1-15-1484/101-15-1484/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2016-06-01

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1 Kriminaalasi nr 1-15-1484 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1484 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksei Nikolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSEI NIKOLAJEV, isikukood 36802210231, kod...

Kriminaalasi nr 1-15-1484

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1484 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksei Nikolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSEI NIKOLAJEV, isikukood 36802210231, kodakondsuseta, keskeriharidus, kindel elukoht puudub

Karistuse kandmise algus 09.01.2002 ja lõpp 09.01.2020

RESOLUTSIOON

Jätta ALEKSEI NIKOLAJEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Nikolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Aleksei Nikolajev kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 23.10.2002 kohtuotsusega mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KrK §-de 101 p 5,7,8; 100, 140 lg 2 p 1,2; 128 lg 1, 181 ja 144 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 18 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 09.01.2002.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, neist kehtivaid karistusi on 1 ning reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab Aleksei Nikolajev raskendavail asjaoludel toime pandud tahtliku tapmise (toime pandud kahe või enama isiku suhtes eriti piinaval või julmal viisil), avaliku varguse (millega kaasnes vägivald isiku kallal, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele ja mis on toime pandud isikute grupi eelneval kokkuleppel), ähvardamise ning kuriteost mitteteatamise eest. Võrreldes varasema käitumisega on kuriteod muutunud liigilt ja astmelt raskemaks. Kuritegude soodusteguriks on alkohol. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine, Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening. Ajavahemikus 15.04.2008-22.03.2011 osales ta Murru Vanglas tööhõives ning 17.09.2015-17.10.2015 Tallinna Vanglas tööhõives. Ta on läbinud riigikeele A1, A2, B1 ja B2-taseme kursused ning ajavahemikus 25.08.2014-14.11.2014 õppis ta kutsehariduskoolis puidupingitöölise eriala, kuid õpingud jäid pooleli seoses eriala sulgemisega Tallinna Vanglas. 17.11.2014 soovis kinnipeetav jätkata õpinguid aianduse erialal, kuid ei ilmunud kordagi tundidesse, mistõttu kustutati ta nimekirjast. 2015. aastal vestles ta inspektor-kontaktisikuga kuritegelikust käitumisest, selle põhjustajatest ja tagajärgedest. Toimunud on ka vestlused sotsiaaltöötajaga ja regulaarselt toimub psühholoogiline nõustamine. Käitumine vangistuse jooksul on olnud rahuldav. Kinnipeetav üldjuhul järgib kehtestatud korda ja osaleb planeeritud tegevustes. Probleeme on üksnes puuduliku motivatsiooniga õpingute jätkamiseks kutsehariduskoolis.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 14 aastat ja 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat ja 7 kuud vangistust.

Kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel elukoht, tugiisiku kaasabil on võimalik kasutada ajutiselt Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse varjupaiga teenust aadressil Kadaka tee 153. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on võimalik pärast vabanemist pöörduda ka rehabilitatsioonikeskusesse aadressil Tondi 26. Kinnipeetava sõnade kohaselt lahkub ta esimesel võimalusel Eestist Norra. Viru Vangla on tellinud kinnipeetavale tugiisiku 30.03.2016. Põhihariduse on isik omandanud Valgevenes, õpinguid jätkas ta Kohtla-Järvel auto- kraanajuhi erialal. Vangistuses on kinnipeetav läbinud B2-tasemel riigikeele kursused, kuid ta ei väljenda ennast riigikeeles, oskab ainult lihtsamaid eestikeelseid sõnu. Vangistuses ei ole isik huvitatud eriala omandamisest, kutsehariduskoolis õppimine aianduse erialal katkes kinnipeetava motivatsiooni puudumise tõttu. Enne vangistust töötas isik Muuga sadamas dokker- mehhanisaatorina ja varem Tallinna Sadamas. Lisaks omab isik töökogemust ka automaalrina. Vangistuses on kinnipeetav varasemalt osalenud pikaajaliselt tööhõives, kuid 2012. a avaldas majandustöö suhtes subkultuurilisi hoiakuid. Seega on isikul olemas küll teatud tööoskused, kuid kogemus lähiminevikus puudub. Väidetavalt tuli ta enne vangistust majanduslikult hästi toime ning omas kindlat sissetulekut. Kinnipeetava sõnade kohaselt võtab asutus Star Invest ta kindlasti tööle. Varasemalt on isik toime pannud varavastaseid süütegusid, mis näitab, et kulude ja tulude tasakaalus hoidmisega on olnud raskusi. Viru Vangla andmetel seisuga 28.03.2016 ei ole kinnipeetaval kohustusi tasumata rahaliste nõuete näol, seega on väljavaated hakkamasaamiseks head.

Kinnipeetaval puuduvad vabaduses toimetulekut toetavad suhted. Vanemad on surnud, teiste sugulastega ta regulaarselt ei suhtle. Kinnipeetava sõnade kohaselt suhted poja ja tema emaga on head. Isikuvastased süüteod on ta toime pannud koos kaasosalistega, mis viitab, et suhtlusringkonnas on kriminaalse mõtteviisiga isikuid. Isikuvastaste süütegude toimepanemisel näitas kinnipeetav üles äärmiselt hoolimatut käitumist kannatanute suhtes. Väidetavalt tarvitas

isik alkoholi harva, peamiselt koosviibimistel. Isikuvastased süüteod on ta toime pannud alkoholijoobes, mis näitab seda, et ta võib alkoholi tarvitades kaotada kergesti enesevalitsuse ja tegutseda tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetav mõistab osaliselt alkoholi kuritarvitamise kahjulikkust, kuid ei tunnista enda puhul probleemi. Väljendab, et on alkoholist täielikult loobunud. Vaatamata pikale karistusajale on isik emotsionaalselt stabiiline. Kinnipeetav on korduvalt kasutanud teiste suhtes vägivalda. Toimepandud teod viitavad, et ta on teinud otsuseid ja tegutsenud hetke emotsioonist lähtuvalt. Samuti nähtub toimepandud kuritegudest, et kinnipeetava empaatiavõime on puudulik. Isik tunnistab osaliselt oma probleeme, kuid ei hinda adekvaatselt enda rolli probleemide tekkimisel. Realistlikke eesmärke kinnipeetaval ei ole, vaid tal on soov minna Norra. Pikaaegse vangistuse tõttu on kinnipeetav omaks võtnud teatud kuritegelikud hoiakud. Ametnikega käitub ta viisakalt, kuid koostööd teeb pigem omakasu eesmärgil. Kriminaalhooldusesse suhtub isik positiivselt. Suhtumine ühiskonda, arvestades toimepandud kuritegusid, on ükskõikne ja hoolimatu. Kinnipeetav tunnistab küll tehtut, kuid õigustab oma käitumist ja ei hinda adekvaatselt tegude tagajärgi. Seetõttu on kaheldav, kas ta suudab oma käitumist muuta. Kinnipeetava puhul on ohustatud isikud, kellega koos ta tarvitab alkoholi ning kellega tekivad erimeelsused. Oht seisneb vägivalla kasutamises ja tapmises. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 17%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 24%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aleksei Nikolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et rahvastikuregistri andmetel on Aleksei Nikolajev sündinud Venemaal, ta on vallaline, lapsi ei ole, vanemate kohta andmed puuduvad. Viru Vangla andmetel on Aleksei Nikolajevil endise elukaaslase ja lapse emaga suhted jahenenud. Viru Vangla andmetel on Aleksei Nikolajevil vabastamise korral võimalus kasutada tugiisiku A V abi. 28.03.2016 toimunud telefonivestlusest tugiisikuga selgus, et A V on käinud Tallinna Vanglas kinnipeetavaga kohtumas. A V abil võib Aleksei Nikolajev pöörduda aadressil Kadaka tee 153, Tallinn asuvasse varjupaika (Tallinna Sotsiaaltöö Keskus), kuhu talle võimaldatakse ajutine elukoht, kui seal on kohti. A V ei saanud antud momendil öelda, kuidas nende koostöö hakkab toimuma. Rahvastikuregistri andmetel on Aleksei Nikolajevi elukoht määratletud xxxx täpsusega. Kuna kinnipeetaval puudub vabaduses kindel elukoht, siis on tal võimalus peale vabanemist esitada taotlus sotsiaal- või munitsipaaleluruumide üürimiseks Lasnamäe Linnaosavalitsusele. Eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmise saab Lasnamäe Linnaosavalitsuse eluasemekomisjon otsustada isikliku vormikohase avalduse alusel peale isiku kinnipidamiskohast vabanemist. Kinnipeetaval on võimalus ennetähtaegse vabanemise korral taotleda elamispinda Sotsiaalhoole Ühingus aadressil Tondi 26, Tallinn. Selleks võib Aleksei Nikolajev vanglas olles pöörduda taotlusega Sotsiaalhoole Ühingu poole. Vabanemisjärgselt puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Karistusregistri andmetel (11.03.2016) ei ole fikseeritud narkootikumide või alkoholi tarvitamisega seotud rikkumisi. Tuginedes varasemalt koostatud Tallinna Vangla riskihindamisele (riskihindamise nr 112518) selgus, et isik oli kasutanud vägivalda, olles alkoholi tarvitanud. Karistusregistri andmetel (11.03.2016) on Aleksei Nikolajev kahel korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib esimest korda. Varem ei ole ta olnud käitumiskontrollile määratud. Kui kohus peab võimalikuks Aleksei Nikolajevi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 09.01.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Aleksei Nikolajevile on otstarbekas lisaks KarS

§ 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused.

Aleksei Nikolajev kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on olnud piisavalt aega, et mõelda oma kuritegude peale. Viibides Murru ja Tallinna Vanglas, läbis ta mitmeid programme ja soovis, et teda kiiresti tööle pannakse. Iseloomustuses on kirjas, et ta jätkab suhtlemist oma kuritegude kaastoimepanijatega ja kriminaalkorras karistatud isikutega. See ei ole õige. Ta lõpetas nendega igasuguse suhtlemise. Mis puudutab läbitud programme, siis mõned neist käivad seal vaid linnukese pärast, aga tema arvab, et kui käid seal, siis mingi kasulik info ikka jääb meelde ja paneb mõtlema. Murru Vanglas ta asus tööle. Ta aitas pidevalt materiaalselt oma poega ja tema ema saadud töötasu arvelt. Samuti hüvitas ta kõik rahalised nõuded ja tal on kogunenud ka vabanemisfond. Kõige lähedasemad inimesed talle on poeg ja tema ema. Kui ta kinni pandi, siis aasta hiljem suri tema ema ja hiljem suri ka isa. Garantiikirja tal tööle võtmise kohta ei ole. Kui ta töötas Murru Vanglas, siis nad tegid tööd firma Star Invest jaoks. Kui Murru Vangla pandi kinni ja neid viidi üle, siis selle firma direktor ütles talle, et vabanemisel võib ta tema poole pöörduda ja ta võtab ta tööle. See firma töötab siiani. Praegu on firmal mingi teine nimi, aga asub Tallinnas Dvigateli tehase hoones. Arvatavasti on tal vähe šansse vabaneda enne tähtaega. See ei ole esimene ennetähtaegse vabanemise kohus. Kui aga kohus annab talle võimaluse, siis ta lubab, et ei vea kohut alt. Distsiplinaarkaristusi ei ole tal viimase 5 aasta jooksul olnud. Nii prokuratuur kui ka kohus ei pööra sellele tähelepanu. Tal jääb istuda veel 3 aastat ja ta saab vabaks. Kuidas teda siis vabastatakse, kui tema poolt on toime pandud 5 kuritegu. Ta on need 15 aastat üritanud muuta ennast ja saada aru, millega ta hakkama sai. Ta ise tunneb sisemiselt, et on muutunud.

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aleksei Nikolajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt eelnimetatud kinnipeetava kohta 23.03.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla A. Nikolajevi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör, et A. Nikolajev on kriminaalkorras karistatud 2 korral. Reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Tema varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom ja tehiolud viitavad tema ohtlikkusele. Harju Maakohtu 23.10.2002 kohtuotsusega tunnistati A. Nikolajev süüdi kriminaalkoodeksi (KrK) § 101 p 5,7,8; § 100, § 140 lg 2 p 1,2; § 128 lg 1, § 181 ja § 144 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 alusel 18-aastase vangistusega. Süüdimõistetu kannab karistust eriti piinaval viisil ja erilise julmusega kolme isiku tahtliku tapmise, avaliku varguse, ähvardamise ja kuriteost mitteteatamise eest, samuti võõra vara tahtliku hävitamise eest, mis on toime pandud üldohtlikul viisil. Siinkohal on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.t seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Teise inimese raskendavatel asjaoludel tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Lähtudes kinnipeetava varasematest kuritegelikest hoiakutest ei ole kinnipeetava poolt ära kantud karistus piisav. Kurjategija peab tunnetama karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Praegusel hetkel eluvastase kuriteo eest karistatud isiku ennetähtaegne vabastamine riivaks tugevalt kannatanute lähedaste ja ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on A. Nikolajev kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja tema poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks hinnatakse kahe aasta jooksul 24%. Samuti peab arvestama asjaoluga, et vabaduses oli süüdimõistetul probleemiks alkoholi liigtarvitamine. Toimiku materjalidest nähtub, et A.

Nikolajevil puudub peale vabanemist kindel elukoht. Tal on võimalus peale vabanemist tugiisiku kaasabil kasutada ajutiselt varjupaiga teenust või pöörduda rehabilitatsioonikeskusesse, mis ei ole aga samastatav alalise elukoha olemasoluga. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul raskendab oluliselt käitumiskontrolli täitmist. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. A. Nikolajevil kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav A. Nikolajevi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Aleksei Nikolajevi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele resoluutselt vastu.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksei Nikolajev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, millest kehtivaid karistusi on üks, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kohtu hinnangul väärib märkimist, et Aleksei Nikolajev kannab karistust muuhulgas raskeima isikuvastase kuriteo, s.o tahtliku tapmise eest (kolme isiku tahtliku tapmise eest) raskendavail asjaoludel. Vabaduses oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning isikuvastased kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, mis võib olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel elukoht ning samuti ei ole tal garanteeritud töökohta, mis võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Isikul ei ole lähedasi, kes võiksid talle vabanemisel materiaalset ja moraalset tuge pakkuda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 17%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 24%. Viru Vangla ja prokurör ei toeta eeltoodust tulenevalt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades Aleksei Nikolajevi poolt toimepandud kuritegude raskust, tema süü suurust ning seda, et tema karistusaja lõpuni on jäänud rohkem kui 3 aastat 7 kuud, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna ja kannatanute lähedaste õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Aleksei Nikolajevi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, õppinud riigikeelt ning osalenud vanglas tööhõives. Lisaks selle, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik