2-14-7923/55 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-7923

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse

avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Hagi ese

KÜ Põhja 14 hagi Aleksei Bogdanovi vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

677,69 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja: KÜ Põhja 14 (registrikood 80037974, asukoht

Põhja pst 14, 50605 Tartu), seaduslik esindaja: Olga

Pukk,

lepinguline

esindaja

Maia

Ploom

(e-post

maiapl@hot.ee)

kostja: Aleksei Bogdanov (isikukood XXXX, elukoht

XXXX), lepinguline esindaja RÕA korras Valli Murde (e-

post vmurde@gmail.com)

Menetlus

lihtmenetlus, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu KÜ Põhja 14 avaldus hagi osalisest loobumisest.

2. Rahuldada KÜ Põhja 14 hagi Aleksei Bogdanovi vastu osaliselt.

3. Välja mõista Aleksei Bogdanovilt KÜ Põhja 14 kasuks 618,04 eurot.

4. Jätta KÜ Põhja 14 hagi Aleksei Bogdanovi vastu 59,65 euro osas rahuldamata.

5. Menetluskuludest jätta poolte endi kanda.

6. Aleksei Bogdanovilt riigi tuludesse välja mõistetavate menetluskulude suurus määrata

kindlaks eraldi määrusega pärast lõpplahendi jõustumist.

7. Mitte anda eraldi menetlusluba edasikaebamiseks.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on KÜ Põhja 14 (hageja) hagi Aleksei Bogdanovi (kostja)

vastu võla väljamõistmiseks.

2. Kostjale kuulub hageja majandamisel olevas korterühistus korteriomand asukohaga

XXXX, Tartu, registriosa nr. XXXX. Esialgses hagiavalduses palus hageja välja mõista

723,57 eurot, mille moodustasid kostja poolt maksmata kommunaal-, remondi ja

hoolduskulud alates jaanuarist 2011, ja kohtukulud. 11.08.2014 esitatud hagi

täienduses märkis hageja, et kostja võlg on 10.08.2014 seisuga 919,8 eurot, mis

koosneb põhivõlast 919,28 eurot ja viivisest 0,52 eurot. Hageja korrigeeris menetluse

kestel veel oma nõuet ning 09.02.2015 esitatud hagiavalduse täienduses ja 21.12.2015

lõppseisukohtade järgi palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 677,69 eurot ja

jätta menetluskulud kostja kanda. Nimetatud võlg on tekkinud perioodil 01.01.2011 kuni

31.12.2014 tarbitud vee eest. Võla arvestuse kohta märkis hageja, et kostja elas

korteris koos abikaasaga kahekesi kuni 2014. sügiseni. Täpset aega, kuna kostja jäi

korterisse üksi elama, hageja ei tea, sest kostja ei ole hagejale üldse mitte

mingisuguseid andmeid esitanud. Kostjale esitatud igakuistes arvetes on tema poolt

tarbitud vee hulgaks osaliselt arvestatud suurem kogus kui tegelikkuses tema poolt

tarbitud vee hulgaks näidata saab. Seetõttu on hageja esialgu esitatud nõudesummat

ka vähendanud. Võla arvestuses tuleb lähtuda hageja poolt kohtule esitatud

arvestustest.

3. Elamus kasutavad elanikud sooja ja külma vett. Vesi saadakse AS-lt Tartu Veevärk,

mis on Tartu Linnavalitsuse ettevõte. Vee tarbimise mõõtmiseks on korteritesse

paigutatud veemõõturid, mida tuleb välja vahetada või taadelda iga 5 aasta tagant.

Kostja ei olnud hagi esitamise aja seisuga enda korteris olevaid veemõõtureid

vaatamata oma kohustusele ja meeldetuletustele taadelnud ega välja vahetanud.

Tsiviilasja arutamise käigus esitas kostja OÜ Piastra 15.01.2015 õiendi veemõõturite

kontrollimise ja väljavahetamise kohta. Kohtule esitatud õiend veemõõturite

kontrollimise ja väljavahetamise kohta on vastuoluline. Kostja ei võimaldanud hagejal

kontrollida, kas ja mis arvestid üldse taatlemisele viidi, kas oli rikkes külma või sooja

vee arvesti, millises seisukorras oli teine arvesti (ei ole teada kas külma või sooja vee

arvesti) ja millised arvestid korteris käesoleval ajal on.

4. Kuna kostja veemõõturid ei olnud võla tekkimise perioodil taadeldud, on hageja

seisukohal, et kostjal ei olnud vee tarbimise mõõtmiseks ettenähtud mõõtevahendeid

ehk kostjal ei olnud üldse veemõõtureid paigaldatud. Seetõttu on hageja lähtunud

kostja poolt vee tarbimise arvestamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lg

3 ja 4, AS-i Tartu Veevärk kui Tartu Linnavalitsuse esindaja poolt kehtestatud „Vee

müügi ja kanalisatsiooniteenuse osutamise tüüptingimustest“, mille p 8 kohaselt

arvestatakse veearvesti puudumisel ostja tarbitud veekogus tsentraalküttega

korterites, kus on vann ja dušš, veekulu 7,6 m3 kuus inimese kohta. Sellest tulenevalt

on kostja korteris vee tarbimist arvestatud kahele inimesele kehtestatud vee tarbimise

hulgast ja tegelikult elamus tarbitud vee hulgast arvestades seejuures Tartu Veevärgi

veearvesti näitu ja teiste elanike veearvestite näitude vahet.

5. Tarbitud vee eest peavad maksma kõik korteriomanikud. Teistel korteriomanikel on

taadeldud veearvestid. Sellele ei ole kostja vastu vaielnud. Järelikult on nende poolt

tarbitud vee hulk täpselt kindlaks tehtud. Kostja poolt tarbitud vee hulka ei ole võimalik

kindlaks määrata. Järelikult tarbis tema selle vee, mis on AS-i Tartu Veevärk maja

üldarvesti ja kõikide korteriomanike arvestite näitude vahe. Kui elamus oli tarbitud vett

rohkem, kui majja tulnud vee näit miinus kõigi teiste korterite veenäitude summa miinus

õigusaktidega kostja tarbimiseks lubatud vee hulk, siis seda ülejäänud vee hulka hagi

esitamisel kostja poolt tarbitud veeks ei arvestatud. Kui elamus oli tarbitud vett vähem

kui majja tulnud vee näit miinus kõigi teiste korterite veenäitude summa miinus

õigusaktidega kostja tarbimiseks lubatud vee hulk, siis arvestati kostjale vee

tarbimiseks see ülejäänud vee hulk (see hulk oli väiksem kui õigusaktidega kostjale

tarbitud vee hulgaks oli lubatud arvestada).

6. Sooja vee tarbimise hulka on arvestatud lähtuvalt kostja enda poolt esitatud sooja vee

arvesti näitudest, sest hageja ei saa põhjendada muud sooja vee hinna arvestamise

varianti. See ei tähenda, et hageja aktsepteeriks kostja veearvestite näite. Kokku

kostjale arvestatud külma ja sooja vee tarbimise hulk ei ole suurem õigusaktidest

lubatust.

7. Hageja lisas, et 2011. kuni 2012. maikuuni üldse kostjale vee ülekulu ei arvestatud.

Kostja võlg tekkis sellest, et ta maksis jaanuaris ja veebruaris vähem raha kui tema

enda näitude alusel tal maksta oleks tulnud. Veekulu hakati kostjale arvestama alates

2012 maikuust, kui võeti vastu vastav otsus hageja üldkoosolekul 07.05.2012.

