3-16-551/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedViljandi Vallavalitsuse 22. detsembri 2015 korraldusega nr 1499 anti Mati Pirnpuule Viljandi Vallavalitsus 1. märtsi 2016 korraldusega nr 197 jättis rahuldamata Kairi Ongi,
Legislator headnote
AI generated3-16-551/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Viljandi Vallavalitsuse 22. detsembri 2015 korraldusega nr 1499 anti Mati Pirnpuule Viljandi Vallavalitsus 1. märtsi 2016 korraldusega nr 197 jättis rahuldamata Kairi Ongi,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi, Einar Vene ja Tanel Saar
Määruse kuupäev
1. juuni 2016
Haldusasja number
3-16-551
Haldusasi
Kevin
Rommeli
kaebus
Viljandi
Vallavalitsuse 22.12.2015 korralduse nr 1499
„Projekteerimistingimuste
andmine“
tühistamiseks
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Kevin Rommel
Vastustaja Viljandi vald
RESOLUTSIOON
Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 11. aprilli 2016. a määrus ja
saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
saamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viljandi Vallavalitsuse 22. detsembri 2015 korraldusega nr 1499 anti Mati Pirnpuule
projekteerimistingimused Väike-Taki kinnistule tuuliku püstitamiseks.
2. Viljandi Vallavalitsus 1. märtsi 2016 korraldusega nr 197 jättis rahuldamata Kairi Ongi,
Kevin Rommeli, Kerli Rommeli ja Vladislav Holtsmanni vaide.
3. K. Rommel esitas 20. märtsil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi Vallavalitsuse 22.
detsembri 2015 korralduse nr 1499 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on haldusmenetluse seaduse
(HMS) § 6 kohaselt kohalikul omavalitsusel kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise
tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid. Käesoleval juhul ei ole
vajalikke tõendeid kogutud ega olulisi asjaolusid välja selgitatud. Otseselt planeeritava tuuliku
mõjualasse jäävate kogukonna liikmete poolt avalduses ja ühisavalduses püstitatud küsimustele
ning vastuväidetele ei ole saadud rahuldavaid vastuseid ega tõendeid. Planeeritava tuuliku
asukohast 500 m raadiuses on 18 maaomanikku, kellest 11 katastriüksuse omanikku ja 4
elanikku esitasid projekteerimistingimuste andmise eelnõule oma vastuväited. Vastuväidete
kohaselt on vallavalitsus otsuse tegemisel jätnud analüüsimata keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 3 kohase tegevuse mõju, ei ole arvesse
võtnud KeHJS § 6 lg 3 p-sid 3,4,5 ega andnud vajalikku eelhinnangut. K. Rommel lisab, et
rajatav tuulegeneraator vähendab kinnistute väärtust ning juhul kui elanikud soovivad sealt ära
kolida, kannataksid nad majanduslikku kahju. Sellega ei ole vald lähtunud vallaelanike
õigustatud vajadustest ja huvidest ning on põhjendamatult soodustanud ühe inimese ärilisi
huvisid teiste heaolu arvel.
4. Tartu Halduskohus tagastas 11. aprilli 2016 määrusega määruskaebuse esitaja
kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna
määruskaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised
väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda
isik üksnes oma õiguste kaitseks ning teise lõike kohaselt muul eesmärgil, sealhulgas
teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses
sätestatud juhul. Kuivõrd ekinnistusraamatu andmetel on Taki kinnistu omanik Vladislav
Holtsmann ning K. Rommeli omandis ei ole ühtegi kinnistut, mille väärtus võiks tuuliku
püstitamise tõttu väheneda, ei saa talle tekkida kahju Taki kinnistu väärtuse võimaliku
vähenemisega. Halduskohtu hinnangul ei riiva haldusakt kaebaja subjektiivseid õigusi
ning tal on puutumus vaidlustatud haldusaktiga üksnes faktilisel tasandil. Käesolevas
asjas puudub kaebajal õigus esitada kaebus ka teiste isikute huvide kaitseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5. Kevin Rommel esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.04.2016. a määruse
tühistamiseks ja Tartu Halduskohtu kohustamiseks kaebust menetlema. Määruskaebuse
põhjenduste kohaselt ei rikkunud Viljandi vald määruskaebuse esitaja õigusi mitte
kinnistuomanikuna vaid projekteerimistingimusi menetledes. Vastustaja on oma asjaajamises ja
otsusutes ebaõiglaselt eelistanud ühe osapoole huve ning seda ühegi faktilise põhjenduseta.
Samuti on määruskaebuse esitaja saanud uusi tõendeid, mis arendaja poolt varem väidetu ümber
lükkab ja seega muudab oluliselt saadud projekteerimistingimusi.
6. 21. mail 2016 esitas K. Rommel Tartu Ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles soovib
selgitada, kuidas puudutab otsus tema õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale.
Määruskaebuse esitaja märgib, et päikesepaistelisel ajal tuuliku labade pöörlemisest tingitud
varjud tekitavad naaberelanikes visuaalseid häiringuid. Lisaks võib tuulikute tekitatud
madalsageduslik heli elanike häirida ning esile kutsuda unehäireid, peavalu, tinnitust (vile või
sumin kõrvades), survet kõrvades, peapööritust, iiveldust, merehaigust, nägemise ähmastumist,
tahhükardiat (kiirenenud südametegevus), ärrituvust, keskendumis ja mäluprobleeme ning
paanikahooge.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et K. Rommeli määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu
11. aprilli 2016 määrus tühistada ja saata asi tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks
Tartu Halduskohtule.
8. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas
ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Ringkonnakohus ei
nõustu halduskohtu seisukohaga, et tegemist on olukorraga, kus kaebajal kaebeõiguse
puudumine on ilmselge. Kohtupraktikas on märgitud, et HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse
tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta.
Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist.
Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning
kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (RKHKm 25.11.2015, 3315215, p 10;
RKHKm 21.05.2014, 3-3-1-26-14, p 9)
9. HKMS § 44 lg 1 kohaselt tuleb kohtul kaebeõiguse olemasolu tuvastamiseks välja selgitada,
kas isik on kaebusega halduskohtusse pöördunud oma õiguste kaitseks. Seega on üldjuhul
kaebeõigus vaid isikutel, kelle õigusi vaidlustatav haldusakt puudutab. HKMS § 44 lg 2 kohaselt
võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, isik kohtusse
pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Keskkonnaasjades täpsustab kohtusse pöördumise
õigust keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 30 lg 1, mille kohaselt isik, kelle õigust on
rikutud, sealhulgas õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, võib esitada vaide
haldusorganile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.Ringkonnakohus märgib, et kuigi kohtupraktikas on tunnustatud kaebeõiguse olemasolu
olukorras, kus kavandatav tegevus piirab õigushüve, mis on samaaegselt ka omandiõiguse
kaitsealas (vt RKHKo 06.12.2012, 3-3-1-56-12, p 11) on halduskohus õigesti leidnud, et
korraldus nr 1499 ei saa rikkuda määruskaebuse esitaja omandiõigust, kuna määruskaebuse
esitaja ei ole kavandatava tuuliku naaberkinnistu omanik, vaid elanik. Määruskaebuses on
K. Rommel oma seisukohta täpsustanud ning selgitanud, et tema õigusi ei ole rikutud mitte
kinnistuomanikuna, vaid projekteerimistingimusi menetledes, kuna vald pole andnud vajalikku
eelhinnangut, kas tuuliku ehitamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning välja on jäetud
selgitamata olulise tähendusega asjaolud ja vajalikud tõendid. Ringkonnakohus osutab, et
määruskaebuse esitaja etteheited, mis seonduvad projekteerimistingimuste andmise menetlusega,
ei ole iseseisvalt kaebeõiguse aluseks, vaid kaebeõiguse olemasoluks peab menetluse tulemusena
väljaantav haldusakt olema selline, mis riivab isiku õigusi.
11. K. Rommel on halduskohtule esitatud kaebuses märkinud, et vald on otsuse tegemisel
põhjendamatult soodustanud ühe inimese ärilisi huve teiste heaolu arvel. Määruskaebuse esitaja
on ringkonnakohtule esitatud täiendavas seisukohas selgitanud, et tuuliku püstitamisega võivad
kaasneda visuaalsed häiringud ning lisaks võib see mõjutada naaberkinnistu elanike, sh
määruskaebuse esitaja tervist. Määruskaebuse kohaselt võib tuulikute tekitatud madalsageduslik
aerodünaamiline heli elanike häirida ja esile kutsuda unehäireid, peavalu, tinnitust (vile või
sumin kõrvades), survet kõrvades, peapööritust, iiveldust, merehaigust, nägemise ähmastumist,
tahhükardiat (kiirenenud südametegevus), ärrituvust, keskendumis ja mäluprobleeme ning
paanikahooge.
12. Seega võib ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja subjektiivsete õiguste
rikkumine seisneda tema heaoluvajadustele mittevastava keskkonna loomises tuuliku püstitamise
tõttu määruskaebuse esitaja elukoha naaberkinnistule. KeÜS § 23 lg 1 kohaselt on igaühel õigus
tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus ning lg 5
kohaselt on isikul selle õiguse tagamiseks õigus nõuda haldusorganilt keskkonna säästmist ning
mõistlike meetmete võtmist, et tagada keskkonna vastavus tervise- ja heaoluvajadustele. Kuivõrd
ka Viljandi Vallavalitsuse korralduses nr 1499 on märgitud, et tuulik on olulise mõjuga objekt,
mille mõjuala ei piirdu ainult katastriüksusega kuhu tuulikut kavandatakse või sellega vahetult
piirnevate kinnisasjadega, on ringkonnakohtu hinnangul võimalik, et kavandatav tuulik võib
mõjutada määruskaebuse esitaja heaolu. Lisaks on kaebajal mõjutatud keskkonnaga oluline
puutumus. KeÜS § 23 lg 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud
keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos
mõjutatud keskkonnaga. Kuigi kaebaja ei ole kavandatava tuuliku naaberkinnistu omanik, on ta
sealne elanik, mistõttu viibib ta mõjutatud keskkonnas sageli ning seetõttu on tal mõjutatud
keskkonnaga oluline puutumus.
13. Ringkonnakohus märgib, et mitte igasugune mõju kaebaja heaolule ei anna isikule õigust
nõuda keskkonda mõjutavast tegevusest hoidumist. KeÜS § 23 lg 4 kohaselt hinnates keskkonna
vastavust tervise- ja heaoluvajadustele võetakse arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja
piirkonna eripära. Seda, kas käesoleval juhul mõjutab tuuliku rajamine määruskaebuse esitaja
naaberkinnistule keskkonda selliselt, et see ei vasta enam kaebaja tervise- ja heaoluvajadustele,
saab kontrollida asja sisulisel lahendamisel.
14.Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus rahuldada, tühistada Tartu Halduskohtu 11. aprilli
2016 määrus ja saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi
Einar Vene
Tanel Saar