kordategemise tähtajaks

01.03.2016.

2. Narva-Jõesuu Linnavalitsus lubas 16.09.2014. a korraldusega nr 343 J. Poska 23 kinnistul

hoonete taastamise ehitusprojekti koostamise ja määras projekteerimistingimused.

3. Narva-Jõesuu Linnavalitsus tunnistas 15.05.2015. a korraldusega nr 116 kehtetuks

linnavalitsuse 04.09.2014. a korralduse nr 320 ja 16.09.2014. a korralduse nr 343.

4. Tartu Halduskohus tühistas 17.12.2015. a otsusega haldusasjas nr 3-15-1621 Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse 13.05.2015. a korralduse nr 116.

5. TÜ ANALAN esitas 25.01.2016 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele taotluse, milles ta palus

linnavalitsusel kooskõlastada J. Poska 23 eskiisprojekt hiljemalt 05.02.2016. Lisaks esitas

TÜ ANALAN 25.01.2016 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele taotluse, milles ta palus J. Poska 23

ehitiste kordategemiseks määratud tähtaja pikendamist kuni 01.03.2017.

6. Narva-Jõesuu Linnavalitsus jättis 22.02.2016. a kirjaga nr 7-2.7/38-3 J. Poska 23

eskiisprojekti kooskõlastamata, sest tulenevalt Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 16.09.2014. a

korraldusest nr 343 ei ole TÜ-l ANALAN pädevust teha ehitusloa menetluseks vajalikke

menetlustoiminguid ja esitatud eskiisprojektis ei ole toodud olemasolevate hoonete

inventariseerimisjooniseid või esialgse projekti jooniseid, mille järgi võib tuvastada esitatud

eskiisis projekteeritud hoonete vastavust selle mahu ja kujude osas väljastatud

projekteerimistingimuste p-le 1.6.

7. Narva-Jõesuu Linnavalitsus jättis 23.02.2016. a kirjaga nr 7-2.7/3-1 pikendamata J. Poska

23 maaüksusel asuvate ehitiste kordategemise tähtaja, kuna tähtaja pikendamise ja sellega

kaasneva tegevuse (ehitiste taastamine) eelduseks on, et taastatav ehitis oleks seisundis, mis

võimaldaks seda ehitist veel korda teha. Linnavalitsus märkis, et 06.11.2015 teostatud

paikvaatluses käigus on tuvastatud, et J. Poska 23 maaüksusel puuduvad ehitised või rajatised,

mille teenindamiseks vajalikku maad oleks taotlejal võimalik ostueesõigusega erastada ning

kõnesoleva vundamendi puhul ei ole tegemist ehitisega ehk rajatisega maareformi seaduse

(MaaRS) § 6 lg 3 tähenduses.

8. TÜ ANALAN esitas 23.03.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 22.02.2016. a kiri nr 7-2.7/38-3 ja 23.02.2016. a kiri nr 7-2.7/3-1.

Lisaks esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palus keelata Narva-Jõesuu

Linnavalitsusel kohtuvaidluse ajal J. Poska 23 maaüksuse ostueesõigusega erastamise

menetluse lõpetamise otsuse andmine, ehitiste sundvõõrandamiseks vajalike toimingute

tegemine ja haldusakti andmine. Kaebaja põhjendused:

1) Kaebaja eesmärgiks on uue ehitise püstitamine. 22.02.2016. a kiri tuleb tühistada vastuolu

tõttu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja § 56 lg 1 nõuetega. Poska 23 maaüksuse omanik

ei ole riik ning pooleli on maaüksuse ostueesõigusega erastamismenetlus ehitise omanikule

TÜle ANALAN. Eskiisi kooskõlastamise õigus on kaebajal ning eskiisprojekt ei ole

puudustega. 23.03.2016. a kirja puhul ei ole haldusorgan täitnud motiveerimiskohustust ja see

on vastuolus põhiseaduslike garantiidega. Esineb mõjuv põhjus Poska 23 ehitiste

kordategemise tähtaja pikendamiseks, kuivõrd kaebaja on tõendanud, et ta on püüdnud ehitisi

korda teha.

2) Keelamisabinõu kohaldamine on põhjendatud, kuna sellega kaasneb põhivaidluse

äralangemise võimalus, sest pärast kaebuse rahuldamist ei ole haldusorganil enam võimalik või

otstarbekas kohtu poolt keelatud haldusakti anda või toimingut sooritada. Esialgse õiguskaitse

abinõu kohaldamata jätmine toob suure tõenäosusega kaasa olukorra, kus kaebajal tuleb

tulevikus pöörduda kohtu poole täiendavate haldusaktide tühistamise nõuetega. Kui vastustaja

asub korraldama edasisi toiminguid oma eesmärkide saavutamiseks (s.o J. Poska 23 ehitise

sundvõõrandamine ja maa munitsipaliseerimine), siis toob see kaebaja jaoks kaasa

pöördumatud õiguslikud tagajärjed ja otsese varalise kahju. Kaebaja on lammutanud J. Poska

23 kinnistul olevad varasemad hooned.

9. Tartu Halduskohus jättis 21.04.2016. a määrusega TÜ ANALAN esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja kaebuse läbi vaatamata

(resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused:

1) Maa ostueesõigusega erastamise menetlus on lõpetamata. Vastustajal tekkis võimalus maa

ostueesõigusega erastamisest keelduda juba 2006. a, mil tuvastati, et maaüksusel, mille

erastamist kaebaja soovis, puudusid ehitised, mille juurde saaks MaaRS § 22 lg 1 alusel maa

erastada. Kaebaja on korduvalt tunnistanud, et ta on J. Poska 23 maaüksusel asunud ehitised

lammutanud. Eskiisprojektiga on kavandatud J. Poska 23 maaüksusele püstitada täiesti uus

ehitis. Nimetatu ei ole kooskõlas MaaRS-i ostueesõigusega maa erastamise eesmärgi ja

mõttega. Riik ei ole lubanud maa erastamist hoonete juurde, mis olid lagunemise/hävinemise

tõttu kasutusest välja langenud. Vastustaja pidanuks kontrollima hoonete seisukorda ja

tuvastades, et need on seisukorras, mis välistab nende juurde maa erastamise, otsustama

kaebajale tähtaja andmise kas hoonete kordategemiseks või nende lammutamiseks. Seega

olenemata sellest, kas kohus tühistab vaidlustatud kirjad, ei muuda see fakti, et J. Poska 23

maaüksusel puuduvad ehitised, mille juurde MaaRS-i alusel saaks ostueesõigusega maad

erastada. Järelikult on ka pärast kohtuvaidlust vastustajal võimalik võtta vastu otsus J. Poska 23

maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise kohta ja sundvõõrandada J. Poska

23 asuvad vundamendid.

2) Kuna J. Poska 23 maaüksuse ostueesõigusega erastamine kaebajale ei ole ehitiste puudumise

tõttu ammu enam võimalik, ei saavuta kaebaja esialgse õiguskaitse korras taotletavat eesmärki

saada J. Poska 23 maaüksuse omanikuks. Seega puudub vajadus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks ja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

3) Kaebaja lõppeesmärgiks on vaidlusaluse maaüksuse erastamine, mis objektiivselt ei ole

enam võimalik, kuna puuduvad tõendid, et maaüksusel asuks kaebajale kuuluvaid ehitisi, mis

oleks kasvõi lagunenud ja kasutusest väljalangenud. Kaebajal ei saa olla ka mingit õigustatud

huvi teha toiminguid, mis on ostueesõigusega erastamise lõpule viimise eelduseks. Samas just

märgitud toimingute läbiviimisega ongi seotud käesolev vaidlus. Tulenevalt eeltoodust kaebaja

eesmärk saavutada J. Poska 23 maaüksuse ostueesõigusega erastamine ja saada J. Poska 23

maaüksuse omanikuks ei ole ehitiste puudumise tõttu ammu enam võimalik. Kirjeldatu alusel

jääb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. TÜ ANALAN esitas 06.05.2016 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 21.04.2016. a määrus ja teha uus määrus, millega saata asi tagasi samale kohtule

läbivaatamiseks ja kohustada menetlust jätkama. TÜ ANALAN soovib asja arutamist

kohtuistungil. Määruskaebuse põhjendused:

1) Kohus on tuvastanud ebaõigesti kaebuse esitamise eesmärgi ja andnud hinnangu asjaoludele,

mis ei olnud kaebuse esemeks. Kaebusega soovis kaebaja tühistada vastustaja haldusaktid,

millega jäeti eskiis kooskõlastamata ja keelduti ehitiste kordategemiseks määratud tähtaja

pikendamisest. Haldusasja eesmärgiks ei olnud maa erastamine, vaid haldusorgani kohustamine

seaduslikku haldusmenetlust läbi viima. Vundamentide sundvõõrandamise ja erastamise

menetluse lõpetamise õigus tekib vastustajal juhul, kui kaebaja ei tee ehitisi määratud tähtajaks

korda. Kui leiab tuvastamist, et tähtaja pikendamata jätmine ei ole seaduslik, siis tuleb

vastustajal tähtaega pikendada. Kui kaebaja teeb ehitised tähtaegselt korda, on tal õigus maa

ostueesõigusega erastada. Ehitiste kordategemisega ei ole kaebajal võimalik alustada enne, kui

vastustaja on kooskõlastanud eskiisi.

2) Menetlusõiguse normi rikkumine seisneb ka selles, et kohus ei ole kaebajale selgitanud tema

õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamist. Kohus on teinud kaebaja jaoks üllatusliku

lahendi ilma mistahes selgitusteta. Seega on kohus rikkunud HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamise

eeldusi ning kaebus on vääralt jäetud läbi vaatamata. Menetlusõiguse rikkumine seisneb ka

selles, et kohus ei ole määruses edasikaebe korda nõuetekohaselt määratlenud. Kohus on

märkinud, et määruse p-le 1 võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule.

Vaidlustatud määruse p-i 2 vaidlustamise osas ei ole kohus täiendavaid selgitusi andnud.

3) Kohus on lähtunud vaid vastutaja seisukohast ja sellele lisatud tõenditest. Kohus on

põhjendamatult jätnud kaebaja tõendid ja väited tähelepanuta ega ole selgitanud, millisel

põhjusel loetakse kaebaja väited mittetõendatuks. Kaebajale ei ole võimaldatud esitada

vastustaja tõenditele ja seisukohtadele vastuväiteid või omapoolseid tõendeid. Kohus on

eiranud HKMS § 61 lg-st 1 tulenevat kohustust hinnata kõiki tõendeid igakülgselt. Seega kohus

ei kohelnud menetlusosalisi võrdselt ja on põhjendamatult vastustajat eelistanud.

4) Ehitiste säilimise osas on kohtu seisukoht vastuolus kaebaja ja vastustaja vahel selles

küsimuses jõustunud kohtulahendiga, milles on tuvastatud, et J. Poska 23 maaüksusel on

säilinud määruskaebuse esitajale kuuluvad ehitised (lagunenud ja kasutusest väljalangenud

kujul). Kui vastustaja ei nõustunud kohtu järeldustega haldusasjas nr 3-15-1621, siis oleks

vastustaja pidanud otsuse selleks ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustama.

11. TÜ ANALAN esitas 18.05.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta teatas,

et vaidlustab Tartu Halduskohtu määruse täies ulatuses, s.h halduskohtu otsustuse jätta

rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja jääb määruskaebuses esitatud

põhjenduste juurde ja rõhutab, et menetlusnormi oluline rikkumine on kaasa toonud

väära kohtu järelduse, et esialgse õiguskaitse korras ei ole võimalik kaebaja taotletavat

eesmärki saavutada. Kaebaja palub arvestada määruskaebuse põhjendustena

23.03.2016. a kaebuse p-s 3.5 esitatud põhjendusi. Kaebaja leiab, et kui esialgse

õiguskaitse abinõu antud juhul ei kohaldata, siis muutub põhivaidluse lõppedes kaebaja

soovitud eesmärgi saavutamine võimatuks, seega esineb esialgse õiguskaitse

kohaldamise vajadus ning esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmine toob kaasa

täiendavaid kohtumenetlusi. Kaebaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.04.2016. a

määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ning

keelata vastustajal kohtuvaidluse ajal J. Poska 23 maaüksuse ostueesõigusega

erastamise menetluse lõpetamise otsuse andmine ja ehitiste sundvõõrandamiseks

vajalike toimingute tegemine ja haldusaktide andmine. Saata asi tagasi samale kohtule

põhivaidluse läbivaatamiseks ja kohustada menetlust jätkama.

12. Narva-Jõesuu linn esitas 26.05.2016 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta

TÜ ANALAN määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.04.2016. a määrus

muutmata ning võtta vastu tõendina fotod J. Poska 23 maaüksusest. Vastuse

põhjendused:

1) Kohus on õigesti teinud selgeks kaebaja lõppeesmärgi. Kaebajal saaks objektiivselt olla

õigustatud huvi oma kaebuse menetlemiseks, kui tal oleks teoreetiline võimalus, et talle

kõnealune maaüksus erastatakse. Erastamise eelduseks on kaebaja omandiõigus ehitistele, mis

vastaval maatükil peaksid asuma. Kohus on õigesti leidnud, et puuduvad tõendid selle kohta, et

kõnealusel maaüksusel mingeid kaebajale kuuluvaid ehitisi oleks. Puuduvad tõendid, mis

kinnitaksid, et vundamendid oleks seotud kaebajale kuulunud, tänaseks lammutatud hoonetega.

J. Poska 23 maaüksusel ei asu ühtegi ehitist, mida oleks võimalik taastada esialgsel kujul. Uue

ehitise püstitamine riigimaale ei anna MaaRS-ist tulenevalt õigust vastava maaüksuse

erastamiseks.

2) Olukorras, kus kaebus on jäetud läbi vaatamata, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine

võimalik. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine oli väga selges seoses kaebuse

üldise saatusega. Kuivõrd kaebus jäeti õigesti läbi vaatamata, siis jättis kohus õigesti

rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotluse.

3) Kuivõrd vaidluse asjaolud on selged, ei ole mh menetlusökonoomikat arvestades

põhjendatud, et Tartus saaksid kokku Tallinnast tulnud advokaadid ja Narva-Jõesuust tulevad

pooled, kes kordaksid suuliselt üle määruskaebuses ja vastuses esitatud seisukohad.

13. Maa-amet esitas 27.05.2016 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta TÜ

ANALAN määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1) Täitmata on maa ostueesõigusega erastamise põhieeldus, s.t J. Poska 23 maaüksusel

puuduvad ehitised (hooned) MaaRS § 6 lg 3 tähenduses, millele oleks võimalik teenindamiseks

vajalikku maad määrata ja mida oleks kaebajal võimalik ostueesõigusega erastada. Tallinna

Ringkonnakohus leidis otsuses nr 3-08-1934, et olukorras, kus kunagisest ehitisest alles jäänud

vundamendid on niivõrd lagunenud, et need on püsivalt kasutusest välja langenud, saab kohalik

omavalitsus teha ainult otsuse lõpetada maa ostueesõigusega erastamise menetlus, mitte aga

otsustada uue tähtaja andmist. Kohus on lahendanud asja õigesti, jättes kaebuse läbi vaatamata, sest

ka juhul, kui vastuskirjad tühistada, ei saaks vastustaja vastu võtta teistsugust otsust. Samuti kõik

järgnevad tähtaja pikendamisest ja eskiisprojekti kooskõlastamisest keeldumisega seonduvad

haldusaktid vaidlustataks, mistõttu jätkuks samasisuliste haldusaktide andmine ja nende tühistamise

nõudmine kohtu kaudu, mis ei ole otstarbekas ega lahenda maareformi läbiviimise küsimust

vaidlusaluse maaüksuse osas lõplikult. Kõneksoleva vundamendi puhul ei ole tegemist ehitisega

ehk rajatisega MaaRS § 6 lg 3 tähenduses. Tegemist on olukorraga, kus kaebaja soovib ehitiste

korda tegemise sildi all püstitada uued ehitised, mida tõendab 03.03.2015 TÜ Merelähedane

arhitekt T. Mägi vahendusel Narva-Jõesuu Linnavalitsusele kooskõlastamiseks esitatud J. Poska

23 hoonete taastamise eskiisprojekt, millest nähtuvalt kavatsetakse ehitada kaasaegsed

majutushooned.

2) Käesoleval juhul on võimalik asi lahendada kirjalikus menetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, halduskohtu määrus

tühistada ning kohaldada esialgset õiguskaitset, millega keelata Narva-Jõesuu

Linnavalitsusel kohtuvaidluse ajal J. Poska 23 maaüksuse ostueesõigusega erastamise

menetluse lõpetamise otsuse andmine ja J. Poska 23 ehitise vundamentide

sundvõõrandamine.

15. Kaebaja taotlus asjas istungi määramiseks jääb asja kiireloomulisust arvestades

rahuldamata. HKMS § 252 lg 1 järgi lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse

põhjendatud määrusega viivitamata. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada

hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Ringkonnakohus

leiab, et asja lahendamiseks on esitatud piisaval määral tõendeid ning menetlusosaliste

seisukohad on kohtule arusaadaval viisil teatavaks tehtud. Seega puudub vajadus

määruskaebuse lahendamiseks istungit pidada.

16. Halduskohus jättis kaebuse tervikuna HKMS § 151 lg 2 p 1 ning § 121 lg 2 p 2

alusel läbi vaatamata. HKMS § 151 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega

kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121

lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse

määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse

eesmärki. Halduskohus leidis, et kaebaja lõppeesmärgiks on vaidlusaluse maaüksuse

erastamine, mis ei ole objektiivselt võimalik, kuna puuduvad tõendid, et maaüksusel

asuks kaebajale kuuluvaid ehitisi, mis oleks kasvõi lagunenud ja kasutusest

väljalangenud (määruse p 7).

17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõdemusega selles, et kaebaja lõppeesmärgiks

on saavutada vaidlusaluse maaüksuse erastamine. Küll aga on halduskohus ennatlikult

asunud kohtuasja eelmenetluse faasis prognoosima kaebaja lõppeesmärgi saavutamise

võimalikkust. Käesolevas haldusasjas ei vaielda kaebaja erastamistaotluse võimaliku

rahuldamata jätmise üle tulevikus, vaid selle üle, kas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt

22.02.2016. a kirjaga J. Poska 23 eskiisprojekti kooskõlastamata jätmine (tl 46p-47)

ning 23.02.2016. a kirjaga J. Poska 23 ehitise kordategemiseks tähtaja pikendamata

jätmine (tl 48-49) oli õiguspärane.

18. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 121 lg 2 p-s 2 märgitud kaebuse tagastamise

alus hõlmab vaid kaebuse ilmselge perspektiivituse kitsamas tähenduses ning ebaõige

nõudeliigi, mille tagajärjel ei ole esitatud nõuetega võimalik saavutada kaebuse

eesmärki1. Haldusasja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel

see, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus võimaldaks tal Narva-Jõesuu Linnavalitsuse

16.09.2014. a korraldusega nr 343 määratud projekteerimistingimustest (tl 25p-26)

lähtudes esitatud J. Poska 23 eskiisprojektis, nimetusega „Narva-Jõesuu linn, J. Poska

23 kinnistul hoonete taastamine. Eskiis“ (tl 28-37), märgitud lahendus pikendatud

tähtaja jooksul ehk hiljemalt 01.03.2017 ellu viia ning vältida sellega tähtpäevaks

korrastamata ehitiste sundvõõrandamist. Nimetatud eesmärgist lähtudes saab Narva-

Jõesuu Linnavalitsuse poolt J. Poska 23 eskiisprojekti kooskõlastamata jätmise ning

ehitise kordategemiseks tähtaja pikendamata jätmise vaidlustamist eesmärgipäraseks

pidada.

19. Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus

selgitada välja kaebaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada

esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste

kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt nt Riigikohtu erikogu

26.03.2004. a määrus asjas nr 3-3-4-1-04, p 14 ja seal viidatud lahendid,

RKHK 05.02.2004. a otsus asjas nr 3-3-1-3-04, p 12; 25.11.2010. a määrus asjas nr

3317710, p 11). Vaid juhul, kui kaebaja ei nõustu taotluse muutmisega, on kohtul alus

kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga

selles, et tegemist on haldusaktidega, vaid leiab, et erastamismenetluses on ehitiste

kordategemiseks tähtaja pikendamata jätmine ning eskiisprojekti kooskõlastamata

jätmine menetlustoimingud. Kuigi tühistamiskaebus ei ole seetõttu lubatav, on kaebajal

võimalik oma õigusi menetlustoimingute vaidlustamisega kaitsta, esitades kaebuse

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kohustamiseks kooskõlastada eskiisprojekt ning pikendada

ehitise kordategemise tähtaega. Kohustamisnõude lahendamisel kontrollib kohus ka

vaidlustatud toimingute õiguspärasust. HKMS § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse

rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut

tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama.

20. Ka leiab ringkonnakohus, et vaidlusaluste menetlustoimingute (eelkõige ehitise

kordategemiseks määratud tähtaja pikendamata jätmise) vaidlustamata jätmine võib

kaebaja jaoks kaasa tuua pöördumatud tagajärjed ning lõppeda ehitise

sundvõõrandamise ning erastamismenetluse lõpetamisega. MaaRS § 6 lg 31 järgi ei

käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud

ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb

omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei

1 Merusk, K. Pilving, I. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. 2013. Lk 435.

või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised

sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (RT I 1995, 30, 380; 59,

1006) § 3 1. lõike punktis 8 sätestatud alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab

käesoleva lõike teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks

tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on

õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus,

et menetlustoimingute vaidlustamine oli kaebajale tema õiguste kaitseks

erastamismenetluses möödapääsmatu.

21. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et keeruka õigusliku küsimuse puhul tuleks

eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud

kaebuse lubatavuse eeldused on täidetud (vt RKHK 22. 06.2010. a määrus asjas

nr 33120-10, p 11; 11.10.2012. a määrus asjas nr 3-3-1-35-12, p 12 ning 23.10.2013. a

määrus asjas nr 33129-13, p 19). Ringkonnakohus leiab, et käesolev vaidlus nõuab

paljude faktiliste asjaolude ning õiguslike küsimuste põhjalikumat analüüsimist.

Seetõttu ei saa menetluse algfaasis kindlalt väita kaebuse üldist perspektiivitust.

Vaidluse lahenduskäiku ei määra ringkonnakohtu hinnangul ka ette ära asjaolu, et

kaebaja taotleb ehitise taastamist väidetavalt endise majutushoone vundamendile, mille

omanikuks on ehitisregistri andmete järgi Eesti Vabariik (ehitisregistri koodid

120707248, 120707328 ja 120707329). Senise kohtupraktika järgi on ehitisregistri

andmetel vaid informatiivne tähendus, mistõttu ei saa vaid selliseid andmeid aluseks

võttes järeldada, et majutushoone vundamendid kaebajale ei kuulu (vt RKHK

25.11.2015. a määrus asjas nr 33152-15, p 11). Haldusasja materjalide hulgas puuduvad

tõendid, millest nähtuks, et TÜ „Brothers Consulting“ ning Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse vahel 25.08.1993 sõlmitud leping kämpinguhoone võõrandamiseks oleks

kohtuotsuse tulemusena või poolte poolt vabatahtlikult tagasi täidetud ning selle

tulemusena on TÜ „Brothers Consulting“ poolt ostetud vallasasi kaebaja valdusest välja

läinud.

22. Ka ei saa kohtuasja lahendamisel eirata asjaolu, et Tartu Halduskohtu haldusasjas nr

3151621 17.12.2015 jõustunud otsuse tulemusena kehtisid Narva-Jõesuu Linnavalitsuse

poolt vaidlustatud menetlustoimingute tegemise ajal Narva-Jõesuu Linnavalitsuse

04.09.2014. a korraldus nr 320, millega määrati J. Poska 23 teenindusmaa ja seal

asuvate ehitiste kordategemiseks tähtaeg ning Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 16.09.2014.

a korraldus nr 343, millega määrati J. Poska 23 krundil hoonete taastamise

ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimused. Nimetatud haldusaktid lähtuvad

eeldusest, et maaüksusel asunud hoone vundamendid kuuluvad kaebajale ning andsid

kaebajale õiguse ehitise taastamiseks. Kaebaja kohustus, ehitada endise kämpingu

territooriumile kaasaegne tööstuskaupade pood kaasaegse kuurortteenindusega, tulenes

ka Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ning kaebaja õiguseellase TÜ „Brothers Consulting“

vahel 25.08.1993 sõlmitud lepingust (tl 14). Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses

kinnitanud, et ta ise lammutas varasemad J. Poska 23 maaüksusel asuvad hooned.

Ringkonnakohus peab võimalikuks, et lepinguga võetud kohustuse, ehitada

maaüksusele kaasaegne tööstuskaupade pood, ainus täitmise viis saigi seisneda senise

kämpinguhoone lammutamises. Kuigi täpselt teadmata on lammutamise eesmärk ja

asjaolu, kas see lammutamiseks oli õiguslik alus, eristub käesolev haldusasi nendest

haldusasjadest, kus isikud on nö peenraha eest omandanud elamu vundamendid otsese

eesmärgiga selle juurde maad erastada. Varasemate haldusaktide kehtivuse korral pidi

Narva-Jõesuu Linnavalitsus neist juhinduma ka vaidlustatud menetlustoimingute

tegemisel. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on kaebuse

ennatlikult HKMS § 151 lg 2 p 1 ning § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätnud.

Võttes arvesse nii vaidlusküsimuse komplekssust ja keerukust kui ka kaebuse läbi

vaatamata jätmise mõju kaebaja õigustele, tuleb halduskohtu määrus kaebuse läbi

vaatamata jätmise osas (määruse p 2) tühistada.

23. Ringkonnakohus leiab ka seda, et halduskohtu määrus tuleb tühistada esialgse

õiguskaitse rahuldamata jätmise osas (määruse p 1) ning teha vastavas osas uus määrus,

millega rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus.

24. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Kaebaja taotleb, et kohus keelaks Narva-Jõesuu

Linnavalitsusel kohtuvaidluse ajal J. Poska 23 maaüksuse ostueesõigusega erastamise

menetluse lõpetamise otsuse andmise, ehitiste sundvõõrandamiseks vajalike toimingute

tegemise ja haldusakti andmise. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamata jätmine toob suure tõenäosusega kaasa olukorra, kus kaebajal tuleb

tulevikus pöörduda kohtu poole täiendavate haldusaktide tühistamise nõuetega. Kui

vastustaja asub korraldama edasisi toiminguid oma eesmärkide saavutamiseks (s.o J.

Poska 23 ehitise sundvõõrandamine ja maa munitsipaliseerimine), siis toob see kaebaja

jaoks kaasa pöördumatud õiguslikud tagajärjed ja otsese varalise kahju.

25. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga. Esialgse õiguskaitse abinõude

kohaldamata jätmisel kaotaks kaebaja veel enne kohtuvaidluse lõppu tema poolt ostetud

ehitise taastamise ja selle juurde maa erastamise võimaluse, mis muudaks kaebaja

lõplikku eesmärki silmas pidades ka praeguse vaidluse kohtus olenemata selle

tulemusest perspektiivituks. Seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. HKMS

§ 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi

ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi. Ringkonnakohus leiab, et asjas kogutud tõendite põhjal

ei ole kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Käesolevas asjas on puudutatud isikuteks nii

Eesti Vabariik kui ka kohalik omavalitsus. Nimelt on Maa-amet

keskkonnaministeeriumi volitatud asutusena taotlenud vaidlusaluse maatüki MaaRS §

31 lg 1 p 8 alusel riigi maareservina riigi omandisse jätmist. Narva-Jõesuu Linnavalitsus

ei ole oma arvamuses sellega nõustunud, kuna Narva-Jõesuu Linnavolikogu on

otsustanud taotleda maatükki munitsipaalomandisse. Ringkonnakohus on seisukohal, et

status quo säilimine kohtuvaidluse ajaks ei tohiks kahjustada ühegi puudutatud osapoole

huve. Kuigi Narva-Jõesuu Linnavolikogu 03.10.2012. a otsusega nr 120 on kehtestatud

Narva-Jõesuu linna keskosa detailplaneering, mis puudutab ka ehitusõigust J. Poska tn

23 maaüksusel, puuduvad tõendid selle kohta, et detailplaneeringu kohene ellu viimata

jätmine võiks oluliselt kahjustada avalikku huvi või muude isikute õigusi.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja huvi tema poolt ostetud ehitise taastamiseks ning selle

juurde maa erastamiseks kaalub käesoleval juhul üles teiste menetlusosaliste võimalikud

maatükiga seotud huvid.

26. HKMS § 109 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesolev määrus ei ole

menetlust lõpetav määrus. Kuna ringkonnakohus ei tee asjas menetlust lõpetavat

määrust ega lõplikku otsust, siis ei jaota ringkonnakohus menetluskulusid (HKMS § 109

lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel