1-16-3502/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjuuni 2016 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-16-3502 (kohtueelses menetluses nr 16284000051) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Triin Tumala Süüdistatav xxxxxx xxx xx-x xxxxxxxxx-xxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; ei st) tööta; omab kriminaalkaristatu Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi
Legislator headnote
AI generated1-16-3502/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: 3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja
01. juuni 2016 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-16-3502 (kohtueelses menetluses nr 16284000051) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Triin Tumala Süüdistatav
G.N
(isikukood XXX; elukoht
xxxxxx xxx xx-x xxxxxxxxx-xxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; ei st) tööta; omab kriminaalkaristatu Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes
-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada G.N (KarS)
süüdi karistusseadustiku § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS 65 lg oleva kohtu- §
2 alusel suurendada käes otsusega G.N-ile Maakohtu 28.10.2015 otsusega G.N-ile mõistetud karistust Pärnu mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistuse 5 kuud 28 päeva võrra ning mõista
28 (kakskümmend G.N-ile karistus vangistusena 7 (seitse) kuud liit kaheksa) päeva ja karistuse kandmise alguseks lugeda G.N-i vanglasse saabumise aeg; kohtu G.N-ile otsuse täitmise tagamiseks lugeda tõkendina kohaldatud
elukohast lahkumise keeld tühistatuks peale G.N-i ilmumist vanglasse karistust kandma. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude
ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:
2.1 välja mõista
645 (kuussada nelikümmend viis) G.N-ilt sundraha eurot, riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli) eurot riigi kasuks; mää
721 (seitsesada kakskümmend üks) rata kriminaalmenetluse kulud eurot tasumisele ositi aasta jooksul 16. juulikuust igakuise menetluskulu järgmiselt: 1) alates 20 a osa eurot 09 senti
60 (kuuskümmend) tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) iga - s kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;
2.2 G.N-ile 54,72 eurot (s.h õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu käibemaks) jätta riigi kanda.
Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada:
3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;
3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS § – järgi -de 383 392 ;
3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
3.4 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;
3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, ku süüdimõistetu on i rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;
3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1. Süüdistus
Süüdistusest nähtuvalt on G.N toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise KarS § järgi, mis
121 lg 2 p 2
seisnesselles, et tema 08.02.2016.a kella 21.15 - 22.18 vahel tungis xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx le oma isa le talu köögis kalla K.R. , kellele lõi
avamata 0,5 l õllepudeliga vastu pead, mis löögi tagajärjel purunes kildudeks ja seejärel lõi korduvalt rusikatega K.R.le - näo ja peapiirkonda, tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused - kuklapiirkonnas kaks 4 cm põrutushaava, vasakul põsel turse, vasakul labakäel pindmine haav ja turse.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.
Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust G.N-ile 28.10.2015
Pärnu Maakohtu otsuse järgi
mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 5 kuud ja 28 päeva vangistust, lugedes liitkaristuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
3.
Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.
Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §- 239, mille kohaselt k s ohus võib süüdistatava
ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte et kokkulepp avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS § ud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi -st 306 ei tekkin mustes
kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõend eseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikat amis siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel
KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase
vangistusega.. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid alaealisele süüdistatava karistusest vabastamiseks. Alaealisele süüdistatavale tuleb kohaldada mõjutusvahendeid vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4. Kohtu p
õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175.
4.1.1. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on uriteo puhul 1,5 palgamäära, s. teise astme k o 645 eurot.
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest nr 1
18. detsembri 2015 39, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.2
. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel , kui süüdistatav ei ole Eesti Advokatuur
endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS §
21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud , maksmise kord ja
(edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord kord ja . tasumäärad 4.1.2
.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel
Süüdistatav kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud a G.N-i hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 126,72 eurot.
4.1.3. Muu menetluskulu
KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 4 eurot. –
4.2. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on s G.N arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale 1): sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 126,72 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot; 4.3.
Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 menetluse kulude hüvitamine otsus lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaal -
tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS
§ 189 lg 2).
KrMS § 180 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud lg 1 kohaselt s süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § sätestatud erandeid -s 182 .
KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus väljamõistetavaks
G.N-ilt
menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 72 eurot (s.h käibemaks). õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu G.N-ile 54,72 eurot
(s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulise le
õigusabi osutamise kulud , on süüdistatavat ülemääraselt ja asja ele kohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivak KrMS § 180
s kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.
Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi o aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kuluna G.N-ilt sundraha 645
72 eurot ja muu kriminaalmenetluse eurot, riigi õigusabi tasu kulu 4 eurot.
5.
Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada peale vanglasse ilmumist karistuse kandmisele. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint
Kohtunik