3-16-386/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-386

Haldusasi

Maanteeameti kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

11.02.2016 otsuse nr 15-16/160084 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS CGI Eesti, volitatud esindaja

vandeadvokaat Priit Lätt

Vastustaja (hankija) – Maanteeamet, volitatud esindaja

Andry Palu

Kolmandad isikud

AS Datel, volitatud esindajad vandeadvokaat Taivo

Ruus ja advokaat Sandor Elias

AS Finestmedia, volitatud esindaja vandeadvokaat

Meelis Pirn

OÜ Affecto Estonia; UEC OÜ; OÜ Resta

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.04.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maanteeameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maanteeameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

08.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-386 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13.06.2016 (HKMS § 278 lg 1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata

menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas

esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-16-386

2(9)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeamet avaldas 03.03.2015 riigihangete registris hanketeate (HT) hankemenetluses nr

160084 „Tarkvara analüüsi, programmeerimis- ja hooldusteenus“. Hange on jagatud kaheks

osaks, hanke I osas sõlmitakse raamleping kahe pakkujaga ning hanke II osas kolme pakkujaga.

I osas esitasid pakkumused kaheksa pakkujat ja II osas üksteist pakkujat.

2. Maanteeamet otsustas 13.07.2015 käskkirjaga nr 0127 hanke I osas kvalifitseerida ja

tunnistada vastavaks teiste hulgas OÜ Affecto Estonia/UEC OÜ, AS-i Finestmedia ja AS-i CGI

Eesti pakkumused ning tunnistada edukaks ühispakkujate OÜ Affecto Estonia/UEC OÜ

pakkumuse ning AS-i Finestmedia pakkumuse. Hanke II osas otsustas hankija kvalifitseerida ja

tunnistada vastavaks teiste hulgas AS-i Datel, OÜ Affecto Estonia/UEC OÜ, OÜ Resta ja AS-

i CGI Eesti pakkumused ning tunnistada edukaks AS-i Datel pakkumuse, ühispakkujate OÜ

Affecto Estonia/UEC OÜ pakkumuse ja OÜ Resta pakkumuse.

3. AS CGI Eesti esitas 24.07.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

hankija otsuste kehtetuks tunnistamiseks osas, milles hankija tunnistas hanke I osas edukaks

ühispakkujate OÜ Affecto Estonia/UEC OÜ ning AS-i Finestmedia pakkumused ning II osas

AS-i Datel ning ühispakkujate OÜ Affecto Estonia/UEC OÜ pakkumused. VAKO rahuldas

26.08.2015 otsusega nr 170-15/160084 AS CGI Eesti vaidlustuse.

4. Maanteeamet otsustas 18.01.2016 käskkirjaga nr 0008 hanke I ja II osas AS-i CGI Eesti

pakkumused riigihangete seaduse (RHS) § 47 lg 2 alusel tagasi lükata (käskkirja p-d 1.1.1 ja

1.2.1) ja tunnistada hanke I osas edukateks ühispakkujate OÜ Affecto Estonia/UEC OÜ ja AS-

i Finestmedia pakkumused (käskkirja p-d 2.1.1 ja 2.1.2) ning II osas AS-i Datel, ühispakkujate

OÜ Affecto Estonia/UEC OÜ ja OÜ Resta pakkumused (käskkirja p-d 2.2.1, 2.2.2 ja 2.2.3).

5. AS CGI Eesti esitas 28.01.2016 VAKO-le vaidlustuse hankija otsuste kehtetuks

tunnistamiseks eeltoodud osas. VAKO rahuldas 11.02.2016 otsusega nr 15-16/160084

vaidlustuse ja tunnistas käskkirja vaidlustatud punktid kehtetuks. VAKO leidis, et vaidlustaja

poolt esitamata jäetud tellijate kinnitusi tehtud tööde kohta koos nõutud andmetega tuleb

käsitada pakkumuse mittesisuliste puudustena. VAKO hinnangul rikkus vaidlustaja neid

dokumente esitamata jättes hoolsuskohustust, kuid dokumentide esitamata jätmine ei saanud

kaasa tuua vaidlustaja pakkumuse mittevastavust ja selle tagasilükkamist hankija poolt. VAKO

märkis, et hankija oleks pidanud vaidlustajalt küsima puuduolevaid tellijate kinnitusi, sest kõik

andmed, mida tellijad kinnitama pidid, oli vaidlustaja juba CV-des esitanud ning puuduolevate

dokumentide väljanõudmine on RHS kohaselt lubatav.

6. Maanteeamet esitas 22.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus VAKO

11.02.2016 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta vaidlustus rahuldamata.

Maanteeamet põhjendas kaebust järgmiselt.

1) VAKO on vaidlustaja hoolsuskohustuse rikkumise osas asunud oma 26.08.2015 otsusest

erinevale seisukohale, milles leiti, et vaidlustaja rikkus elementaarset hoolsuskohustust ning

pidanuks esitama dokumendid koos pakkumusega. Ilma tellijate kinnitusteta, ainult

3-16-386

3(9)

võtmeisikute CV-de põhjal polnud hankijal võimalik pakkumuste hindamist kriteeriumi

„Võtmeisikute tehnoloogiapõhine kompetents“ alusel läbi viia. Tegu oli sisulise kõrvalekaldega

HD-s sätestatud tingimustest. VAKO 26.08.2015 otsuse põhjendused olid hankijale

kohustuslikud ning neis oli selgesõnaliselt väljendatud, et vaidlustaja pakkumus ei vasta HD-s

sätestatud tingimustele ja tegemist on sisulise puudusega. Sama tulenes ka Tallinna

Ringkonnakohtu 10.12.2015 lahendist haldusasjas nr 3-15-2234 (p 16) vaidluses sama hanke

üle.

2) Vaidlustajalt RHS § 56 lg 3 alusel dokumentide nõudmine muudaks pakkumust ja rikuks

pakkujate võrdse kohtlemise nõuet. Hankija juba andis pakkujale võimaluse läbi riigihangete

registri pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamiseks vastavalt RHS § 56 lg-le 3, kuid

vaidlustaja seisukoha järgi ei pidanudki vaidlustaja nõutud dokumente esitama.

7. AS CGI Eesti palus jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.

1) Vaidlustaja on olnud pakkumust koostades hoolikas ja esitanud oma pakkumuse koosseisus

kõik HT-s nõutud andmed. HD erinev tõlgendus oli tingitud nende mitmetimõistetavusest.

Hankija on käskkirjaga nr 0008 tunnistanud vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks, kuid

käskkirja aluseks olevast protokollist nähtub, et hankija on valesti tõlgendanud VAKO

26.08.2015 otsust ja lugenud end ekslikult seotuks valede eeldustega. VAKO on 11.02.2016

otsuses õigesti tuvastanud, et hankija pidi pakkumust mittevastavaks tunnistades ja tagasi

lükates kaaluma vähemalt seda, kas puudus tuleneb vaidlustajapoolsest hoolsuskohustuse

rikkumisest ja kas esitamata tellijate kinnituste küsimisel pakkumus muutuks või kaasneksid

sellega läbirääkimised. Vastavaid kaalutlusi käskkirjast ega selle aluseks olevast protokolli

lisast ei nähtu. Isegi kui vaidlustaja pakkumuses esines kõrvalekaldeid, on tegemist mittesisulise

puudusega.

2) Pärast pakkumuste esitamise tähtaega selliste andmete nõudmine hankija poolt, mis üksnes

tõendavad või kinnitavad juba pakkumuses esitatud andmete õigsust, ei muuda pakkumust ega

riku pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ning sellega ei kaasne läbirääkimised. Sarnast

seisukohta toetab ka Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika. Tellijate kinnitused on vaidlustajal

olemas.

8. Kolmas isik AS Datel palus kaebus rahuldada järgmistel põhjustel.

1) Vaidlustaja pakkumus oli sisulise puudusega ja hankija on seda oma otsuses piisavalt

põhjendanud.

2) Sisulisi puudusi ei saa hilisemas etapis kõrvaldada. RHS § 56 lg 3 ei anna hankijale uute

andmete nõudmise või pakkujale uute andmete esitamise õigust. Tagantjärgi saab parandada

vaid ilmseid tehnilisi vigu, mitte lisada puuduolevaid dokumente. Vaidlustaja hoolsuskohustuse

rikkumise määr ei ole pakkumuse korrigeerimise vabandatavuse aluseks. Vaidlustaja rikkus igal

juhul oma hoolsuskohustust määral, mis ei võimaldanud jätta tema pakkumust tagasi lükkamata.

Hankija oli 11.03.2015 selgitanud vajadust esitada tellijate kinnitused ning oli 16.06.2015

esitanud vaidlustajale selgitusnõude, viidates kinnituste puudumisele. Vaidlustaja ei esitanud

kinnitusi isegi tagantjärele, vaid vaidles nende esitamise vajadusele vastu.

9. Kolmas isik AS Finestmedia palus kaebus rahuldada. Vaidlustajale ei saanud olla

üllatuseks vajadus esitada koos hindamiseks esitatud isikute CV-dega ka tellijate kinnitused

selle kohta, et isikud on CV-des näidatud lepinguliste tööde teostamisel vastavas rollis osalenud.

Kõik teised pakkujad täitsid oma hoosluskohustuse korrektselt.

10. Tallinna Halduskohus jättis 08.04.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

3-16-386

4(9)

1) HD p-s 11.1 on sätestatud, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate poolt esitatud

pakkumuste vastavust HT-s ja HD-s esitatud tingimustele vastavalt RHS-le. HD p 11.2. kohaselt

lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta HT-s või HD-s esitatud tingimustele. Hankija

võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud

tingimustest. HD lisaks I olevad vormid 6a, 6b (süsteemianalüütikute CV-de hindamiseks),

vormid 7a, 7b (programmeerijate CV-de hindamiseks) ning vormid 9a, 9b (testijate CV-de

hindamiseks) nägid ette lisaks tabelisse nõutavate andmete märkimisele ka lisana HT-s nõutud

tellijate kinnituste lisamise. Dokumendi „Nõuded pakkumusele – vastavustingimused“ kohaselt

on tellija kinnituste esitamine projekti nõuetekohase täitmise kohta vormidel 6a, 6b, 7a, 7b, 9a

ja 9b kohustuslik. Lisaks peavad tellijate kinnitused sisaldama andmeid projektide maksumuse

kohta ilma käibemaksuta ja aja kohta, millal leping täideti, ning kinnitust, et nimetatud isik

osales

nende

projektides

süsteemianalüütikuna

ning

andmeid

projektis

kasutatud

arhitektuuriliste komponentide kohta. HT (p III.2.3) kohaselt on kinnituste nõue ette nähtud

vaid vormidel 3a ja 3b esitatavate andmete juures.

2) Menetlusosalised on erineval seisukohal selles, kas HT-st ja HD-st tulenes üheselt

mõistetavalt, et hankija nõuab teostatud projektide tellijate kinnitusi kõikide pakkumuse

koosseisus esitatavate isikute puhul märgitud projektide kohta. VAKO tuvastas 26.08.2015

otsuse nr 70-15/160084 p-des 11-13, et hanke alusdokumentides esineb ilmne vastuolu – HD p

6 alapunkt 6.1.5 ja HD lisa I vormid 6a, 6b, 7a, 7b, 9a ja 9b viitavad kohustusele esitada koos

vormidega HT-s nõutud tellija kinnitused, nende vormidega otseselt seotud tellija kinnitusi aga

HT ei kehtesta. HT p III.2.3 kohaselt on kinnituste nõue ette nähtud vaid vormidel 3a ja 3b

esitatavate andmete juures (otsuse p 9.4). VAKO leidis samas, et hoolimata sellise nõude

ebajärjekindlast kajastamisest HD-s ja HT-s, tuli pakkumuste koosseisus esitada ka tellijate

kinnitused. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et vaidlustaja kõiki nõutud kinnitusi ei

esitanud, esitades üksnes HT-s sõnaselgelt nõutud kinnitused.

3) Menetlusosalised vaidlevad ka selle üle, kas tellijate kinnituste esitamata jätmine on sisuline

puudus või mittesisuline puudus, mida saanuks kõrvaldada. Vaidlust ei ole selles, et kinnituste

esitamata jätmise tõttu oli vaidlustaja pakkumus puudusega. Hankija märkis vastavaks

tunnistamise protokolli lisas, et tegemist on sisulise, mitte vormilise kõrvalekaldega HD-s

sätestatud tingimustest, sest pakkuja ei esitanud dokumendi „Nõuded pakkumusele –

vastavustingimused“ p-des 6, 7, 8, 9 ja 10 nõutud tellijate kinnitusi koos ettenähtud andmetega.

Hankija tugines seejuures VAKO 26.08.2015 otsusele. Protokolli lisas on märgitud, et VAKO

tuvastas 26.08.2015 otsusega, et AS CGI Eesti pakkumus oli sisuliste puudustega ning hankija

käsitles ekslikult ja õigusvastaselt sisuliste puuduste tagajärgi vales menetlusetapis, kuivõrd ta

oleks pidanud seda käsitlema pakkumuste vastavaks tunnistamise etapis.

VAKO 26.08.2015 otsuse ja 11.02.2016 otsuse vaidlusese on aga erinev. Varasemas otsuses

lahendas VAKO küsimust, kas hankija jättis õigustatult tellijate kinnituste puudumise tõttu AS

CGI Eesti pakkumuse hindamisel kohaldamata hindamise kriteeriumi “Võtmeisikute

tehnoloogiapõhine kompetents“, andes tema pakkumisele 0 punkti. Selle otsusega ei tuvastanud

VAKO siduvalt, kas kõnealune puudus oli sisuline ning kas see oli aluseks pakkumuse

tagasilükkamisel. Sellist järeldust ei tulene ka kohtuotsustest haldusasjas nr 3-15-2234.

Seega ei ole vastavaks tunnistamise protokollis ja selle lisas kajastatud hankija hinnangut

puuduste olulisusele ja nende mõjule pakkumuse vastavuse üle otsustamisel. Tegelikult ei väida

hankija ka kohtumenetluses, et ta oleks kaalumist teostanud. Hankija on lähtunud üksnes

kinnituste puudumiste faktist, sest ta järeldas VAKO 26.08.2015 otsusest ekslikult, et

kaalumisruum puudus. Tulenevalt RHS § 47 lg-st 2 pidanuks hankija pärast VAKO 26.08.2015

otsuse jõustumist aga pakkumuses esinenud puuduse sisulist tähendust hindama ning

lahendama õiguspärase kaalumise teel pakkumuse vastavuse või tagasilükkamise küsimuse.

Tellijate kinnituste puudumine ei ole ilmselgelt selline sisuline puudus või ka vormiline puudus,

3-16-386

5(9)

mis vääramatult tooks kaasa pakkumuste tagasilükkamise. Seega pole kaalumise teostamata

jätmine kooskõlas RHS § 47 lg 2 mõttega.

4) Samuti vaieldakse selle üle, kas hankija oleks pidanud andma pakkujale puuduse

kõrvaldamiseks täiendava võimaluse. RHS § 56 lg 3 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt või

taotlejalt RHS § 39 lg-s 4 nimetatud selgitusi, andmeid või dokumente ja pakkujalt pakkumuses

esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Teabe selgitamine või

täpsustamine ei saa alati toimuda täiendavaid dokumente esitamata. Praegusel juhul tähendaks

puuduolevate kinnituste lisamine juba olemasolevate andmete täiendamist, sest teave kinnituste

andjate kohta on pakkumuse koosseisus esitatud. Kohtupraktika kohaselt on erandjuhul

pakkujal võimalik korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on

vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks

tegelikult uue pakkumuse esitamist (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-44-13, p 21.4 ja seal

viidatud praktika). Ka käesoleval juhul ei tähendaks hiljem esitatud kinnituste lisamine

pakkumuse sisulist muutmist, vaid lisaks veendumust pakkumuse nõuetele vastavuses.

Sisuliselt on sellele seisukohale asunud ka hankija ise, andes pakkujale võimaluse puuduolevate

kinnituste esitamiseks. Hankija ja vaidlustaja vahelisest suhtlusest riigihangete registri kaudu

nähtub, et vaidlustaja on esitanud oma arusaama kinnituste esitamise nõude ulatusest, märkides,

et HT kohaselt on nõutud vaid referentsprojektide ja projektijuhi CV-s toodud projektide

kinnitusi, mis on ka esitatud. Kuna vaidlustaja viitas asjakohaselt kinnituste nõude ebaselgusele

hanke alusdokumentides, olnuks hankija poolt põhjendatud seda nõuet täpsustavalt selgitada.

Praeguses vaidluses on üldise põhimõttena asjakohane Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-24-13

pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimise kohta väljendatud seisukoht, mille kohaselt peab hankijal

olema kaalukas põhjus selleks, et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral

dokumentide täiendamiseks (p 22). Puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud

dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja

on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea. Praegusel juhul on oluline ka asjaolu, et

kinnituste esitamise nõue ei olnud hanke alusdokumentides üheselt mõistetavalt esitatud. Ehkki

pakkuja peab täitma oma hoolsuskohustust, ei saa hanke alusdokumentides tellijate kinnituste

nõude ebajärjekindla ja vastuolulise esitamise tõttu siiski rääkida vaidlustaja hoolsuskohustuse

sellisest rikkumisest, mis pidi ilmselgelt ja kaalumist teostamata tooma kaasa tema pakkumuste

mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise. VAKO seisukohad pakkuja hoolsuskohustuse

sisustamisel ei ole olnud vastuolulised, sest 26.08.2015 otsuses leidis VAKO, et pakkuja pidi

vastuoludest hoolimata kinnitused esitama (p 10), kuid VAKO ei andnud selles otsuses

hinnangut hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjele. 11.02.2016 otsuses leidis VAKO, et

hoolsuskohustuse rikkumist pole põhjust pidada selliseks, mis pidi kaasa tooma pakkumuse

mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. Maanteeamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega kaebus rahuldada. Vastustaja jääb kõigi vaidlustusmenetluses ja halduskohtus

esitatud seisukohtade juurde, tuues välja järgmist.

1) Õige ei ole halduskohtu hinnang, et kõik nõutud andmed pakkumuse hindamiseks

sisaldusid juba vaidlustaja poolt esitatud isikute CV-des. HD p 13.4.2 nägi ette, et nii hanke I

kui ka II osas arvestatakse hindamisel ainult isikute osalemist projektides, mis on viimase kolme

aasta jooksul nõuetekohaselt täidetud. Vaidlustaja esitatud võtmeisikute CV-des ning ka

muudes vaidlustaja esitatud dokumentides puudusid andmed, et neis nimetatud tarkvara

arendusprojektid oleksid täidetud nõuetekohaselt.

3-16-386

6(9)

2) Halduskohus leidis valesti, et VAKO 26.08.2015 otsusest ning kohtuotsustest haldusasjas

nr 3-15-2234 ei tulenenud järeldust, et vastavustingimustes nõutud tellijate kinnituste

puudumise tõttu oleks vastustaja pidanud vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkama. Nende

otsustega tuvastati vaidlustaja pakkumuse sisuline puudus.

3) Halduskohus eksis, leides, et pakkumuses nõutud, kuid esitamata dokumentide

väljanõudmine olnuks RHS kohaselt lubatav. RHS § 56 lg 3 ei võimalda küsida dokumente,

mis pidid sisalduma pakkumuses vastavalt HD-le. Säte ei võimalda lasta pakkujal kõrvaldada

pakkumuses esinevat sisulist puudust, praegusel juhul nõutud dokumentide esitamata jätmist.

Halduskohus on sisuliselt samastanud kvalifitseerimise dokumentide küsimise RHS § 39 lg 4

mõttes pakkumuse selgitamisega selle vastavuse hindamisel RHS § 56 lg 3 teise lause alusel.

Euroopa Kohus on leidnud, et pärast pakkumuste esitamise tähtaega on igasuguse sisulise

puuduse parandamine lubamatu ning hankija peab võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

põhimõttest tulenevalt pidama rangelt kinni enda kindlaksmääratud tingimustest (vt lahend

asjas C-42/13).

4) Halduskohus asus valesti seisukohale, et vastustaja jättis RHS § 47 lg-s 2 ette nähtud

kaalumise teostamata. Vastustaja viitas otsuse tegemisel RHS § 47 lg-le 2 ja HD p-le 11.2. Tegu

oli sisulise puudusega ning otsuse põhjendamise nõuded olid selle viitega ning viitega

dokumendi „Nõuded pakkumusele – vastavustingimused“ p-dele 6, 7 ja 9 (I osas) ja 6, 8 ja 10

(II osas) täidetud. RHS § 47 lg 2 esimesest lausest tuleneb hankijale imperatiivne kohustus

lükata pakkumus tagasi, kui see ei vasta HD-s sätestatud tingimustele. Selle sätte ning RHS § 47

lg 1 koosmõjust tulenevalt on pakkumuse tagasilükkamise põhjendamiseks piisav, kui hankija

on välja toonud, millistele HD-s sätestatud tingimustele tagasi lükatud pakkumus ei vasta.

Kaalutlusõiguse teostamise kohustus tuleneb RHS § 47 lg 2 teisest lausest olukordadeks, kus

kõrvalekallet HD tingimustest ei peeta sisuliseks. Halduskohus on põhjendatuse ja

kontrollitavuse kohustuse täitmata jätmisel viidanud RHS § 39 lg-le 6, mis näeb ette

põhjendamiskohustuse kvalifitseerimisotsuste tegemisel, kuid ei kohaldu pakkumuste

vastavuse menetluse etapis.

5) Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et vastustaja pidanuks küsima kaebajalt uuesti

selgitusi pakkumuse kohta, ehkki kaebaja oli vastustaja järelepärimisele vastanud, et ta ei

pidanud vastavustingimustes nõutud tellijate kinnitusi esitama. Dokumentide esitamiseks

kolmanda võimaluse andmine olnuks ilmselgelt ebavõrdne kohtlemine teiste pakkujate suhtes,

kes esitasid tellijate kinnitused tähtaegselt.

12. AS CGI Eesti palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel

põhjustel.

1) Hankija ja kaebaja erinev tõlgendus HD osas ei saa tuua kaasa kaebaja pakkumuse

mittevastavaks tunnistamist. Kaebaja ei esitanud kõiki kinnitusi põhjusel, et pakkumuse

esitamise hetkel ei olnud tellijate kinnituste esitamise nõue HD-s selgelt ja ühemõtteliselt

sätestatud. Hindamiseks vajalike tellija kinnituste olemasolu oli välja toodud ainult ühes

riigihanke alusdokumendis (vastavustingimused), samas kahes dokumendis (HD ja CV-de

vormid) oli hankija välja toonud ainult nõude, et lisada tuleb HT-s nõutud tellijate kinnitused.

HT-s tellijate kinnituste esitamist aga ei nõutud. Kaebajal ei pidanud HD alusel tekkima tõsist

kahtlust, kas hankija soovile vastab pakkumus, millele ei ole kõikide tellijate kinnitusi lisatud.

Isegi kui kaebaja eksis HD tõlgendamisel, tulenes see HD-s esinenud vastuolust. HT ega HD ei

sisaldanud tingimust, mille kohaselt toob tellijate kinnituste esitamata jätmine kaasa pakkumuse

mittevastavaks tunnistamise. Hankija on nii varasemates vaidlustusmenetlustes kui ka

haldusasja nr 3-15-2234 raames Tallinna Ringkonnakohtus tunnistanud, et hankija soov ei

olnud tellijate kinnitustega hinnata pakkumuste vastavust.

3-16-386

7(9)

2) Vajalikud andmed pakkumuste hindamiseks olid kaebaja pakkumuses esitatud ning

puuduolevad kinnitused täidavad üksnes formaalset tõenduslikku funktsiooni. Pakkumuses olid

esitatud ka kõigi referentsprojektide tellijate kontaktisikute andmed, mis võimaldanuks andmete

õigsuse kontrollimist.

3) Hankija on tõlgendanud VAKO 26.08.2015 otsust valesti. Kõnealuses otsuses ei olnud

vaidlustuse sisuks kaebaja pakkumuse vastavus ja VAKO seda ei kontrollinud. Seetõttu tugines

hankija pakkumuse tagasilükkamisel valele eeldusele. Hankija on valesti tõlgendanud ka

haldusasjas nr 3-15-2234 tehtud kohtuotsuseid. Ringkonnakohus käsitles otsuses üksnes

kaebeõigusega seonduvaid küsimusi ning halduskohus ei ole VAKO otsusele uut tõlgendust

andnud.

4) Hankija rikkus kaalutlusõigust ja jättis käskkirjas nr 0008 tehtud otsuse piisavalt

motiveerimata.

Piirdudes

pakkumuse

tagasilükkamise

otsuses

puuduse

esinemise

konstateerimisega, jättis hankija hindamata, kas tegu oli sisulise puudusega. VAKO leidis

11.02.2016 otsuses õigesti, et hankijal tuli kaaluda, kas pakkumuses esinev puudus on sisuline

või mitte. Mittesisulise puudusega pakkumuse vastavaks tunnistamata jätmist peab hankija

põhjendama.

5) Tellijate kinnituste lisamata jätmine on käsitatav pakkumuse mittesisulise puudusena, mida

on võimalik RHS § 47 lg 2 ja § 56 lg 3 alusel parandada. Pakkumuse koosseis ei muutu, kui

hankija aktsepteerib tellijate kinnitusi tagantjärele. Nende andmete küsimine pärast pakkumuste

esitamise tähtaega ei riku pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ning sellega ei kaasneks

läbirääkimisi. Ka Riigikohtu praktika kohaselt ei ole välistatud teatud juhtudel pakkumusega

seotud andmete täpsustamine ja parandamine. Pakkumuses esineva mittesisulise puuduse

kõrvaldamine on võimalik mh RHS § 56 lg 3 alusel pakkumuses esitatud teabe põhjendatud

selgitamist, piiritlemist või täpsustamist nõudes. Selgitamine või täpsustamine ei saa alati

toimuda ilma täiendavaid dokumente esitamata.

6) Hankija ei andnud 16.06.2015 päringuga kaebajale võimalust esitada tellijate kinnitusi.

Hankija ei selgitanud päringus, et kaebaja on hanke alusdokumentide tingimustest valesti aru

saanud. Kaebaja üksnes vastas päringule, et tema hinnangul pole hankija tellijate kinnitusi HT-

s nõudnud. Vastustaja viide Euroopa Kohtu lahendile nr C-42/13 ei ole asjakohane, sest

praegusel juhul ei olnud tellijate kinnituste puudumise tagajärjena ette nähtud pakkuja

kõrvaldamist või pakkumuse tagasilükkamist. Ka hankija ise tunnistas esialgselt kaebaja

pakkumuse vastavaks ja asus seda hindama.

13. Kolmas isik AS Finestmedia palub kirjalikus seisukohas apellatsioonkaebus rahuldada.

Vaidlustajale ei saanud olla üllatuseks, et koos hindamiseks esitatud isikute CV-dega tuleb

esitada ka tellijate kinnitused selle kohta, et CV-des näidatud isikud on tööde teostamisel

vastavas rollis osalenud, samuti andmed lepingute mahtude ja täitmise aja kohta. Kõik teised

pakkujad täitsid oma hoolsuskohustuse korrektselt, tutvusid HD-ga ning esitasid nõutud

kinnitused. Vastustaja ja kaebaja kirjavahetusest nähtub, et kaebaja sai tellijate kinnituste

esitamise nõudest aru, kuid ei soovinud kinnitusi esitada.

14. Kolmas isik AS Datel palub kirjalikus seisukohas apellatsioonkaebus rahuldada.

1) Vaidlustaja pakkumus oli sisulise puudusega, kuna seal puudusid nõutud kinnitused koos

vajalike andmetega, sh info arhitektuuriliste komponentide kohta. Hankija ei jätnud kaalumist

teostamata, sest ta ei lähtunud pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel üksnes kinnituste

puudumise faktist, vaid märkis hankekomisjoni protokolli lisas, et tegu on sisulise, mitte

vormilise kõrvalekaldega HD-s sätestatud tingimustest. Hankija on piisavalt põhjendanud, et

tegu oli sisulise puudusega. Sellisel juhul ei pea enam pakkumuse mittevastavaks tunnistamist

kaaluma. Kuna osa sisulist teavet oli puudu (nõuetekohane täitmine, isikute osalemine,

3-16-386

8(9)

arhitektuurilised komponendid), ei olnud hankijal võimalik läbi viia pakkumuse hindamist. Ka

see viitab, et tegu oli sisulise puudusega. Tagantjärele saaks korrigeerida ilmseid tehnilisi vigu.

2) Hankija andis 16.06.2015 kirjas vaidlustajale võimaluse esitada täiendavat informatsiooni,

millest vaidlustaja keeldus. Vaidlustaja on toimunud menetluse vältel esitanud hilinenud

vastuväiteid HD-le, kuid pole üritanudki esitada nõutud dokumente. Hankija ei pea andma

võimalust puuduste kõrvaldamiseks, kui pakkuja on jätnud dokumendid teadlikult esitamata,

ega ka oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid.

Hiljemalt 16.06.2015 sai vaidlustaja oma veast teadlikuks, kuid ei esitanud kirjas antud 3-

päevase täiendava tähtaja jooksul vajalikke kinnitusi.

3) Vaidlustaja ignoreeris hanketingimusi, rikkudes seega oluliselt hoolsuskohustust.

Halduskohus pole hinnanud enne pakkumuste esitamist antud selgitusi (hankija selgitas

11.03.2015, et hinnatavate isikute kohta tuleb lisada dokumendis „Nõuded pakkumusele –

vastavustingimused“ nimetatud kinnituskirjad. Enne pakkumuse esitamist antud selgituste

järgimine on pakkuja elementaarne hoolsuskohustus. Seega rikkus vaidlustaja oma

hoolsuskohustust isegi HD võimalikust mitmeti mõistetavusest olenemata. Halduskohus ei

põhjendanud, miks ei oma hankija 11.03.2015 selgitus vaidlustaja hoolsuskohustuse hindamisel

tähendust.

4) Hankijate halduskoormus muutub ebamõistlikuks, kui ka pakkumuste esitamise tähtaja järel

tuleb pakkujale tema kohustusi rohkem kui kord meelde tuletada. Tekkiva kohtupraktika järgi

puuduks igal juhul õigus tunnistada pakkumus mittevastavaks, kuni on veel võimalus, et

pakkuja otsustab nõutud dokumendid esitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ja järgib neid ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes neid ei korda. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

16. Halduskohus on vaidlustatud otsuse p-s 22 õigesti märkinud, et tellijate kinnituste lisamine

tähendaks üksnes juba olemasolevate andmete täiendamist, sest teave kinnituste andjate kohta

oli pakkumuse koosseisus esitatud. Vastustaja leiab, et kaebaja esitatud võtmeisikute CV-des ei

olnud esitatud kõiki pakkumuse hindamiseks nõutud andmed, sest puudusid andmed

arendusprojektide nõuetekohase täitmise kohta. Ringkonnakohtu arvates ei saa tellijate

kinnituste puudumisest siiski järeldada, et osa vajalikke andmeid oli esitamata või CV-des

kajastatud arendusprojektid nõuetekohaselt täitmata. HD p-st 13.4.2 nähtub, et punkte antakse

iga nõuetele vastavas projektis kasutatud tehnoloogia eest, arvestades viimase kolme aasta

jooksul nõuetekohaselt täidetud ning sätestatud miinimummaksumusele vastavaid projekte.

Vastavustingimuste kohaselt pidid tellijate kinnitused sisaldama samu andmeid, mis sisaldusid

juba võtmeisikute CV-de vormides. Tellijate kinnitustes ei saanuks seega enam nimetada CV-

des viitamata uusi tehnoloogiaid vm uusi andmeid. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et

praegusel juhul täidavad puuduolevad kinnitused formaalset tõenduslikku funktsiooni.

Halduskohus on seega õigesti leidnud, et tellijate kinnituste puudumine ei ole selline sisuline

kõrvalekalle HD-s või HT-s esitatud tingimustest, mis tooks vääramatult kaasa pakkumuse

tagasilükkamise.

17. Halduskohus ei ole eksinud VAKO 26.08.2015 otsuse ning haldusasjas nr 3-15-2234 tehtud

kohtuotsuste tõlgendamisel. Halduskohus on õigesti selgitanud, et asjade vaidlusesemed on

erinevad. VAKO 26.08.2015 otsuse p-s 13 toodud seisukohast, et kõigi hanke alusdokumentides

nõutud dokumentide esitamata jätmisel on tegu pakkumuse mittevastavusega, mis RHS § 47

lg 2 ja HD p 11. 2 kohaselt on pakkumuse tagasilükkamise aluseks, ei tulene siduvat järeldust,

et tegu on pakkumuse sisulise puudusega. Sellele viitab ka VAKO selgitus samas punktis, mille

3-16-386

9(9)

kohaselt on RHS § 47 lg 2 viimasest lausest tulenevalt hankijal siiski teatud juhtudel õigus

tunnistada pakkumus vastavaks, ning viide asjaolule, et hankija oligi algselt pakkumuse

vastavaks tunnistanud. Tallinna Ringkonnakohus ei käsitlenud viidatud otsuses kaebaja

pakkumuses esinevaid puudusi, vaid analüüsis kolmandate isikute kaebeõiguse küsimust.

Ringkonnakohus möönab, et Tallinna Halduskohtu käsitlus 15.10.2015 otsuse p-s 19 võib olla

mitmeti mõistetav, ent halduskohus on samas siiski selgesõnaliselt nõustunud VAKO

26.08.2015 otsuses toodud arutlusega ega ole sellele uut tõlgendust andnud.

18. Halduskohus on piisavalt põhjendanud seisukohta, et mittesisulise puuduse kõrvaldamine

on RHS § 56 lg 3 kohaselt võimalik ning kohtupraktika järgi erandjuhtudel ka lubatav, kui

pakkumusega seonduvate andmete korrigeerimisega ei kaasne tegelikult uue pakkumuse

esitamist (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-44-13, p 21). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

seisukohaga, et pakkumuses sisalduva teabe selgitamine ja täpsustamine ei saa alati toimuda

täiendavaid dokumente esitamata. Vastustaja märgib õigesti, et sisuliste muudatuste tegemine

pole lubatav, ent praegusel juhul ei kujutaks lisatavad dokumendid – tellijate kinnitused

projektide nõuetekohase teostamise ja projektide osas esitatud andmete kohta – endast

pakkumuse sisulist muutmist, vaid üksnes kinnitaksid pakkumuses juba sisalduvate andmete

õigsust. Vastustaja viidatud Euroopa Kohtu lahend asjas nr C-42/13 ei ole asjakohane, sest see

puudutas olukorda, kus hankedokumentides oli ette nähtud, et nõutud kirjaliku kinnituse

esitamata jätmisel kõrvaldatakse pakkuja hankemenetlusest (vt p-d 10, 41, 42). Praegusel juhul

sellist tagajärge HD-st ei tulenenud. Seega on õige halduskohtu järeldus, et hankija oleks

pidanud võimaldama kaebajal esitada puuduolevad kinnitused.

19. Vastustaja ning kolmas isik AS Datel leiavad, et kuna tegu oli sisulise puudusega, piisas

pakkumuse tagasilükkamise põhjendamiseks viitest HD-s, sh vastavustingimustes sätestatud

kriteeriumitele mittevastavusele. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Halduskohus on

selgitanud ning ringkonnakohus nõustub sellega, et kuna tegu ei olnud sellise ilmselge sisulise

või vormilise puudusega, mis vääramatult tooks kaasa pakkumuse tagasilükkamise, pidanuks

hankija esmalt puuduse sisulist tähendust hindama. RHS § 47 lg 2 teise lause kohaselt võib

hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid HT-s või

HD-s nimetatud tingimustest. Kuna praegusel juhul on hankija kinnitanud lähtumist eeldusest,

et tegu oli sisulise kõrvalekaldega, ei ole hankija ise kõrvalekalde tähendust hinnanud. Seega

on halduskohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et hankija jättis RHS § 47 lg-s 2 ettenähtud

kaalumise teostamata.

20. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna Maanteeameti kaebus jääb

rahuldamata, jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Vaidlustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kohtu poolt 09.05.2016

määruses määratud tähtaja jooksul esitanud, mistõttu jäävad ka AS-i CGI Eesti võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

Kolmas isik AS Datel taotles AS-ilt CGI Eesti menetluskulude väljamõistmist summas 550

eurot. Kuna kohus ei rahulda Maanteeameti kaebust, jäävad kolmanda isiku kulud HKMS § 108

lg 8 alusel tema enda kanda. Kolmas isik AS Finestmedia ei ole menetluskulude väljamõistmist

taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets