1-16-3555/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjuuni 2016 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-16-3555 (kohtueelses menetluses nr 16284000115) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Ene Uljanova Süüdistatav xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi
Legislator headnote
AI generated1-16-3555/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: 3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja
02. juuni 2016 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-16-3555 (kohtueelses menetluses nr 16284000115) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Ene Uljanova Süüdistatav
M.J
(isikukood XXX; elukoht - xxxxx
xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes
-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada M.J (KarS)
süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud;
68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 26.-28.03.2016, s.o 3 KarS §
(kolm) päeva mõistetud
karistusaja hulka ja lugeda M.J kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud
73 lg 1 ja 3
27 (kakskümmend seitse) päeva; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata M.J-ile katseaeg
1 (üks) ning mõistetu
3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend aasta 6 (kuus) kuud d vangistust
seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui ühe aasta kuue kuu pikkuse M.J ei pane
katseaja kestel M.J-ile datud tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada tõkendina kohal elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:
2.1 välja mõista
645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi M.J-ilt sundraha tasu eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli) eurot riigi kasuks;
24 (kakskümmend neli)
määrata kriminaalmenetluse kulud kuussada seitsekümmend kolm)
673 ( eurot tasumisele ositi kaheksa kuu jooksul 16. juulikuust igakuise menetluskulu osa järgmiselt: 1) alates 20 a
84 (kaheksa neli) eurot 13 senti tasumine, kuni me kümmend netluskulude täieliku tasumiseni;
2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt - kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes graafikujärgse tasumise võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks m , enetluskulu tasumisele tervikuna;
2.2 M.J-ile 64,80 eurot (s.h õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu käibemaks) jätta riigi kanda;
Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada:
3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;
3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS §
– 392 järgi -de 383 ;
3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;
3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.
Süüdistus
Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki juhtimise
on M.J toime pannud kuriteona joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis tahtlikult 26.03.2016 kella 21.37 paiku Viljandi mk Viljandi linnas Valuoja pst 223 juures sõiduautot Chrysler Voyager registreerimismärgiga
XXX XXX joobeseisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,02 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10, lugeda lõplikuks tulemiks 0,92 mg/l. M.J rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.
Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud. Vastavalt KarS § 68 lg.1 eelvangistuses viibitud aeg 26.03.- aja M.J ’i 28.03.2016 s.o.3 päev arvata karistus
hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg
1, 3 alusel
karistust mitte pöörata täitmisele, kui ei pane ühe aasta kuue kuu pikkuse katseaja M.J kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
3. ringud kokkuleppemenetluses Kohtu õiguslikud motivee
3.1.
Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava -s 239, mille kohaselt k ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp
süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - mustes
kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile krimina -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja altoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2. P
õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175.
4.1.1. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot.
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.2
. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse p- (RÕS) § 4 lg 3 le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS §
21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud
ulatus ja kord (edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord kord ja . tasumäärad 4.1.2
.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele M.J-i kaitsja kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 88,80 eurot.
4.1.3. Muu menetluskulu
KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 4 eurot. –
4.2. Menetluskulud kokku
Kriminaalmenetluses on s M.J arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 88,80 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot.
4.3. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS
§ 189 lg 2).
KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetlusk kohaselt s ulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § sätestatud erandeid -s 182 .
KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus väljamõistetavaks
M.J-ilt
menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 24 eurot (s.h käibemaks) õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu . M.J-ile 64,80 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused õigusabi , millised lisanduvad sisulise le osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.
KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seis - undit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad
KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku o kaheksa kuu lukorda määrata tal menetluskulude tasumine jooksul, igakuiste võrdsete osade
kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb M.J-ilt naalmenetluse kuluna sundraha 645 eurot, riigi riigi kasuks välja mõista krimi õigusabi tasu 24 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot.
5.
Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. M.J on kahtlustatavana kinni peetud 26.-28.03.2016, seega on M.J viibinud e - el vangistuses . KarS
3 päeva § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint
Kohtunik