3-16-782/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuni 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-782

Haldusasi

Menzi

Muck

Eesti

OÜ

kaebus

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 11.04.2016 otsuse nr 45-16/170977 ning

Riigimetsa Majandamise Keskuse riigihangete osakonna

juhataja 01.03.2016 käskkirja nr 1-47.1003/5 punkti 2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (pakkuja) - Menzi Muck Eesti OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Urmas Veinberg

Vastustaja (Hankija) – Riigimetsa Majandamise Keskus,

esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg

Kolmandad isikud: OÜ Castorwood ja OÜ Roodi Agro

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Menzi Muck Eesti OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. juunil 2016.

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kuulutas 19.02.2016 riigihanke lihtsustatud korras

tellitava teenuse ostmiseks „Maapinna ettevalmistamine ketasadraga ja metsapuu seemnete

külvamine 2016-2021“ (viitenumber 170977) ja tegi kättesaadavaks hankedokumendid (HD).

3-16-782

2(10)

Hankija jagas hanke kolmeks osaks ja lubas esitada pakkumusi ühele või mitmele osale.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (26.02.2016) esitasid pakkumused seitse pakkujat - teiste

hulgas Menzi Muck Eesti OÜ.

2. RMK riigihangete osakonna juhataja kvalifitseeris 01.03.2016 käskkirjaga nr 1-47.1003/5 (tl

7–8) viis pakkujat (p 1), jättis Menzi Muck Eesti OÜ kvalifitseerimata (p 2) ning tunnistas

edukaks igas hankeosas madalaima maksumusega pakkumused järgnevalt: Edela regioon –

Castorwood OÜ, Kagu regioon - Osula Oss OÜ ja Kirde regioon - JooLog OÜ (p 5).

Menzi Muck Eesti OÜ kvalifitseerimata jätmist põhjendas RMK järgmiselt: kinnituses kaebaja

hankelepingu täitmisel kasutatava tehnika kohta on esitatud tehnika nimekiri, kus teisena

kirjeldatud tehnikakomplekti andmetest ei nähtu täppiskülviku olemasolu. Pakkuja jäeti

kvalifitseerimata kogu pakutud hankelepingu mahu ulatuses, kuna ta ei vasta pakkuja enda

poolt esitatud andmete alusel vastustaja esitatud kvalifitseerimise tingimustele.

3. Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) laekus 11.03.2016 Menzi Muck Eesti OÜ

vaidlustus RMK riigihangete osakonna juhataja 01.03.2016 käskkirja nr 1-47.1003/5 kehtetuks

tunnistamiseks osas, millega jäeti Menzi Muck Eesti OÜ kvalifitseerimata (käskkirja p 2).

4. VAKO jättis 11.04.2016 otsusega vaidlustuses nr 45-16/170977 (tl 10–12) Menzi Muck

Eesti OÜ vaidlustuse rahuldamata ning vaidlustuse esitamise kulud vaidlustaja enda kanda.

VAKO leidis, et hankija otsus Menzi Muck Eesti OÜ kvalifitseerimata jätmiseks on

õiguspärane, esitades järgmised põhjendused.

1) Menzi Muck Eesti OÜ pakkumuses esitatud andmetest ei nähtu teise tehnikaühiku puhul

täppiskülviku olemasolu. Vormil 5 seda nimetatud ei ole ning täppiskülviku olemasolu ei nähtu

ka vaidlustaja pakkumuses esitatud lepingust. Lepingu tõlkes eesti keelde on märgitud: „KR

8535-1112005 Donare 280 + juurdekuuluvate tarvikute ja varuosadega“ Vaidlustaja tõlkes eesti

keelde on lepingu objekti laiendatud sõnaga „tarvikutega“, mis lepingu rootsikeelses tekstis

puudub. Samuti puuduvad lepingus või muudes vaidlustaja pakkumuse dokumentides andmed

selle kohta, et üheks „tarvikuks“ oleks täppiskülvik;

2) Vaidlustuskomisjon ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, et vormil 5 esitatud kinnituse teksti

osast „andmed esitatud pakkumuse esitamise ajal teadaoleva täpsusega“ saab järeldada, et kui

täppiskülvik oli ostetud kasutatuna ja vaidlustaja ei teadnud selle marki ja tehnilist kirjeldust,

võis ta need esitamata jätta. Isegi kui nõustuda, et nõutud täpsusega andmed võis esitamata jätta

ka pakkujal pakkumuse esitamise ajal olemas olnud tehnika kohta, ei saa see tingimus olla

aluseks sellele, et Menzi Muck Eesti OÜ pakkumuses esitatud dokumentides jäeti esitamata

teave mitte üksnes teise tehnikaühiku täppiskülviku margi ja mudeli, vaid ka täppiskülviku

olemasolu kohta üldse;

3) Menzi Muck Eesti OÜ pakkumuses puudusid teise tehnikaühiku puhul andmed täppiskülviku

olemasolu kohta. Andmete esitamata jätmine ei ole pelgalt vormiline puudus, kuna seetõttu ei

vasta vaidlustaja kvalifikatsioon pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks

kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele;

4) hankijal ei olnud kohustust teise tehnikaühiku puhul täppiskülviku olemasolu kohta

vaidlustajalt täiendavalt andmeid küsida.

5) tegemist on Riigikohtu 13.06.2013 otsuse nr 3-3-1-24-13 p-s 23 kirjeldatud olukorraga

analoogse juhtumiga, kuna Menzi Muck Eesti OÜ esitas oma pakkumuses dokumendid, mis ei

3-16-782

3(10)

tõendanud pakkujal kvalifitseerimise tingimuses nõutud tehnilise ja kutsealase pädevuse

olemasolu (teise tehnikaühiku puhul ei esitatud andmeid täppiskülviku olemasolu kohta).

Seetõttu ei olnud tegemist riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega.

Kohtupraktika (samas p 22) kohaselt ei pea hankija oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud

dokumentidele veel dokumente ja andmeid.

5. Menzi Muck Eesti OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 11.04.2016

otsuse nr 45-16/170977 ning Riigimetsa Majandamise Keskuse riigihangete osakonna juhataja

01.03.2016 käskkirja nr 1-47.1003/5 punkti 2 tühistamiseks.

6. Vastustaja on esitanud oma kirjalikud seisukohad 28.04.2016 ja taotluse menetluskulude

väljamõistmiseks ning kuludokumendid 13.05.2016.

Kolmas isik OÜ Castorwood on seisukoha esitanud 05.05.2016.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja esitab järgmised väited.

7.1. Vastustaja kehtestatud hankedokumendid olid ebaselged ja vastuolulised ning vastustaja

kohtles pakkujaid ebavõrdselt.

Vastustaja

kehtestas

pakkujate

tehnilise

ja

kutsealase

pädevuse

kontrollimiseks

kvalifitseerimise tingimused järgmises sõnastuses: „Iga pakutava mahu kohta (700

hektarit/aastas ja maksimaalselt 150 ha/kuus) peab pakkuja kinnitama, et omab või

liisinglepingu alusel kasutab hiljemalt 1. juuliks 2016 vähemalt 1 (ühte) tehnikakomplekti

teenuse osutamiseks, mis ei ole hõivatud teiste RMKga sõlmitud lepingutega.

Tehnikakomplekti kuulub: 1) minimaalset kolme vedava sillaga ning vähemalt ühe komplekti

roomikutega veduktraktor; 2) kahekettaline hüdraulilise ajamiga ketasader. Ketta diameeter

peab olema vähemalt 1 meeter, koos hammastega. Ketasadral peab olema võimalik reguleerida

vao sügavust ketta kaldenurkade muutmise teel; 3) täppiskülvik. Pakkuja esitab andmed tehnika

kohta ja kinnituse vastaval vormil (Lisa 3, vorm 5) ning samuti tõendusdokumendid selle kohta,

et pakkumuses näidatud tehnika on nõutud ajal pakkuja omandis või kasutuses liisinglepingu

alusel.” Vastustaja kehtestatud hankedokumendi vormil 5 (Kinnitus pakkuja hankelepingu

täitmisel kasutatava tehnika kohta) on kirjas: „andmed esitatud pakkumuse esitamise ajal

teadaoleva täpsusega”. Seega nõuavad vastustaja kehtestatud hankedokumendid pakkumuse

esitajalt andmeid tehnikakomplektide kohta erineva täpsusega.

7.2. Kaebaja lähtus pakkumuse esitamisel ning hankedokumendi vormi 5 täitmisel viimase

nõuetest

ja

vaidlustajale

teadaolevast

tehnikakomplekti

tähistusest

ning

esitas

tehnikakomplektide nimekirja vormil 5. Vaidlust ei ole, et vormil 5 esimesena nimetatud

tehnikakomplekt vastab vastustaja esitatud nõuetele. Vaidlus on selles, kas teisena nimetatud

tehnikakomplekti (KR 85-35, Donaren 280) kuulub täppiskülvik.

Kaebaja esitas koos pakkumusega ka tehnikakomplekti KR85-35 Donaren 280 ostulepingu,

mille kohaselt omandas kaebaja tehnikakomplekti „KR 85 35- 1112005 Donare 280 +

juurdekuuluvate tarvikute ja varuosadega”. Lepingus nimetatud juurdekuuluvate tarvikute

hulka kuulus ka täppiskülvik, mis on selle komplekti oluline osa. Kaebaja ei tea komplekti

kuuluva täppiskülviku marki, sest kaebajale teadaolevalt kuulub täppiskülvik selle komplekti

juurde. Seetõttu ei märgitud täppiskülviku marki ka vormil 5.

3-16-782

4(10)

Esitatud dokumendid tõendavad, et teisena nimetatud tehnikakomplekt täidab kõik

kvalifitseerimise tingimustes sätestatud nõuded ning, et vormil 5 teisena nimetatud tehnika

andmed on esitatud kaebajale teadaoleva ning vormil nõutud täpsusega ning kaebajat ei saa

jätta kvalifitseerimata selle pärast, et vastustaja ei osanud esitatud andmetest välja lugeda

vajalikku infot ega palunud kaebajal kinnitada täppiskülviku olemasolu.

7.3. Vastustaja on kohelnud pakkujaid ebavõrdselt. Vaidlustatud Riigihangete osakonna

juhataja 01.03.2016 käskkirja nr 1-47.1003/5 punkti 1 kohaselt on kvalifitseeritud pakkuja

JooLog OÜ, registrikood 11593919. Kaebajal on suuline informatsioon, et nimetatud pakkuja

tehnikakomplekt(id) on vormil 5 esitatud nii, et nendest ei nähtu täppiskülviku olemasolu ning

puudub kinnitus täppiskülviku olemasolu kohta, kuid sellele vaatamata on JooLog OÜ

pakkumine tunnistatud vastavaks.

8. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.

8.1. Põhjendamatud on etteheited hankedokumentide ebaselguse ja vastuolulisuse kohta ning

need väited on esitatud hilinenult. Hankedokumentide (HD) p 13.1 näeb ette huvitatud isiku

võimaluse esitada küsimus või taotlus täiendava teabe või selgituste saamiseks kirjalikult e-

RHR kaudu. HD p 13.2 näeb ette hankija kohustuse vastata küsimustele 3 tööpäeva jooksul e-

RHR teabevahetuse lehele. Kaebaja ei ole hankemenetluse käigus küsimusi esitanud ega

kasutanud ka võimalust hankedokumente vaidlustada.

8.2. Vormil 5 on sulgudes tõepoolest märkus „andmed esitatud pakkumuse esitamise ajal

teadaoleva täpsusega“, kuid mõistlik isik ei saa tõlgendada seda märkust viisil, et andmed

tehnika kohta võiks jätta üldse esitamata, sest sel juhul võib pakkuja jääda kvalifitseerimata.

Märkus vormil 5 on tingitud kehtivast õiguspraktikast, mille kohaselt ei pea tehnika pakkuja

omandis või kasutuses olema juba pakkumuse esitamisel, vaid võib olla pakkuja omandis või

kasutuses alles hankelepingu täitmisega alustamise hetkel (antud juhul 01.07.2016). Pakkuja ei

pruugi veel teada tehnika registreerimisnumbrit või muud tähist (VIN-koodi), kuid peab

teadma muid tehnikat iseloomustavaid andmeid. Andmedi esitamata ei ole pakkujat võimalik

kvalifitseerida, kuna hankijal pole võimalik veenduda tehnika vastavuses kvalifitseerimise

tingimustele.

8.3. Kaebaja märkis oma pakkumuses tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise

tingimusele vastavuse tõendamiseks kaks tehnikakomplekti. Kaebuse esitaja täidetud vormil 5

on teisena esitatud tehnikakomplekt: KR85-35; Donaren 280 (KR85-35 on veduktraktor;

Donaren 280 on ketasader. Lisaks esitas kaebaja selle komplekti kohta Källhults Enterprenad

AB-ga 21.12.2012 sõlmitud müügilepingu. Nendest dokumentidest ei nähtu, et komplekti

kuuluks ka täppiskülvik ning ei ole võimalik kindlaks teha komplekti kuuluvate veduktraktori

ja ketasadra vastavust kvalifitseerimise tingimustes kehtestatud tehnilistele nõuetele.

Müügilepingu tõlge ei vasta originaalile – rootsikeelse originaali järgi ei ole müügilepingu

esemeks „tarvikud“, kuid isegi selle sõna esinemine ei tõendaks, et tarvikute hulgas on

täppiskülvik.

8.4. Kaebajal ei saanud olla mingeid mõistlikke takistusi hankija poolt nõutud kõikide andmete

esitamiseks vormil 5. Võimalus jätta andmeid osaliselt esitamata, on üksnes nendel pakkujatel,

kes tuginevad sellele, et tehnikakomplekt on nende kasutuses alles 01.07.2016 (st päeval, mil

algab hankelepingu täitmine). Isegi kui kaebuse esitaja ei teadnud täppiskülviku marki, siis

oleks tulnud näidata täppiskülviku olemasolu ka teisena esitatud tehnikakomplekti koosseisus.

3-16-782

5(10)

Kui esimese tehnikakomplekti puhul on kaebuse esitaja vormil 5 eraldi välja toonud

veduktraktori,

ketasadra

ja

täppiskülviku

margid/mudelid,

samuti

nende

registri

numbrid/tehasetähised, siis teise tehnikakomplekti puhul on välja toodud ainult veduktraktori

ja ketasadra margid/mudelid. Vastustaja ei saanud kuidagi eeldada, et teine komplekt sisaldaks

täppiskülvikut.

8.5.

Kuna

täppiskülvik

oli

tehnikakomplektist

puudu,

ei

pidanud

vastustaja

menetlusökonoomiast tulenevalt põhjendatuks asuda tuvastama veduktraktori ja ketasadra

vastavust kvalifitseerimise tingimustes kehtestatud tehnilistele nõuetele.

8.6. Vastustaja ei pidanud pöörduma kaebuse esitaja poole täiendava informatsiooni või

dokumentide saamiseks. Tegemist oli lihtsustatud menetlusega (RHS § 19 järgi), mille puhul

ei kohaldu RHS § 39 lg 4. Hankemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest tulenevalt

ei pea hankija omal initsiatiivil lisatõendeid otsima. Isegi kui RHS § 39 lg 4 kohalduks, nähtub

kaebuse esitaja poolt esitatud dokumentidest, et esimene tehnikakomplekt sisaldab

täppiskülvikut ja teine tehnikakomplekt mitte, mistõttu vajadus järelepärimiseks puudus.

Tegemist on hankija õiguse, mitte kohustusega.

8.7. JooLog OÜ ja vastustaja vahel olid riigihanke „Maapinna mehhaniseeritud

ettevalmistamine metsauuenduseks ja mehhaniseeritud metsakülv 2011-2015“ tulemusena

sõlmitud töövõtulepingud, mille alusel osutas JooLog OÜ vastustajale aastatel 2011-2015 Kirde

ja Edela regioonides teenuseid, mille teostamiseks kasutatakse ka täppiskülvikut. Seega oli

vastustajale teada, et JooLog OÜ omab kaht nõutavat tehnikakomplekti (sh täppiskülvikuid) ja

vastab vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele. Kaebaja puhul ei ole vajaliku tehnika

olemasolu varasemast teada.

9. Kolmas isik OÜ Castorwood ei pea kaebust põhjendatuks ning on seisukohal, et hankija on

õiguspäraselt jätnud kaebaja kvalifitseerimata, kuna kaebaja ei ole esitanud teise

tehnikakomplekti osas andmeid täppiskülviku olemasolu kohta. Kolmas isik nõustub VAKO

otsuses esitatud seisukohaga, et täppiskülviku olemasolu ei nähtu ka kaebaja poolt pakkumuses

esitatud lepingust. OÜ Castorwood palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud täies

ulatuses kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Hankija korraldas riigihanke lihtsustatud korras tellitava teenuse ostmiseks „Maapinna

ettevalmistamine ketasadraga ja metsapuu seemnete külvamine 2016-2021“ (viitenumber

170977). RHS § 19 lg 1 sätestab, et hankija ei ole kohustatud korraldama hankemenetlust

teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50 protsenti

moodustavad CPV määruse VII lisas nimetatud teenused. Vaidlust ei ole valitud menetluse

õiguspärasuses. RHS § 19 lg 3 sätestab, et hankija järgib lihtsustatud korras tellitavate teenuste

tellimisel RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid ning sõlmib hankelepingu

§-s 5 sätestatud juhtudel kirjalikus vormis.

11. Asjas on vaidlus kaebaja kvalifitseerimata jätmise õiguspärasuse üle. Pooled on erineval

seisukohal selles, kas hankedokumendid olid piisavalt selged ja ühemõttelised, kas kaebaja

pakkumuses esitatud andmed olid küllaldased ja kas hankija pidanuks pakkujalt täiendavaid

andmeid küsima.

12. RMK otsustas korraldada hanke, kuigi sellist kohustust tal ei olnud. Hankija on kehtestanud

olulised riigihanke tingimused HD-s ning HD lisades. Sellisel juhul on hankija kohustatud

3-16-782

6(10)

järgima riigihankemenetluse üldisi põhimõtteid ning arvestama vajadusega tagada läbipaistvus,

kontrollitavus ja pakkujate võrdne kohtlemine.

13. Hankija on kehtestanud pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks

kvalifitseerimise tingimuse (tl 24–25), mis esitab nõuded pakkujal hankelepingu täitmiseks

vajaliku tehnika olemasolu kohta järgmises sõnastuses:

„Iga pakutava mahu kohta (700 hektarit/aastas ja maksimaalselt 150 ha/kuus) peab pakkuja

kinnitama, et omab või liisinglepingu alusel kasutab hiljemalt 1. juuliks 2016 vähemalt 1 (ühte)

tehnikakomplekti teenuse osutamiseks, mis ei ole hõivatud teiste RMKga sõlmitud lepingutega.

Tehnikakomplekti kuulub:

1) minimaalset kolme vedava sillaga ning vähemalt ühe komplekti roomikutega veduktraktor;

2) kahekettaline hüdraulilise ajamiga ketasader. Ketta diameeter peab olema vähemalt 1

meeter, koos hammastega. Ketasadral peab olema võimalik reguleerida vao sügavust ketta

kaldenurkade muutmise teel;

3) täppiskülvik.“

Samas on sätestatud nõue: „Pakkuja esitab andmed tehnika kohta ja kinnituse vastaval vormil

(Lisa 3, vorm 5) ning samuti tõendusdokumendid selle kohta, et pakkumuses näidatud tehnika

on nõutud ajal pakkuja omandis või kasutuses liisinglepingu alusel.“

Esitatud on ka järgmine selgitus: „Pakkumuse esitamisel rohkem kui ühele hankelepingu

mahule ja/või ühes või mitmes hankeosas esitatavad nõuded summeeritakse. Juhul, kui pakkuja

tehnikakomplektide arv ei vasta tema poolt pakutud soovitava suurima võimaliku hankelepingu

mahu kohta esitatud vastavate nõuete summale, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kogu

pakutud hankelepingu mahu suhtes ja kõikides hankeosades.“

14. Menzi Muck Eesti OÜ esitas oma pakkumuses vormil 5 andmed kahe tehnikaühiku

(komplekti) kohta (tl 9).

Vormil 5 esimesena märgitud esimese tehnikaühiku (Valmet 830.3-8; Bracke T21A; S35)

kvalifitseerimise tingimusele vastavuse üle vaidlus puudub.

Kaebaja on vormil 5 esitanud teise tehnikaühiku kohta järgmised andmed: mark ja mudel,

täismass - KR 85-35; Donaren 280; reg nr või muu tähis - 1112005; masina omanik - Menzi

Muck Eesti OÜ.

Hankija selgitab VAKO-le ja kohtule (tl 22; juurdepääsupiiranguga toimik, tl 112 pöördel)

esimese tehnikaühiku puhul, et Valmet 830.3-8 on veduktraktor; Bracke T21A on ketasader;

SR3 on täppiskülvik Bracke SR3. Teise tehnikaühiku kohta annab hankija selgituse, et KR85-

35 onveduktraktor; Donaren 280 on ketasader.

Kohus nõustub VAKO ja vastustaja seisukohtadega, et vormil 5 esitatust ei ole võimalik

täppiskülviku olemasolu teise tehnikaühiku puhul välja lugeda.

15. Menzi Muck Eesti OÜ esitas pakkumuse dokumentides teise tehnikaühiku kohta

21.12.2012. a Källhults Enterprenad AB-ga sõlmitud müügilepingu (rootsi keeles) ning

vaidlustusmenetluses selle tõlke eesti keelde. Kaebaja väitel kuulub täppiskülvik pakkumuses

esitatud seadmete juurde tarvikuna ning kaebaja hinnangul nähtub see esitatud lepingust.

VAKO, olles võrrelnud rootsikeelset lepingut ja selle tõlget eesti keelde, asus seisukohale, et

täppiskülviku olemasolu ei nähtu ka Menzi Muck Eesti OÜ poolt pakkumuses esitatud

3-16-782

7(10)

lepingust,. Rootsikeelse lepingu (tl 13) tekst „KR-8535-1112005 Donare 280 + Tillhörande

reservdelslager“, on tõlgitud eesti keelde järgmiselt (tl 14): „KR 8535-1112005 Donare 280 +

juurdekuuluvate tarvikute ja varuosadega“. Tegemist on vabas vormis tõlkega, tõlkija nime ega

kvalifikatsiooni sellelt ei selgu.

VAKO otsuse kohaselt on kaebaja esitatud tõlkes eesti keelde lepingu objekti laiendatud sõnaga

„tarvikutega“, mis lepingu rootsikeelses tekstis puudub ning lepingus on juttu üksnes KR 8535-

1112005 Donare 280 juurde kuuluvatest varuosadest, kuid mitte tarvikutest1. Ka veebis

kättesaadava tõlkeprogramm2 annab sõnale „reservdelslager“ vasteks „varuosade varu“. Eesti-

ja rootsikeelse teksti võrdlusest nähtub selgelt, et sõnastuses „Tillhörande reservdelslager“

puudub ilmselgelt selline osa, mida võiks tõlkida kui sõna „ja“.

Kohtu hinnangul on VAKO teinud lepingute erinevates keeltes esitatud tekstidest õige

järelduse. Samuti on VAKO põhjendatult leidnud, et vaidlustaja pakkumusega esitatud

dokumentides pole andmeid selle kohta, et üheks „tarvikuks“ oleks nimelt täppiskülvik või et

täppiskülvik oleks komplekti KR 8535-1112005 Donare 280 osa.

16. Kaebaja selgitab, et jättis täppiskülviku märkimata tuginedes kvalifitseerimistingimustes

osutatud vormil 5 toodud kinnituse teksti osale „[---] (andmed esitatud pakkumuse esitamise

ajal teadaoleva täpsusega)“. Kaebaja selgituste kohaselt lähtus ta teise tehnikaühiku märkimisel

talle teadaolevast tähistusest ning kaebaja ei teadnud täppiskülviku marki, kuid see kuulub

komplekti juurde.

17. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on etteheited HD ebaselguse ja mitmetimõistetavuse

osas esitanud hilinenult. RHS § 117 lg 2 p 7 kohaselt võib esitada vaidlustuse

hankedokumentide peale. Kaebaja seda teinud ei ole, mistõttu tuleb eeldada, et ta on

hankedokumetides esitatuga nõustunud. HD ebaselguse puhuks oli HD p-s 13 (tl 6 p) ette

nähtud võimalus esitada hankijale e-RHR kaudu küsimusi ning hankija kohustus neile e-RHR

teabevahetuse lehel kolme tööpäeva jooksul vastata. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja

oleks sellist võimalust kasutanud (hankega 170977 seotud küsimused ja vastused, tl 41–42)

ning ta ise ka seda ei väida. Viidatud küsimustest ja vastustest ei nähtu, et teistel pakkujatel

oleks selle sõnastuse mõistmisel olnud probleeme. Olles jätnud kasutamata võimalused

väidetava ebaselguse kõrvaldamiseks ebaselgete hankedokumentide vaidlustamiseks ei ole

andmete esitamata jätmine põhjendatud argumendil, kuidas kaebaja mõistis vormil 5 esitatud

sõnastust.

Tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuete all oli selgelt märgitud nõutava tehnikakomplekti

koosseis ja selle ühe elemendina punkti 3 all täppiskülvik (tl 25). Nagu vastustaja eeltoodud

selgitustest nähtub, oli kaebaja märkinud vormil 5 teise tehnikakomplekti puhul andmed

veduktraktori ja ketasadra kohta, mida nõuti vastavalt punktides 1 ja 2. Jättes kasutamata

võimaluse HD teksti põhjal tekkinud küsimustes täpsustusi küsida, võttis pakkuja endale riski,

et andmete ebapiisavuse või ebatäpsuse puhul ei pruugi ta kvalifitseerituks osutuda.

Tsiteeritud tekst vormilt 5 ei saanud luua pakkujale arusaama, et ta ei peaks tõendama tehnilise

ja kutsealase pädevuse nõuete all nõutud tehnika olemasolu kohta nõutud kuupäeval ning et ta

ei peaks seda tegema kõigi kolme nõutud elemendi osas. Kohtu hinnangul ei välistanud ka

1 ,Rootsi-Eesti sõnaraamat (SA Nordistica Tartuensia 2004): „tillhörande“-„juurdekuuluv“; „reservdelslager“ -

„varuosade ladu“.

2 https://www.google.ee/#q=translate

3-16-782

8(10)

vormi 5 sõnastus seda, et täppiskülviku olemasolul, kuid selle marki ja mudelit täpselt teadmata,

saanuks infot külviku olemasolu kohta vormil 5 tabelis siiski kajastada. Ka vormi 5 ülesehitus

ei oleks takistanud sellise teabe esitamist (tl 26).

Asjaolu, et kaebaja on esimese tehnikaühiku kohta toonud nõuetekohaselt välja kõigi kolme

seadme osas, näitab, et ta mõistis vajadust kvalifitseerumise tingimuste täitmiseks esitada teave

nende kõigi kohta.

18. Vaidlus on selle üle, kas Menzi Muck Eesti OÜ pakkumuses teise tehnikaühiku kohta

esitatud andmete ebapiisavaks osutumisel pidanuks hankija küsima pakkujalt täiendavat teavet.

RHS § 39 lg 4 sätestab, et hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni

tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või

dokumentide esitamist. Vastustaja on seisukohal, et see säte ei kohaldu lihtsustatud korras

teenuse tellimisel (RHS § 19 lg 1). Kohus nõustub vastustaja ja VAKO seisukohaga, et hankijal

puudus kohutus täiendavate seisukohtade küsimiseks. Esmalt võimaldab RHS § 39 lg 4

hankijale kaalumisruumi ning teisalt ei ole selle normi kohaldamise kohustust, kuna hankija

lähtus teenuste tellimisel RHS §-st 19.

Riigikohus on viidatud otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-13 (p 17) leidnud, et pakkuja ise peab

tegema kõik selleks, et ükski nõutud dokument pakkumuse komplekteerimisel ei ununeks, et

formularide täitmisel ei jääks ükski lahter täitmata, et andmed ei oleks vastuolulised jne. Samas

leidis Riigikohus, et ehkki riigihankes osaleda soovivalt ettevõtjalt on kohane nõuda

kõrgendatud hoolikust, ei ole eriti mahukate andmete ja nõutavate dokumentide suure hulga

puhul võimalik inimlikke eksimusi täielikult välistada.. Pakkuja kvalifitseerimata jätmise

imperatiivne kohustus pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne.

Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist mahukate ega keerukate pakkumuse

dokumentidega ega detailirohkete andmetega, mille puhul pidanuks hankijal tekkima kahtlus,

et pakkuja on ekslikult andmed märkimata jätnud. Tegemist ei olnud pelgalt tehniilise või

vormilise eksimusega, vaid sisulise mittevastavusega kvalifitseerumise tingimustele.

19. Kaebaja väidab tema ebavõrdset kohtlemist võrreldes samuti pakkumuse esitanud JooLog

OÜ-ga. Kaebaja märgib, et talle teadaolevalt pole ka JooLog OÜ oma pakkumuses esitanud

andmeid täppiskülviku kohta, kuid on ometigi kvalifitseeritud. Vastustaja on pakkujate erinevat

kohtlemist selgitanud asjaoluga, et JooLog OÜ on varasemalt 2011–2015 täitnud hankijaga

sõlmitud lepinguid ja osutanud teenuseid, mis eeldas ka täppiskülviku olemasolu. Erinevalt

kaebajast oli vastustaja sõnul talle teada JooLog OÜ kahe tehnikakomplekti olemasolu, mis

sisaldas ka täppiskülvikuid.

Kohus nõustub, et vastustajal ei olnud kohustust lisaks JooLog OÜ pakkumuses vormil 5

(juurdepääsupiiranguga toimik tl 75) esitatule täpsustusi küsida. Kuna hankijal on selles osas

kaalumisruum ja juhul kui ta oli nõutava tehnika olemasolus veendunud, puudus täiendava

teabe küsimiseks vajadus.

Viidatud Riigikohtu otsuse p-s 18 on leitud, et pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

põhimõtteid ei riku see, kui sarnased dokumendid või andmed esitamata jätnud pakkujatele

antakse puuduste kõrvaldamiseks ühetaoline võimalus.

20. Praegusel juhul ei loonud hankija ebavõrdset olukorda sellega, et oleks pakkujatele andnud

erineva võimaluse oma pakkumusi täpsustada. Vastustaja käitumist kaebaja ja JooLog OÜ

3-16-782

9(10)

kohtlemisel ei saa pidada erapoolikuks põhjusel, et vastustaja lähtus ka andmetest, mis olid talle

teada varasemtest lepingutest, mille üheks osapooleks ta ise oli. Vastustaja on esitanud JooLog

OÜ-ga sõlmitud lepingus, millest nähtuvalt osutas viimane RMK—le teenust, mis eeldas

täppiskülviku olemasolu (tl 43–48p). Lepingu täitmine täppiskülvikut kasutades nähtus

lepingute p-st 2.3 ja lepingute p 12.3. kohaselt oli töövõtjal kohustus teha töö oma tehniliste

vahenditega.

Kohtule esitatud JooLog OÜ pakkumuse dokumentides kinnitas JooLog OÜ, et on viimase

kolme

aasta

jooksul

täitnud

kõik

hankijaga

sõlmitud

lepingud

nõuetekohaselt

(juurdepääsupiiranguga toimik, tl 71). Kaebajal selline varasem lepinguline suhe hankijaga

puudus, mida ta on kinnitanud ka pakkumuse vormil 3 (juurdepääsupiiranguga toimik, tl 53).

21. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et VAKO otsus vaidlustuse lahendamisel on

õiguspärane ning puudub alus RMK 01.03.2016 käskkirja nr 1-47.1003/5 punkti 2

tühistamiseks. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

22. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema

enda kanda.

23. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude

väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid.

Kirjalikus

menetluses

esitatakse

menetluskulude

nimekiri

ja

kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude

nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kolmandad isikud ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad ka nende

võimalikud menetluskulud nende kanda.

24. Vastustaja on kasutanud menetluses vandeadvokaadi osutatud õigusabi ning on esitanud

taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, menetluskulude nimekirja ja tõendid kulude

kandmise kohta tl 140–146). Taotlusest nähtuvalt taotleb vastustaja nii vaidlustusmenetluses

kui ka halduskohtumenetluses kantud kulude väljamõistmist kaebajalt, arvestamata seejuures

käibemaksu.

24.1. HKMS §-des 101–103 on ammendavalt sätestatud menetluskuludena mõistetavad kulud

halduskohtumenetluses ja kohtueelse vaidlustusmenetluse kulud nende hulka ei kuulu. Ka

senise

kohtupraktika

kohaselt

ei

ole

vaidemenetluses

ega

ka

kohustuslikus

vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulusid võimalik vastustajalt HKMS regulatsiooni alusel

välja mõista (Riigikohtu 13.01.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-65-15, p 12) ning

eriregulatsioon selleks puudub. Seega tuleb jätta rahuldamata vastustaja taotlus

vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmiseks.

24.2. Vastustaja taotleb kohtumenetluse kulude väljamõistmist õigusabi osutamise eest 5 tunni

ja 45 minuti osas. Esindaja tunnitasu on 120 eurot.

Kohus peab haldusasja sisu ja menetluse käiku ning asjas esitatud menetlusdokumentide mahtu

arvestades eeltoodud ajakulu põhjendatuks ning esindaja tunnitasu õigusabiteenuse kujunenud

turuhindu arvestades mõistlikuks.

3-16-782

10(10)

24.3. Senine kohtupraktika on pidanud haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmist

erandlikuks.

Halduskohtumenetluses

kantud

haldusvälise

õigusabi

teenuse

kulude

väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase

põhitegevuse raamidest väljuv (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. novembri 2010. otsus asjas

nr 3-3-1-63-10, p 32 ja seal viidatud kohtupraktika; 07.10.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-11-

15, p 32).

24.4. RMK hankijana on haldusorganiks HKMS § 15 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1

tähenduses. Kohtupraktikas on menetluskulusid välja mõistetud selliste hankijate kasuks, kelle

igapäevane tegevus ei ole avaliku võimu teostamine ja sellega seonduv kohtuvaidlustes

osalemine (nt Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2012 otsus haldusasjas nr 3-12-775,

menetluskulude väljamõistmine SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks). RMK põhimääruse § 1

kohaselt on RMK Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus, kelle

tegevusalad on loetletud §-s 9 ning õigused ja kohustused on sätestatud põhimääruse §-s 10, sh

õigus sõlmida riigi nimel RMK tegevuseks vajalikke lepinguid. RMK struktuuris on loodud

eraldi riigihangete osakond ja õigusosakond (https://www.rmk.ee/organisatsioon/struktuur-ja-

tootajad). Seega on kohtu hinnangul RMK-l olema võimekus oma põhitegevusvaldkonna

riigihangetega seotud esindamiseks halduskohtumenetluses ja kulutused välisele õigusabile ei

ole põhjendatud. Seega tuleb jätta rahuldamata ka taotlus kohtumenetluse kulude

väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe