3-13-87/64 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31.05.2016, Tartu

Haldusasja number

3-13-87

Haldusasi

OÜ Kupas kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 25.01.2012. a otsuse nr 12-6/94 ja

24.04.2012. a otsuse nr 12-6/1041 tühistamiseks ning

osaühingu Kupas taotluste uuesti läbi vaatamiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.05.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Osaühingu Kupas apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - osaühing Kupas, esindaja advokaat Tanel

Pürn

Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Kupas apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.05.2015. a

otsus muutmata.

2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 31.05.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 25.01.2012. a otsusega

nr 126/94 jäeti osaühingu (OÜ) Kupas ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlus

põllumajandusministri 06.04.2010. a määruse nr 43 „Ebasoodsamate piirkondade üheaastase

toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus

nr 43) § 7 lg 2, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS)

§ 62 lg 2 p 5 ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 4 lg 6 alusel rahuldamata

põhjendusega, et taotleja või tema esindaja takistas kontrolli tegemist.

2. PRIA 24.04.2012. a otsusega nr 12-6/1041 jäeti põllumajandusministri 17.03.2010. a

määruse nr 32 „Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse saamise

nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 32) § 8 lg 2 ja

ELÜPS § 62 lg 2 p 5 ning Euroopa Komisjoni (EL) määruse nr 65/2011 art 4 lg 6 alusel

rahuldamata OÜ Kupas Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse

taotlus põhjendusega, et taotleja või tema esindaja takistas kontrolli tegemist.

3. OÜ Kupas esitas PRIA 25.01.2012. a otsuse peale 28.03.2012 vaide, mille PRIA jättis

05.12.2012. a vaideotsusega nr 12-4/366 rahuldamata.

4. OÜ Kupas esitas 24.04.2012. a otsuse peale 01.06.2012 vaide, mille PRIA jättis

01.04.2013. a vaideotsusega rahuldamata.

5. OÜ Kupas esitas 14.01.2013. a Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 25.01.2012. a otsuse

nr 12-6/94 tühistamiseks ja OÜ Kupas 2011. a ebasoodsamate piirkondade toetuse taotluse

uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 313-87.

6.

13.05.2013. a esitas OÜ Kupas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 24.04.2012. a otsuse

nr 12-6/1041 tühistamiseks ning OÜ Kupas 2011. a ühtse pindalatoetuse taotluse uuesti läbi

vaatamiseks kohustamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-13-1019.

7. Tartu Halduskohus liitis haldusasjade nr 3-13-87 ja 3-13-1019 menetlused ühte

menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-13-87.

8. Kaebuse kohaselt helistas PRIA peadirektor-koordinaator Urmas Saarna OÜ Kupas

juhatuse liikmele Aivo Kutserile 09.09.2011 ja teatas, et alustab 19.09.2011 OÜ Kupas

kontrolli. U. Saarna teavitas 07.10.2011 kaebajat e-kirja teel ka vajadusest esitada dokumente

(koolitustõendeid ja põlluraamatuid). Kaebaja kirjeldas kaebuses, miks ta ei saanud kogu

taotluse menetlemiseks ettenähtud perioodi jooksul PRIA-le nõutud dokumente esitada –

mitmel korral kuupäeva sobimatuse ja haiguse tõttu, samuti põhjusel, et U. Saarna oli

kontrolli lõpetanud ja dokumendid Tartusse saatnud. Kaebaja märgib, et U. Saarnat oli ka

raske kätte saada. PRIA ei hoiatanud kaebajat kavatsusest kontroll lõpetada ning taotlused

rahuldamata jätta. Samuti pole kaebajat teavitatud, milliseks kuupäevaks pidi kontroll olema

lõpetatud. PRIA ei ole kaebajat enne vaidlustatavate haldusaktide väljaandmist ära kuulanud.

PRIA oleks võinud enda kontrolli teiste kontrollidega ühitada ning sedasi ka antud asjas

dokumente kontrollida. Kaebaja hinnangul on ebaadekvaatne ja ebaproportsionaalne A.

Kutseri haigestumiste kvalifitseerimine kohapealse kontrolli takistamisena.

9. Tartu Halduskohus jättis 26.05.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata, kuna leidis, et

PRIA 25.01.2012. a otsuse nr 12-6/94 ja 24.04.2012. a otsuse nr 12-6/1041 tühistamiseks

alust ei ole.

Halduskohus märkis, et tulenevalt Riigikohtu otsusest asjas nr 3-3-1-94-13 on kohapealse

kontrolliga hõlmatud ka põlluraamatute ja koolitustunnistuste kontrollimine. Halduskohtu

hinnangul ei saa PRIA-le ette heita seda, et ta 19.09.2011 määratud kohapealset kontrolli

OÜ Kupas juhatuse liikme A. Kutseri haigestumise tõttu edasi ei lükanud, sest OÜ Kupas

esindaja kontrolli juures viibimine ei ole kohustuslik. Halduskohus leidis, et kaebajale ei saa

iseenesest tuleneda negatiivseid tagajärgi sellest, et tema juhatuse liikme tervislik seisund ei

võimaldanud tal kohapealse kontrolli ajal dokumente esitada, kuid vajadusel peab äriühing

suutma siiski mõistliku aja jooksul korraldada nõutavate dokumentide PRIA-le esitamise.

Pooled ei vaidle, et 07.10.2011 palus PRIA esitada dokumendid 12.10.2011, kuid 11.10.2011

pakkus A. Kutser dokumentide esitamise ajaks 19. või 20.10.2011 ning U. Saarna teatas, et

20.10.2011 sobib. Kaebaja väitel tabas A. Kutserit 20.10.2011 haigushoog, ent ta ei saanud

sellest U. Saarnat teavitada. Halduskohtu hinnangul ei ole A. Kutseri mobiiltelefoni kõnede

eristuse alusel usutav, et A. Kutser ei saanud U. Saarnat oma väidetavast haigushoost

teavitada. Kuigi kaebaja on esitanud halduskohtule töövõimetuslehed perioodide 16.-

27.09.2011 ning 21.25.11.2011 kohta, ei ole kaebaja halduskohtu hinnangul tõendanud seda,

et A. Kutseri tervislik seisund ei lubanud tal 20.10.2011 minna kokkulepitud kokkusaamisele

U. Saarnaga. Halduskohtu hinnangul ei ole võimalik lugeda tõendatuks seda, et A. Kutseril oli

20.10.2011 objektiivne takistus dokumentide U. Saarnale esitamiseks.

Halduskohus märkis, et poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et järgmine kohtumine lepiti

kokku 21.11.2011. a-ks, kuhu aga A. Kutser taaskord ei jõudnud, tuginedes oma tervislikule

seisundile. Halduskohtu hinnangul joonistub 2011. a septembri, oktoobri ja novembri

sündmustest muster, mil alati kokkulepitud ajal tabas A. Kutserit väidetavalt haigushoog, ent

enamiku ülejäänud ajast oli ta ise passiivne. Halduskohtu hinnangul pidi hiljemalt 07.10.2011

olema kaebajale üheselt selge vajadus dokumentide esitamiseks. Hiljemalt novembris 2011

pidi aga OÜ-le Kupas olema üheselt selge, et nõutud dokumendid tuleb viivitamatult PRIA-le

edastada. Halduskohus asus seisukohale, et hiljemalt 21.11.2011 pidi OÜ Kupas suutma

dokumendid PRIA-le edastada sõltumata juhatuse liikme tervislikust seisundist, kuna

äriühingu kohustuste täitmata jätmist ei saa lõputult vabandada juhatuse liikme tervisliku

seisundiga.

Halduskohtu hinnangul tuleb hiljemalt kontrollaruande lõpetamisel lugeda kontroll lõppenuks.

PRIA lõpetas kontrollaruande 21.11.2011 pärast seda, kui selgus, et ka sellel kuupäeval ei

esita OÜ Kupas nõutud dokumente. Halduskohtu hinnangul ei kiirustanud PRIA kontrolli

lõpetamisega ning andis kaebajale piisavalt võimalusi dokumentide esitamiseks. Viitega

Euroopa 16.06.2011. a otsusele asjas nr C-536/09 leidis halduskohus, et kohus ei pea võtma

seisukohta, kas kaebaja takistas tahtlikult kohapealse kontrolli läbiviimist või mitte. Kuna

halduskohus tuvastas, et OÜ Kupas pidi olema suuteline hiljemalt 21.11.2011 nõutud

dokumendid esitama ning nende dokumentide esitamine oli osa kohapealsest kontrollist,

takistas OÜ Kupas kohapealse kontrolli läbiviimist määruse nr 65/2011 art 4 lõike 6 mõttes

ning PRIA oli seetõttu õigustatud OÜ Kupas 2011. a ebasoodsamate piirkondade toetuse ning

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlused rahuldamata jätma.

OÜ Kupase väiteid ärakuulamisõiguse rikkumise ning kontrollaruande loetamatuse kohta

pidas halduskohus paljasõnalisteks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. OÜ Kupas esitas 25.06.2015 Tartu Halduskohtu 26.05.2015. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kaebaja halduskohtuga, et kaebaja

takistas kohapealse kontrolli läbiviimist ega ka kohtu seisukohaga, et kohapealse kontrolli

läbiviimise takistamise tagajärjeks on vältimatult toetuste maksmata jätmine ning makstud

toetuste tagasinõudmine. Kaebaja hinnangul on halduskohus kohaldanud vääralt

materiaalõigust ning on jätnud ebaõigesti kaebuse rahuldamata. Kaebaja hinnangul on

halduskohus Euroopa Kohtu tõlgendust mõiste „kohapealse kontrolli takistamine“

põhjendamatult laiendanud ning ei ole neid seisukohti analüüsinud Eesti õiguse ja

halduspraktika pinnalt. Eesti õiguse kohaselt tuleb eelnevalt hinnata seda, kas toimunud

suhtlust saab käsitleda haldusorgani nõudena. Kaebajal puudus motiiv jätta põlluraamat

esitamata, kui oleks olnud teada, et vastustaja võib jõuda sellistele järeldustele. Euroopa

Komisjoni määrust (EL) nr 65/2011 tervikuna analüüsides võib väita, et kaebaja ei takistanud

kontrolli läbiviimist. Kuivõrd halduskohus ei ole tuvastanud, et PRIA oleks andnud

konkreetse tähtaja dokumentide esitamiseks ja oleks hoiatanud tagajärgede eest, siis ei ole

kaebaja hinnangul õige halduskohtu järeldus, et hiljemalt novembris 2011 pidi OÜ-le Kupas

olema selge, et nõutud dokumendid tuleb viivitamatult PRIA-le edastada ja OÜ Kupas pidi

suutma dokumendid edastada sõltumata juhatuse liikme tervislikust seisundist. Haldusorganil

on taolises olukorras ilmselgelt kaalutlusõigus niin haldustoimingute tegemise käigu kui ka

vastuvõetavate otsuste osas. Kuivõrd halduskohus leidis, et kaalutlusõigus puudus, siis on see

ebaõige järeldus kaebaja hinnangul iseseisvaks otsuse tühistamise aluseks.

11. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 26.05.2015. a otsus muutmata. Vastustaja märgib, et ta nõustub halduskohtu

otsuse põhjendustega ning jääb halduskohtule esitatud kirjalikus vastuses toodu juurde.

Vastustaja leiab, et Euroopa Kohtu lahendile asjas nr C-536/09 viitamine on antud juhul

kohane, kuivõrd see aitab paremini sisustada kohapealse kontrolli takistamise kohta sätestatut.

Vastustaja peab paljasõnaliseks kaebaja väidet, et on absurdne ja ebaproportsionaalne tuletada

nimetatud Euroopa Kohtu lahendist raskeid tagajärgi olukorras, kus põlluraamat oli olemas ja

nõuetekohane. Oluline oli põlluraamatu esitamata jätmine, mida käsitleti kui kohapealse

kontrolli takistamist. Vaidlust ei ole selles, et põlluraamatut kontrolli lõpuks ei esitatud ning

juba sellest saab järeldada kontrolli takistamist. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise rolli

täitis korduvalt OÜ-le Kupas dokumentide esitamise võimaluse andmine.

12. Kaebaja märgib ringkonnakohtule esitatud täiendavas seisukohas, et halduskohus on

jätnud tähelepanuta, et PRIA ei ole kaebajat teavitanud sellest, et toetuse maksmine on seatud

sõltuvusse nõutud dokumentide esitamisega ning kaebajale ei olnud arusaadav, et

põlluraamatu ja koolitustõendite mitteesitamine võib päädida toetustest ilmajäämisega. Isiku

haigestumist ei saa pidada kohapealse kontrolli läbiviimist takistavaks asjaoluks. Kaebaja on

seisukohal, et PRIA oleks pidanud võimaldama põlluraamatu ja koolitustõendite esitamist ka

pärast 21.11.2011.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu

Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

vaidlustatud otsustes toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses ega selle

täienduses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuste tühistamisele.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsustest ega ka asja materjalidest, et

halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti

olemasolevaid tõendeid või rikkunud asja lahendades kohtumenetluse norme.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuste põhjendustega, ei pea

ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama vaidlusküsimuse

osas halduskohtu põhjendusi korrata.

14. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas on vaidlusalusteks haldusaktideks

PRIA 25.01.2012. a otsus nr 12-6/94 ja 24.04.2012. a otsus nr 12-6/1041 ning kaebaja

taotleb nende tühistamist ja PRIA kohustamist kaebaja pindalatoetuse taotlust nr

11011570645 uuesti läbi vaatama. Nende nõuete lahendamiseks on seega esmalt vaja

tuvastada, kas OÜ Kupas takistas 2011. aastal kohapealse kontrolli teostamist, nagu

väidab PRIA, kuna just sellele väitele tuginedes jättis PRIA kaebaja toetuste taotluse

rahuldamata.

Riigikohus on 09.04.2014. a otsuses asjas nr 3-3-1-94-13 p-des 17 ja 18 selgitanud, et Euroopa

Liidu määrustest on võimalik järeldada, et kohapealse kontrolliga on hõlmatud ka

põlluraamatute ja koolitustunnistuste kontrollimine muuhulgas seetõttu, et see võimaldab

kontrollida headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele vastavust. Seega peab

ringkonnakohus halduskohtu otsuse õiguspärasuse hindamiseks käesoleval juhul võtma samuti

seisukoha, kas kaebaja võttis tarvitusele kõik meetmed, mida võis temalt mõistlikult oodata, et

tagada, et kontroll tervikuna toimuks ehk kas asjaolu, et põlluraamatuid ja koolitustunnistusi

septembrist kuni novembrini 2011 ehk ligikaudu kahe kuu vältel PRIA-le ei esitatud, tähendab

käesoleval juhul kohapealse kontrolli takistamist.

15. Pooled ei vaidle selle üle, et 09.09.2011 teatati OÜ-le Kupas, et kohapealset

kontrolli alustatakse 19.09.2011 kell 10.00. Samuti ei ole vaidlust, et 16.09.2011 teatas

OÜ Kupas juhatuse liige A. Kutser enda haigestumisest PRIA-le, kuid PRIA asus

seisukohale, et OÜ Kupas esindaja kontrolli juures viibimine ei ole kohustuslik ning

seetõttu kontrolli edasi ei lükata. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulenenud kehtinud

õigusest nõuet taotleja esindaja kohapealse kontrolli juures viibimiseks juhul, kui

teostatakse kohapealset põldude kontrolli. Seetõttu ei saa PRIA-le ette heita seda, et

kontrolli A. Kutseri haigestumise tõttu kohe edasi ei lükatud, kuna PRIA oli juba niigi

10 päeva kontrollist ette teatanud.

Samas on ringkonnakohtu hinnangul selge, et kuivõrd kohapealse kontrolli osaks tuleb lugeda

ka põlluraamatu ja koolitustunnistuste esitamise, saab kohapealse kontrolli takistamiseks

lugeda üksnes seda, kui kaebajal oli reaalne võimalus nende esitamiseks ning ta sai vastavast

kohustusest aru. Kaebaja esitas A. Kutseri töövõimetuslehe perioodi 16. kuni 27.09.2011 kohta.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajale ei saa iseenesest tuleneda negatiivseid tagajärgi

sellest, et tema ainsa juhatuse liikme tervislik seisund ei võimaldanud tal kohapealse kontrolli

ajal dokumente esitada. Iseenesest ei ole keelatud äriühingul korraldada oma tööd viisil, kus

kõik dokumendid on ühe isiku käes ning tal puudub kohene võimalus neid edastamiseks mõne

muu isiku kätte anda. Seejuures aga peab äriühing suutma vajadusel siiski mõistliku aja jooksul

korraldada nõutavate dokumentide PRIA-le esitamise.

16. Pooled ei vaidle, et 07.10.2011 palus PRIA esitada kõnealused dokumendid

12.10.2011, kuid 11.10.2011 pakkus A. Kutser dokumentide esitamise ajaks 19. või

20.10.2011 ning U. Saarna teatas, et talle sobib sel juhul dokumentide

esitamiseks kuupäev 20.10.2011. Kaebaja väidab, et 20.10.2011 tabas A. Kutserit

haigushoog, ent ta ei saanud sellest U. Saarnat teavitada, kuna telefon oli

levipiirkonnast väljas. Vastustaja on selgitanud, et U. Saarna ootas A. Kutserit

20.10.2011 ning üritas talle helistada, kuid kaebaja ei vastanud. Kui A. Kutser pidas

silmas seda, et tema enda telefon oli levipiirkonnast väljas, on kohtu hinnangul

arusaamatu, miks ta ei püüdnud hiljem U. Saarnat asjaoludest teavitada kas telefonitsi

või e-kirja teel.

Kaebaja esitas kohtule töövõimetuslehed perioodide 16. kuni 27.09.2011 ning 21. kuni

25.11.2011 kohta, ent kaebaja ei ole tõendanud seda, et A. Kutseri tervislik seisund ei lubanud

tal 20.10.2011 varem kokku lepitud kokkusaamisele U. Saarnaga minna. HKMS § 59 lõike 1

kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Võttes

arvesse, et käesolevas asjas vaatluse all olnud ajal suhtles A. Kutser sagedasti U. Saarnaga

e-posti teel, ent 20.10.2011 väidetavast haigushoost ta U. Saarnat e-kirjaga ei teavitanud, ei ole

ringkonnakohtul võimalik lugeda tõendatuks seda, et A. Kutseril oli 20.10.2011 objektiivne

takistus dokumentide U. Saarnale esitamiseks.

17. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et pärast 20.10.2011 ära jäänud

kokkusaamist võttis A. Kutser ise U. Saarnaga ühendust alles 08.11.2011 ning

kokkuvõttes lepiti kohtumine kokku 21.11.2011, kuhu aga A. Kutser taaskord ei

jõudnud, tuginedes oma kehvale tervislikule seisundile. Ringkonnakohus möönab, et ei

saa iseenesest mööda vaadata perioodil 21. kuni 25.11.2011 kehtinud A. Kutseri

töövõimetuslehest ega talle ette heita töövõimetuslehel oleku ajal U. Saarnaga

kohtumata jätmist. Samas märgib ringkonnakohus, et asjas joonistub septembri,

oktoobri ja novembri 2011. a sündmustest selge muster, mil alati dokumentide

üleandmiseks või kohtumiseks kokkulepitud ajal tabas A. Kutserit väidetavalt

haigushoog ja enamiku ülejäänud ajast oli ta ise passiivne. Seejuures ei pea

ringkonnakohus esmatähtsaks võtta seisukohta, kas 20.09.2011. a telefonivestluses

teavitas U. Saarna A. Kutserit vajadusest esitada dokumendid või mitte, kuna asjas ei

ole vaidlust selle üle, et hiljemalt 07.10.2011 pidi see olema kaebajale üheselt selge.

Olukorras, kus kaebajat on kohustusest selgelt teavitatud ning temaga on korduvalt

kokku lepitud dokumentide esitamine, kuid kaebaja seda ei kokkulepet ei täida ega võta

seejärel 18 päeva vältel midagi nende esitamiseks ega PRIA olukorrast

teavitamiseks ette, oleks ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud tõlgendada seda

kontrollist hoidumisena isegi siis, kui 20.10.2011. a väidetav A. Kutseri haigushoog

oleks tõendatud. Hiljemalt novembris 2011 pidi aga OÜ-le Kupas olema üheselt selge,

et nõutud dokumendid tuleb viivitamatult PRIA-le edastada. Selleks ajaks pidi ka olema

selge, et ainsa juhatuse liikme haigushoog võib seda takistada. Kuigi juriidiline isik

tegutseb füüsiliste isikute kaudu, eksisteerivad juriidilisel isikul iseseisvad kohustused,

mida ta peab suutma täita sõltumata tema juhtorganite liikmete tervislikust seisundist.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hiljemalt 21.11.2011

pidi OÜ Kupas suutma dokumendid PRIA-le edastada sõltumata juhatuse liikme

tervislikust seisundist, kuna äriühingu kohustuste täitmata jätmist ei saa lõputult

vabandada juhatuse liikme tervisliku seisundiga.

18. Õigusnormid ei sätesta, kui kiiresti tuleb kohapealse kontrolli kohta aruanne

koostada. Käesoleval juhul teostas PRIA kohapealset kontrolli faktiliselt 19. kuni

23.09.2011, ent kontrollaruande lõpetas PRIA alles 21.11.2011 pärast seda, kui selgus,

et ka sellel kuupäeval ei esita OÜ Kupas nõutud dokumente. Ringkonnakohtu hinnangul

on selge, et hiljemalt kontrollaruande lõpetamisel tuleb lugeda kontroll lõppenuks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei kiirustanud PRIA kontrolli lõpetamisega, nagu väidab

kaebaja ja nagu kohus on eelnevalt selgitanud, andis PRIA kaebajale piisavalt võimalusi

dokumentide esitamiseks. Haldusakti andmiseks tuleb eelnevalt lõpetada vajalikud

menetlustoimingud. PRIA viis läbi ühe kohapealse kontrolli kõigi OÜ Kupas poolt

esitatud toetusetaotluste menetlemiseks. PRIA esindaja selgitas ka ringkonnakohtus

17.12.2014 haldusasjas nr 3-12-718 toimunud istungil (tl 108-114), et kui kohapealset

kontrolli poleks enne 01.12.2011 lõpetatud, ei oleks olnud võimalik ühtset

pindalatoetust ka kõigi esitatud ja rahuldamisele kuuluvate taotluste osas õigesti

arvutada. Kuna ka määruse nr 36 § 12 lõike 1 kohaselt pidi PRIA kõnealused taotlused

lahendama 01.12.2011, on PRIA põhjendus ringkonnakohtule ka käesoleva asjaga

seonduvalt arusaadav. PRIA teostas oma sisemist töökorraldust arvestades kontrolli

piisava ajavaruga, alustades seda juba 19.09.2011. Seetõttu on ringkonnakohus

seisukohal, et PRIA-l oli õigus 21.11.2011 kontroll lõpetada.

19. Euroopa Kohus on 16.06.2011. a otsuses asjas nr C-536/09 selgitanud, et sõnad

„takistab kohapealse kontrolli läbiviimist“ vastavad liidu õiguse autonoomsele mõistele,

mis hõlmab peale tahtliku käitumise ka muid tegusid või tegevusetust, mida võib pidada

põllumajandustootja või tema esindaja hooletuse tulemuseks ja mille tagajärjel oli

kohapealse kontrolli tervikuna läbiviimine takistatud, kui põllumajandustootja või tema

esindaja ei ole võtnud kõiki meetmeid, mida võib temalt mõistlikult oodata, et tagada, et

kontroll tervikuna toimub. Kuna ringkonnakohus on sarnaselt halduskohtuga

tuvastanud, et OÜ Kupas pidi olema suuteline hiljemalt 21.11.2011 nõutud dokumendid

esitama ning nende dokumentide esitamine oli osa kohapealsest kontrollist, takistas OÜ

Kupas oma tegevusetusega kohapealse kontrolli läbiviimist määruse nr 65/2011 art 4 lg

6 mõttes ning ei võtnud tarvitusele ka kõiki meetmeid, mida võib temalt mõistlikult

oodata, et tagada, et kontroll tervikuna toimub. PRIA oli seetõttu õigustatud OÜ Kupas

2011. a pindalatoetuse taotluse nr 11011570645 ka ebasoodsamate piirkondade toetuse

ja Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse osas rahuldamata

jätma.

Kuna ei ole vaidlust selle üle, et põlluraamatut kontrolli lõpuks PRIA-le ei esitatud ning juba

sellest saab järeldada kontrolli teostamise takistamist, ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta

asjas seisukohta selles osas, kas kaebaja oli juba varasemalt täitnud oma kohustuse tõendada

koolituste läbimist või mitte. Samuti märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus kohapealne

kontroll on lõpetatud, ei ole võimalik anda taotlejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid

kehtinud õigus nägi imperatiivselt ette taotluse rahuldamata jätmise. Sisuliselt täitis aga

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise rolli korduvalt OÜ-le Kupas dokumentide

esitamiseks uute võimaluste andmine.

20.

09.04.2014. a otsuses viitas Riigikohus ka haldusorgani selgitamiskohustusele ja

märkis, et ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas selgitamiskohustuse nõue võis mõjutada

määruse nr 1122/2009 art 26 lg 2 kohaldamise eeldusi. Selgitamiskohustuse sisuks on

teatavasti see, et haldusorganil tuleks üldjuhul selgitada, mis on selle õiguslikuks

tagajärjeks, kui halduse tegevuse adressaat jätab haldusorgani nõude täitmata.

Selgitamiskohustuse rikkumine ei mõjuta asja otsustamist, kui adressaat sai aru või pidi

aru saama, et teda kontrollitakse ja temalt on nõutud selliste dokumentide esitamist,

millest sõltub tema õigus saada toetust (HMS § 58).

Kaebaja väidab ka apellatsioonimenetluses endiselt, et käesolevas asjas vaidlusaluste

haldusaktide andmise aluseks olnud kohapealse kontrolli teostamise ja dokumentide nõudmise

käigus ei selgitanud U. Saarna talle ei suuliselt ega kirjalikult seda, et põlluraamatu ja

koolitusdokumentide esitamata jätmise tagajärjeks on toetustaotluste rahuldamata jätmine ega

andnud ka konkreetset kuupäeva dokumentide esitamiseks, pärast mida tehakse otsustus

toetustaotluste rahuldamata jätmise kohta. 05.12.2012. a vaideotsuse ja 01.04.2013. a

vaideotsuse p-s 6 f. märgib PRIA, et 22.11.2011. a telefonivestluses (vaideotsustes on kuupäeva

osas ilmselt trükiviga ja 22.11 asemel peaks olema 21.11.2011) teavitas U. Saarna A. Kutserit,

et kui viimane vajalikke dokumente ei esita, siis jääb OÜ Kupas toetustest ilma kontrolli

takistamise eest. Kaebaja seaduslik esindaja A. Kutser väidab, et U. Saarna selles

telefonivestluses talle midagi sellist ei öelnud. Ka U. Saarna lisaseletusest kontrollaruande

juurde ei selgu, mis täpselt oli A. Kutseri ja tema 21.11.2011. a telefonikõne sisu peale

selle, et kaebaja seaduslik esindaja teavitas U. Saarnat jälle sellest, et ta ei saa 21.11.2011

dokumente esitada, sest on haige. Seega ei tõenda ükski kirjalik tõend selgelt seda, et A.

Kutserit oleks konkreetse kontrolli läbiviimise käigus suuliselt või kirjalikult teavitatud sellest,

et kui ta nõutud dokumente ei esita, jäetakse tema toetustaotlused rahuldamata. Samas ei ole

ringkonnakohtul asja materjalide pinnal tekkinud kahtlust selles, et A. Kutser sai aru, et OÜ

Kupas suhtes teostatakse kohapealset kontrolli, mille käigus soovitakse kontrollida ka

vajalikke dokumente, antud juhul põlluraamatut ja koolitusdokumente (eelkõige 07.10.2011. a

e-kiri) teatud toetusnõuete täidetuse kontrollimiseks ning 07.10.2011 seisuga oli kontroll veel

lõpetamata seetõttu, et PRIA-l oli tarvis enne viidatud dokumente kontrollida. Seda, et

viidatud dokumendid tuleb PRIA-le siiski esitada ja enne ei saa kohapealset kontrolli lõpetada,

selgitati A. Kutserile hiljem korduvalt (näiteks 18.11.2011. a e-kiri).

Samuti ei ole ringkonnakohtul siiski alust arvata, et OÜ Kupas ainus juhatuse liige A. Kutser ei

saanud 2011. a sügisel teostatud kohapealsest kontrollist ja selle käigus dokumentide

nõudmisest aru, et juhul, kui ta nõutud dokumente PRIA-le ei esita, loetakse seda kohapealse

kontrolli tegemise takistamiseks ja selle tagajärjeks on toetustest ilmajäämine. PRIA märkis

oma seletustes korduvalt, et kuna kaebaja on pikaajaline PRIA toetuste taotleja, pidi ta olema

teadlik, et tema poolt taotletud pindalatoetuse kohta tuleb määruse nr 36 § 12 lg 1 järgi toetuste

määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsus PRIA-l ära teha taotluse esitamise aasta

1. detsembriks, s. o 2011. a sügisel alustatud kohapealne kontroll ei saa kesta lõpmatult pikka

aega ega ka pärast 01.12.2011 ja eeltoodust tulenevalt peaks selline kontroll olema ilmselt

lõpetatud hiljemalt 2011. a novembris. Samas leiab ka A. Kutser ise korduvalt, et kui talle oleks

antud konkreetne kuupäev dokumentide esitamiseks ja hoiatatud, et kui ta selleks päevaks

dokumente ei esita, siis jäetakse toetustaotlused rahuldamata, oleks ta ilmselt leidnud

võimaluse need dokumendid ka kuidagi PRIA-le ära esitada. Sellest saab järeldada, et A.

Kutser kui pikaajaline PRIA toetuste taotleja oli tegelikult teadlik, milline on PRIA poolt

kontrolli teostamisel nõutavate dokumentide esitamata jätmise tagajärg. Eeltoodud järeldust

kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka kaebaja enda poolt halduskohtule esitatud kirjavahetus

PRIA ametnikega aastast 2010, milles seoses erinevate toetuste taotlemisega selgitatakse A.

Kutserile, et juhul, kui ta PRIA poolt nõutud dokumente ei esita, jäetakse toetus välja maksmata

(kd I, lk 140,141). Kuna U. Saarna andis kontrolli teostamise ajal A. Kutserile korduvalt

tähtaegu PRIA poolt nõutud dokumentide esitamiseks, kuid kaebaja dokumente siiski ei

esitanud ega teinud ka midagi selleks, et tema asemel esitaks need keegi teine vms, siis ei saa

ringkonnakohtu arvates PRIA-le ette heita ka seda, et ta ei andnud kaebajale nö. viimast

dokumentide esitamise tähtaega koos hoiatusega, et pärast seda jäetakse toetustaotlused

rahuldamata. Nagu juba varem märgitud, tuvastas ringkonnakohus, et OÜ Kupas pidi olema

suuteline hiljemalt 21.11.2011 nõutud dokumendid esitama. Lisaks sellele nähtub asja

materjalidest, et käesolevas asjas vaidlusaluse kohapealse kontrolli teostamise kestel oli A.

Kutser tegelikult võimeline teiste toimunud kontrollide käigus dokumente esitama (07.10.2011.

a PRIA järelkontroll RAK toetuse osas, Keskkonnaameti 31.10.2011. a kontroll, eelnevaga

seoses võimalus esitada põlluraamat ja allkirjastada kontrollaruanne 01.11.2011

Keskkonnaameti Penijärve kontoris), kuid millegipärast ei soovinud ta PRIA poolt nõutud

dokumente esitada 2011. a ühtse pindalatoetuse ning täiendava otsetoetusega seotud kohapealse

kontrolli käigus, jättes korduvalt kokkulepitud kohtumistele tulemata või taotledes erinevatel

põhjustel mitme kuu jooksul planeeritud kokkusaamiste edasilükkamist.

Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et PRIA poolt vaidlusaluses

menetluses kaebajale kirjalikus ja ehk ka suulises vormis selle selgitamata jätmine, et ka 2011.

a pindalatoetusega seotud kohapealse kontrolli käigus nõutud dokumentide esitamata jätmine

toob kaasa toetustest ilmajäämise, ei mõjutanud hiljem asja otsustamist, sest OÜ Kupas kui

pikaajaline PRIA toetuste taotleja ja tema juhatuse liige A. Kutser vähemalt pidid ka selle

menetluse käigus aru saama, et OÜ-d kontrollitakse ja temalt nõutakse selliste dokumentide

esitamist, millest sõltub kaebaja õigus saada PRIA-lt 2011. a taotletud toetusi.

21. Eeltoodud põhjustel on ka ringkonnakohus seisukohal, et PRIA 25.01.2012. a otsuse

nr 12-6/94 ja 24.04.2012. a otsuse nr 12-6/1041 tühistamiseks ei ole alust. Järelikult puudub

alus ka PRIA kohustamiseks OÜ Kupas taotlusi uuesti läbi vaatama. Seega jätab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse täies ulatuses rahuldamata ja halduskohtu vaidlustatud

otsuse muutmata.

22. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt

apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) kaebaja enda kanda vastavalt HKMS § 108 lg-

le 1.

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/