2-15-17497/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-15-17497

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Jätta Puškini tn. 22 korteriühistu hagi I U vastu võlgnevuse nõudes läbivaatamata.

2. Jätta menetluskulud Puškini tn. 22 korteriühistu kanda.

3. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD Kohtuasja number 2-15-17497 Määruse tegemise aeg ja koht

01. juuni 2016, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtujurist Maksim Lütter Kohtuasi Puškini tn. 22 korteriühistu hagi I U vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Läbivaatamata jätmine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Puškini tn. 22 korteriühistu (rk 80189336) Hageja esindaja: Jelena Krassilnikova (seaduslik esindaja) Kostja: I U (ik XXX)

2-15-17497

2(3)

Viru Maakohtu menetluses on Puškini tn. 22 korteriühistu hagi I U vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tuvastas, et kostja suri 02. detsembril 2015. Hageja teatas kohtule, et hageja esitab oma nõude kostja pärija vastu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 209 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis.

Kohus on seisukohal, et kostja jaoks loetakse tsiviilkohtumenetlus alanuks ajast, mil kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud. Viru Maakohtu 30. novembri 2015 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas kohtumääruse koos hagiavaldusega kostjale. Kohtule ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kuna kostja suri enne temale menetlusdokumentide kättetoimetamist ning seega tsiviilasja nr 2-15-17497 menetlust ei saa lugeda kostja suhtes alanuks.

Kohus leiab, et hageja ei saa esitada käesoleva menetluse raames oma nõuet kostja pärija, s.o uue kostja vastu, kuna kostja jaoks ei olnud menetlus veel alanud ning seetõttu ei ole kostja menetlusõigusjärglus võimalik. Kostja üldõigusjärglane saaks menetlusse astuda vaid juhul, kui ka kostja jaoks oleks menetlus alanud, s.o kostjale oleks hagiavaldus kätte toimetatud.

Lähtuvalt TsMS § 423 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kostja on surnud ja vastavalt TsMS § 201 lg 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg on kostja kaotanud tsiiviilkohtumenetlusteovõime. Hagi ei saa esitada tsiiviilkohtumenetlusteovõimetu (surnud) isiku vastu ja seetõttu ei ole hagiga võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada.

Kohus leiab, et hagi tuleb hagi jätta läbivaatamata.

Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata.

Kohus selgitab hagejale, et oma nõude lahendamiseks kohtus võib hageja esitada kohtule uue hagiavalduse uue kostja vastu uue tsiviilkohtumenetluse raames.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.

2-15-17497

3(3) Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ning arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus hagejate kanda ja hagiavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik