4-16-3643/14 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

4-16-3643

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2016. a Põlva Väärteoasja number 4-16-3643 Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Väärteoasi

N.S kaebuse Politsei-

ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.04.2016. a otsuse peale väärteoasjas nr 2780,16,002534 Istungil osalenud kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) - N.S

(isikukood: xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx-xx) Kaitsja – Vambola Olli

Kohtuvälise menetleja – PPA Lõuna prefektuuri - esindaja vanemväärteomenetleja Toomas Lihtmaa RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p-st 2, maakohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.04.2016. a otsus

(väärteoasjas nr 2780,16,002534) osaliselt, s.o N.S-ile mõistetud rahatrahvi määra ja selle täitmise tähtaja osas, ning teha selles osas uus otsus.

2. Mõista N.S-ile liiklusseaduse § 261

1 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 (nelisada) eurot, mis tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr

EE891010220034796011 AS SEB Pank või kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS või kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või kontole nr EE701700017001577198 №rdea Bank AS Eesti filiaal (märkides viitenumbriks 10220165068443).

3. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et N.S tasub mõistetud rahatrahvi – 400 eurot - ositi 4 kuu jooksul, s.o:

- hiljemalt 30.06.2016. a 100 eurot;

- hiljemalt 30.07.2016. a 100 eurot;

- hiljemalt 30.08.2016. a 100 eurot;

- hiljemalt 30.09.2016. a 100 eurot.

4-16-3643

2 (6) Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult hiljemalt 30. maiks 2016. a.

Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsuse terviktekst Põlvas asuva kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 02.06.2016. a ning kohtuotsuse peale võib siis esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates 03.06.2016. a.

Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kohtuvälise menetleja otsuse sisu

Politseija Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri 20.04.2016. a otsusega (väärteoasjas nr 2780,16,002534) karistati N.S liiklusseaduse (LS) § 261

1 lg 1 järgi rahatrahviga

155 trahviühikut, s.o 620 euroga.

Nimetatud otsuse kohaselt juhtis N.S 25.03.2016. a kella 13.10 paiku Tartu maakonnas Kambja vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 201. kilomeetril autorongi

(haagis Övriga, registrimärgiga xxxxxxx), mille mõõtmed ületavad majandusja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtust. Veduki ja haagise tegelik pikkus oli 22450 mm (lubatud suurim pikkus 18750 mm). Eelnevaga rikkus ta LS § 80 lg 2 ja 3 ning MKM määruse 13.06.2011. a nr 42 lisa 1 kood 1102 nõudeid, pannes sellega toime LS § 2611 lg 1 sätestatud väärteo.

Kaebuse esitaja nõue

Kaebuse esitaja nõuab kaebuses (tl-d 1-2) eelmärgitud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, sest tema süü pole suur ning väärteokoosseis pole täidetud. Menetlusalune isik leiab, et LS §-s 2611 lõikes 1 sätestatud

väärteokoosseis on täidetud juhul, kui normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega sõiduk või autorong ohustab tee püsivust. Kuna ostetud haagis, mis oli lubatust pikem, oli tühi, puudus oht tee püsivusele. Kohtuvälise menetleja otsuses pole arvestatud, et esineb karistust kergendav asjaolu puhtsüdamlik kahetsus. Ta pani väärteo toime halbade asjaolude kokkulangemise tõttu, kuna pühade ajal mil oli võimatu hankida luba ülegabariidilise haagisega kojusõiduks. Samuti on talle mõistetud rahatrahv liiga suur, sest tegemist oli formaalse rikkumisega ja puudus reaalne oht liikluses. Rahatrahvi, mis on sama suur kui tema bruto kuupalk, tasumine paneb ta rahaliselt väga raskesse olukorda, sest ta peab tasuma eluasemelaenu ja autoliisingut ning pidama ülal ka tütart.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja leiab oma kirjalikus seisukohas (tl-d 10-11), et kaebus tuleks jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusalune isik ei teostanud erivedu, vaid juhtis autorongi, mille mõõtmed ületasid majandusja kommunikatsiooniministri kehtestatud väärtust. Menetlusalune isik teadis või vähemalt pidi teadma, kui suure haagise ta Eestisse toimetab. Kindlasti ei olnud see ootamatu teadasaamine ja hetke ost. Menetlusalune isik ei loobunud süüteo toimepanemisest, vaid otsustas teadlikult süüteo lõpule viia ja haagise sihtkohta toimetada. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat

4-16-3643

3 (6)

liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Kui isik peab normaalseks olukorda, et ta liikluses osaledes ei pea jälgima ning järgima liiklusreegleid, siis on ta liikluses ohtlik, kuna ei taju temast tulenevat ohtu.

Maakohtu põhjendused

1.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

2.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on menetlusalune isik Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 201. kilomeetril liigelnud 25.03.2016. a kella 13.10 paiku autorongiga, mis oli lubatust pikem, pannes sellega toime LS § 2611 1. lõikes sätestatud väärteo.

3. LS § 2 p 4 järgi on autorong ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend.

LS § 2611 lõikes 1 on sätestatud väärteo objektiivse koosseisuna vastutus muu hulgas normidele mittevastavate mõõtmetega autorongiga liiklemise eest.

LS § 34 lõike 8 järgi ei tohi sõiduki, autorongi või masinrongi üksainuski mõõde ületada käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid. LS § 80 lg 3 kohaselt kehtestab sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused valdkonna eest vastutav minister määrusega

Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi määrus) lisa 1 kood 1102 punkti 8 kohaselt on lubatud suurim pikkus muu hulgas vedukil täisvõi kesktelgja tugihaagisega 18,75 m.

4.

Lineaarmõõteseadme kasutamise protokolli ja registreerimistunnistuste koopiate (vt kohtuvälise menetleja väärtetoimik) ning fototabelitega (kohtutoimiku lehed 18-20), samuti menetlusaluse isiku N.S ja tunnistaja P. K. ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis 25.03.2016. a kell 13.10 Tartu maakonnas Kambja vallas Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa maantee 201. kilomeetril autorongi, mille veduki ja haagise pikkus oli vähemalt 22,450 m.

Nimetatud tõendid on lubatavad ning usaldusväärsed, mistõttu nende õigsuses ei ole alust kahelda.

Lineaarmõõteseadme kasutamise protokoll kinnitab veenvalt, et menetlusaluse isiku juhitud autorongi, s.o veduki Volvo FH (Rootsi registrimärgiga xxxxxxx) ja haagise Övriga (Rootsi registrimärgiga xxxxxxx) xxxxxxx) kogupikkus oli laiendmääramatust (0,3 m) arvestades 22,45 m.

4-16-3643

4 (6) Nii on tunnistaja P. K. kohtus kinnintanud, et kõigepealt kanti teleskoop mõõtelatiga autorongi projektsioonid tee peale ning seejärel kasutati projektsiooni mõõtmiseks mõõdulinti, mida oli eelnevalt tesitud. Ka pole mentlusalune isik vaidlustanud mõõtmise protsessi ega mõõtetulemust. Seega on antud mõõtetulemus mõõteseaduse § 5 lõike 1 mõttes jälgitav ja usaldusväärne, kuna kasutatud mõõdulint ja teleskoop mõõtelatt olid eelnevalt kontrollitud ja töökorras, mõõtmisel järgiti seadme juhendit ja mõõtemetoodikat.

Järelikult saab uuritud tõenditega lugeda usaldusväärselt tuvastatuks, et menetlusalune isik juhtis 25.03.2016. a kella 13.10 paiku Tartu maakonnas Kambja vallas avalikult kasutataval teel (Talllinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 201. kilomeetril) autorongi, mille veduki ja haagise kogupikkus oli 22,45 m, s.o autorongi lubatud suurimast pikkusest vähemalt 3,7 meetri võrra pikem.

LS § 2611 lõikes 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu täidab normidele mittevastavate mõõtmetega autorongiga liiklemine ka siis, kui see on veoseta või kui sellega ei ole kaasnenud tee püsivuse rikkumist.

Asjaolust, et LS § 34 lõike 9 ja § 341 lõike 2 järgi tuleb taotleda liiklemiseks avalikult kasutataval teel eriluba normidele mittevastavate mõõtmetega sõiduki, autorongi või masinrongiga, saab järeldada, et seadusandja mõtte kohaselt ohustataksegi liiklemisel autorongiga, millel on ületatud ühtainustki LS § 80 lõike 3 alusel kehtestatud mõõdet (sealhulgas suurimat lubatud pikkust), tee püsivust. Seega saab menetlusaluse isiku puhul lugeda LS § 2611 lõikes 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu täidetuks, sest ta liikles avalikult kasutataval teel autorongiga, mille kogupikkus ei vastanud kehtestatud ja lubatud mõõtmele. Järelikult ei ole menetlusaluse isiku väited, et tema juhitud autorog liikus teel veoseta ning see liikluses ega tee püsivusele reaalset ohtu ei tekitanud, tema karistamise alustest lähtuvalt ebaolulised ja ainetud.

Liiklemisel avalikult kasutataval teel taolise autorongiga eiras menetlusalune isik LS § 34 lõikes 8 ja § 80 lõikes 3 ning määruse lisa 1 kood 1102 punktis 8 sätestatud nõudeid.

Menetlusalune isik on kohtus tunnistanud, et ta oli teadlik Rootsist ostetud veoki ja haagise mõõtmetest teadlik. Ka kinnitas ta, et enne autorongiga sõitmist oli tal oma ülemusega juttu eriloa saamisest. Seega nähtub N.S-i ütlustest, et ta oli teadlik autorongi pikkusest ja kehtestatud mõõdu ületamisest, kuid vaatamata sellele soovis ta sellega sõita Tallinnast Võrru.

№rmidele mittevastavate mõõtmetega autorongiga liiklemist on võimalik toime panna nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest. Menetlusalune isik on toime pannud normidele mittevastava pikkusega autorongiga liiklemise otsese tahtlusega KarS § 16 lõike 3 järgi, sest ta teadis, et autorong, mida ta juhib, on lubatust pikem, ning ta möönis, et ta liikleb lubatust pikema autorongiga, kui ta asus sõitma antud autorongiga Tallinnast Võru suunas.

Eelneva alusel leiab kohus, et N.S on toime pannud LS § 261

1 lg 1 järgi subsumeeritava väärteo.

Kohus ei ole tuvastanud N.S-i teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kuna autorong, mida juhtis menetlusalune isik, oli lubatust pikem, siis pidi viimasel olema sellega liiklemiseks avalikult kasutataval teel eriluba LS § 34 lõike 9, § 80 lõike 2 ja § 341 lõike 2 järgi. Menetlusalusel isikul aga eriluba puudus. Ka ei juhtinud menetlusalune isik lubatust pikemat autorongi hädaseisundis, sest puudus vahetu või vahetult eesseisv ohtu menetlusaluse isiku või

4-16-3643

5 (6)

koolmanda isiku õigushüvedele. Taolise autorongiga sõitmine pühade ajal sõltus ainult menetlusalusest isikust ning tema tahtest.

Ka pole kohus tuvastanud menetlusaluse isiku süüd välistavaid asjaolusid. Menetlusalusel isikul ei esinenud eksimust teo keelatuses. Enne autorongi juhtima asumist oli ta teadlik eriloa puudumisega kaasnevatest õiguslikest tagajägedest ning kehtestatud õigusnormidest, kuna analoogilise sisuga rikkumise eest oli teda karistatud paar kuud varem PPA 27.01.2016. a otsusega.

Arvestades asjaolu, et menetlusalust isikut oli varem karistatud LS § 2611 lõike 1 järgi, samasugune teokoosseis eksisteeris enne liiklusseadusse ületoomist teeseaduses (§ 401) ning ta on olnud metsaveo autojuht juba alates 2003. a, siis pole usutav tema poolt kohtuvälises menetluses väidetu, et ta ei teadnud, et sõiduks lubatust suurema pikkusega autorongiga peab taotlema eriluba.

5. N.S-i väärteoasjas ei esine V™S §-des 29 ja 30 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ega ka väärteomenetluse lõpetamist võimaldavaid asjaolusid. Menetlusaluse isiku süü ei ole väike, kuna teda oli käesoleval aastal juba karistatud sarnase väärteo toimepanemise eest, eelmist ja praegust väärtegu lahutas vähem kui 3 kuud ning autorongi pikkus ületas oluliselt lubatut.

Kohtuväline menetleja on järginud väärteo menetlemisel väärteomenetlusõigust.

Vastavalt LS § 263 lg-le 1 on käesoleva seaduse §-des 201–2615 sätestatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks Politseija Piirivalveamet. Kuna antud väärtegu on toime pandud

Tartu maakonnas, seetõttu leiab kohus, et karistuse N.S-ile on määranud pädev kohtuväline menetleja, s.o Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur.

6. KarS § 56 lõige 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 2611 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on mõistnud N.S-ile karisttuseks rahatrahvi 155 trahviühiku ulatuses. Maakohtu arvates on kohtuväline menetleja jätnud arvesse võtmata, et menetlusealune isik on tegu tunnistanud ja kahetsenud, sooritatud teoga ei kaasnenud kahjulikke tagajärgi ning tema varaline seisund ei võimalda mõistetud rahatrahvi (620 eurot) tasuda korraga 15 päeva jooksul.

Neil asjaoludel tuleb maakohtul kohtuvälise menetleja otsus N.S-ile mõistetud rahatrahvi määra ja selle täitmise tähtaja osas tühistada ning teha selles osas uus otsus.

Lähtudes sellest, et menetlusalust isikut on sellel aastal karistatud sarnase väärteo eest, tal puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud ning esineb KarS § 57 lõike 1 punktis 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus, siis on piisavaks karistuseks, mõjutamaks teda hoiduma edaspidi väärtegude toimepanemisest ja kaitsmaks õiguskorra huvisid, rahatrahv sanktsiooni keskmises määras - 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

Kohtule esitatud palgaõiend (tl 4) kinnitab, et menetlusalune isik töötab xxxx. . OÜ-s xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxx alates 01.09.2014. a ning ajavahemikul jaanuar 2016. a kuni

4-16-3643

6 (6) aprill 2016. a oli tema ühe kuu brutotöötasu 620 eurot ja netotöötasu 512,14 eurot. Samuti on menetlusalune isik kaaslaenusaajana kohustatud tagama igakuiste laenumaksete ja intressi tagastamise kuni 17.04.2023. a (tl 3). Seega on eelmärgitud tõendite põhjal usutav, et menetlusalusele isikule käib rahatrahvi korraga tasumine ilmselt üle jõu ning paneb ta majanduslikult raskesse olukorda. Menetlusaluse isiku väidet, et tal on xxxxx – M. I. – ülalpidamise kohustus, ei saa maakohus arvestada, sest rahvastikuregistri väljavõte (tl 17) alaealise lapse olemasolu kinnita.

Kuna menetlusaluse isiku varaline ja majanduslik seisud ei võimalda tal tasuda rahatrahvi korraga, siis on otstarbekas KarS § 66 lõike 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi nelja kuu jooksul võrdsete osades alates 30.06.2016. a.

Otsuse tegemisel juhindus maakohus ka V™S §-dest 133-135.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik