1-16-272/43 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-272

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2016. a Tallinn Kriminaalasja number 1-16-272 Kohtukoosseis

Eesistuja , liikmed Pavel Gontšarov Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kohtuist

ungi sekretär Elina Huobolainen Kriminaalasi S.B’ süüdistuses KarS § 199 lg 2 p i ja K.G

7,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu märtsi üld Maakohtu 18. 2016. a otsus menetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav S.B ’ ate i ja K.G kaitsja Marko Woronowicz Prokurör Asja arutamise aeg ja koht Aarne Pruus 05.05.2016 avalikul kohtuistungil Tallinnas Süüdistatavad S.B isikukood XXX; elukoht X ; EV kodanik; emakeel eesti XX keel; X X ; varasemalt kriminaalkorras karistamata. XX; töökoht XX K.G isikukood XXX; elukoht X EV kodanik, emakeel eesti XX; keel; X ; X ; varasemalt kriminaalkorras karistamata. XX töökoht XX Kaitsja Marko Woronowicz

RESOLUTSIOON

Pärnu märtsi S.B’i ja K.G Maakohtu 18. 2016. a kohtuotsus suhtes jätta muutmata ja nende kaitsja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE K K ÄI

1. Pärnu üld S.B süüdi Maakohtu 18 3.2016 otsusega .0 menetluse korras tunnistati

kuriteos KarS § 199 lg 2 p 7 8 järgi ja mõist karistuseks rahaline karistus ükssada , eti talle viiskümmend (150) miinimumpäevamäära, millele vastab nelisada kaheksakümmend (480) eurot. Vabastati S.B KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt rahalise karistuse kandmisest. Karistust ei pöörata täitmisele, kui S.B kahe (2) aastase katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu. S.B-lt mõist välja eti riigi tuludesse 645eurot sundraha. Sama otsusega tunnista K.G

, eti talle ti süüdi kuriteos KarS § 199 lg 2 p 7 8 järgi ja mõist karistuseks rahaline karistus ükssada viiskümmend (150) miinimumpäevamäära, millele vastab nelisada kaheksakümmend (480) eurot. Vabastati K.G KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt rahalise karistuse kandmisest. Karistust ei pöörata täitmisele, kui K.G kahe (2) aastase katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu. K.G-lt a riigi tuludesse 645 eurot sundraha. mõisteti välj Rahulda osaliselt S-

ti JT tsiviilhagi. Mõisteti Malviina S.B-lt ja K.G-lt solidaarselt

S- JT kasuks 350 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvituseks. Rahulda

ti täies ulatuses IN tsiviilhagi. Mõisteti Malviina S.B-lt ja K.G-lt solidaarselt IN

kasuks 650 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvituseks.

2. S.B o kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et ta 22.novembril 2014.a. n kella

22.00 paiku koos K.G-ga tungis ukse lõhkumise teel sisse Rapla maakonnas Kohila vallas X kinnistul asuvasse XX IN kuuri, kust varastas 100 meetrise elektrikaabli väärtusega 130 eurot, bensiinimootoriga trimmeri MTD väärtusega 180 eurot, ketassae Bosch väärtusega 130 eurot, lehepuhuri OK väärtusega 60 eurot, suvepesuri Kärcher väärtusega 600 eurot, ketaslõikuri Bosch väärtusega 90 eurot, ketaslõikuri Makita väärtusega 120 eurot, lööktrelli Bosch väärtusega 160 eurot, muruniiduki MTD väärtusega 400 eurot, statiivi peal oleva LED valgusti väärtusega 110 eurot, 25 meetrise elektrikaabli väärtusega 40 eurot, keevitusmaski väärtusega 150 eurot, kaks pakki keevituselektroode väärtusega 100 eurot, kaks metalltala väärtusega 20 eurot, viis pakki ketaslõikurite kettaid ja freesi otsi väärtusega kokku 125 eurot, 50 meetrise pikendusjuhtme väärtusega 30 eurot ja akutrelli Bosch väärtusega 80 eurot kokku esemeid väärtusega 2525 eurot. -

22.novembril 2014.a. kella 22:00 paiku koos K.G-ga tungis välisukse klaasi lõhkumise teel sisse Rapla maakonnas Kohila vallas kinnistul asuvasse S- suvilasse, kust varastas XXX JT

veekeedukannu väärtusega 30 eurot, tolmuimeja väärtusega 60 eurot, seinapealse 800 W elektriradiaatori väärtusega 100 eurot, vesipiibu väärtusega 50 eurot, lauaarvuti väärtusega 50 eurot, kassettmagnetofoni Majak 233 väärtusega 20 eurot, kolm vasest 1,5 m pikkust kardinapuud väärtusega 50 eurot, magamiskoti väärtusega 180 eurot, Kaitseliidu jope väärtusega 150 eurot, koti mänguasjadega, milledel rahaline väärtus puudub, laualambi väärtusega 20 eurot ja mänguauto väärtusega 75 eurot kokku esemeid väärtusega 785 eurot. -

S.B tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7,8 ette nähtud kuriteona.

K.G on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et ta 22.novembril 2014.a. kella 22.00 paiku koos S.B-ga tungis ukse lõhkumise teel sisse Rapla maakonnas Kohila vallas XXX kinnistul asuvasse IN kuuri, kust varastas 100 meetrise elektrikaabli väärtusega 130 eurot, bensiinimootoriga trimmeri MTD väärtusega 180 eurot, ketassae Bosch väärtusega 130 eurot, lehepuhuri OK väärtusega 60 eurot, suvepesuri Kärcher väärtusega 600 eurot, ketaslõikuri Bosch väärtusega 90 eurot, ketaslõikuri Makita väärtusega 120 eurot, lööktrelli Bosch väärtusega 160 eurot, muruniiduki MTD väärtusega 400 eurot, statiivi peal oleva LED valgusti väärtusega 110

3(7) eurot, 25 meetrise elektrikaabli väärtusega 40 eurot, keevitusmaski väärtusega 150 eurot, kaks pakki keevituselektroode väärtusega 100 eurot, kaks metalltala väärtusega 20 eurot, viis pakki ketaslõikurite kettaid ja freesotsi väärtusega kokku 125 eurot, 50 meetrise pikendusjuhtme väärtusega 30 eurot ja akutrelli Boschi väärtusega 80 eurot kokku esemeid väärtusega 2525 eurot. -

22.novembril 2014.a. kella 22:00 paiku koos S.B-ga tungis välisukse klaasi lõhkumise teel sisse Rapla maakonnas Kohila vallas kinnistul asuvasse S- suvilasse, kust varastas XXX JT

veekeedukannu väärtusega 30 eurot, tolmuimeja väärtusega 60 eurot, seinapealse 800 W elektriradiaatori väärtusega 100 eurot, vesipiibu väärtusega 50 eurot, lauaarvuti väärtusega 50 eurot, kassettmagnetofoni Majak 233 väärtusega 20 eurot, kolm vasest 1,5 m pikkust kardinapuud väärtusega 50 eurot, magamiskoti väärtusega 180 eurot, Kaitseliidu jope väärtusega 150 eurot, koti mänguasjadega, milledel rahaline väärtus puudub, laualambi väärtusega 20 eurot ja mänguauto väärtusega 75 eurot. S- le tekitati varalist kahju 785 eurot. JT K.G tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7,8 ette nähtud kuriteona.

3. Maakohus leidis, et S.B ’ile ja K.G ’le süüks pandud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on mõlema süüdistatava tegevuses tõendatud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavate ütlused ja vastuväited ei ole usaldusväärsed ja need tuleb lugeda teiste tõendite alusel ümberlükatuiks. Süüks pandavad teod tuleb lugeda toimepanduks KarS § 16 lg. 2 mõttes kavatsetult.

Maakohus kannatanu

- 1000 eurot ning

märkis, et süüdistatavad vabatahtlikult hüvitasid IN le IN nõudeks jääb 650 eurot. alus vähendada kahju hüvitust nende asjade Maakohus leidis, et puudub väärtuse võrra, millised ümbruskonnast hiljem leidis ja mõistis süüdistatavatelt VÕS kannatanu

IN

§§ 65 lg. 1 ja 1043 kohaselt solidaarselt välja 650 eurot.

S- hagi nud kannatanule 1000 JT osas märkis maakohus, et süüdistatavad on vabatahtlikult hüvita eurot. Maakohus leidis, et hagi saab rahuldada osaliselt. Kannatanu hinnangul on varastatud esemete väärtus ja lõhkumisega tekitatud kahju kokku 1370 eurot. Kuna 1000 eurot on hüvitatud ja

S.B luges maakohus töökohas sai kannatanu tagasi laualambi väärtusega 20 eurot, siis nõude põhjendatuks 350 euro VÕS § 65 lg. 1 ja 1043 kohaselt mõistis ulatuses ning

see summa süüdistatavatelt solidaarselt välja.

ESITATUD APELLATSIOON

4.

Süüdistatavate kaitsja vaidlustab kohtuotsuse K.G ja

S.B’i süüdimõistvas ning nendelt ja K.G-lt tsiviilhagide väljamõistmise osas, mille kohaselt mõisteti S.B’ilt

S-

välja solidaarselt JT kasuks 350 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvituseks ning IN kasuks 650 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvituseks.

4.1. Süüdistatavad mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p.p. 7 ja 8 järgi, mis tähendab võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega. Kaitsja rõhutab, et käesolevas asjas on tõendatud, et S.B ja K.G viibisid küll kuupäeval 22.11.2014.a hilisõhtul ei ole tõendatud X territooriumil, kuid XX

võõra vallasasjade äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kaitsja selgitab, et süüdistatavad viibisid ainult XXX territooriumil ning liikusid territooriumil olevasse kuuri, millest leidsid lehepuhuri ja murutrimmeri, millega nad hakkasid lume sees mängima. Olles mänginud ligikaudu pool tundi, lahkusid nad

XXX territooriumilt, võtmata kaasa IN’ile kuuluvaid asju, seega tegelikkuses ei ole toime pandud võõra vallasasja äravaõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

4.2. Kaitsja leiab, et käesolevas asjas ainukene tunnistaja on JU, kes nägi seda, et sündmuskoha vahetus läheduses seisis üks sõiduk, kuhu sisenes üks inimene ning seejärel sõiduvahend X

XX

4(7) sõitis ära. Tunnistaja oma ütlustes mainis, et oli ülipime ning ta ei suutnud tuvastada, kas tegemist oli mehe või naisega ning samuti ei suutnud tuvastada isegi auto värvust. Lisaks eelnevale nägi tunnistaja väidetavalt sellel samal ajahetkel kottpimedal õhtul sõiduvahendi tagaluugist trimmeri otsa. Eelnevast tulenevalt ei saa olla tõsimeelsel veendumusel, et tunnistaja nägi pimedal ajal spetsiifiliselt trimmeri otsa sõiduvahendi avatud luugi kaudu kui ta ei suutnud tuvastada ei auto värvust ega eristada meest naisest. Samuti ei näinud tun süüdistatavad nistaja seda, et panid sündmuskohal toime neile inkrimineeritava kuriteo. Veelgi enam, on vähetõenäoline, et tunnistaja hakkas oma sõiduvahendiga mingisugust sõiduautot jälitama, sest ta oli ilmselgelt alkoholijoobes, mida tõendavad tunnistaja enda ütlused, milles selgub, et ta käis vahetult enne kella 22:00 kohalikus kaupluses, kust ta jõudis enne kaupluse sulgemist osta alkoholi, sest tahtis minna sauna ning samas oma ütlustes väidab tunnistaja, et ta nägi sündmuskohal sõiduautot ainult seetõttu, et ta tuligi peale sauna värsket õhku hingama.

4.3. Kaitsja leiab, et m tunnistasid aakohus leidis vääralt, et S.B ja K.G

varguse toimepanemist kirjutades vastava ülestunnistuse paberile ning hüvitades väidetava vargusega tekitatud kahju.

Süüdistatavad on andnud järjepidevalt samasuguseid ütlusi ning nendest nähtub, et nad ei soovinud asja ilmsiks tulekut kuna nad olid veendunud, et ei suuda oma süütust tõendada. S.B ja K.G olid hämmingus ja segaduses terve

st sellest

sündmusest, kuivõrd nad viibisid sündmuskohal sel samal õhtul, kuid nemad ei pannud toime vastavat vargust.

Süüdistavate poolt varguse ülestunnistamist tingis suures osas ka see, et neid survestati nii kannatanute kui ka nende tuttavate poolt, k esitles ennast algusest peale usjuures üks nendest, RK politseiametnikuna, mis on samuti asjas tõendatud helisalvestistega, mida süüdistatavad on kohtule esi

end tanud. Samas kohus jõudis oma motiveeritud otsuses väärale järeldusele, et RK politseiametnikuna ei esitlenud, mida kinnitab ka tema elukaaslane MK. Kaitsja leiab, et tunnistajad andsid selles osas ei saa nimetatud valeütlusi, seega tunnistajate ütlusi pidada tõeseks ka muude tõendamiseseme asjaolude suhtes.

Maakohtu 4.4. le esitati koos süüdistusaktiga ka videosalvestised, millest nähtuvad eelnevalt mainitud ülestunnistused, omastatud vara tagastamise akti ja varalise kahju hüvitamise kompromisside omakäelised kirjutamised S.B’i poolt. Kaits jääb s jale elgusetuks, miks ei ole lindistatud väidetavat vara üleandmist. Käesolevas kriminaalasjas tunnistajad ja kannatanud mugavalt väidavad, et nad leidsid väidetavalt varastatud esemed Tallinnas, X kontori fuajeest. XX Käesoleval juhul ei ole välistatud, et antud kriminaalasjas kannatanud ja tunnistajad ei toonud ise neid esemeid kaasa, et fikseerida need kui tõendusmaterjalina kaitsealuste vastu, kuivõrd väidetava varastatud vara üleandmist kui sellist ei ole toimunud. Samuti ei ole tõendanud, et fotod kannatanute väidetavatest varastatud asjadest on üldse XXX fuajees tehtud, seega pole ka tõendatud, kas üldse väidetavalt varastatud esemed oli XXX fuajees. Kaits lt, kes survestasid ja rõhutab, et kõik süüstavad tõendusallikad on pärit ühest grupist inimeste apellante kirjutama omakäelist ülestunnistust teo kohta, mida nemad toime tegelikkuses ei pannud.

4.5. ja X hoovis Kaitsja märgib, et kriminaalasjas ei ole kindlaks tehtud, et jalajäljed XXX XX kuuluvad ja K.G-le nimelt S.B . Samuti ei ole võetud mitte ühtegi sõrmejälge ega ka DNA proovi, et tuvastada

süüdistatavate süü. Arusaamatuks jääb ka kangi võtmine kriminaalasja materjalide juurde asitõend , nimelt ei ole kriminaalasjas kindlaks tehtud, et üldse ina selle kangiga teostati sissemurdmised ja kes sellega sissemurdmist teostas, sest ühtegi jälge (DNA, sõrmejäljed, jne) pole fikseeritud. Lisaks eelnevale, puudus igasugune motiiv panna toime vargus, eriti kaitsja leiab, et süüdistatavatel veel oma tuttava ju

ures, kuivõrd mõlemad süüdistatavad omavad kindlat töökohta ning kummalgi puuduvad ka maksehäired.

5(7)

4.6. Kaits ja leiab, et Pärnu Maakohtus välja mõistetud tekkinud kahju kannatanutele on ebaõige ning täiesti tõendamata, kuivõrd ei ole välja selgitatud väidetavalt lõhutud asjade turuväärtust – seega kogu väidetav kahjusumma on oletuslik. Eelnevat kinnitab ka oma ütlustes, kus ta väidab, IN et ta tundis oma trimmeri ära seetõttu, et oli mingist otsast kulunud, seega ei saanud olla tegemist uute asjadega, veelgi enam, asjad võisidki olla katkised ja kasutuskõlbmatud. Kui apellatsioonikohus leiab, et on toime pannud varguse, siis on kokku süüdistatavad süüdistatavad

hüvitanud juba märkimisväärse summa – 2000 eurot. Seega arvestades tegelikku olukorda, st väidetavate lõhutud asjade tegelikku väärtust, tuleks tühistada kohtuotsus tsiviilhagi osas.

Kokkuvõtteks, ei saa kedagi süüdi mõista ilma tõenditeta ja ainuüksi seetõttu, et isik võttis süü omaks, seda enam, et süü omaksvõtmine toimus pettusega, sest väidetavate kannatanute üks tuttav mängis ebaseaduslikult politseiametnikku.

4.7. Juhindudes eeltoodust ning lähtudes KarS § 199 lg st 2 punktidest 7 ja 8 ning KrMS § 66 lg 21, - § st 321, § st 337 lg 1 p 4, § - - -st 340 lg 2 p 1 ja 5 kaitsja on arvamusel, et apellatsioonimenetluses tuleb tühistada Pärnu Maakohtus tehtud otsus ning teha uus otsus, milles mõista S.B ja K.G täielikult õigeks ning tühistada kohtuotsus tsiviilhagi osas.

KOHTUISTUNG

5. Kohtuistungil jäi kaitsja oma apellatsioonis avaldatud seisukohtade juurde ning palus see rahuldada. toetas kaitsja apellatsiooni. Süüdistatavad id

Prokurör jääta maakohtu otsus muutmata ning vaidles kaitsja apellatsioonile vastu ning palus süüdistatavate kaitsja apellatsioon rahuldamata.

RIN

GKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Kohtukolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide kaitsja apellatsioonis toodud seisukohtadega, leiab, et apellatsiooni , süüdistatavate väited kohtuotsuse tühistamis sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. eks alust ei anna,

7. Kohtukolleegium esmalt , märgib et esitatud apellatsioonis kaitsja ise osundab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus, et mõlemad süüdistatavad viibisid 22.11.2014 hilisõhtul sündmuskohal, kus territooriumil olevast kuuri leidsid lehepuhuri ja murutrimmeri, millega XXX st seejärel mängisid lumes poole tunni jooksul. Samas apellatsioonis heidab kaitsja aga eeluurimisele ette, et jed XXX ja X hoovis kuuluvad nimelt kriminaalasjas ei ole kindlaks tehtud, et jalajäl XX

S.B ja K.G-le amuti ei ole võetud mitte ühtegi sõrmejälge ega ka DNA ; s proovi, et tuvastada süüdistatavate süü.

Kohtukolleegium leiab, et kaitsja eelnimetatud seisukohad on oma sisult vastuolulised ja eeluurimisele tehtud etteheide alusetu, kuna süüdistatavate viibimist sündmuskohal süüdistuses toodud ajal ja nende poolt kannatanu -le kuuluva vara puutumist apellatsioonis kinnitatakse, IN seega vaieldamatult peab leid

ning lehepuhuril sündmuskohal uma süüdistatavatele kuuluvaid jälgi ja murutrimmeril süüdistatavate bioloogilist materjali ja/või sõrmejälgi

.

8. Esitatud apellatsioonis kaitsja seab kahtluse alla kruntidelt ja X

XXX XX varguse pealt näinud tunnistaja

JU ütluste usaldusväärsuse ning osundab, et kottpimedas ei saanud tunnistaja autonumbrit näha ja veel vähemusutav on, et hakkas oma sõiduvahendiga mingisugust sõiduautot jälitama, ta sest oli ilmselgelt alkoholijoobes.

Kohtukolleegium leiab, et kaitsja seisukohad tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kohta on põhjendamatud. Tunnistaja ei ole ristküsitluse käigus kordagi maininud, et ta oleks 22.11.2014

6(7) üldse alkoholi tarbinud. aitsja poolt apellatsioonis väljendatud loogika kohaselt järeldub tunnistaja K

poolne alkoholitarvitamine üksnes sellest, et ta käis enne kella 22.00 poes ning seejärel saunas. Niisugune järeldus jääb aga oletuslikuks ja paljasõnaliseks

Väärib märkimist, et tunnistaja seletas maakohtule, et nägi, kuidas XXX krundil viibinud isikud istusid mahtuniversaali, mille tagaluugist paistis trimmer ning hakkasid ära sõitma. Mahtuniversaalile mõnda aega järginud tunnistaja nägi selgelt eemalduva auto numbrit, kuna see oli valgustatud ning esimese asjana helistas politseisse ning teatas ka mahtuniversaali registreerimismärgi (T I lk 48).

Tõepoolest, jäi tunnistajale pimedas selgusetuks isikute välimus mahtuniversaali värv, kuid ning

asjaolu, et tunnistaja nägi ja teatas politseile mahtuniversaali registreerimisnumbrit, ei ole keegi menetluso poolt salistest ristküsitluse käigus kahtluse alla seadnud ega üldse taotlenud tunnistaja JU eeluurimisel antud ütluste avaldamist ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. tema Seega selgelt hilinenud ja põhjendamatu on kaitsja apellatsioonimenetluses tõstatatud kahtlus, kas tunnistaja JU võis üldse pimedas sündmuskohalt eemalduva auto registreerimisnumbrit näha.

9. Maakohus on tuvastanud, et õigesti Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi väljatrüki kohaselt kuulub JU briga XXXXXX mahtuniversaal KIA poolt nähtud num S.B emale ja kasutajateks on veel S.B MM. (T II, lk. 14-15) ja

10. Väärib märkimist, et süüdistatavate ütluste kohaselt tuli sõiduautoga KIA IN-le kuuluvale krundile nende järgi S.B ema, kes käskis neil koju magama minna, mida nad ka tegid.

Süüdistatavad kategooriliselt eitavad nii varguse toimepanemist kui ka asjaolu, et kuuri ümbruses oleks tööriistad ja muud asjad Samas süüdistatavad ei kinnita, et nad o laiali loobitud. leks sündmuskohal näinud tunnistaja , kes on nende käest pärinud, mida nad võõral krundil teevad. JU

Tunnistaja

JU ütlustega leidnud üheselt tõendamist, et peale sõiduauto KIA lühiajalist jälitamist on pöördus tagasi sündmuskohale ta , kus avastas, et krundi juures, kus see auto (mahtuniversaal XXX

KIA) seisis, keset teed oli erinevaid asju maas, detailselt ta ei mäleta, aga mäletab muruniidukit. Tunnistaja

juurde kontrollima, kuna JU seletas maakohtule ka seda, et alguses läks olukorda XXX tema hoovile oli kuulda laudade kangutamist meenutavat häält, ning sündmuskohal avastaski ta eelnimetatud mahtuniversaali, mille tagaluugist paistis trimmer. Tunnistaja

JU ütlustest nähtub ka see, et sündmuskohale pöördumis kohesel el viibis ta seal politsei saabumiseni. (T I lk 48)

Kohtukolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et maakohtu poolt uuritud tõenditele ei lisa mingit väärtust sündmuskoha vaatlusprotokoll id ja fotod. (T.l. 31-55 II kd.) Kummagi kannatanu hoovil on lume kruntidel XXX ja XX l fikseeritud kahed erinevad jalatsijäljed, ning nende ümbruses laiali loobitud asjad, s vad Kohtukolleegium amuti asjaolu, et jalatsijäljed kulge ühelt krundilt teisele.

osundab, et maakohus oma otsuses on tegelikult asetanud sündmu ühte skoha vaatlusprotokollid

konteksti kannatanute ütlustega, asudes seisukohale, et sündmuskohal tehtud fotod kinnitavad kannatanute ütlusi olukorra ko ta hoonetes pärast sissetungimist nähtub, et h ning nendelt IN kuurilt eest ära võetud uks ja S-JT fotod kinnitavad ka maja välisukse katkine klaas; IN ütlusi kuurist välja viidud asjade kohta ja S-

JT ütlusi suvilas laiali aetud asjade kohta.

Lisaks maakohtu põhjendustele sündmuskoha vastavuse osas kannatanute ütlustele osundab kohtukolleegium, et sündmuskoha vaatluse protokoll ütlustega, kes id riimuvad ka tunnistaja

JU viibis sündmuskohal politsei saabumiseni.

Kohtukolleegium leiab seega, et sündmuskoha vaatlusprotokolli näol tegemist on de veel kahe tõendiga, mis kogumis tunnistaja

JU ja kannatanute ütlustega lubab üheselt järeldada, et kruntidelt XXX ja XX vargusi on toime pannud just süüdistatavad. Nimelt viibis tunnistaja sündmuskohal JU

kuni politsei saabumiseni ning on välistatud, et peale süüdistatavate lahkumist sündmuskohalt sõiduautoga KIA, keegi teine oleks võinud toime panna kruntidel asuvatest hoonetest süüdistuses nimetatud asjade varguse. Tunnistaja samuti on aga näinud mahtuniversaali pagasiruumis trimmerit. Kohtukolleegium osundab, et nimetatud trimmer oli kannatanu - IN le teiste asjade hulgas S.B

7(7) ja K.G poolt 23.11.2014 kannatanule tagastatud, mille kohta kriminaalasjas on olemas S.B poolt omakäeliselt koostatud akt (T II lk 65).

11. Kaitsja apellatsioonis toodud argument, et süüdistatavad tunnistasid end 23.11.2014 kannatanute ees süüdi ja koostasid kannatanute nõudmisel varastatud asjade tagastamise akti ja võlatunnistusi, kartes end politseiametnikuna esitlenud RK ja oma maine rikkumist, on põhjendamatu ja paljasõnaline. Maakohus on uurinud asitõenditena vaadeldud helija videosalvestusi (t.l. 69-87), milles on fikseeritud d S.B ja kannatanute vahelise telefonikõned ja . ja kannatanud S.B-ga S.B töökohas toimunu Salvetuste kohaselt rääkisid tunnistajad ja K.G-ga Kohtukolleegium kahju hüvitamisest kokkulepete vormistamisest. osundab, et nähtuvalt uuritud kõnelustest kulgevad läbirääkimised rahulikus võtmes, kannatanute ja tunnistaja

RK poolt mingisuguseid ähvardusi, sundi või vägivalda süüdistatavate suhtes ei nähtu.

Samuti jääb kohtukolleegiumile arusaamatuks, miks peaksid S.B ja K.G ennast politseiametniku kartuses kuriteos süüstama, kuna just objektiivne kriminaaluurimine aitaks kujunenud olukorra e misele s tõ väljaselgita . Väärib märkimist, et end politseiametnikuna esitlenud

RK tegevust süüdistatavate suhtes oli alustatud kriminaalmenetlusega kontrollitud ning aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatud. kriminaalmenetlus suhtes RK

12. Esitatud apellatsioonis ei vaidlustata asjaolu, et S.B on omakäeliselt koostanud võlatunnistusi S-JT nimele summas 1760 eurot (T II lk 67) ning nimele summas 1650 eurot (T II IN

lk 68)

. Mõlemad võlatunnistused on allkirjastatud S.B ja K.G poolt. Võlatunnistustes võetakse omaks S.B ja K.G poolt kannatanutele kahju tekitamist vastavates summades.

Kohtukolleegium osundab, et v jena kaasa õlatunnistuse andmine võlgniku poolt toob põhitagajär tõendamiskoormuse muutumise võlgniku kahjuks ning kõrvalmõjuna võlgniku loobumise võimalikest vastuväidetest (vt Riigikohtu lahendid nr 3 Ülaltoodust -2-1-21-06, 3-2-1-58-06).

tulenevalt põhjendamatud on kaitsja argumendid, et kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid on tõendamata, tegemist võis olla amortiseerunud asjadega, mille väärtus on oluliselt väiksem. Neid asjaolusid peavad seoses võlatunnistuste andmisega võlgnikud ise tõendama, mida aga ei tehtud.

Käesolevaks ajaks on süüdistatavad kummale kannatanule hüvitanud 1000 eurot, seega ei kuulu muutmisele maakohtu poolt tehtud lõppjäreldus, et ’i kasuks tuleb süüdistatavatelt solidaarselt IN

välja mõista

650 eurot ning S-JT kasuks 350 eurot .

13. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344 345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium Pärnu -

Maakohtu 18.03.2016.a. otsuse S.B suhtes muutmata ja esitatud ja K.G apellatsiooni rahuldamata.

Pavel Gontšarov Julia Katškovskaja Ivi Kesküla