8. Hageja tasunõue siugtorus kasutatava sooja vee tarbimise eest on põhjendatud.

Siugtoru tasu arvestuse kohta on hagejal 30.09.2012 vastu võetud juhatuse koosoleku

otsus, mille kohaselt on kütteperioodil siugtoru hinnaks igas korteris 7.10 € kuus.

Siugtoru eest makstakse elamus Põhja pst 14 vastavalt juhatuse koosoleku otsusele

30.09.2012 (aluseks on võetud 2012.a. suvise siugtoru maksumuse ümardatud

keskmine). Kütteperioodil summa siugtoru eest on konstantne, suvel (mai-september)

muutub. Enne seda koosolekut arvestati siugtoru maksumust ainult suveperioodi eest,

muul ajal arvestati siugtoru kütmiseks kuluv soe vesi üldise sooja vee kulu hulka.

9. Hageja on seisukohal, et ta on kõikide oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule

vastavad dokumendid. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud mitte ühtegi

asjakohast, tema väiteid üheselt tõendavat dokumenti. Hageja leiab, et kuna hagi

esitamisel korrigeeris hageja arvetes esitatud vee tarbimise arvestusi lähtuvalt hagis

näidatud õigusaktidest, ei saa kostjale igakuiselt esitatud arveid haginõudes arvesse

võtta.

KOSTJA SEISUKOHT

10. Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja ei

tunnista tema vastu suunatud nõudeid ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle

ilmselge põhjendamatuse pärast. Kostja on seisukohal, et tal puuduvad mistahes

võlgnevused hageja ees, sest ta on igakuiselt pidanud arvestust kõigi enda

väljaminekute ja kohustuslike kulude kohta. Arved, mida hageja esitab, ei ole

arusaadavad ega kooskõlas korteriühistule osutatud teenustega.

11. Kostja pööras korduvalt hageja juhatuse tähelepanu sellele, et kostjale jäävad

arusaamtuks rida esitatavates arvetes märgitud summad. Kostja pöördus korduvalt

korteriühistu poole palvega anda selgitusi selle kohta, kuidas saab sooja- ja külma vee

ülekulu moodustada selliseid suuri summasid, kuid pöördumised tulemusi ei andnud.

Hageja ei täida KÜS § 15 lg 1 p-de 1, 2, 3 tulenevat kohustust ning tekitab sellega

olukorra, kus kostjale ei ole selge, mis osutatud teenuse eest tuleb tal maksta. Hageja

ei ole kordagi arusaadavalt selgitanud siugtoru, sooja ja külma vee ülekulude tekkimist.

Kostja on seisukohal, et sooja ja külma vee ülekulud ei saa olla nii kõrged, nagu seda

nõuab hageja. Kostja ei nõustu maksma kauba eest, mida ta kätte ei saa. Hageja

koosoleku otsuse alusel on siugtoru kütteperioodi tasuks 7,10 eurot kuus igas

korteriomandis, kuid kostjale hageja poolt esitatud arvetest nähtuvad täiesti erinevad

summad.

12. Kostja organiseeris iseseisvalt veemõõturi kontrollimise ja vajadusel asendamise

Metrosert AS-i abiga, mille kohta edastati kohtule 15.01.2015 akt. Aktist nähtub, et

sooja vee arvesti on korras, kuid mittevastavaks on tunnistatud külma vee arvesti

Lorenz nr 97.196123.

13. Hageja poolt menetluse käigus korduvalt esitatud dokumentidest ja selgitusest võib

järeldada, et esiteks koosneb kostja väidetav võlgnevus ainult sellest, et viimane jättis

maksmata sooja ja külma vee ülekulu eest. Teiseks puudub hagejal täpne arvestus

selle kohta, kui suur on kostja väidetav võlgnevus sooja ja külma vee ülekulu osas.

Kostja leiab, et hageja ilmselt ei suuda ise kindlaks teha, mille eest ja kui suures

ulatuses kostja võlgu on. Ei ole eluliselt usutav, et üksi elav 86-aastane inimene tarvitas

aastal 2011 kokku 27,02 m3 vett, aga aastal 2014 tarvitas juba 138,394 m3 vett. Hageja

lisatud koosoleku protokollidest nähtub, et kostjal oli veel liikmeid, kellel olid probleemid

veearvestitega.

14. Korteriühistu peab oma majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama

majandamiskulude suuruse ja asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et

jagada majandamiskulud liikmete vahel.

15. Hageja koondtabelitest nähtuvalt on kostja võlg perioodi 01.01.2011 kuni 31.12.2014

eest 643,35 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

16. Kohus leiab, et hageja hagi on põhjendatud osaliselt ja see tuleb rahuldada osaliselt.

Nõude vähendamine ja hagihind

17. Arvestades seda, et hageja on oma nõuet menetluse kestel muutnud (vähendanud),

annab kohus hinnangu nõude vähendamisele ja hagi hinnale. Riigikohtu lahendi nr

3-2-1-169-13 p 12 kohaselt tuleb isegi juhul, kui nõude vähendamiseks ei ole vaja kohtu

nõusolekut, teha selgeks, kas hageja on hagist osaliselt loobunud (TsMS § 429 lg 1

mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (TsMS § 424 mõttes).

Hagimaterjalidest nähtub, et hageja vähendas oma nõuet seoses sellega, et kostjale

esitatud igakuistes arvetes on tema poolt tarbitud vee hulgaks osaliselt arvestatud

suurem kogus, kui tegelikkuses tema poolt tarbitud vee hulgaks näidata saab.

18. TsMS § 429 lg 1 ja § 432 koosmõjus lõpetab kohus hagist loobumise korral asjas

menetluse ning kui menetlus lõpetatud, ei saa hageja enam uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hagi

tagasivõtmise korral jätab kohus hagi selles osas läbi vaatamata ja TsMS § 424 lg 1 ja

§ 426 lg 1 kohaselt loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ning et hageja võib

uuesti kohtusse pöörduda sama kostja vastu samal alusel sama eseme üle. Nii hagist

osalise loobumise kui tagasi võtmise korral jäävad selles ulatuses poolte

menetluskulud hageja kanda.

Arvestades nõude vähendamise põhjendusi, järeldab kohus, et tegelikult ei ole hagejal

vähendatud nõude ulatuses kostja vastu nõuet, st et hageja ei soovi sama nõudega

sama kostja vastu enam kohtusse pöörduda ning hageja soovis hagist osaliselt, so

242,11 (919,8-677,69) euro ulatuses loobuda. Seoses nõudest loobumisega 26%

ulatuses jäävad poolte menetluskulud 26% ulatuses hageja kanda.

19. 20.02.2014 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 ja Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuse nr 3-4-1-20-13 kohaselt (millega

tunnistas Riigikohus RLS § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas

redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab

tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu

suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee

kaudu) tuleb hagilt hinnaga 919,80 eurot tasuda riigilõivu 125 eurot. Toimiku andmetel

on hageja tasunud riigilõivu kokku 175 eurot. Seega on hageja hagiavalduse esitamisel

ja täiendamisel tasunud riigilõivu ettenähtust enam 50 eurot. Riigilõivu tagastab TsMS

§ 150 lg 4 kohaselt kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise

avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus juhib hageja

tähelepanu sellele, et TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse

jõustunud lahendiga lõppemist.

20. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui

hageja loobub hagist. Hageja loobus hagist osaliselt. Lõplik hagi hind on 677,69 eurot.

Kuna vana ja uue hagihinna puhul on riigilõivumäärad erinevad, vastavalt 125 eurot ja

100 eurot, tuleb hagejale tagastada nimetatud riigilõivude vahest pool ehk 12,5 eurot

((125-100)/ 2).

Nõudest

21. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXXX, ja ta on hageja liige KÜS § 5

tähenduses. Hageja on esitanud kostja vastu korteriomandi valitsemisest tuleneva

võlgnevuse väljamõistmise nõude. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt

tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud

reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi

majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Järelikult on

kostja kohustuseks tasuda korteri kasutamisega seotud kulud, s.h tasu tarbitud

veevarustuse eest ja selle kasutamisega seonduvate veekadude eest.

22. Poolte vahel on vaidlus selles osas, kui suure koguse vee eest peab kostja hagejale

maksma. Hageja on seisukohal, et kuna kostja korteris olevad veearvestid olid

vaidlusalusel perioodil taatlemata, ei saa nende järgi edastatud andmetest lähtuda.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 ja Majandus-ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006 määruse

nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu,

mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite

taatluskehtivusajad“ lisa 2 (Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate

kasutusel olevate mõõtevahendite taatluskehtivusajad) kohaselt tuleb veearvesteid

taadelda iga viie aasta tagant. Mõõteseaduse § 2 p 29 kohaselt on taatlemine

protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib

mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava

mõõtevahendi taatlusmärgisega. Andmeid selle kohta, et millal kostja korteris olevaid

vee arvesteid enne vaidlusalust perioodi taadeldi või välja vahetati, kohtule esitatud ei

ole. Veearvestite väljavahetamine toimus kostja poolt esitatud andmete ja

dokumentaalsete tõendite põhjal käesoleva tsiviilasja menetluse ajal ehk 15.01.2015.

Seega on kohus seisukohal, et asjas on leidnud tõendamist asjaolu, et kostja korteris

olid perioodil 01.01.2011 kuni 31.12.2014 taatlemata veearvestid. Seega kostja poolt

esitatud taatlemata veearvestite näitudest lähtumine perioodil 01.01.2011 kuni

31.12.2014 ei ole põhjendatud.

23. Kohus nõustub hagejaga, et kohtule esitatud OÜ Piastra akt ja Metrosert OÜ

mõõtevahendi nõuetele mittevastavuse tõend nr XTRA-15/00404 on oma sisult

vastuolulised (tlk 128-129). Akti kohaselt paigaldati tagasi vana soojavee arvesti ja

väljavahetamist vajas külmavee arvesti, tõendi kohaselt tunnistati nõuetele

mittevastavaks aga soojavee arvesti. Samas nõuetele mittevastava soojavee arvesti

nr 97.196123 vastab akti kohaselt kostja korteris maha võetud külmavee arvesti

numbrile. Kohus on seisukohal, et kuna hageja nõue puudutab perioodil 01.01.2011

kuni 31.12.2014 tarbitud vee võlga, siis nimetatud aktidest tulenev ebaselgus ei takista

käesoleva asja lahendamist. Nimetatu võib mõjutada hageja uue, tollel perioodil

tekkinud, võimaliku nõude esitamise aluseks olevaid asjaolusid.

24. Hageja lõpliku nõude kohaselt on kostjal perioodil 01.01.2011 kuni 31.12.2014 tarbitud

vee eest tekkinud võlg summas 677,69 eurot. Alates 2011. algusest kuni 2012.

maikuuni kostjale vee ülekulu üldse ei arvestatud. Hageja selgituste kohaselt tekkis

kostja võlg sellest, et ta maksis jaanuaris ja veebruaris vähem raha, kui tema enda

näitude alusel tal maksta oleks tulnud. Veekulu hakati kostjale arvestama alates 2012.

maikuust, kui võeti vastu vastav otsus hageja üldkoosolekul 07.05.2012. Vee tarbimist

on arvestatud kahele inimesele, sest kostja elas kuni sügiseni 2014 korteris koos oma

abikaasaga. Sooja vee tarbimise hulka on arvestatud lähtuvalt kostja enda poolt

esitatud sooja vee arvesti näitudest, sest hageja ei saa põhjendada muud sooja vee

hinna arvestamise varianti. Külma vee arvestamisel on hageja lähtunud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 3 ja 4, AS-i Tartu Veevärk kui Tartu Linnavalitsuse

esindaja poolt kehtestatud „Vee müügi ja kanalisatsiooniteenuse osutamise

tüüptingimustest“, mille p 8 kohaselt arvestatakse veearvesti puudumisel ostja tarbitud

veekogus tsentraalküttega korterites, kus on vann ja dušš, veekuluks 6,7m3 kuus

inimese kohta.

25. Kostja on seisukohal, et temal hageja ees võlga ei ole ja talle on jäänud arusaamatuks

siugtoru, sooja ja külma vee ülekulude tekkimine. Kostja kanda jäetud ülekulu ei saa

kostja arvates nii suur olla.

26. 26.02.2016 selgitavas määruses juhtis kohus kostja tähelepanu sellele, et tsiviilasja

käigus on tulnud välja, et kostjale esialgu esitatud arvetel olevad kulunumbrid erinevad

kohtus nõude aluseks esitatud numbritest ja nimetatud asjaolu väljatoomine ei ole

antud asja lahendamise seisukohast oluline ning palus kostjal edaspidi esitada oma

vastuväiteid lähtuvalt hageja nõude aluseks olevatest dokumentidest, mis kohtule

esitatakse.

27. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tunnistab oma eksimust arvete koostamisel

ning on käesolevas menetluses oma nõuet sellest tulenevalt ka muutnud. Kostja ei ole

hageja poolt esitatud sooja ja külma vee tasu ning siugtorutasu kujunemist

puudutavatele arvutustele ega vee ülekulu arvestustele omapoolseid vastuväiteid,

peale selle, et ta nendega nõus ei ole, esitanud. Kostja ei ole esitanud oma nägemust

sellest, kuidas tema poolt tarbitud vee kogust, arvestades seda, et temale kuuluvas

korteris olid taatlemata veearvestid, vaidlusalusel perioodil arvestada. Kostja ei ole

esitanud oma seisukohta hageja poolt esitatud AS-i Tartu Veevärk poolt esitatud

arvetele ja hageja poolt esitatud koontabelitele, kust nähtub majaelanike vee kulu

veearvestite järgi ja vee kulu maja üldvee arvesti järgi. Kostja ainuke vastuväide hageja

poolt esitatud dokumentidele oli see, et nende tabelite kohaselt on kostja võlg 643,35

eurot. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi vastuväidet seoses sellega, et hageja on

arvestanud, et vaidlusalusel perioodil elas korteris kaks inimest.

28. KÜS § 15 lg 1 näeb ette, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal

korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse

aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise

eeldatavaid tulusid ja kulusid, korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja

koormatiste kandmisel, andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri

koguse ning maksumuse kohta. Samuti sätestab KÜS § 13 lg 4, et korteriühistu otsused

elamu

majandamise

ja

säilitamiseks

vajalike

toimingute

tegemise

ning

majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Eeltoodud sätetest tuleneb, et korteriomanik peab kandma oma korteriomandiga

seotud majandamiskulusid ning arvestama korteriühistu vastavasisulisi üldkoosolekute

otsuseid.

29. Hageja on seisukohal, et tal on õigus arvestada maja üldvee ülekulu kostjale

07.05.2012 korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel (tlk 58-59). Koosoleku protokolli p

VII järgi lepiti kokku, et juhul kui kostja ja L.K. ei esita lähema aja jooksul korteriühistu

esimehele dokumente arvestite kontrollimine või väljavahetamise kohta, siis maja

üldvee ülekulu arvestatakse nendele vastavalt korteriühistu otsusele 10.04.2012 ning

edaspidi, kõigile neile, kes ei taga juurdepääsu arvestite kontrollimiseks, arvestada

maja üldvee kulu ka neile (kd I lk 59). Juhul, kui korteriühistu otsusega on kindlaks

määratud seadusest ja põhikirjast erinev majandamiskulude eest tasumise kord, ei

tähenda see seda, et korteriühistu otsus on tühine. Juhul kui sellist otsust ei ole

vaidlustatud, on see kehtiv ning KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu liikmetele kohustuslik

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10).

Hageja 07.05.2012 üldkoosoleku otsust ei ole kohtule esitatud andmete põhjal

vaidlustatud, mistõttu on see kehtiv.

30. Hageja poolt esitatud andmete põhjal oli vaidlusalusel perioodil kõigil teistel

korteriomanikel nõuetele vastavad veearvestid. Hageja on piiranud kostjale

arvestatavat vee kogust 7,6 m3-ga korteris elava inimese kohta. Kehtiva üldkoosoleku

otsuse järgi pidi korteritele, kus ei ole nõuetele vastavaid veearvesteid, arvestatama

kogu maja üldvee ülekulu. Kuna kohtule esitatud andmete põhjal oli kostja ainuke,

kellele vee ülekulu võis arvestada, on hageja ise oma õigusi piiranud ja arvestab

igakuiselt alates mai 2012 kostja kanda maksimaalselt 15,2 m3 vett (7,6 x 2). Kostja on

esitanud üldise vastuväite kulu suurusele, kuid ei ole esitanud omapoolseid põhistusi,

selgitusi ega tõendeid, miks kostja poolt esitatud arvutused või piirangud on valed.

Kostja on küll tuginedes protokollis kirjutatule viidanud, et majas oli ka teistel liikmetel

probleeme veearvestitega, kuid ei ole hageja poolt väidetut (et teistel olid nõuetele

vastavad veervestid olemas) millegagi ümber lükanud.

Kohus märgib, et käesoleva asja lahendamisel ei vaadelda seda, kui palju tegelikult

kostja vaidlusalusel perioodil vett kasutas, vaid kui palju vett tema kanda tuleb

arvestada põhjusel, et tema korteris olid vaidlusalusel perioodil taatlemata veearvestid.

Toimikumaterjalidest

nähtub,

et

kostjale

on

veearvestite

taatlemise

ja/või

väljavahetamise vajadusest mitmeid kordi räägitud. Vee ülekulu tasumise kohustus on

olnud kostja enda võetud risk, kui ta jättis seadusest tuleneva kohustuse, veearvestite

taatlemise või väljavahetamise, täitmata.

31. Hageja palub kostjalt välja mõista 677,69 eurot, kuid hageja poolt esitatud koondtabeli

kohaselt on kostja võla suurus 643,35 eurot (2011. aasta võlg on 16,67 eurot (kd II lk

49); 2012. aasta võlg on 81,12 eurot (kd II lk 50); 2013. aasta võlg on 267,25 eurot (kd

II lk 51), 2014. aasta võlg on 278,22 eurot (kd II lk 48)). Hageja ei ole selgitanud, millest

tuleneb lõppseisukohtades nõutud summade erinevus. Seega nõutud summa ja tabelis

toodud summa vahe, ehk 34,34 euro, väljamõistmine ei ole põhjendatud ja hagi tuleb

selles osas jätta rahuldamata.

32. Lõppseisukohtades märkis hageja, et vaidlus on kostja ja osaliselt tema abikaasa poolt

tarbitud vee koguse ja maksumuse üle. Hageja on oma haginõude esitamisel

tuginenud asjaolule, et hageja elas talle kuuluvas korteris vaidlusalusel perioodil koos

oma abikaasaga (so kuni sügis 2014). Hageja poolt esitatud tabelitest nähtuvalt on

hageja võla arvestamisel kuni 31.10.2014 lähtunud asjaolust, et korteris elas kaks

inimest. Kostja omalt poolt ei ole selle kohta, mitmekesi korteris vaidlusalusel perioodil

elati ja mis ajani, midagi öelnud. Arvestades hageja poolt avaldatut ja asjaolu, et

rahvastikuregistri andmetel suri kostja abikaasa augustis 2014, ei ole ka perioodi

september-oktoober 2014 eest vee kulu arvestamine kahele inimesele põhjendatud.

Seega on hageja alusetult arvestanud kostja kanda vee ülekulu summas 25,31 eurot

(september 2014: 0,2 (arvestatud soe vesi) + 12,924 (arvestatud külm vesi) -7,6 =

5,524 m3 x 1,9 eur/m3= 10,5 eurot; oktoober 2014: 0,34 (arvestatud soe vesi) + 14,52

(arvestatud külm vesi) -7,6= 7,26 m3 x 2,04 eur/m3= 14,81 eurot). Selles osas tuleb

hagi jätta rahuldamata.

33. Ülejäänud osas, mis puudutab hageja poolt kostjale arvestatud vee ülekulu, kohus ei

nõustu kostja vastuväidetega, et hageja nõue ei ole selge ega tõendatud. Hageja on

esitanud kohtule kõik tema nõude aluseks olevad arved, on selgitanud nõude aluseks

olevate summade kujunemist ning on esitanud tõendid elamu majandamiskulude

jaotamise põhimõtete kohta.

34. Siugtoru osas seisneb kostja vastuväide selles, et talle ei ole selgitatud siugtoru tasu

kujunemist. Hageja on menetluse käigus esitanud siugtoru maksumuse kujunemise

kirjelduse, kuid kostja ei ole sellele omakorda seisukohta esitanud. Kostja ei ole

avaldanud ka seda, kas ta on hageja poolt esitatud arvutustega nõus või mitte, mistõttu

kohus tõlgendab kostja vastavat käitumist kui nõudega nõustumist. Sellest tulenevalt

rahuldab kohus hageja siugtoru nõude täies ulatuses.

35. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja võla suuruseks, mis tuleb kostjalt

hageja kasuka välja mõista, on 618,04 eurot (677,69 -34,34-25,31).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

36. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS

§ 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

37. Kohus, arvestades käesoleva tsiviilasja aluseks olevaid asjaolusid (mh hageja pidevat

nõude muutmist ja nõude aluseks olevate asjaolude selginemist), hageja poolt osalist

hagist loobumist ja ülejäänud hagi osalist rahuldamist, on seisukohal, et

menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Tulenevalt sellest, et kohus jätab poolte

menetluskulud nende endi kanda, ei ole vaja poolte menetluskulusid kindlaks määrata.

38. Maakohus andis kostjale 17.04.2014 määrusega riigi õigusabi kohustusega hüvitada

riigi õigusabi tasust ja kuludest 10% igakuiste võrdse suurusega osamaksetena kuue

kuu jooksul alates tsiviilasjas nr 2-14-7923 menetlust lõpetava lahendi jõustumisest.

06.01.2016 määrusega määras kohus kostja esindaja tasuks tsiviilasjas nr 2-14-7923

kostja esindamise eest 23 pooltunni ulatuses 648 (sh käibemaks) eurot. Kostja

kohustub tasuma 64,8 eurot (10% 648 eurost) kuue kuu jooksul (so 10,8 eurot kuus)

alates menetlust lõpetava lahendi jõustumisest.

Lihtmenetlus

39. Tegemist on tsiviilasjaga, mida maakohus saab TsMS § 405 alusel lahendada

lihtsustatud korras, kuna hageja nõue on varaline ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab 2000 eurole. TsMS § 637 lg 2¹ järgi võib ringkonnakohus jätta varalise nõudega

asjas, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmata, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba otsuse edasikaebamiseks ja kui

maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt valesti kohaldatud materiaalõiguse normi või

rikutud menetlusõiguse normi ning ei ole selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

tõendite hindamine ei võinud lahendit oluliselt mõjutada. Maakohtu luba

edasikaebamiseks tuleb TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu

eraldi otsustusena. Käesoleval juhul kohus eraldi luba edasikaebamiseks ei anna.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik