4-16-4300/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-16-4300

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.06.2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-4300 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu Mihhail Lopatkin’i kaebus Politseija Piirivalveameti teabehaldusja menetlusosakonna teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistuse 25.05.2016. a määruse peale Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

Mihhail Lopatkin (isikukood: 38202130236) Aadress: XXX E-post:XXX Tel: XXX Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politseija Piirivalveameti teabehaldusja menetlusosakonna teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistus Aadress: P. Pinna 4 Tallinn Harjumaa 13615 E-post: menetluskeskus@politsei.ee Tel: 612 3280 Menetluse liik Kirjalik menetlus VTMS § 79 lg 2 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 79 lg-test 1 ja 2, lg 3 p-st 1 ning lgst 5 kohus määras: 1. Jätta rahuldamata Mihhail Lopatkin’i kaebus Politseija Piirivalveameti teabehaldusja menetlusosakonna teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistuse 25.05.2016. a määruse peale. 2. Jätta muutmata 03.05.2016. a trahviteade nr 223016041315. 3. Käesolev määrus saata kaebajale Mihhail Lopatkin’ile ning kohtuvälisele menetlejale Politseija Piirivalveametile. Edasikaebamise kord Võttes aluseks VTMS § 191 p 12 ei saa määrusele esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA KAEBUSE SISU 03.05.2016. a koostas Politseija Piirivalveameti teabehaldusja menetlusosakonna teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistuse liikluspolitseinik Peeter Serman trahviteate nr

4-16-4300

2 223016041315, millega tuvastati, et 29.04.2016. a kell 16:31 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna tee 13. kilomeetril, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/H, sõitis sõiduk Mercedes Benz 250D registreerimismärgiga XXX sõidukiirusega 59 km/h +/- 4km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 5 km/h võrra. Kirjeldatud väärtegu kvalifitseeriti liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 227 lg 1 järgi. Mihhail Lopatkin’ile määrati väärteomenetluse seadustiku (edaspidi: VTMS) § 542 lg 1 ja LS § 262 p 1 alusel hoiatustrahv 15 eurot. 12.05.2016. a esitas Mihhail Lopatkin kaebuse 03.05.2016. a trahviotsuse nr 223016041315 peale. Kaebuse kohaselt istus väidetava väärteo toimepanemise ajal juhi kõrvalistmel XXX, kes sõidu ajal tähelepanelikult kontrollis kiiruse piiramise märgi nr 351 ning sõiduauto spidomeetri näitu. Kaebaja on kindel, et tema järgis sõidu ajal kiiruskorda. Lisaks märkis kaebaja, et kohtuväline menetleja väidab, et tuvastas kiiruse ületamise Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna tee 13. kilomeetril, kuid Maanteeameti kodulehe kohaselt on kiiruskaamerad paigaldatud Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teel Vääna-Jõesuus 70 km/h alas (17. kilomeetril) ning 50 km/h alas (18. kilomeetril). Trahviteates puuduvad andmed kiirusmõõturi ehk kiiruskaamera kohta (number, kalibreerimise aeg). Kaebaja palus täielikult tühistada trahviteade ning juhindudes VTMS § 541 lg-st 5 piirduda tema kirjaliku hoiatamisega arvestades ka asjaolu, et kaebajat ei ole varem liiklusväärteo eest karistatud ning väärteoga kahju ei tekkinud. 17.05.2016. a määrusega jättis Politseija Piirivalveameti teabehaldusja menetlusosakonna teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistuse liikluspolitseinik Merianne Heinmäe Mihhail Lopatkin’i esitatud kaebuse läbi vaatamata. Kohtuväline menetleja leidis, et kuivõrd trahviteate tühistamiseks annab aluse VTMS § 545 lg 4 kohaselt õigusvastasust välistava asjaolu esinemine, kuid kaebuses ei ole esitatud tõendeid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta, siis tuleb kaebus jätta läbi vaatamata, sest see ei vasta VTMS § 545 lg 4 nõuetele. Määruses on lisatud, et trahviteates märgitud ajal ja kohas oli lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Kaebuses viidatud Maanteeameti kodulehel olev pressiteade on üle kahe aasta vana. Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee 13. kilomeetrile paigaldati kiiruskaamera 2015. aasta teises pooles. Maanteeameti kodulehel on kättesaadav ajakohane kaart kiiruskaamerate mõõtekabiinide asukohtadega teede kaupa. Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee 13. kilomeetril paikneb Maanteeameti statsionaarne automaatne kiirusmõõtesüsteem PoliScanSpeed M1 HP seerianumbriga 684160, mis on töökorras ning mis läbis viimase taatluse 29.10.2015. a, mille kohta on väljastatud ka taatlustunnistus nr 1916/15. Tehnilise Järelevalve Amet tunnistas 09.11.2015. a kiirusmõõtesüsteemi seerianumbriga 684160 taadelduks legaalmetroloogilise ekspertiisi aktiga nr 15-6/15-0062-116. Antud juhtumi osas on nõuetekohaselt fikseeritud sõiduki registreerimismärgiga XXX kiiruseks 55 km/h. Lisaks märkis kohtuväline menetleja, et mootorsõiduki omanikul või vastutaval kasutajal on kirjaliku avalduse alusel võimalik tutvuda rikkumise originaalsalvestisega Maanteeametis. 20.05.2016. a esitas Mihhail Lopatkin kaebuse 17.05.2016. a läbi vaatamata jätmise määruse peale. Kaebuses viitab kaebaja taaskord sellele, et kõrvalistuja jälgis pidevalt spidomeetri näitu ning ka kaebaja ei ole enda hinnangul kiirust ületanud. Kaebaja lisas võrreldes juba 12.05.2016. a esitatud kaebusega, et ta tunnistab, et pidurdamise ajal sõitis ta sellel teelõigul, kus paikneb statsionaarne automaatne kiirusmõõtesüsteem kiirusega 50-55 km/h, kuid ta ei ole siiski nõus määratud hoiatustrahviga, sest ta ei ole varasemalt liiklusalast väärtegu toime pannud ja tema teost ei tekkinud kahju. Kaebaja palus VTMS § 541 lg-st 5 juhindudes piirduda tema kirjaliku hoiatamisega. 25.05.2016. a määrusega jättis Politseija Piirivalveameti teabehaldusja menetlusosakonna teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistuse liikluspolitseinik Ilona Kivistik läbi vaatamata Mihhail Lopatkin’i poolt 17.05.2016. a koostatud määruse peale esitatud kaebuse, millega jäeti läbi vaatamata kaebus trahviteate peale nr 223016041315. Määruses selgitatakse, et hoiatustrahvi määramise menetluses puudub menetlusalune isik ning hoiatustrahv määratakse registrijärgsele mootorsõiduki eest vastutavale isikule, kelle kohustuseks on tagada

4-16-4300

3 mootorsõiduki õige kasutamine. Seega ei kuulub kirjalikus hoiatamismenetluses hoiatustrahvi määramisel tõendamisele isiku süü. Mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratav hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel. Trahviteates nr 223016041315 märgitud sõidukiiruse ületamine mootorsõidukiga registreerimismärgiga XXX on nõuetekohaselt tuvastatud töökorras mõõtesüsteemi poolt ning tõendatud rikkumise salvestise alusel. Tuvastatud sõidukiiruse 5 km/h võrra ületamise eest määratud hoiatustrahv summas 15 eurot vastab VTMS § 542 lg-s 1 ja LS § 262 p-s 1 toodud nõuetele. Trahviteate vaidlustamist reguleerib VTMS § 545, mis ei näe ette trahviteate tühistamist põhjusel, et isikut ei ole varasemalt liiklusväärteo eest karistatud või tema tegevus ei põhjustanud kahju. Hoiatustrahvi määramise aluseks ei ole isiku süü, vaid isikule kuuluvast mootorsõidukist (sõidukiga lubatud sõidukiiruse ületamisest) lähtuv oht. Trahviteate nr 223016041315 koostamisel ja hoiatustrahvi määramisel on järgitud seadusest tulenevaid nõudeid. Esitatud kaebuses puuduvad tõendid õigusvastasust välistava asjaolu ilmnemise kohta ning esitatud väited, selgitused ja taotlused ei ole aluseks trahviteate tühistamiseks, mistõttu ei vasta kaebus VTMS § 545 lg-s 4 sätestatud nõuetele ja see jäeti läbi vaatamata ja tagastati liikluspolitseinik Marianne Heinmäe määrusega põhjendatult. 30.05.2016. a saabus Harju Maakohtule Mihhail Lopatkin’i kaebus Politseija Piirivalveameti teabehaldusja menetlusosakonna teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistuse 25.05.2016. a määruse peale. Kaebuses kordab Mihhail Lopatkin enamjaolt juba varasemalt Politseija Piirivalveametile esitatud kaebustes toodud seisukohti. Kaebaja lisab, et tema tegevuses puudub tahtlus, sest ta ei kavatsenud väärtegu toime panna. Kaebaja palub tühistada trahviotsus nr 223016041315 ja piirduda tema suhtes VTMS § 541 lg 5 alusel kirjaliku hoiatamisega. Kaebaja lisas, et ta on hoolas, virk, korrektne, vastutustundlik, tugev, alati valmis appi tulema ning juhtimisstaaži on tal alates 11.06.2004. a. Lisaks märkis kaebaja, et soovib osaleda kohtuistungil. KOHTU SEISUKOHT Esmalt märgib kohus, et tulenevalt VTMS § 79 lg-st 2 vaadatakse kaebus, mis on esitatud kohtuvälise menetleja määruse peale, läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Seega ei ole kohtul antud väärteokaebuse lahendamisel seadusest tulenevalt muud võimalust, kui lahendada see kirjalikus menetluses ehk ilma kohtuistungit korraldamata. Kirjalikus hoiatamismenetluses koostatud trahviteate vaidlustamise korda reguleerib VTMS § 545. Lõige 1 sätestab isiku õiguse trahviteadet vaidlustada selle kättesaamisest 30 päeva jooksul ehk sätte esimene lõige sätestab trahviteate vaidlustamistähtaja. Lõiked 2 ja 21 kehtestavad nõuded kaebusele. Lõiked 3 ja 4 sätestavad trahviteate vaidlustamise alused füüsilistele isikutele ning lõiked 5 ja 6 juriidilistele isikutele. VTMS § 545 lg 3 annab võimaluse mootorsõiduki eest vastutaval isikul (ehk isikul, kellele VTMS § 542 lg 1 kohaselt saadetakse trahviteade) vaidlustada koostatud trahviteade põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik. Sellisel juhul tuleb isikul, kellele saadeti trahviteade esitada trahvi määranud kohtuvälisele menetlejale sõidukit tegelikult juhtinud isiku andmed (nimi, elukoht, juhiloa number, sünniaeg või isikukood). VTMS § 545 lg 4 kohaselt ei pea sõidukit juhtinud isiku andmeid esitama, kui sõiduk on enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega varatatud, kadunud või hävinenud. Sellises olukorras tuleb sõidukit tegelikult juhtinud isiku andmete asemel kohtuvälisele menetlejale esitada sõiduki varastamist, kadumist või hävimist tõendavad dokumendid. VTMS § 545 lg-s 4 on sätestatud ka teine kirjalikus hoiatamismenetluses koostatud hoiatustrahvi vaidlustamise alus, milleks on mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemine.

4-16-4300

4 Sellises olukorras peab vaidlustaja esitama samuti kohtuvälisele menetlejale tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. VTMS § 545 ei sisalda peale eeltoodud kahe trahviteate vaidlustamise aluse (sõidukit juhtis teine isik või esineb õigusvastasust välistav asjaolu) muid aluseid, millele tuginedes oleks trahviteate vaidlustamine seaduse kohaselt lubatud. Kirjalikus hoiatamismenetluses koostatud hoiatustrahvi vaidlustamise piiramine lubades vaidlustada hoiatustrahvi vaid kahel alusel, on põhjendatav kohtu hinnangul asjaoluga, et kirjalikus hoiatamismenetluses koostatud trahviotsus ei ole VTMS § 541 lg 3 kohaselt süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Seega, kuivõrd tegemist ei ole karistusega, siis ei ole põhjendatud lubada ka nimetatud otsustust vaidlustada piiramatult ükskõik millistel põhjendustel. Mihhail Lopatkin on käesoleval juhul vaidlustanud kirjalikus hoiatamismenetluses koostatud trahviotsuse järgmistel põhjendustel: teda ei ole varem liiklusväärtegude eest karistatud, ta kahetseb toimunut, ta ei põhjustanud oma tegevusega kahju, ta ei pannud tegu toime tahtlikult ega kavatsetult, tal on juhtimisstaaž alates 11.06.2004. a-st ning ta on hoolas, virk, korrektne, vastutustundlik, tugev ja alati valmis appi tulema. Ükski kaebaja poolt esitatud põhjendus ei ole selline mille alusel saaks vaidlustada trahviotsust kirjalikus hoiatamismenetluses. Kaebaja pole väitnud, et roolis oleks olnud keegi teine isik. Veelgi enam, isik ise tunnistab kaebuses, et tema juhtis trahviotsuses nimetatud ajal ja kohas trahviotsuses nimetatud sõidukit. Samuti ei viita mitte ükski eelnimetatud põhjendustest sellele, et Mihhail Lopatkin’il esines kiirust ületades õigusvastasust välistav asjaolu ehk asjaolu, mille tõttu oli kiiruse ületamine lubatav. Siinkohal selgitab kohus lisaks, et õigusvastasust välistavaks asjaoluks on näiteks karistusseadustiku §-de 28-30 kohaselt hädakaitse, hädaseisund ja kohustuste kollisioon ning asjaõigusseaduse §-s 41 kohaselt omaabi õiguse teostamine. Seega kuivõrd Mihhail Lopatkin ei ole ei kohtule ega varasemalt kohtuvälisele menetleja esitanud mitte ühtegi põhjendust ega seda kinnitavaid tõendeid, mis oleksid seotud asjaoluga, et tema sõidukit ei juhtinud või tema puhul esines õigusvastasust välistav asjaolu, mis lubas tal kiirust ületada, siis on kohtuväline menetleja täiesti põhjendatult jätnud trahviteate peale esitatud kaebuse läbi vaatamata. Lisaks eeltoodule selgitab kohus kaebajale järgmist. Kiiruskaamera poolt n-ö avastatud ja fikseeritud kiiruse ületamise puhul on menetlejal kokku kolm võimalust: 1) kohaldada vähetähtsa liiklusväärteo puhul ilma hoiatustrahvita kirjalikku hoiatamismenetlust, 2) kohaldada hoiatustrahviga kirjalikku hoiatamismenetlust, kus iga ületatud kilomeetri eest määratakse trahviks 3 eurot (võttes aluseks LS § 262 p 1, kuid mitte rohkem kui 190 eurot või 3) alustada kiirvõi üldmenetlust, milles võib tulenevalt LS §-st 227 kiiruse ületamise määra arvestades põhikaristuseks määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot, aresti pikkusega kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheks aastaks, samuti kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist olenevalt kiiruse ületamise määrast kuni üheks aastaks. Seega on menetlusliigi valimine menetleja kaalutlusotsustus ehk menetleja otsustada on see, kas ta alustab väärteomenetlust kiirvõi üldmenetluse korras või kohaldab isiku suhtes leebemat mõjutusvahendit, s.t hoiatamismenetlust (kas siis koos või ilma hoiatustrahvita). Ehk menetlejalt ei saa isik nõuda kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamist (hoiatustrahviga või ilma) juba alustatud kiirvõi üldmenetluse asemel. Samuti ei saa isik menetlejalt nõuda

4-16-4300

5 kirjalikus hoiatamismenetluses trahviotsuse määramise asemel kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamist ilma trahviotsuseta VTMS § 541 lg 5 alusel. Sealjuures vaid kiirvõi üldmenetluses määratud karistus kantakse karistusregistrisse. Kirjalikus hoiatamismenetluses tehtud hoiatus ilma või koos hoiatustrahvita ei ole aga karistus ning seda karistusregistrisse ei kanta (VTMS § 541 lg 3). Seega arvestades antud juhul kiiruse ületamise määra (vähemalt 5 km/h võrra), oleks võinud Politseija Piirivalveamet alustada Mihhail Lopatkin’i suhtes kiiruskaamera poolt fikseeritud rikkumise osas ka kiirvõi üldmenetlust, mille tulemusena oleks isikule määratud LS § 227 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv vahemikus 3-30 trahviühikut ehk 12-120 eurot, mis oleks kantud ka isiku karistusregistrisse. Eeltoodud põhjustel jätab kohus rahuldamata Mihhail Lopatkin’i kaebuse Politseija Piirivalveameti teabehaldusja menetlusosakonna teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistuse 25.05.2016. a määruse peale. Seetõttu jätab kohus muutmata ka 03.05.2016. a trahviteate nr 223016041315.

Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)