3-15-3135/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Tanel Saar

Määruse kuupäev

1. juuni 2016

Haldusasja number

3-15-3135

Haldusasi

Kesk-Eesti Põllumajandusühistu kaebus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti 21.10.2015. a otsuse nr 13-6/1202

tühistamiseks

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Kesk-Eesti

Põllumajandusühistu

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. aprilli 2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kesk-Eesti Põllumajandusühistu esitas 15.12.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 21.10.2015. a otsuse nr 13-6/1202

tühistamiseks, millega peatati PRIA 23.08.2012 otsusega nr 13-6/1815 Kesk-Eesti

Põllumajandusühistu kohta tehtud tootjarühmade tunnustamise otsus kuni 28.02.2016

põhjusel, et tootjarühma Kesk-Eesti Põllumajandusühistu liige Paistevälja OÜ on turustanud

tunnustatud toodet tootjarühma kaudu alla 50%. Kaebuse kohaselt oli PRIA kaebaja

tootjarühma liikme nõuetele vastavuse hindamisel lähtunud vaid põllumajandusministri

15.01.2012. a määruse nr 2 „Tootjarühma tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise

täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 2) § 7 lg 1 p-st 2 ning jätnud õigusvastaselt arvestamata § 6

lg 1 p 2, mille kohaselt 30% tootjarühma liikmetest seda nõuet järgima ei pea. ELÜPS-is

puudub õiguslik alus tootjarühma kehtetuks tunnistada, kui tootjarühm ei vasta tootjarühma

liikme kohta esitatud nõuetele. Lisaks on PRIA oluliselt rikkunud haldusorgani

selgitamiskohustust, sest PRIA oleks pidanud 2014. majandusaasta järelevalvemenetluses

selgitama, et Paistevälja OÜ väljaarvamisel tooterühma liikmete seast oleks kõik tingimused

täidetud ning tunnustamise otsuse peatamiseks puuduks alus. Kui PRIA oleks oma

selgitamiskohustust täitnud, oleks kaebaja saanud Paistevälja OÜ tootjarühmast välja arvata

ning tunnustamise otsuse peatamist ega käesolevat kohtuvaidlust poleks toimunud. Kaebuse

kohaselt oleks PRIA pidanud kaebaja enne otsuse koostamist ära kuulama.

2. PRIA esitas Tartu Halduskohtule 18.01.2016 vastuse kaebusele. Vastustaja hinnangul ei

vabasta määruse nr 2 § 6 lg 1 p 2 tootjarühma liiget määruse nr 2 § 7 lg 1 p-s 2 toodud

kohustusest. Seda toetab ka tootjarühma Kesk-Eesti Põllumajandusühistu tunnustamise ajal

kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 80 lg 3

p 2, mille kohaselt PRIA tunnustab tootjarühma tunnistamise otsuse kehtetuks kui tootjarühm

ei vasta tootjarühma või tema liikme kohta esitatud nõuetele. Vastustaja hinnangul tuleb

õiguslik alus tootjarühma tunnustamise otsuse peatamiseks ELÜPS § 4 lg 1, § 88 lg 1 ning

haldusmenetluse seaduse (HMS) 4 lg 1 koosmõjust. PRIA ei ole rikkunud

selgitamiskohustust, kuna PRIA-l puudub õigus sekkuda tootjarühma ja tema liikmete

majandustegevusse andes nõuandeid või soovitusi tootjarühma liikmete väljaarvamiseks

tootjarühma koosseisust. PRIAle ei ole teada, kas üks või teine tootjarühma liige on teadlikult

või mingil muul põhjusel müünud oma toodangut tootjarühma vahenduseta ja kas see on

tootjarühma poolt aktsepteeritud või mitte. PRIA on juba oma 19.09.2014. a kirjas nr 13-

1/14/7434-8 toonud välja võimalikud rikkumised tootjarühma liikmete (sh Paistevälja OÜ)

poolt ning PRIA 07.09.2015. a kirjas on välja toodud tuvastatud puudused ning hoiatatud

kaebajat võimalike tagajärgede eest. Vastustaja hinnangul saab PRIA 07.09.2015. a kirja

käsitleda kirjaliku ärakuulamisena, kuigi HMS § 40 lg 3 p 2 ja p 3 kohaselt ei olnud kaebaja

ära kuulamine antud juhul üldse vajalik.

3. PRIA esitas 28.03.2016 Tartu Halduskohtule seisukoha, milles märkis, et

Kesk-Eesti Põllumajandusühistu juhatuse liige V. Sartakov saatis PRIA-le 22.02.2016

elektronkirja, milles teatati, et Kesk-Eesti Põllumajandusühistu on tootjarühma

liikmete hulgast välja arvanud Paistevälja OÜ. Seega vastas tootjarühm Kesk-Eesti

Põllumajandusühistu PRIA 21.10.2015 otsuses nr 13-6/1202 näidatud tähtajaks

(28.02.2016) tootjarühmale kehtestatud nõuetele ning tootjarühma tunnustamise

peatamine ei olnud enam õigustatud. Lähtudes eeltoodust tunnistati PRIA 01.03.2016

otsusega nr 13-6/93 kehtetuks PRIA 21.10.2015 otsus nr 13-6/1202. PRIA hinnangul

esinesid seetõttu alused menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel.

4. Kaebaja esitas 08.04.2016 halduskohtule seisukoha, et nõustub menetluse lõpetamisega

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks, milleks

on kulud õigusabile summas 2870,40 eurot ja riigilõiv summas 15 eurot.

5. PRIA esitas 18.04.2016 halduskohtule seisukoha kaebaja menetluskulude väljamõistmise

taotluse kohta. PRIA ei nõustu menetluskulude väljamõistmisega, kuna käesoleval juhul ei

toimunud PRIA poolt haldusakti kehtetuks tunnistamine mitte selle õigusvastasuse tõttu, vaid

põhjusel, et kaebaja viis ennast vastavusse tootjarühma tunnustamise aluseks olevate nõuetega

nagu oli nõutud kaebaja poolt vaidlustatud haldusaktis.

6. Tartu Halduskohus lõpetas 20.04.2016. a

määrusega

menetluse Kesk-Eesti

Põllumajandusühistu kaebuses PRIA 21.10.2015. a otsuse nr 13-6/1202 tühistamise nõudes

haldusasjas nr 3-15-3135, tagastas kaebaja poolt kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot

ning jättis ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas 21.04.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.04.2016. a määruse

resolutsiooni p 4 tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks, millega mõistetaks vastustajalt

välja Kesk-Eesti Põllumajandusühistu menetluskulud. Kaebaja hinnangul tunnistati

vaidlustatud haldusakt kehtetuks just kohtumenetluse tulemusena. Kohtumenetlus sai alguse

PRIA õigusvastase käitumise tõttu selgitamiskohustuse täitmata jätmisega, kuna PRIA ei

selgitanud haldusmenetluses, et Paistevälja OÜ väljaarvamisel või lahkumisel tootjarühma

liikmete seast oleks kõik tunnustamise tingimused täidetud. Kaebaja hinnangul oli PRIA

tegelik motivatsioon haldusakti kehtetuks tunnistamisel siiski põhjendatud kartus, et kaebus

kuulub rahuldamisele. Juhul kui PRIA oleks lähtunud asjaolust, et OÜ Paistevälja on

hilisemalt kohtumenetluse ajal kaebaja liikmete seast välja arvatud, oleks PRIA pidanud

kaebajat tootjarühmana tunnustama edasiulatuvalt ja vaidlustatud haldusakti mitte kehtetuks

tunnistama, sest vaidlustatud haldusakt mõjutas perioodi 21.05.2015 – 28.01.2016 või

vaidlustatud haldusakti kehtivust muutma, st taastama edasiulatuvalt tootjarühma

tunnustamise kehtivuse. Seda ilmestab asjaolu, et 01.03.2016 ehk kuupäeval, millal PRIA tegi

vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise otsuse, oli vaidlustatud haldusaktist tulenev

kaebaja tunnustamise peatumine juba lõppenud ning seega sai kehtetuks tunnistamine

toimuda vaid tagasiulatuvalt. PRIA aga tunnistas vaidlustatud haldusakti kehtetuks omal

algatusel, terves ulatuses ja täielikult, mis tähendab, et PRIA möönis, et vaidlustatud

haldusakt oli õigusvastane algusest peale.

8. Vastustaja esitas 05.05.2016. a vastuse määruskaebusele, milles palub jätta

määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastuse

kohaselt anti määruskaebuse esitajale võimalus ajavahemikul otsuse tegemisest kuni

28.02.2016 ennast kehtestatud nõuetega vastavusse viia. Kuna määruskaebuse esitaja saatis

22.02.2016. a PRIA-le elektronkirja, milles teatati, et Kesk-Eesti Põllumajandusühistu on

tootjarühma liikmete hulgast välja arvanud Paistevälja OÜ, vastas tootjarühm otsuses

näidatud tähtajaks tootjarühmale kehtestatud nõuetele. Kuna tootjarühma tunnustamine ei

olnud selleks ajaks enam õigustatud, tunnistati PRIA 01.03.2016. a otsusega tunnustamise

peatamise otsus kehtetuks. Seega ei tunnistanud PRIA vaidlustatud haldusakti kehtetuks

kohtumenetluse tulemusena vaid määruskaebuse esitaja poolt kohustuste täitmise ning piirava

asjaolu ära langemise tulemusena. Vastustaja hinnangul on määruskaebuse esitaja väited PRIA

poolse selgitamiskohustuse rikkumise kohta täiesti alusetud. Määruskaebuse esitajale oli

algusest peale teada, et Paistevälja OÜ ei vastanud kehtestatud nõuetele ning talle anti

võimalus end kehtestatud nõuetega vastavusse viia. PRIA 01.03.2016. a otsuses ei nähtu

ühestki teksti osast, et vaidlustatud otsus tunnistati kehtetuks tagantjärele. Määruskaebuse

esitaja tunnustus tootjarühmana taastus 01.03.2016.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

20.04.2016. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses

esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Seoses

määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Kuna PRIA 01.03.2016. a otsusega tunnistati 21.10.2015. a otsus nr 13-6/1202 kehtetuks,

lõpetas Tartu Halduskohus 20.04.2016. a määrusega menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel,

mille kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on

kehtetuks tunnistatud.

11. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või

toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Nimetatud sätte eesmärgiks on

hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud

(RKHKm 05.11.2013, 3-3-1-50-13, p 12). HKMS § 108 lg 6 kohaldamise tagajärjel ei tohi

kaebaja sattuda olukorda, kus vastustaja väldib kaebaja menetluskulude kandmist

õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamisega enne kohtuotsuse tegemist. Seega peaksid

menetluskulud haldusakti kehtetuks tunnistamise puhul jääma üldjuhul vastustaja kanda.

Erandina ei ole menetluskulude jätmine vastustaja kanda põhjendatud olukorras, kus

haldusakti kehtetuks tunnistamise tingib kaebusest sõltumatu asjaolu, näiteks haldusakti

andmise aluseks olevate asjaolude muutmine.

12. Käesoleval juhul peatati vaidlustatud haldusaktiga PRIA 23.08.2012. a otsus Kesk-Eesti

Põllumajandusühistu tootjarühmade tunnistamise kohta. Tunnustamise peatamiseks oli

asjaolu, et Paistevälja OÜ ei vastanud tootjarühma liikmele esitavatele tingimustele

põllumajandusministri 15.01.2012. a määruse nr 2 § 7 lg 1 p 3 kohaselt. Määruse

nr 2 § 7 lg 1 p 3 kohaselt peab tootjarühma liige, kes toodab ja turustab tunnustatud toodet,

saama tootjarühma kaudu teisel taotluse esitamise aastale järgneval majandusaastal vähemalt

50% kogu tunnustatud toote turustamisest saadud müügitulust. Sätte sõnastusest tuleneb, et

50% nõue kehtib tootjarühma liikmetele, kes toodavad ja turustavad tunnustatud toodet.

Määruse nr 2 § 6 lg 1 p 2 kohaselt peavad tootjarühma liikmetest vähemalt 70% tootma ja

turustama tunnustatud toodet igal tunnustatud tootjarühmana tegutsemise majandusaastal.

Seega tuleneb ringkonnakohtu hinnangul määruse nr 2 § 6 lg 1 p-st 2, et 30% tootjarühma

liikmetest ei pea tootma ja turustama tunnustatud toodet, kuid juhul, kui nad seda teevad, on

nad § 7 lg 1 p 3 sätte reguleerimisalasse kuuluvad subjektid, millest tulenevalt on neil

kohustus saada vähemalt 50% tunnustatud toote turustamisest saadud müügitulust

tootjarühma kaudu.

13. Määruskaebuse esitaja saatis 22.02.2016. a PRIA-le kirja, milles teatas, et Kesk-Eesti

Põllumajandusühistu on tootjarühma liikmete hulgast välja arvanud ning seega langes ära

tunnustamise otsuse peatamise aluseks olev asjaolu. PRIA 01.03.2016. a otsusega nr 136/1202

tunnistati 21.10.2015. a otsus määruskaebuse esitaja tootjarühmade tunnustamise peatamise

kohta kehtetuks. HMS § 65 lg 3 kohaselt kui kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise alus

langeb ära õiguslike või faktiliste asjaolude muutumise tõttu, tuleb haldusakt isiku taotlusel

tunnistada kehtetuks asjaolude muutumisest alates. HMS 64 lg 2 kohaselt otsustab

haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela

haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Kuna

seadusest ei tulene keeldu tunnustamise peatamise otsust omaalgatuslikult kehtetuks

tunnistada, oli PRIA õigustatud tunnistama 21.10.2015. a otsuse kehtetuks põhjusel, et

kaebaja tegevuse tõttu langes ära tunnustamise peatamise otsuse õiguslik alus.

14. Ringkonnakohus märgib siiski, et 21.10.2015. a otsuse sisuks oli kaebajale pandud

kohustus viia oma tegevus vastavusse tootjarühma liikmele esitavate nõuetega otsuses

nimetatud tähtajaks. Kaebaja täitis selle kohustuse 22.02.2016. Tulenevalt HMS § 61 lg 2

kehtib haldusakt kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga

antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

Seega oli 21.10.2015. a otsuse kehtivus PRIA 01.03.2016. a otsuse tegemise ajaks juba

niikuinii lõppenud, mistõttu ei toonud PRIA kehtetuks tunnistamise otsus kaasa uusi

õiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures määruskaebuse esitajaga, et

01.03.2016. a otsusega tunnistati 21.10.2015. a otsus kehtetuks terves ulatuses, sh

tagasiulatuvalt. PRIA 01.03.2016. a otsuses, millega tunnustamise peatamise otsus kehtetuks

tunnistati, on õigusliku alusena märgitud HMS § 65 lg 2 ja lg 3. Seetõttu ei ole

ringkonnakohtu hinnangul kohustuse täitmise järel kehtivuse kaotanud haldusakti suhtes

kehtetuks tunnistamise otsuse puhul tegu sellisega, mis muudab haldusakti algusest peale

tühiseks, vaid kehtetuks tunnistamise eesmärk on luua õigusselgust, et kaebaja saaks olla

kindel, et haldusorganil ei ole plaani hiljem haldusaktiga kaebajale pandud kohustuste täitmist

nõuda.

15. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus haldusakti

kehtetuks tunnistamine toimus muutunud asjaolude tõttu, kuivõrd haldusakt oli kehtetuks

tunnistamise ajaks kaebaja poolt kohustuse täitmise tõttu oma kehtivuse juba kaotanud.

Kuivõrd haldusorgani poolt kehtetuks tunnistamise otsus seetõttu enam õiguslikku olukorda ei

muutnud, tuleb ringkonnakohtu hinnangul HKMS § 108 lg 6 kohaldamisel arvesse võtta

põhjuslikku seost kaebuse esitamise ning haldusakti kehtivuse kaotamise vahel. Kuna

haldusakt oleks vältimatult oma kehtivuse kaotanud kaebaja poolt kohustuste täitmisega ka

juhul, kui kaebaja ei oleks halduskohtule kaebust esitanud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul

haldusakti kehtetuks tunnistamine tingitud kaebuse esitamisest.

16. Eeltoodud seisukohta ei muuda ka kaebaja väide mille kohaselt sai kohtumenetlus alguse

PRIA õigusvastase käitumise tõttu selgitamiskohustuse täitmata jätmisel, kuna PRIA ei

selgitanud haldusmenetluses, et Paistevälja OÜ väljaarvamisel või lahkumisel tootjarühma

liikmete seast oleks kõik tunnustamise tingimused täidetud. Ringkonnakohus ei nõustu

kaebajaga, et haldusorgani selgitamiskohustus hõlmab kohustust anda informatsiooni, kuidas

menetlusosaline peaks tegutsema, et täita talle haldusaktiga pandud kohustusi. Andes isikule

suunise arvata üks tootjarühma liige tootjarühmast välja, sekkuks haldurorgan

põhjendamatult isiku äritegevusse. Ringkonnakohtu hinnangul piirdub PRIA

selgitamiskohustus tootjarühmale esitavate nõuete ning sellele mittevastamise tagajärgede

selgitamisega kaebajale. Ka kohtupraktikas on märgitud, et haldusorganil tuleks üldjuhul

selgitada, mis on selle õiguslikuks tagajärjeks, kui halduse tegevuse adressaat jätab

haldusorgani nõude täitmata (RKHKo 09.04.2014, 3-3-1-94-13, p 19). Käesoleval juhul on

PRIA saatnud 07.09.2015. a määruskaebuse esitajale kirja, milles toob välja, et Paistevälja

OÜ tegevus ei vasta määruse § 7 lg 1 p-le 3 ning nimetatud puudus võib kaasa tuua

tootjarühma tunnustamise kehtetuks tunnistamise. Seega on PRIA määruskaebuse esitajale

teada andnud, et tema tootjarühma liige ei vasta nõuetele ning selgitanud puuduse

kõrvaldamata jätmise tagajärgi juba enne tunnustamise peatamise otsuse tegemist. Seetõttu ei

saa ringkonnakohtu hinnangul vastustajale selgitamiskohustuse täitmata jätmist ette heita.

Kuna käesoleval juhul ei ole kaebaja menetluskulud tekkinud vastustaja õigusvastase

tegevuse tagajärjel ning haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse

esitamisest, on õigustatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda.

17. Menetluskulude jätmine vastustaja kanda ei oleks põhjendatud ka juhul, kui nõustuda

kaebajaga, et kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud vajalik. Ka sel juhul oleks

olnud võimalik kohtumenetluse jätkamine üksnes kaebuse muutmise korral tuvastamisnõudes,

kuna haldusakti kehtivuse lõppemise tõttu ei oleks selle tühistamise nõuet enam rahuldada

saanud. Seega sõltunuks kohtumenetluse jätkumine sarnaselt HKMS § 152 lg-le 2 kaebaja

taotlusest. Et käesoleval juhul ei ole kaebaja menetluse jätkamist vajalikuks pidanud saab

järeldada, et kaebaja tõlgendusega nõustumine oleks toonud kaasa kaebusest loobumise

(HKMS § 153 lg 1), kaebuse läbi vaatamata jätmise (HKMS § 152 lg 1 p 2, § 121 lg 2 p 2)

või kaebuse rahuldamata jätmise, mis omakorda oleks tinginud menetluskulude kaebaja kanda

jätmise vastavalt HKMS § 108 lg 7 ls 1, lg 4 või lg 1 alusel.

18. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 11.04.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Agu Timmi

Tanel Saar