3-15-1780/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

02.06.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-1780

Haldusasi

Rene Vainiku kaebus Viru Vangla 17.04.2015. a

käskkirja nr 6.-3/485-D ja 12.06.2015. a vaideotsuse

nr 612/92-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12.11.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rene Vainiku apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Rene Vainik

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Rene Vainiku apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

12.11.2015. a otsus muutmata.

2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 02.06.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 17.04.2015. a käskkirjaga nr 6.-3/485 (tl 17-19) tunnistati kinnipeetav Rene

Vainik süüdi Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 sätestatud nõude süülises rikkumises ning

karistati teda noomitusega. Käskkirja kohaselt juhtus 17.03.2015 kinnipeetava R. Vainiku ja

pesumaja administraatori vahel intsident, kus R. Vainik käitus ebaviisakalt. Ebaviisakas

käitumine seisnes selles, et kinnipeetav lõi pesukotte jalaga ja vehkis pesumaja

administraatoriga vesteldes kätega, millest võib järeldada, et ta oli negatiivselt meelestatud.

Kinnipeetava poolt jalaga pesukottide löömist ja kätega vehkimist saab käskkirja kohaselt

pidada ebaviisakaks käitumiseks, kuna selline käitumine ei ole osa tööprotsessist. Viru Vangla

kodukorra p 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud ebaviisakalt käituda.

2. R. Vainik esitas 15.05.2015 vanglale vaide (tl 20) Viru Vangla 17.04.2015. a käskkirja

nr 6-3/485 tühistamiseks.

3. Viru Vangla 12.06.2015. a vaideotsusega nr 6-12/92-2 (tl 24-24p) jäeti kinnipeetav

R. Vainiku 15.05.2015. a vaie täies ulatuses rahuldamata.

4. R. Vainik esitas 03.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vangla

17.04.2015. a käskkiri ja 12.06.2015. a vaideotsus tühistada.

Kaebaja leiab, et vangla on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna on jätnud tunnistajana üle

kuulamata kaaskinnipeetava, kes viibis pesumaja administraatori ja kaebaja juures

vaidlusaluse intsidendi ajal ning seega on vangla rikkunud justiitsministri 30.11.2000. a

määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 97 lg 2 p-i 6 ja § 98 p-i 1

sätteid ning haldusmenetluse seaduse (HMS) §-i 6. Kaebaja on seisukohal, et vanglal oli

tulenevalt HMS §st 6 kohustus kaaskinnipeetav üle kuulata ning seda ei muuda asjaolu, et

kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus kaaskinnipeetava ülekuulamist taotlenud.

Kaebaja arvates ei ole distsiplinaarmenetlus läbi viidud erapooletult, sest talle ei antud

võimalust esitada kirjalikke märkusi protokolli kohta. Vastustaja väide, et valveruumis käidi

vaatamas, kas kaebaja on vastuväiteid esitanud, ei ole kaebaja arvates usutav ning tegemist on

otsitud põhjustega. Samuti ei vasta kaebaja väitel tõele vangla väide, et kaebaja ei andnud

märkusi menetlejale üle, kui talle käskkirja tutvustati. Kaebaja soovis neid üle anda, aga neid

ei võetud vastu põhjusel, et käskkiri oli juba antud. Kuna ka vaidemenetluses kaebaja esitatud

märkustega ei tutvutud, siis esitas kaebaja need halduskohtule kaebuse lisana. Kaebaja arvates

on vaideotsuses asjakohatu väide, et kaebaja asub K-3 eluosakonnas teisel korrusel ja tema

kontaktisik asub K-5 eluosakonnas kolmandal korrusel. Inspektor-kontaktisik on ise

kinnitanud, et ta käis korduvalt teise korruse valveruumis. Kaebaja on lisaks ka seisukohal, et

distsiplinaarmenetlust ei viidud läbi tähtaegselt ning seetõttu oli distsiplinaarsüütegu karistuse

määramise hetkeks aegunud. Kaebaja väidetav rikkumine leidis aset 17.03.2015 ning seega

oleks tulenevalt kohtupraktikast saanud karistuse määramise viimaseks päevaks olla

16.04.2015, aga mitte 17.04.2015.

5. Tartu Halduskohus jättis 12.11.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

leidis, kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane.

Halduskohus märkis, et kohtule esitatud AS Eesti Vanglatööstuse (AS EVT) Viru osakonna

juhataja 15.04.2015. a kirjalikest ütlustest nähtub, et pesukottide tampimine jalgadega ja

administraatori peale karjumine ei ole üks tööülesannete täitmise viisidest. Samuti märkis

halduskohus, et videosalvestise 16.04.2015. a protokollist tulenevalt lõi kinnipeetav R. Vainik

pesukotte jalaga nii, et need lendasid eemale, edasi lükkas kaebaja pesukotid jalaga ruumi.

Halduskohus nõustus vastustajaga, et distsiplinaarkaristus on määratud seaduses sätestatud

tähtaja piires.

Halduskohus leidis, et distsiplinaarkaristuse määramisel on järgitud kõiki vangistusseaduse

(VangS) § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 4¹ kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus,

kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja

piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud

rikkumisega. Halduskohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et käesolevas asjas on ainult

suulises menetluses võimalik kõikide faktide tuvastamine. Halduskohtu hinnangul ei ole

kaebaja kaebuses ega ka 04.10.2015. a taotluses välja toonud, milliseid konkreetseid

asjaolusid ja fakte on võimalik tuvastada vaid suulises menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas 13.12.2015 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu

Halduskohtu 12.11.2015. a otsuse tühistamiseks ja asjas uue otsuse tegemiseks, millega tema

kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi halduskohtule tagasi selle uueks lahendamiseks.

Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et jääb kõigi asjas esitatud varasemate seisukohtade

juurde ning palub ringkonnakohtul nendega arvestada. Kaebaja märgib, et ta on endiselt

seisukohal, et vastustaja on distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikkunud VSKE § 97 lg 2 p-i

6, § 98 lg-t 1 ja HMS-i § 6. Kuna tunnistaja olemasolu oli vastustajale teada, siis tema üle

kuulatamata jätmine viitab selgelt asjaolule, et vastustaja ei soovinud kõiki asjaolusid välja

selgitada. HMS § 6 kohaselt ei pidanud kaebaja eraldi taotlema tunnistaja ülekuulamist.

Vastustaja on tuginenud vaid pesumaja administraatori ettekandele. Kaebaja on esitanud

dokumendid, mis näitavad, et pesumaja administraatori ütlused on vastuolulised ning tõele

mittevastavad. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti tuginenud

VangS § 31 lg 1 p-le 1, sest see säte antud asjas ei kohaldu. Pesumaja administraator on

kinnitanud, et kaebaja on ka varem samamoodi käitunud. Kaebaja on seisukohal, et kuna

varem ei ole sellise käitumise osas pretensioone esitatud, siis kinnitab see kaebaja väidet, et

mustade pesukottide jalaga lükkamine on tavapärane töökohustuse täitmise viis. Kaebajale on

esitatud ka lisasüüdistus karjumises, mida ei ole distsiplinaarmenetluse käigus kaebajale ette

heidetud. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et distsiplinaarkaristus on määratud seaduses

sätestatud tähtaega rikkudes. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti jätnud kaebaja

taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

7. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 12.11.2015. a otsus muutmata. Vastustaja selgitab, et ei pidanud vajalikuks

tunnistaja ülekuulamist ja ei rikkunud sellega uurimiskohustust. Kaebaja ei ole

distsiplinaarmenetluse ajal esitanud taotlust tunnistaja ülekuulamiseks. Tõendite uurimise ja

kogumise vajaduse üle otsustab siiski menetleja. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et

kaebaja ei teinud distsiplinaarmenetluse protokollile märkusi, kuigi tal oli selleks korduvalt

võimalus. Halduskohtu otsuses olev viide VangS § 31 lg 1 p-le 1 on ebaõige, kuid vastustaja

arvates on tegemist ilmselge ebatäpsusega. Halduskohtu poolt märgitud sõnastusest saab

järeldada, et viidatud on VangS § 63 lg 1 p 1. Vastustaja rõhutab, et kui varem pole kaebaja

ebakohase käitumise suhtes menetlust läbi viidud, siis ei tähenda see seda, et tegemist on

aktsepteeritava käitumisega. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et puudus vajadus

kohtuistungi läbiviimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning Tartu

Halduskohtu 12.11.2015. a otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

Viru Vangla 17.04.2015. a käskkiri nr 6.-3/485 on õiguspärane. Vastuseks

apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Viru Vangla 17.04.2015. a käskkirjaga nr 6.-3/485 karistati kaebajat ebaviisaka käitumise

eest distsiplinaarkorras noomitusega. Käskkirja kohaselt toimus kaebaja ja pesumaja

administraatori vahel intsident, kus kaebaja käitus ebaviisakalt. Viru Vangla direktori

23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 kohaselt on

kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ja kasutada seksuaalselt ahistavaid,

ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid ja žargooni. Tulenevalt

VangS § 63 lg-st 1 võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide

nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi.

10. Kuigi vaidlusalusest käskkirjast ei selgu üheselt, kas intsident toimus 16.03.2015 või

17.03.2015, pani vastustaja poolt apellatsioonimenetluses antud selgituse kohaselt kaebaja

rikkumise toime 16.03.2015. Vastustaja hinnangul on osades tõendites märgitud rikkumise

toimepanemise aeg 17.03.2015 ilmne ebatäpsus, mille võis põhjustada rikkumise kohta

ettekande koostamine 17.03.2015, sest tavaliselt koostatakse ettekanne kinnipeetava

rikkumise kohta rikkumisega samal päeval. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga,

et käskkirjas kohati rikkumise kuupäevana märgitud 17.03.2015 puhul on tegemist ilmse

ebatäpsusega, mis ei saanud mõjutada asja otsustamist. Kaebajat on distsiplinaarmenetluse

algatamisel informeeritud distsipliinirikkumisest ning kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse

käigus eitanud pesukoti jalaga löömist. Vastustaja poolt ringkonnakohtule

apellatsioonimenetluses esitatud turvasalvestiselt on näha, kuidas kinnipeetav 16.03.2015

kinnipeetava ja pesumaja administraatori vahel toimuva vestluse ajal ägestub, vehib kätega ja

lööb pesukotti jalaga nii, et see lendab koos sisuga eemale. Ringkonnakohtu hinnangul on

distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditega kaebaja ebaviisakas käitumine pesumaja

administraatoriga tõendatud ning seega on kaebaja Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumise

toime pannud. Ka Riigikohus on vanglas viisakusreeglite rikkumise eest distsiplinaarkaristuse

määramist võimalikuks pidanud, sest sotsiaalsete käitumisreeglite eiramine võib raskendada

vanglas distsipliini tagamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.04.2015. a otsus asjas

nr 3-3-1-3-15, p 24).

11. Viidetega haldusasjadele nr 3-07-230, 3-06-1415 ja 3-07-84 leiab kaebaja

apellatsioonkaebuses, et distsiplinaarkaristus on määratud seaduses sätestatud tähtaega

rikkudes. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

VangS § 64 lg 4¹ kohaselt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul

arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumisest

teadasaamise päevast arvates. Viidatud säte kehtib alates 01.02.2007. Kaebaja viidatud

lahendites asjades nr 3-07-230, 3-06-1415 ja 3-07-84 on vaidlustatud distsiplinaarkaristuse

määramise käskkirju, mis olid antud enne VangS § 64 lg 4¹ jõustumist, mil vangistusseaduses

ei olnud sätestatud regulatsiooni, millise tähtaja jooksul tuleb distsiplinaarkaristus määrata.

Sellisel juhul kohaldasid kohtud analoogia korras vaidemenetluse regulatsiooni ning leidsid,

et ka distsiplinaarmenetlus tuleks läbi viia 30-päevase tähtaja jooksul. Kuna käesolevas asjas

vaidlustatud käskkiri on antud VangS § 64 lg 4¹ kehtivuse ajal, siis puudub vajadus analoogia

kohaldamiseks vaidemenetluse läbiviimise tähtajaga. Seetõttu ei ole kaebaja poolt viidatud

kohtuasjades esitatud seisukohad distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaja osas käesolevas

asjas asjakohased.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel

päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja

algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg-s 3 on sätestatud, et kui

tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu

vastaval päeval. VangS § 64 lg 4¹ sõnastuse kohaselt tuleb ühekuulist tähtaega

distsiplinaarkaristuse määramiseks hakata arvestama rikkumise teadasaamise päevast arvates.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et vangla sai rikkumisest teada 17.03.2015, mil

pesumaja administraator tegi Viru Vangla direktorile ettekande. Kuna pesumaja administraator

ei ole mitte Viru Vangla, vaid AS-i Eesti Vanglatööstus töötaja, siis ei saa tema poolt

rikkumisest 16.03.2015 teadasaamist omistada koheselt ka vanglale. Samas, kuna AS-i Eesti

Vanglatööstus pesumaja paikneb vangla territooriumil, siis säilib vanglal ka pesumajas töö

tegemise ajaks kinnipeetava üle üldine vangistusalane järelevalvekohustus ning kinnipeetaval

on kohustus järgida vangla kodukorrast tulenevaid nõudeid. Sellest tulenevalt oli Viru Vanglal

õigus karistada kinnipeetavat pesumajas toime pandud distsiplinaarsüüteo eest.

TsÜS § 135 lg 1 ja § 136 lg 3 alusel algas distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja kulgemine

18.03.2015 ning viimane päev distsiplinaarkaristuse määramiseks oli 17.04.2015.

Vaidlustatud käskkiri on koostatud ning kaebajale kätte toimetatud 17.04.2015, seega VangS §

64 lg-s 4¹ sätestatud tähtaega järgides.

12. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et vangla rikkus

distsiplinaarmenetluse läbiviimisel HMS §-st 6 tulenevat uurimiskohustust, kuna ei ole

tunnistajana üle kuulanud vahejuhtumi juures viibinud kaaskinnipeetavat.

VangS § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud

selgitab välja vanglateenistus. VangS § 1¹ lg 1 kohaselt kohaldatakse vangistusseaduses ja

selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades

vangistusseaduse erisusi. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama

menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid

omal algatusel.

Vaidlustatud käskkirja kohaselt on vangla kaebaja ebaviisaka käitumise pesumaja

administraatoriga teinud kindlaks tuginedes AS Eesti Vanglatööstuse pesumaja

administraatori 17.03.2015. a ettekandele, 20.03.2015. a kaebaja poolt antud kirjalikule

selgitusele, AS Eesti Vanglatööstuse pesumaja administraatori ja AS Eesti Vanglatööstuse

juhataja täiendavatele ütlustele ning videosalvestise protokollile. Seetõttu ei ole õige ka

kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et vastustaja on distsiplinaarsüüteo

kindlakstegemisel tuginenud vaid pesumaja administraatori ütlustele.

13. HMS §-st 6 haldusorganile tulenev kohustus selgitada välja menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ei tähenda haldusorgani kohustust koguda kõiki tõendeid, mis võivad

asjas olulise tähendusega asjaolusid tõendada. Kui mingi asjaolu esinemine on haldusorgani

hinnangul juba usaldusväärsete tõenditega tõendatud, siis puudub vajadus sama asjaolu

tõendamiseks veel täiendavalt tõendeid koguda. HMS § 5 lg-st 2 tulenevalt peab tõendite

kogumine olema eesmärgipärane ja efektiivne, kasutades ära võimalikult lihtsaid ja kiireid

kogumismeetmeid. HMS § 3 lg-st 2 tulenevalt peab andmete kogumise viis olema kohane,

vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja

asjas kogunud piisavalt tõendeid, et lugeda HMS §-st 6 tulenev uurimiskohustus täidetuks

ning kaebaja väide kaaskinnipeetava üle kuulamata jätmise kohta ei anna alust

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks.

14. HMS § 38 lg 3 kohaselt on ka menetlusosalisel endal kohustus esitada või teha

haldusorganile teatavaks talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid.

Seda eesmärki teenib lisaks ärakuulamisõiguse tagamisele ka VangS § 64 lg-s 2 sätestatud

haldusorgani kohustus informeerida kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda

süüdistatakse ning kinnipeetava õigus anda selgitusi. Käesolevas asjas on kaebajat

distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitatud (tl 42) ning kaebajal on olnud võimalik

distsiplinaarmenetluses selgitusi anda (tl 40-40p). 18.03.2015. a distsiplinaarmenetluse

algatamise teatises on muuhulgas ka selgitatud, et kaebajal on õigus esitada enda kaitseks

asjaolusid ja tõendeid või taotleda vangla poolt tõendi kogumist.

Eeltoodust tulenevalt on kaebajal olnud võimalik distsiplinaarmenetluses omapoolseid

seisukohti esitada, sh teha haldusorganile teatavaks asjaolud ja tõendid, mis omavad tema

arvates menetluses tähtsust. Kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus kaaskinnipeetava

tunnistajana ülekuulamist taotlenud. Ka kaebusele lisatud distsiplinaarmenetluse protokolli

kohta tehtud märkustes on kinnipeetav taotlenud üksnes videosalvestiste kontrollimist.

Videosalvestisi on vangla asjaolude kindlakstegemisel ka kontrollinud. Kuna kaebaja

distsiplinaarmenetluses kaaskinnipeetava tunnistajana ülekuulamist ei taotlenud ning kohtu

hinnangul ei olnud käesoleva asja asjaolusid arvestades kaebaja poolt taotletud tõendi

kogumine vanglateenistuse enda initsiatiivil vajalik ega proportsionaalne, siis ei ole vastustaja

distsiplinaarmenetluse läbiviimisel uurimiskohustust rikkunud.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna vaidlustatud käskkirja tühistamiseks alust ka kaebaja

väide, et tal ei võimaldatud esitada distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväiteid.

Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et see on kaebajale 17.04.2015 kätte toimetatud

ning sellele on märgitud, et kaebajal on võimalik esitada omapoolseid vastuväiteid ja

arvamusi (tl 39p). Samuti nähtub toimiku materjalidest, et vastustaja oli kaebajale andnud

tähtaja distsiplinaarmenetluse protokolli kohta vastuväidete ja arvamuse esitamiseks ning

kaebaja oli sellest tähtajast teadlik (tl 22). Asjaolud, et kaebaja arvas, et inspektor-kontaktisik

tuleb ise kaebaja juurde vastuväidetele järgi ning vastustaja arvates oleks kaebaja pidanud ise

oma vastuväited valvurite kätte andma, mis viis selleni, et kaebaja vastuväited

distsiplinaarmenetluse protokolli kohta ei jõudnud enne distsiplinaarkaristuse määramise

käskkirja koostamist vastustajani, ei anna veel alust distsiplinaarkaristuse määramise

käskkirja tühistamiseks. Kaebajale oli ärakuulamisõigus distsiplinaarmenetluses tagatud, sest

ta oli distsiplinaarmenetluse algatamisest teadlik ning tal oli võimalik selgitusi anda. Samuti

oli tal võimalik distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväiteid esitada. Asjaolu, et tema

vastuväited ei jõudnud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja koostamise ajaks

vastustajani, ei anna alust käskkirja tühistamiseks, sest toimiku materjalide kohaselt oli

kaebaja teadlik tähtajast, mille vastustaja oli talle vastuväidete esitamiseks andnud ning

kaebaja ei esitanud vastuväiteid kokkulepitud tähtaja jooksul.

16. Kaebaja on apellatsioonkaebuse kohaselt seisukohal, et pesumaja administraatori ütlused

on vastuolulised ning tõele mittevastavad ja palub ringkonnakohtul tutvuda kaebusele lisatud

distsiplinaarmenetluse protokolli kohta tehtud märkustega. Nimetatud dokumendis on kaebaja

osutanud sellele, et tema arvates on pesumaja administraatori ütlused pesu laadimise aja kohta

ekslikud. Ringkonnakohus jätab nimetatud kaebaja väite tähelepanuta, sest pesu laadimise

kohta käivad väited puudutavad töökohustuste täitmist. Kuna distsiplinaarmenetluse

käskkirjaga ei määratud kaebajale karistust mitte töökohustuste täitmata jätmise eest, vaid

ebaviisaka käitumise eest, siis kaebaja need väited ei ole käesolevas asjas asjakohased.

17. Kaebaja on apellatsioonkaebuse kohaselt jätkuvalt seisukohal, et musta pesu kottide

jalaga lükkamine on tavapärane töökohustuste täitmise viis ning kuna varem ei ole kaebajale

pesukottide jalaga lükkamist ette heidetud, siis ei oleks tohtinud talle selle eest karistust

määrata. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja poolt varem pesukottide

jalaga lükkamisele mittereageerimine ei tähenda, et tegemist ei ole rikkumisega. Vastustajal

on distsiplinaarmenetluse algatamisel kaalutlusõigus, mis tähendab, et haldusorganil tuleb igal

konkreetselt juhul otsustada, kas algatada distsiplinaarmenetlus või mitte. Vastustaja poolt

ringkonnakohtule esitatud turvasalvestise videol nähtu põhjal ei olnud antud juhul aga

tegemist üksnes musta pesu koti jalaga lükkamisega, vaid pesukoti löömisega nii, et pesukott

tõusis maast õhku ja lendas koos sisuga eemale. Seda ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada

lihtsalt pesukoti jalaga lükkamiseks ning tavapäraseks töökohustuste täitmise viisiks.

Videolt nähtu põhjal on selgelt aru saada, et pesukoti jalaga löömine oli tingitud sellest, et

kinnipeetav oli vestlusest pesumaja administraatoriga ägestunud. Seepärast ei nõustu

ringkonnakohus kaebaja seisukohaga, et distsiplinaarmenetluse materjalidest ei selgu üheselt,

milles teda süüdistatakse. Distsiplinaarmenetluse algatamise teates on märgitud, et pesumaja

administraatori ettekande kohaselt ei kontrollinud kinnipeetav oma käitumist, käitus

ebaviisakalt ning ei allunud korraldustele. Kuna distsiplinaarmenetluse eesmärk on välja

selgitada distsipliinirikkumise asjaolud (VangS § 64 lg 1), siis ei pea iga

distsiplinaarmenetluse algatamine päädima distsiplinaarkaristuse määramisega.

Distsiplinaarkaristuse saab määrata vaid juhul, kui distsiplinaarmenetluse käigus leiab

tõendamist, et distsipliinirikkumine on toime pandud. Käesoleval juhul on

distsiplinaarmenetlus algatatud ka korraldusele mitteallumise kahtlustuses, kuid

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt kaebajat selle eest karistatud ei ole.

Distsiplinaarmenetluse protokollis leiti, et tõendatud on kaebaja ebaviisakas käitumine

pesumaja administraatoriga. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt on kaebajat

karistatud üksnes ebaviisaka käitumise eest.

18. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väite osas, et halduskohus on faktidega eksinud,

kuna on otsuse punktis 12 märkinud, et tugineb VangS § 31 lg 1 p-le 1, mida

vangistusseaduses ei eksisteeri ning VangS § 31 reguleerib muid küsimusi, märgib

ringkonnakohus, et halduskohtu otsuses tehtud viite puhul VangS § 31 lg 1 p-le 1 on tegemist

ebatäpsusega, mis ei saanud mõjutada asja otsustamist ning seega ei anna see väide alust

halduskohtu otsuse tühistamiseks. Lähtudes halduskohtu poolt otsuses märgitud sõnastusest,

soovis kohus ilmselt viidata VangS § 63 lg 1 p-le 1.

19. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata tema taotluse lahendada

asi suulises menetluses.

HKMS § 131 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu

hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit

korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist

nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui

menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. HKMS § 2 lg 2 kohaselt peab

kohus haldusasja läbi vaatama mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, samas

on HKMS § 2 lg 4 kohaselt kohtul kohustus tagada kõigi asjas oluliste asjaolude

väljaselgitamine omal algatusel. Seega ei jää asja kirjalikus menetluses läbivaatamise korral

menetlusosaliste õigused kaitseta. Eeltoodust tulenevalt ei ole menetlusosalise õigus osaleda

kohtuistungil absoluutne, vaid on piiratud ökonoomse ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega.

Kohtul on asja läbivaatamise vormi valikul kaalutlusõigus. Kui juhtumi asjaolud ja kaebaja

nõuded on selged ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks, võimaldab asja lahendamine

kirjalikus menetluses lahendada asja märksa kiiremini ning väiksemate ressurssidega, mis

omakorda kaalub üles menetlusosalise soovi istungil osalemiseks. Antud vaidluses on

küsimus õigusliku hinnangu andmises Viru Vangla 17.04.2015. a otsuse õiguspärasusele.

Kaebaja esitatud väidete kohaselt on vaidlustatud haldusakt distsiplinaarmenetluse normide

rikkumise tõttu õigusvastane. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas vaidluse all

üksnes õigusküsimused ning järelikult ei olnud halduskohtul kohustust vaadata asi läbi

kohtuistungil, vaid seda võis teha ka kirjalikus menetluses.

20. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

12.11.2015. a otsus muutmata.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi

kanda.

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/