3-16-551/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse kuupäev

1. juuni 2016

Haldusasja number

3-16-551

Haldusasi

Kevin

Rommeli

kaebus

Viljandi

Vallavalitsuse 22.12.2015 korralduse nr 1499

„Projekteerimistingimuste

andmine“

tühistamiseks

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Kevin Rommel

Vastustaja Viljandi vald

RESOLUTSIOON

Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 11. aprilli 2016. a määrus ja

saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viljandi Vallavalitsuse 22. detsembri 2015 korraldusega nr 1499 anti Mati Pirnpuule

projekteerimistingimused Väike-Taki kinnistule tuuliku püstitamiseks.

2. Viljandi Vallavalitsus 1. märtsi 2016 korraldusega nr 197 jättis rahuldamata Kairi Ongi,

Kevin Rommeli, Kerli Rommeli ja Vladislav Holtsmanni vaide.

3. K. Rommel esitas 20. märtsil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi Vallavalitsuse 22.

detsembri 2015 korralduse nr 1499 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 6 kohaselt kohalikul omavalitsusel kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid. Käesoleval juhul ei ole

vajalikke tõendeid kogutud ega olulisi asjaolusid välja selgitatud. Otseselt planeeritava tuuliku

mõjualasse jäävate kogukonna liikmete poolt avalduses ja ühisavalduses püstitatud küsimustele

ning vastuväidetele ei ole saadud rahuldavaid vastuseid ega tõendeid. Planeeritava tuuliku

asukohast 500 m raadiuses on 18 maaomanikku, kellest 11 katastriüksuse omanikku ja 4

elanikku esitasid projekteerimistingimuste andmise eelnõule oma vastuväited. Vastuväidete

kohaselt on vallavalitsus otsuse tegemisel jätnud analüüsimata keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 3 kohase tegevuse mõju, ei ole arvesse

võtnud KeHJS § 6 lg 3 p-sid 3,4,5 ega andnud vajalikku eelhinnangut. K. Rommel lisab, et

rajatav tuulegeneraator vähendab kinnistute väärtust ning juhul kui elanikud soovivad sealt ära

kolida, kannataksid nad majanduslikku kahju. Sellega ei ole vald lähtunud vallaelanike

õigustatud vajadustest ja huvidest ning on põhjendamatult soodustanud ühe inimese ärilisi

huvisid teiste heaolu arvel.

4. Tartu Halduskohus tagastas 11. aprilli 2016 määrusega määruskaebuse esitaja

kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna

määruskaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised

väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda

isik üksnes oma õiguste kaitseks ning teise lõike kohaselt muul eesmärgil, sealhulgas

teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses

sätestatud juhul. Kuivõrd ekinnistusraamatu andmetel on Taki kinnistu omanik Vladislav

Holtsmann ning K. Rommeli omandis ei ole ühtegi kinnistut, mille väärtus võiks tuuliku

püstitamise tõttu väheneda, ei saa talle tekkida kahju Taki kinnistu väärtuse võimaliku

vähenemisega. Halduskohtu hinnangul ei riiva haldusakt kaebaja subjektiivseid õigusi

ning tal on puutumus vaidlustatud haldusaktiga üksnes faktilisel tasandil. Käesolevas

asjas puudub kaebajal õigus esitada kaebus ka teiste isikute huvide kaitseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Kevin Rommel esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.04.2016. a määruse

tühistamiseks ja Tartu Halduskohtu kohustamiseks kaebust menetlema. Määruskaebuse

põhjenduste kohaselt ei rikkunud Viljandi vald määruskaebuse esitaja õigusi mitte

kinnistuomanikuna vaid projekteerimistingimusi menetledes. Vastustaja on oma asjaajamises ja

otsusutes ebaõiglaselt eelistanud ühe osapoole huve ning seda ühegi faktilise põhjenduseta.

Samuti on määruskaebuse esitaja saanud uusi tõendeid, mis arendaja poolt varem väidetu ümber

lükkab ja seega muudab oluliselt saadud projekteerimistingimusi.

6. 21. mail 2016 esitas K. Rommel Tartu Ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles soovib

selgitada, kuidas puudutab otsus tema õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale.

Määruskaebuse esitaja märgib, et päikesepaistelisel ajal tuuliku labade pöörlemisest tingitud

varjud tekitavad naaberelanikes visuaalseid häiringuid. Lisaks võib tuulikute tekitatud

madalsageduslik heli elanike häirida ning esile kutsuda unehäireid, peavalu, tinnitust (vile või

sumin kõrvades), survet kõrvades, peapööritust, iiveldust, merehaigust, nägemise ähmastumist,

tahhükardiat (kiirenenud südametegevus), ärrituvust, keskendumis ja mäluprobleeme ning

paanikahooge.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et K. Rommeli määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu

11. aprilli 2016 määrus tühistada ja saata asi tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks

Tartu Halduskohtule.

8. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Ringkonnakohus ei

nõustu halduskohtu seisukohaga, et tegemist on olukorraga, kus kaebajal kaebeõiguse

puudumine on ilmselge. Kohtupraktikas on märgitud, et HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse

tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta.

Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist.

Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning

kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (RKHKm 25.11.2015, 3315215, p 10;

RKHKm 21.05.2014, 3-3-1-26-14, p 9)

9. HKMS § 44 lg 1 kohaselt tuleb kohtul kaebeõiguse olemasolu tuvastamiseks välja selgitada,

kas isik on kaebusega halduskohtusse pöördunud oma õiguste kaitseks. Seega on üldjuhul

kaebeõigus vaid isikutel, kelle õigusi vaidlustatav haldusakt puudutab. HKMS § 44 lg 2 kohaselt

võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, isik kohtusse

pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Keskkonnaasjades täpsustab kohtusse pöördumise

õigust keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 30 lg 1, mille kohaselt isik, kelle õigust on

rikutud, sealhulgas õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, võib esitada vaide

haldusorganile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

10.Ringkonnakohus märgib, et kuigi kohtupraktikas on tunnustatud kaebeõiguse olemasolu

olukorras, kus kavandatav tegevus piirab õigushüve, mis on samaaegselt ka omandiõiguse

kaitsealas (vt RKHKo 06.12.2012, 3-3-1-56-12, p 11) on halduskohus õigesti leidnud, et

korraldus nr 1499 ei saa rikkuda määruskaebuse esitaja omandiõigust, kuna määruskaebuse

esitaja ei ole kavandatava tuuliku naaberkinnistu omanik, vaid elanik. Määruskaebuses on

K. Rommel oma seisukohta täpsustanud ning selgitanud, et tema õigusi ei ole rikutud mitte

kinnistuomanikuna, vaid projekteerimistingimusi menetledes, kuna vald pole andnud vajalikku

eelhinnangut, kas tuuliku ehitamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning välja on jäetud

selgitamata olulise tähendusega asjaolud ja vajalikud tõendid. Ringkonnakohus osutab, et

määruskaebuse esitaja etteheited, mis seonduvad projekteerimistingimuste andmise menetlusega,

ei ole iseseisvalt kaebeõiguse aluseks, vaid kaebeõiguse olemasoluks peab menetluse tulemusena

väljaantav haldusakt olema selline, mis riivab isiku õigusi.

11. K. Rommel on halduskohtule esitatud kaebuses märkinud, et vald on otsuse tegemisel

põhjendamatult soodustanud ühe inimese ärilisi huve teiste heaolu arvel. Määruskaebuse esitaja

on ringkonnakohtule esitatud täiendavas seisukohas selgitanud, et tuuliku püstitamisega võivad

kaasneda visuaalsed häiringud ning lisaks võib see mõjutada naaberkinnistu elanike, sh

määruskaebuse esitaja tervist. Määruskaebuse kohaselt võib tuulikute tekitatud madalsageduslik

aerodünaamiline heli elanike häirida ja esile kutsuda unehäireid, peavalu, tinnitust (vile või

sumin kõrvades), survet kõrvades, peapööritust, iiveldust, merehaigust, nägemise ähmastumist,

tahhükardiat (kiirenenud südametegevus), ärrituvust, keskendumis ja mäluprobleeme ning

paanikahooge.

12. Seega võib ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja subjektiivsete õiguste

rikkumine seisneda tema heaoluvajadustele mittevastava keskkonna loomises tuuliku püstitamise

tõttu määruskaebuse esitaja elukoha naaberkinnistule. KeÜS § 23 lg 1 kohaselt on igaühel õigus

tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus ning lg 5

kohaselt on isikul selle õiguse tagamiseks õigus nõuda haldusorganilt keskkonna säästmist ning

mõistlike meetmete võtmist, et tagada keskkonna vastavus tervise- ja heaoluvajadustele. Kuivõrd

ka Viljandi Vallavalitsuse korralduses nr 1499 on märgitud, et tuulik on olulise mõjuga objekt,

mille mõjuala ei piirdu ainult katastriüksusega kuhu tuulikut kavandatakse või sellega vahetult

piirnevate kinnisasjadega, on ringkonnakohtu hinnangul võimalik, et kavandatav tuulik võib

mõjutada määruskaebuse esitaja heaolu. Lisaks on kaebajal mõjutatud keskkonnaga oluline

puutumus. KeÜS § 23 lg 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud

keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos

mõjutatud keskkonnaga. Kuigi kaebaja ei ole kavandatava tuuliku naaberkinnistu omanik, on ta

sealne elanik, mistõttu viibib ta mõjutatud keskkonnas sageli ning seetõttu on tal mõjutatud

keskkonnaga oluline puutumus.

13. Ringkonnakohus märgib, et mitte igasugune mõju kaebaja heaolule ei anna isikule õigust

nõuda keskkonda mõjutavast tegevusest hoidumist. KeÜS § 23 lg 4 kohaselt hinnates keskkonna

vastavust tervise- ja heaoluvajadustele võetakse arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja

piirkonna eripära. Seda, kas käesoleval juhul mõjutab tuuliku rajamine määruskaebuse esitaja

naaberkinnistule keskkonda selliselt, et see ei vasta enam kaebaja tervise- ja heaoluvajadustele,

saab kontrollida asja sisulisel lahendamisel.

14.Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus rahuldada, tühistada Tartu Halduskohtu 11. aprilli

2016 määrus ja saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

Einar Vene

Tanel Saar