1-14-2312/96 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-2312

Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 20. aprilli 2016 määrus

Anton Savini (ik 38304143715) vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 69 lg 6 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Anton Savin, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 20. aprilli 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 29. mai 2014 otsusega mõisteti Anton Savinile KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 15. augusti 2013 otsusega mõistetud vangistus 1 aasta 11 kuud 23 päeva vangistust, mis oli asendatud 1436 tunni üldkasuliku tööga, ning mõisteti A. Savinile liitkaristuseks kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel

1 aasta 11 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus 1436 tunni üldkasuliku tööga ning töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates 23. augustist 2013. Katseaja jooksul oli A. Savin kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.

2. Viru Maakohtu 1. oktoobri 2015 määrusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus

A. Savinile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks ning pikendati süüdlase üldkasuliku töö tegemise tähtaega 6 kuu võrra ehk kuni 20. aprillini 2016.

3. 15. märtsil 2016 esitas kriminaalhooldusametnik taaskord erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata A. Savini kandmata jäänud karistus täitmisele. Ettekande esitamise päeva seisuga oli süüdlane sooritanud 1436 tunnist 787 tundi ehk tegemata oli 649 tundi üldkasulikku tööd. Samuti rikkus A. Savin korduvalt registreerimiskohustust.

4. Viru Maakohtu 30. märtsi 2016 määrusega kuulutati A. Savin tagaotsitavaks ja anti luba isiku tabamisel tema vahistamiseks, kuna süüdlane ei ilmunud 28. märtsil 2016 istungile. A. Savin peeti kinni 19. aprillil 2016 ning võeti vahi alla. Maakohtu määrus

5. Viru Maakohtu 20. aprilli 2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati

A. Savinile Viru Maakohtu 29. mai 2014 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 10 kuud

24 päeva vangistust täitmisele. Maakohus tuvastas, et A. Savin rikkus ilma mõjuva põhjuseta kohtu määratud kontrollnõudeid. Isik ei ilmunud korduvalt kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ning vahetas ilma ametniku loata elukohta. Lisaks hoidis A. Savin kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning jättis tegemata 649 tundi tööd. Kohus ei pidanud edasist kriminaalhoolduse teostamist otstarbekaks. Karistuse kandmise tähtaega arvestati alates 19. aprillist 2016. Määruskaebus

6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Savin, kes palub jätta talle mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramata. Süüdlane ei suutnud ette nähtud aja jooksul üldkasuliku töö tunde sooritada, sest oli haige. Tõendit ei saanud süüdlane esitada, sest isiku ravi ei olnud kohtuistungi ajaks veel lõppenud. Eelnevast tulenevalt palub A. Savin anda talle võimalus jätkata üldkasuliku töö tegemist. Omakorda on süüdlane nõus seekord tegema töö ära tähtaegselt ning alluma kõigile kontrollnõuetele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Savini karistus tuleb KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata. Isikule on korduvalt antud võimalus kanda karistust vabaduses, järgida kontrollnõudeid ja teha üldkasulikku tööd. A. Savin ei ole aga soovinud talle antud võimalusi kasutada. Süüdlane on kriminaalhooldajale esitanud tõendid lühiajaliste haigestumiste kohta, mis takistasid üldkasuliku töö tegemist vaid mõnda aega. Küll ei ole A. Savin esitanud tõendeid selle kohta, miks ta on pikka aega töö tegemisest kõrvale hoidunud. Arvestades eeldatava haiguse pikkust ja tõsidust ei ole kolleegiumi jaoks usutav, et A. Savinil selliseid tõendeid ei oleks. Seetõttu peab ringkonnakohus süüdlase väiteid ebausutavaks. Seega ei olnud A. Savinil mõjuvat põhjust, et hoiduda kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja rikkuda kontrollnõudeid. Arvestades süüdlase suhtumist katseaja tingimuste täitmisesse ning tema suhtes ülesse näidatud usaldusse, tuleb tal asuda reaalset vangistust kandma.

8. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 20. aprilli 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau Maarika Kuusk Tiit Lõhmus