1-16-2404/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2.juuni 2016.a, Tallinn Kriminaalasja number 1- -2404 16 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Meelika Aava Kesküla , Ivi

Kriminaalasi G.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Apelleeritud kohtuotsus Har

ju Maakohtu 23.märtsi 2016.a otsus Apellatsiooni esitaja SüüdistatavG.D Süüdistatav Kaitsja Prokurör G.D (ankeetandmed maakohtu otsuses) Adv. Merike Allikmäe Kristina Kivi RESOLUTSIOON

SüüdistatavaG.D

apellatsioon Harju Maakohtu 23.märtsi 2016.a – jätta otsusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi

vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule

15 päeva

jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju M tunnistada G.D aakohus otsustas 23.märtsi 2016.a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud. -

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 kuud ja 20 päeva.

2

KrMS § 130 lg 4 1 alusel valida tõkendiks G.D vahistamine kuni - kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võtta G.D vahi

alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 21.03.2016.a.

Süüdistatava apellatsioon on dateeritud 7.04.2016 kuupäevaga. Apellatsioon oli Harju

M -s. Apellatsioonimenetluses aakohtu poolt samal kuupäeval registreeritud ka KIS

registreeritu apellatsioon 12.05.16. 13.05.16 saabus ringkonnakohtusse ka toimik.

Toimiku saabudes selgus, et tegelikult ei ole apellatsioonitähtaeg veel alanud, sest

süüdistatavale ei ole kätte antud venekeelset kohtuotsuse tõlget. Tõlge registreeriti harju Maakohtu poolt KIS-s 17.05.16 ja samal päeval oli ka see süüdistatavale allkirja

vastu kätte antud. Seega algas apellatsioonitähtaeg 18.mail k.a ja viimane päev

apellatsiooni esitamiseks on 1.06.2016 a. Ringkonnakohus ei saa süüdistatava

apellatsiooni osas seisukohta enne apella

võtta tsioonitähtaja lõppu ja välistades selliselt toimides võimaluse esitatud apellatsiooni täiendada (3-1-1- -

72 15).

APELLATSIOONI SISU:

Süüdistatav vaidlustab maakohtu otsust mõistetud karistuse osas leides, et mõistetud karistus on üleliia range. Ta palub, et kohus piirduks reaalse vangistusega, mis vastab juba ärakantud vangistusmääraga ja asendaks ülejäänud vangistuse ÜKT tundidega. Palub, et kohus ise kujutaks ennast tema olukorras ja mõistaks teda. Loodab kohtu humaansele lähenemisele ja siirusele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb

sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1- -07). Riigikohtu 55 kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud

argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles

esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide

asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1- - 96 09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti

põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis,

kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist

on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist

taotleva apellatsiooni KrMS § 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata 326 lg põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1- - 120 09). Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu

3

lahendites viidatud KrMS § 326 lg le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS - § 326 lg 3.

Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei

vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata

põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistuse nö allesjäänud osa reaalne

ärakandmine.

Riigikohus on karistuse mõistmise osas märkinud, et KarS § st 56 lähtudes peab kohus - pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki

ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Veel on Riigikohus selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate

ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava

karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo nr 3 07). Täiendavalt tuleb -1-1- - 14 karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse

üldpreventsiooni tähenduses. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku

läbivaatamise otstarbekust, leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus vastab ülaltoodud nõuetele täiel määral.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on G.D-le karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega.

Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks G.D karistamist

vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangist es tuleb ka reaalselt ära us

Kohtukolleegium leiab ja vangistuse , et mõistetud karistuse kergendamiseks

asendamiseks ÜKT - puudub alus ning ka apellatsioonis ei ole ga esitatud ühtegi põhjendust ega ka väidet, miks maakohtu poolt mõistetgud lühiajaline vangistus liiga

range apellandile tundub. G.D näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud varasemad karistused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Süüdistatavat on varem korduvalt kohtu poolt

karistatud mise eest. Tal on 7 kehtivat nii kuritegude, kui ka väärtegude toimepane

kriminaalkaristust ja 69 kehtivat karistust väärtegude eest. Kohtukolleegium ei saa

nõustuda karistusõiguslik kohtlemine on olnud seisukohaga, et G.D

ülemäära range. Maakohus on Riigikohtu seisukohtadele tuginedes teinud täiesti

põhjendatud järeldusi selles, et isikut, kes süstemaatiliselt paneb toime samalaadseid

kuritegusid ja kellele ei ole varasemad vangistusmäärad avaldanud mingit toimet õiguskuulekaks käitumiseks, tuleb karistada pikema vangistusmääraga, kui seda oli eelmine karistus. Süüdistatav ei vaidlusta ka mõistetud karistusmäära vaid ainult selle reaalselt ärakandmist ja soovib ÜKT –ga asendamist. Puudub igasugune põhjendatud alus mõista isikule, kes vabaneb vanglast mõistetud karistuse ärakandmiselt ja samal päeval, loetud tundide möödumisel läheb ja varastab jälle, eelmisest karistusest

kergem karistus. Ka on G.D juba tõestanud, et ta ei ole sobilik isik kriminaalhooldusele. Aasta tagasi asendati temale mõistetud vangistus ÜKT-ga, kuid

hiljem oli kohus sunnitud ikkagi kohtuotsuse täitmisele pöörama. Veel märgib

kohtukolleegium, et tegelikult on G.D karistusõiguslik kohtlemine olnud

pigem leebe kui ülemäära range. Korduvalt kuritegusid toime pannud isikute

4

karistustundlikkus gem raskema on enamasti väga väike, mistõttu on põhjendatud pi karistuse mõistmine ja G.D on oma käitumisega tõestanud ka seda, et

tema varguste süstemaatilisuse saab katkestada vaid tema pikemajalisem vanglas viibimine.

G.D-le vaiudlustatud kohtuotsusega mõistetud karistus saab kantuks juba enne käesoleva määruse jõustumist.

Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks arutada apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil.

Neil asjaoludel -st 326 lg 3 ja lähtuvalt KrMS § leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

/