1-16-3523/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 02. juuni 2016 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-16-3523 (kohtueelses menetluses nr 16284000121) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Ene Uljanova Süüdistatav

S.N (isikukood XXX; elukoht xxxxx x

x ; omab xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada

(KarS)

S.N süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 28.-29.03.2016, s.o 2 kuud; KarS §

(kaks) päeva mõistetud

karistusaja hulka ja lugeda S.N kandmata karistuseks vangistus 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § alusel määrata,

74 lg 1 ja 3 et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata S.N-ile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust iis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva

5 (v ei pöörata täitmisele, kui S.N ühe aastase ei pane katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata S.N-ile 75 lg-s katseajaks

KarS § 75 lg umiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitada alkoholi, 2) 2 alusel käit

osaleda sotsiaalprogrammis

; määrata S.N-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks

elukohaks xxxxx x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx S.N-ile ; tühistada tõkendina kohal

datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses

kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista S.N-ilt 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi sundraha

tasu eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli) eurot riigi 48 (nelikümmend kaheksa)

kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 697 (kuussada üheksakümmend seitse) eurot tasumisele ositi aasta jooksul 16. juulikuust igakuise menetluskulu järgmiselt: 1) alates 20 a

osa rot 09 senti 58 (viiskümmend kaheksa) eu tasumine, kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) -

tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise

2

graafikujärgse võlgnevuse korr lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele al, tervikuna. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud a - lustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS § – 392 järgi -de 383 ; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad

kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad

kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt S.N mootorsõiduki juhtimise

on toime pannud kuriteona

joobeseisundis selles, et tema juhtis tahtlikult 28.03.2016 kella KarS § 424 järgi, mis seisnes 19.43 paiku Viljandi mk Viljandi vallas Viljandi-Heimtali tee 5.kilomeetril sõiduautot Renault

Laguna registreerimismärgiga joobeseisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris XXX XXX

väljahingatavas õhus oli 1,13 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10, lugeda lõplikuks tulemiks 1,03 mg/l. S.N rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht

ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes

olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud. Vastavalt KarS § 68

lg.1 eelvangistuses viibitud aeg 28.03.- S.N-i 29.03.2016 s.o.2 päev arvata karistusaja

hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg.1, 3 alusel karistust mitte pöörata täitmisele, kui S.N ei pane ühe aastase katseaja kestel toime uut

k -des 1- uritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 74 lg.1 ja § 75 lg.1 p. 6 sätestatud kontrollnõuded:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vastavalt KarS § 75 lg.2 p.2, 8 määrata S.N-ile käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada

alkoholi, osalema sotsiaalprogrammis.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § võib süüdistatava -s 239, mille kohaselt kohus ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel

lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis , vastavuses õiguslike kvalifikat eseme asjaolud selged - siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. 4.1.1. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega on

kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendat KrMS § 43 lg 2, 3 k ud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt aitsja nimetab

uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole

endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra

ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra

kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on

kinnitatud stava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja

(edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord kord ja . tasumäärad 4.1.2 ueelsel uurimisel .1. Riigi õigusabi koht Süüdistatava aitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele S.N-i k kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

4

4.1.3. Muu menetluskulu

KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 4 eurot. – 4.2. Menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s

arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale S.N sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot. 4.3. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud kohaselt s süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid - . KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks

süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal o menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. S.N S.N on kahtlustatavana kinni peetud 28.-29.03.2016, seega on viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel juures ühele vangistus karistusaja hulka, kus eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik