1-16-3526/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

02. juuni 2016 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-16-3526 (kohtueelses menetluses nr 16284000110) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Ene Uljanova Süüdistatav V.T

(isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxx

xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada V.T (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli)

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg kuud; KarS § 21.03.2016, s.o 1 (üks)

päev mõistetud

karistusaja hulka ja lugeda V.T kandmata karistuseks vangistus 3

(kolm) kuud

74 lg 1 ja 3

29 (kakskümmend üheksa) päeva; KarS § alusel määrata, et

mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata V.T-le katseaeg 1

(üks) aasta ning mõistetud

3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust ei

pöörata täitmisele, kui ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § V.T

lg-s V.T-le katseajaks

75 lg 2

1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata KarS §

alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda sotsiaalprogrammis; V.T-le määrata

käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx x xxxx

V.T-le kohaldatud elukohast ; tühistada tõkendina lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista

645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu V.T-lt sundraha

48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (ne eurot riigi kasuks; li)

määrata kriminaalmenetluse kulud kuussada üheksakümmend seitse

697 ( ) eurot tasumisele

ositi aasta jooksul 16. juulikuust igakuise menetluskulu osa 58 järgmiselt: 1) alates 20 a (viiskümmend kaheksa) tluskulude täieliku tasumiseni; 2) eurot 09 senti tasumine, kuni mene igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt - kohtu

määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes graafikujärgse tasumise võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks men , etluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS §

– 392 järgi -de 383 ;

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süü mõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle di

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt

on V.T toime pannud kuriteona

mootorsõiduki juhtimise

joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis tahtlikult 21.03.2016 kella

01.20 paiku Viljandi mk Karksi-Nuias Viljandi mnt.7 sõiduautot Ford Mondeo

registreerimismärgiga joobeseisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris XXX XXX

väljahingatavas õhus oli 0,96 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,09, lugeda lõplikuks tulemiks 0,87 mg/l. V.T rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

2. e Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud. Vastavalt KarS § 68 lg.1 V.T eelvangistuses viibitud aeg 21.03.2016 s.o.1 päev arvata karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 3 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg.1,3 alusel karistust mitte pöörata täitmisele, kui

V.T ei pane ühe aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 74 lg.1 ja § 75 lg.1 p.-des 1-

6 sätestatud kontrollnõuded: 1)

elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - oha vahetamiseks. , töö või õppimisk 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vastavalt KarS § 75 lg

8 määrata käitumiskontrolli ajal

2 p V.T-le kohustusena osalema sotsiaalprogrammi s.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava -s 239, mille kohaselt k ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepp ud e sõlmimine on oln

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. S

üüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175.

4.1.1. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohasel üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, t on menetluskuluks s mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.12

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS §

21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord ja kord tasumäärad. 4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava määratud hüvitamisele V.T kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

4.1.3. Muu menetluskulu

KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 4 eurot. –

4.2. Menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s V.T arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot.

4.3. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud kohaselt s süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § sätestatud erandeid -s 182 . KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käiv KrMS § 180 aks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi o aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m endused ja eelvangistusaja arvestus uud põhj Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

V.T on kahtlustatavana kinni peetud 21.03.2016, seega on V.T viibinud eelvangistuses 1 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel juures ühele vangistus karistusaja hulka, kus eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik