3-16-609/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

01.06.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-609

Haldusasi

Vladimir Fartõgini kaebus Tallinna Vangla

kinnipidamistingimustega põhjustatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 13 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12.05.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vladimir Fartõgini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vladimir Fartõgin

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.05.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 22.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla

kinnipidamistingimustega ajavahemikul 14.12.2013-14.01.2016 põhjustatud kahju

hüvitamiseks summas 12 500 eurot. Kaebaja esitas 28.03.2016 kaebuse täienduse,

milles täiendas nõuet perioodi 28.01.2016-08.03.2016 osas ning suurendas nõutud

hüvitist 500 euro võrra. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks.

2. Tallinna Halduskohus andis 30.03.2016. a määrusega haldusasja üle lahendamiseks

Tartu Halduskohtule.

3. Tartu Halduskohtu 12.05.2016. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus tegi kindlaks, et kaebuse

esitamisel tuleb kaebajal tasuda riigilõivu 390 eurot. Halduskohus leidis, et kaebaja

vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on HKMS § 112 lg 1 p 1 ja Riigikohtu

üldkogu 12.04.2016. a otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-35-15 alusel arvestatud kaebaja

menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (22.11.2015-21.03.2016)

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 22,6 eurot ((417,29-292,09-80)/4x2) ja seega

on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud. HKMS § 111 lg

1 seob aga menetlusabi andmise ka kavandatava menetluses osalemise edukusega ning

kohtupraktikast tuleneb, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest

vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja

õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Halduskohus selgitas, et kui riigilõivu

tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega

halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab

tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta, sest

halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine

kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste

kaitseks. Halduskohus märkis, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas 764 päeva, millest

344 päeval oli põrandapinda ühe isiku kohta 3,22-3,86 m2 ja 420 päeval üle 4 m2.

Kehtiv vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg 6 kohustab tagama kinnipeetavale

kambris vähemalt 3 m2 põrandapinda ja seega oli kaebajale vaidlusalusel perioodil

tagatud ettenähtust suurem põrandapind. Lisaks paiknes kaebaja vaidlusalusel

perioodil avatud osakonnas, kus suleti kambrite uksed üksnes öörahu ajaks ning

kaebaja osales perioodidel 20.02.2014-12.03.2014 ja 05.11.2015-05.12.2015

tööhõives. Samuti osales kaebaja sel perioodil neljal lühiajalisel kokkusaamisel ning

tal võimaldati viibida iga päev tund aega värskes õhus. Eeltoodust tulenevalt pidas

halduskohus äärmiselt ebatõenäoliseks, et üksnes väidetavalt ebapiisav kambri pindala

saanuks põhjustada kaebajale hüvitamisele kuuluvat kahju. Samuti ei ole kaebaja

kohtueelses menetluses ega kohtule esitatud pöördumises märkinud muid

olmetingimusi, mis kogumis võinuks kaebaja väärikust alandada ning seega leidis

halduskohus, et kambri pindalal ei ole sedavõrd olulist mõju, et oleks põhjendatud

kahjuhüvitise väljamõistmine. Halduskohus tõi välja, et nii Riigikohus kui ka Euroopa

Inimõiguste Kohus on kinnitatud, et väiksemast kui 3 m2 põrandapinnast isiku kohta

tulenevaid negatiivseid mõjusid võivad tasandada ja väärikuse alandamise välistada

muud kinnipidamistingimused kogumis, sh kinnipeetava liikumisvabaduse ulatus

vangla või osakonna piires, ning ülerahvastatusest tulenevaid negatiivseid tagajärgi

võib piisavalt kompenseerida isikule tagatud laialdane võimalus viibida päeval pikka

aega väljaspool kambrit. Ka käesolevas asjas viibis kaebaja avatud osakonnas, talle oli

tagatud igapäevane värskes õhus viibimine ja resotsialiseerumisele kaasa aitavad

tegevused ning puuduvad viited, et kambri olmetingimustes oleks esinenud muid

minetusi peale põrandapinna vähesuse. Samas oli kaebajale Tallinna Vanglas tagatud

minimaalselt 3,22 m2 põrandapinda isiku kohta ning suurema osa Tallinna Vanglas

viibitud ajast oli talle tagatud kambris üle 4 m2 põrandapinda isiku kohta. Halduskohus

leidis, et ei ole piisavalt alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on

edukas HKMS § 111 lõike 1 mõttes ning seega jättis halduskohus kaebaja taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kaebaja esitas 17.05.2016 halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

12.05.2016. a määruse peale. Kaebaja leiab, et halduskohtu 12.05.2016. a määruse

resolutsiooni p-st 1 järeldub, et halduskohus pidas õigeaegselt esitatuks Tallinna

Vangla poolt esitatut HKMS §62 lg 2 mõttes, kuid see on kaebaja hinnangul vastuolus

HKMS § 28 lg-tega 1 ja 2, kuna sellisel viisil on võimatu tuvastada kõiki fakte.

Kaebaja palub Tartu Ringkonnakohtul kohasel viisil vaadata läbi kaebaja taotlus

riigilõivu summas 390 eurot tasumisest vabastamiseks. Kaebaja leiab, et on täiesti

mõislik vabastada teda 390 euro suuruse riigilõivu tasumisest, kuna ainult sel juhul on

tagatud esitatud kaebus ja vastavus sätestatud normidele Eesti Vabariigi põhiseaduse §

3 lg 1 kohaselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

6. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele

menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega

HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu

tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad

eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi

taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule

menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas

vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu

kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust

vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu

04.05.2011. a määrus nr 3311111, p 11).

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega

pea vajalikuks neid korrata. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus kaebaja riigilõivust

vabastamiseks.

8. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 12.05.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel