3-16-1084/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1084

Haldusasi

A. K.’a kaebus Tallinna Vangla ametnike

vastutusele võtmiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada A.K.’a kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD NING KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohtule saabus 30.05.2016 A. K.a kaebus, milles ta väljendab soovi

Tallinna Vangla ametnike R. M., I.K.u, M. E.i ja Ü. P. kriminaalkorras vastutusele võtmiseks.

Kaebuse kohaselt panid viidatud isikud toime kuriteo ning kaebaja soovib nende karistamist ja

teenistusest vabastamist. Muid soove ega nõudmisi kaebajal ei ole.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse

tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja

lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).

3. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on üldreeglina halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes

tekkinud

vaidluste

lahendamine,

kui

seadus

ei

näe

ette

muud

menetluskorda.

Kriminaalmenetlus ja sellest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik. Samas on

kriminaalmenetluse alustamine ja selle toimingute vaidlustamine reguleeritud ammendavalt

kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS). Tulenevalt KrMS § 1 lõikest 1 reguleerib

kriminaalasjade menetlust eestkätt KrMS ning kuriteo asjaolude ilmnemisel on

kriminaalmenetlust kohustatud toimetama uurimisasutus ja prokuratuur (KrMS § 6).

Uurimisasutus ja prokuratuur alustavad ja toimetavad kohtueelset kriminaalmenetlust (KrMS §

193 lg 1). Täiendavalt on kohtueelse menetleja ja prokuratuuri pädevust täpsustatud KrMS §-is

212. Kohtumenetlust viib läbi maakohus (KrMS § 18 lg 1).

4. Eeltoodust nähtub, et kuriteo korral alustab kriminaalmenetluse uurimisasutus (tavaliselt

Politsei- ja Piirivalveamet) või prokuratuur ning kohtumenetluse läbiviimine kuulub maakohtu

3-16-1084

pädevusse. Seega ei kuulu A. K.a kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse ning kaebajal on

õigus vastava avaldusega pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti või prokuratuuri poole.

5. Kaebuse kohaselt ei soovi kaebaja ka, et nimetatud ametnikud edaspidi Tallinna Vanglas

töötaksid. Kohus selgitab, et ei saa sekkuda Tallinna Vangla otsustusõigusesse ametnike valikul

ega kohustada Tallinna Vanglat ametnikega teenistussuhet lõpetama. Kohus ei ole pädev ka

algatama ega läbi viima vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetlust, vaid see õigus on

vangistusseaduse § 120 ja § 148 kohaselt vanglaametnike ametisse nimetamise õigust omaval

isikul. Kaebaja saab esitada kaebuse vaid haldusorgani peale, kelle nimel ametnik tegutseb,

kuid ei saa nõuda, et halduskohus karistaks avaliku võimu kandja nimel tegutsenud ja

ülesandeid täitnud isikut.

6. Kaebaja on kaebuses kinnitanud, et ei soovi muud kui kaebuses märgitud isikute poolt

toime pandud kuriteo uurimist ning nende isikute karistamist ja ametist vabastamist. Seega

puudub kohtul ka vajadus täiendavalt välja selgitada, kas kaebaja on esitatud kaebusega silmas

pidanud muid eesmärke.

7. Eelnevast nähtuvalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse

puudumise tõttu kaebajale tagastada.

8. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega

ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses

olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

2(2)