1-14-9683/44 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-9683

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 20. aprilli 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuste esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Deniss Korenkov (isikukood 37806172228)

kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 20. aprilli 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere

Advokaadibüroo kaudu 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot) vandeadvokaat Lembit

Nirgile tema poolt määruskaebemenetluses Deniss Korenkovile riigi õigusabi osutamise eest.

3.1

Mõista Deniss Korenkovilt välja menetluskulu riigituludesse.

3.2

Deniss Korenkovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Pank nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Deniss Korenkov 1-14-

9683 menetluskulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Deniss Korenkov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 2. detsembri 2014. a otsusega KarS § 199 lg 2

p-de 8,9 järgi ning teda karistati KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 4 kuud ja 27

päeva. Karistusaega arvestatakse alates 20. märtsist 2014 ja see lõpeb 16. augustil 2016.

2. Viru Maakohtu 20. aprilli 2016 määrusega jäeti D. Korenkov vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

Kohus tõi välja, et D. Korenkovi on kriminaalkorras karistatud 8 korda. Ta kannab neljandat

reaalset vangistust. Kõigi kuritegude soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. D. Korenkov

alustas narkootikumide tarvitamist 14-aastaselt. Ta oli ka metadoonasendusravil, ent jätkas samal

ajal fentanüüli ja amfetamiini kasutamist. Vangistuses läbis D. Korenkov sõltuvusprogrammi

Eluviisitreening, ent ta ei suhtunud sellesse tõsiselt, ei tunnistanud probleemi ega sõltuvust.

Kuriteod on D. Korenkov toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil. Arvestades sõltuvust, on

säilinud uute kuritegude toimepanemise oht. Töökoht on D. Korenkovile garanteeritud augustini,

peale seda töökoht puudub. Rahalisi kohustusi on kinnipeetaval 5000 euro ulatuses. Esineb reaalne

oht, et materiaalsete raskuste tekkimise korral paneb kinnipeetav toime uue kuriteo. Uute kuritegude

toimepanemise oht on 68%, mis toetab seda seisukohta.

Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav oma tegude tagajärgedega ei arvesta, ei tunne ära

probleeme ja väldib nendega tegelemist. Tal puudub plaan tulevikueesmärkide täideviimiseks.

Korduvkaristatus viitab kuritegelikele hoiakutele. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud ka

käitumiskontrollinõudeid. Kohtul puudus isiku iseloomustusi lugedes kindlustunne, et D. Korenkov

läbiks selle katseaja nõuetekohaselt.

Positiivseks tuleb pidada elukoha olemasolu ja ema toetust, ent vaid selle tõttu vabastamine ei ole

põhjendatud.

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes taotleb määruse

tühistamist ja D. Korenkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

Määruskaebuse esitaja hinnangul kaaluvad D. Korenkovi positiivselt iseloomustavad asjad üle

negatiivse. Nii on D. Korenkov töötanud autoremondilukksepana. Samuti on ta töötanud ehitusel ja

kaupluses abitöölisena, kuid tööle vormistamine ja töölepingu sõlmimine on sõltunud tööandjast.

Käitumiskontrolli ajal peab D. Korenkov asuma tööle või võtma end töötuna arvele. Tuttav on talle

tööd lubanud, mis peaks olema usaldusväärsemgi kui garantiikiri. Ka vanglas on D. Korenkov

töötanud. D. Korenkovil on võimalik asuda elama ema juurde 2-toalisse korterisse, millel puuduvad

kommunaalvõlgnevused. Ema on valmis teda nii moraalselt kui materiaalselt toetama. D.

Korenkovil on võimalik mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Nõustamise tulemusel

muutus D. Korenkovi suhtumine sõltuvusprobleemidesse tõsisemaks. Koos kontrollnõuete

panemisega on alust eeldada, et sõltuvusriskid on maandatud.

D. Korenkovil puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused, millest saab teha järelduse, et ta

suudab vajadusel käituda õiguskuulekalt. Risk hoiakutes on samuti maandatud. Kui eelmise

vangistuse jooksul märgati vanglaametnike korralduste eiramist, siis nüüd ei ole D. Korenkovi

distsiplinaarkorras karistatud. Ka prokurör toetab ennetähtaegset vabastamist taasühiskonnastamise

huvides. Erilist tähelepanu pälvib prokuröri see väide, et ennetähtaegse vabastamise mõte on see, et

isik on kriminaalhooldaja järelevalve all ning teda on võimalik aidata. Isik on väljendanud oma

mõistvat suhtumist kriminaalhooldusse. Erandlikuks tuleb lugeda asjaolu, et vanaema kasvatab

D. Korenkovi last, kes oli paigutatud lastekodusse. Nüüd soovib D. Korenkov ise teda kasvatada.

Kaitsja leiab, et D. Korenkovile ei saa ette heita karistatust kui sellist, vaid peaks arvestama, et ta on

vangistuses teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Kaitsja hinnangul

tuleks D. Korenkovile selline võimalus anda. D. Korenkovile tuleks kohaldada

käitumiskontrollnõudeid. Ta on motiveeritud katseaega läbima positiivselt. Kriminaalhooldaja saab

suunata tema edaspidist seaduskuulekat käitumist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud D. Korenkovi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

4.1

Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on

vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on

seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut

kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine

vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema

varasem elukäik).

4.2

Praegusel juhul on maakohus analüüsinud kõiki ennetähtaegse vabastamise seisukohast

olulisi asjaolusid, ning leidnud kokkuvõtlikult, et D. Korenkovi puhul on suur risk uute kuritegude

toimepanemiseks ning seda riski ei ole võimalik kriminaalhooldusega välistada. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohaga. Ka ringkonnakohus leiab, et isiku puhul, keda on 8 korral

karistatud, sh 4 korda vabadusekaotusliku karistusega, kelle sõltuvushäiretega seotud riskid ei ole

maandatud ning kelle puhul esineb suur risk uute kuritegude toimepanemiseks, ei ole põhjendatud

tingimisi enne tähtaega vabastada.

4.3

Kaitsja põhiväide seisneb kokkuvõtlikult selles, et D. Korenkov on teinud praegusest

karistusest omad järeldused ning soovib jätkata seaduskuulekalt. Kaitsja hinnangul kaaluvad

positiivsed asjaolud üles negatiivse ning kriminaalhooldusel oleks uusi kuritegusid ärahoidev toime.

Apellatsioonikohus leiab siiski, et D. Korenkovi vaatamata kaitsja poolt välja toodud positiivsetele

asjaoludele (vt määruse p 4), on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine eeldab veenvaid argumente. Käesolevas asjas on küll argumente

süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kasuks, mis tulenevad tema heast käitumisest

vangistuses, ent need ei kaalu üles süüdimõistetu varasemat eluviisi, tema isikut ning tagajärgi,

mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine.

Kohus peab kriminaalhooldust määrates kindlasti silmas pidama, kas kriminaalhoolduslike

vahenditega oleks samaväärselt saavutatav uusi kuritegusid ärahoidev eesmärk. Antud juhul puudub

igasugune kindlustunne, et D. Korenkov kriminaalhooldusel olles ei riku kriminaalhoolduse

nõudeid ega pane toime uusi kuritegusid. Kokkuvõtlikult leiab apellatsioonikohus, et D. Korenkovi

kaitsja lubadused tema kaitsealuse muutumisest ei kaalu üle tema varasemat kuritegelikku

minevikku ning muid isiku käitumist iseloomustavaid asjaolusid.

5. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes

KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

6. D. Korenkovi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal

määruskaebuse koostamine aega 0,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 24 eurot (sealhulgas

käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada.

Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 24 eurot

KrMS § 187 lg 2 alusel D. Korenkovi kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau