1-11-7711/200 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-7711

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 9. mai 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuste esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu

Ragnar

Abarenkov

(isikukood

37610142714) kaitsja advokaat Aivar Kello, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 9. mai 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

In Jure kaudu 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot) advokaat Aivar Kellole tema poolt

määruskaebemenetluses Ragnar Abarenkovile riigi õigusabi osutamise eest.

3.1

Mõista Ragnar Abarenkovilt välja menetluskulu riigituludesse.

3.2

Ragnar Abarenkovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Pank nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Ragnar Abarenkov 1-11-

7711 menetluskulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ragnar Abarenkov tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 24.01.2012. a otsusega KarS § 184 lg 2

p-de 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja

hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja mõisteti ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11

kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu

poolt 01.04.2011. a täitmisele pööratud karistuse osa, s.o 4 aasta 5 kuu 29 päeva vangistuse võrra ja

mõisteti lõplikuks karistuseks 7 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Kandmise algus 31.03.2011. a.

Tartu Maakohtu 16.01.2015. a määrusega jäeti R. Abarenkovile Tartu Maakohtu 24.01.2012. a

otsusega mõistetud karistus muutmata. Karistuse lõpptähtaeg on 27.09.2018.

2. Tartu Maakohtu 9. mai 2016 määrusega jäeti R. Abarenkov vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

2.1

Kohus tõi välja, et korduvalt kriminaalkorras karistatud R. Abarenkov kannab praegu

neljandat reaalset vangistust muu hulgas tahtliku tapmise ja narkootilise aine suures koguses

käitlemise eest isikute grupis. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete

tarvitamine, konfliktsituatsioonid ja materiaalse kasu saamine. Kuigi R. Abarenkovi poolt

toimepandud kuritegude vägivaldsus on vähenenud, on ohtlikkus jäänud samaks.

2.2

Positiivne on kehtivate distsiplinaarkaristuste ja pooleli olevate kriminaalasjade puudumine.

Samuti varasem tööhõives osalemine. Käesoleval ajal ei ole vanglal R. Abarenkovile tema

tervislikust seisundist tulenevalt tööd pakkuda.

2.3

Vabanemisel on R. Abarenkovil olemas kindel elukoht ühetoalises kööktoas. Käesoleval ajal

elavad seal R. Abarenkovi ema, 2 tädi ja vend. Ema on avaldanud, et kolib R. Abarenkovi

vabanemise korral korterist välja.

2.4

Garanteeritud töökohta R. Abarenkovil vabanedes ei ole. Enne vangistust on ta töötanud nii

ametlikult kui ka mitteametlikult, tehes ehitustöid. Enne vangistust oli ta töötuna arvel, kuid see

katkestati juhutöödel käimise tõttu. Enda sõnul tuli ta vabaduses rahaliselt hästi toime, vajadusel

toetas teda ka ema. Samas on ta varem pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise

eesmärgil. R. Abarenkovit toetab vangistuses ema. Lähedased on valmis teda ka vabanemisel

toetama. R. Abarenkov ise on võimalusel igati motiveeritud töötama, soovides leida vabanedes tööd

ehitusel. Samas on tema tahet, motiveeritust keeruline hinnata, kuivõrd varasemast

kriminaalhooldusest nähtub, et ametniku hinnangul R. Abarenkovil tegelikult puudus huvi töökoha

saamise vastu, kuivõrd oli tavaline, et ta keskendus vaid senisele tööoskusele (pulbervärvimine) ja

eiras teisi võimalusi. Samas on töö leidmine ja töötamine R. Abarenkovi senist elu ja kuritegelikku

käitumist vaadates oluline, kuivõrd aitaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski, eriti

arvestades, et 01.03.2016. a seisuga on R. Abarenkovil tasumata nõudeid üle 1900 euro (TÄITIS

andmetel üle 2600 eurot), aga vabanemisfondis on vaid natuke üle 800 euro.

2.5

R. Abarenkov, keda on karistatud narkootikumide käitlemise, vangistuses nende omamise

eest ning väärteokorras NPALS alusel, on väitnud, et on narkootikume proovinud 3 korda. Viimati

tarvitas ta amfetamiini 2011. a. Enda sõnul tal narkootiliste ainete tarvitamisega probleeme ei ole,

kuigi varem on kuritarvitamist kinnitanud, kuna tarvitas neid väidetavalt vaid pingete

maandamiseks ja ärkvel püsimiseks. Sarnaselt narkootikumidega ei ole R. Abarenkovil enda sõnul

probleemi ka alkoholi tarvitamisega. Samas on ta varem alkoholijoobes olles toime pannud

isikuvastase kuriteo ning tunnistanud, et tarvitamine tekitab tema elus probleeme ja et tarvitamine

päädiks ilmselt uuesti vanglasse sattumisega. Erinevalt narkootikumidest, mille tarvitamisel R.

Abarenkovil enda sõnul vägivaldust esinenud ei ole, võib alkoholijoobes olles tulla ette tüli norimist

ja vägivaldset käitumist. Hoolimata sellest, et R. Abarenkov on varem tunnistanud, et peab

probleemide vältimiseks alkoholist loobuma ning on tunnistanud ka narkootikumide tarvitamist, on

keeldunud sõltuvusainete tarvitamist käsitlevas sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemisest.

Samas näitab tema varasem elukäik, et kuigi ta mõistab alkoholi tarvitamise mõju enda käitumisele

ja on püüdnud tarvitatavaid koguseid ja tarvitamise sagedust vähendada, ei ole ta alkoholist

iseseisvalt täiesti loobuda suutnud.

2.6

R. Abarenkovi puhul on tema kuritegeliku käitumise põhjuseks suuresti kaaslastepoolne

mõjutatavus. R. Abarenkovi, kelle kuritegelik käitumine algas juba noorukieas, s.o 14-aastaselt,

suhtlusringkonda kuuluvad pikaajalisest vangistuses viibimisest tulenevalt peamiselt

kriminaalkorras karistatud isikud. Lisaks kaaslastepoolsele mõjutatavusele on R. Abarenkov ise

suhteliselt impulsiivne ning ei suuda lõpuni mõista teiste isikute seisukohti. Teiste seisukohtade

mõistmine on problemaatiline ka vangistuses. Tema probleemide lahendamise oskus vajab

arendamist läbi sotsiaalprogrammide läbimise.

2.7

R. Abarenkovi karistatus, varasem elustiil viitavad kuritegelike hoiakute olemasolule.

Korduvkuritegevus aga näitab hoolimatut suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja nende

täitmisesse. See omakorda seab aga kahtluse alla R. Abarenkovi motivatsiooni ja tahte

kuritegelikust eluviisist loobumiseks. Seda enam, et R. Abarenkovit on varem tingimisi

ennetähtaegselt vabastatud ning tema suhtes käitumiskontrolli teostanud ametniku hinnangul

puudus tal tegelikult huvi oma suhtumise muutmiseks ja seaduskuulekaks olemiseks.

2.8

Kohus arvestas ka riskihindamise tulemust. Vangla, kes ei toeta R. Abarenkovi tingimisi

ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta

jooksul 22% ja vägivaldse kuriteo puhul 43%, s.t suhteliselt kõrgeks.

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse kaitsja advokaat A. Kello, kes taotleb määruse

tühistamist ja R. Abarenkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

Määruskaebuse esitaja märgib, et vangla seisukoht R. Abarenkovi uute kuritegude riski osas ei ole

loogiline. Eelmisel korral, kui R. Abarenkov soovis vabaneda elektroonilise valvega, olid

protsendid märkimisväärselt väiksemad. Ei ole loogiline, et isiku riskid uute kuritegude

toimepanemiseks suurenevad sõltuvalt tema karistusaja ärakandmisest. R. Abarenkovil on

vabanedes elukoht ja lähisugulastest tugivõrgustik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud R. Abarenkovi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

4.1

Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on

vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on

seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut

kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine

vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema

varasem elukäik). Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on põhjalikult vaaginud kõiki tingimisi

ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, ent leidnud, et vaatamata mõnedele

positiivsetele momentidele, ei kaalu need üles negatiivseid aspekte. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga.

4.2

Ka kaitsja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldusi, vaid on üksnes leidnud, et kuriteo

riskiprotsente ei saa pidada loogiliseks. Tõepoolest on R. Abarenkovi uue kuriteo riskiprotsendid

puutuvalt vägivaldse kuriteo toimepanemist võrreldes eelmise tingimisi ennetähtaegse vabastamise

materjalide edastamise ajahetkega suurenenud (samal ajal on vähenenud üldise kuriteo

toimepanemise riskiprotsendid). Riskiprotsente arvestas kohus muude vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise küsimusel arvestatavate asjaoludega kogumis. Üksnes riskiprotsendid ei

välistanud R. Abarenkovi mittevabastamist ja ei tingi ka määruskaebuse rahuldamist.

R. Abarenkovil aga on võimalus pöörduda riskiprotsendi arvutamise meetodikaga seotud

küsimustes vangla juhtkonna poole. Maakohtu määruse tühistamist ei tingi ka asjaolu, et R.

Abarenkovil on vabanedes elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. Ka neid asjaolusid on maakohus

kaalutlusotsustust tehes juba arvestanud.

5. Nõustudes maakohtu põhjendustega jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja

§ 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

6. R. Abarenkovi kaitsja advokaat Aivar Kello esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal

määruskaebuse koostamine aega 0,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 24 eurot (sealhulgas

käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada.

Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 24 eurot

KrMS § 187 lg 2 alusel R. Abarenkovi kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau