3-14-53017/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31. mai 2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-53017

Haldusasi

Juri Maksimov’i kaebus Politsei-ja Piirivalveameti

vastu kahju hüvitamise nõudes 10 000 eurot.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14. aprilli 2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Maksimovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Maksimov

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

esindaja Sandra Raudsepp

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Juri Maksimovi apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 14. aprilli 2015 otsus.

3. Teha uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Politsei- ja

Piirivalveametilt Juri Maksimovi kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja

viissada (500) eurot.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on

30. juuni 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 4. detsembril 2014 esitas Juri Maksimov Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) õigusvastase tegevusega kaebaja tervise kahjustamise ning ebainimliku

ja alandava kohtlemisega tekitatud mittevaralise kahju eest 10 000 euro rahalise hüvitise

saamiseks. Kaebuse kohaselt 19. märtsil 2013 kella 21.20 paiku Tallinnas, A. H. Tammsaare

tee ja Kalda tee ristmiku ületamist oodates peatus kaebaja sõiduauto juures mitu eravärvides

sõiduautot, millest väljunud kaheksa inimest ründasid kaebajat. Üks neist lõi katki sõiduauto

juhipoolse ukseklaasi, mitu teist isikut tegid ukse väljapoolt lahti, kaebaja tiriti autost välja

ning suruti maha. Seejuures sai J. Maksimov mitu lööki vastu nägu. Mitu isikut hüppas

kaebajale peale ning väänas tema käed selja taha. Selle käigus tundis kaebaja vasakus käes

raksatust ja tugevat valu. Tegemist oli PPA Põhja Politseiprefektuuri narkotalitluse

politseiametnikega. Kuigi kaebaja nägu veritses ja oli paistes ning ta tundis valu vasakus käes,

ei antud kaebajale meditsiinilist abi.

Vasakus käes valu ei vaibunud ning kaebaja ei saanud kätt liigutada, mistõttu kaebaja

toimetati kella 24.00 paiku SA Põhja Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda,

kus kella 1.20 ajal tuvastati tal vasaku käe kodarluu pea ja küünarluu murd ning muud

tömptraumad. Kaebaja nägu puhastati ja vasakule käele pandi kipslahas.

2. PPA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja möönis, et

19. märtsil 2013 toimus kaebaja kinnipidamine, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja

terviserikked oleks põhjustatud kaebuses väidetud asjaoludel. Kaebaja seisukohad ei ole

põhjendatud ega eluliselt usutavad. Kaebaja esitas 5. detsembril 2014 Riigiprokuratuurile

avalduse, millega palus alustada kriminaalmenetlusega, tuvastamaks asjaolusid, kes ja

millistel alustel kaebaja kinnipidamist teostasid. 12. detsembril 2014 väljastas Põhja

Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse nr 14730000645 algatamise teate. Kaebusele

vastamise ajaks ei olnud kriminaalmenetlus lõppenud ja vastustaja ei saanud

kriminaalmenetluse materjale kasutada.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

3. 14. aprilli 2015 otsusega jättis Tartu Halduskohus J. Maksimovi kaebuse rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt, kuna J. Maksimov kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 16. oktoobri 2013

kohtuotsusega asjas nr 1-13-6796, talle mõistetud seitsmeaastast vanglakaristust Viru Vanglas, siis ei saa

tema kinnipidamist 19. märtsil 2013, vahistamist 21. märtsil 2013 ega vangistuses viibimist pidada alusetuks.

4. Vastavalt korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 76 lg-le 1 võib politsei kohaldada vahetut

sundi ainult juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunni-

vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Sama sätte lg 2 kohaselt võib vahetut

sundi kohaldada ilma eelneva kohustava haldusaktita, kui haldusakti andmine ei ole võimalik

vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu.

Kaebaja kinnipidamisel kohaldatigi vahetut sundi, kuna PPA-l oli kaebaja suhtes eelnev

kõrgendatud ohuhinnang ning põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib olla relvastatud.

5. Vigastuste ilmnemisel toimetati kaebaja esimesel võimalusel erakorralise meditsiini

osakonda ning talle tagati vajalik arstiabi. Seega on vastustaja tegutsenud nõuetekohaselt

ning puudub alus väita, et vastustaja tegevus oli õigusvastane. Kaebaja kinnipidamine oli

sobiv, vajalik ja asjaolusid arvestades mõõdukas. Kohus ei hinda kinnipidamise otstarbekust.

6. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et politseiametnikud jätsid J. Maksimovi ilma

meditsiiniabi võimaldamata kannatama, tekitades seeläbi kaebaja inimväärikusele ja tervisele

mittevaralise kahju, mille eest tuleks välja mõista rahaline hüvitis. Kaebajal vasaku käe

kodarluu pea ja küünarluu murru ning muu tömptraumaga inimesel tuleb pärast vastavate

vigastuste saamist ilmselt taluda valuga seotud kannatusi ning seda ka siis, kui talle osutatakse

koheselt asjakohast arstiabi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. 28. aprillil 2015 esitas J. Maksimov Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles

palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

8. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus alusetult analüüsinud kaebaja

vahistamise seaduslikkust ja muid kriminaalmenetluse asjaolusid. Kaebaja ei ole sellega

seoses kahju hüvitamise nõuet esitanud.

9. Põhjendatud ei ole halduskohtu seisukoht, et kaebaja kinnipidamine 19. märtsil 2013

toimus õiguspäraselt. Oluline on, et kaebajat löödi ja põhjustati käeluu murd pärast seda, kui

ta oli autost välja tiritud ja oli selge, et kaebaja ei ole relvastatud. Kinnipidamisel ei osutanud

kaebaja mingit vastupanu. Sellises olukorras ei saa kaebajale vigastuste tekitamist pidada

proportsionaalseks. PPA ei ole kaebaja vigastuste tekkimist mingil moel selgitanud.

Halduskohtu seisukoht, nagu ei oleks viivitatud kaebajale arstiabi võimaldamisega, ei ole

kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Kaebaja toimetati PERH-i alles südaööl, kuigi ta oli

kinnipeetud juba kell 21.20.

Kaebusega nõutav hüvitise suurus on kohane arvestades EIK praktikat sellistes asjades.

10. PPA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Asjas ei ole vaidluse all, et 19. märtsi 2013 õhtul kella 21.20 paiku peeti J. Maksimov

kriminaalmenetluses (kr.asi.nr 12230117810) kahtlustatavana kinni. Kaebaja vahetul

kinnipidamisel

osalesid

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

Prefektuuri

kiirreageerimisteenistuse kiirreageerijad. Punase fooritule tõttu peatunud kaebaja sõiduki

juhiukse klaas purustati, ta tõmmati autost välja, suruti maha ja paigutati käerauad.

Kinnipidamise käigus sai kaebaja tervisekahjustuse – küünarvarre hulgimurru. Arstiabi

osutamiseks toimetati kaebaja PõhjaEesti Regionaalhaiglasse (PERH) samal päeval kella

24.00 ajal. Kinnipidamise ja PERHi viimise vahepealsel ajal jätkati kriminaalmenetluse

toimingutega.

Pooled on eri meelt selles, kas kaebaja kinnipidamisel vastustaja ametnikud kasutasid

ülemäärast jõudu, mis tõi kaasa tervisekahjustuse tekkimise, kas lisaks küünarvarre murrule

sai kaebaja muid vigastusi, kas vastustaja viivitas õigusvastaselt kaebajale arstiabi

võimaldamisega ning kas rahalise hüvitise väljamõistmine kaebajale tekitatud mittevaralise

kahju eest on põhjendatud.

12. Esmalt sedastab ringkonnakohus, et J. Maksimov taotleb kriminaalmenetluse

toimingutega tekitatud mittevaralise kahju rahas hüvitamist. 1. mail 2015 jõustunud

süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 23 lg 3 koostoimes sama

paragrahvi viienda lõikega näeb ette halduskohtu menetlusse võetud süüteomenetlusega

tekitatud kaebuste lahendamise halduskohtumenetluses SKHS-s sätestatud alustel juhul, kui

kehtivas õiguses varasemalt kaebusega nõutava kahju hüvitamise aluseid ja korda sätestatud

ei olnud. Kriminaalmenetluse toimingutega tekitatud kahju hüvitamise aluste regulatsioon

enne SKHSi jõustumist kehtivas õiguses puudus. Kuna J. Maksimovi kaebus on läbinud

menetluse halduskohtus, siis tuleb jätkata halduskohtumenetlust J. Maksimovi

apellatsioonkaebuse lahendamiseks ning otsustada kaebuse lahendamine SKHS regulatsiooni

alusel.

13. Vastavalt SKHS § 7 lg-le 1 kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab

seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline

on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Menetleja vabaneb

vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi (SKHS § 7 lg 2).

Mittevaraline kahju hüvitatakse füüsilisele isikule üksnes juhul, kui isikult on

süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud;

kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või

teotatud tema au või head nime (SKHS § 11 lg 2). Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju

hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on

ebainimlikult või alandavalt koheldud (SKHS § 11 lg 3).

Käesoleval juhul nõuab kaebaja talle tervise kahjustamise ja alandava kohtlemisega tekitatud

kahju hüvitamist.

14. Kaebaja väitel koheldi teda alandavalt ja tekitati tervisekahju lisaks eespool märgitule veel

sellega, et kinnipidamisel, pärast kaebaja maha surumist vastustaja ametnikud lõid teda

(m.h jalaga pähe) ning talle ei võimaldatud kohest arstiabi.

Ringkonnakohus leiab, et J. Maksimovi väited täiendava tervisekahjustuse tekitamise kohta ei

ole tõendatud. PERH-i haigusloo väljavõttest (I kd, tl 8), patsiendikaardist (I kd, tl 9) ega

Tallinna Vangla ravikaardi väljavõtetest (I kd, tl 10-17) ei nähtu, et kaebaja oleks

vaidlusalusel ajal lisaks küünarvarre murrule saanud muid tervisekahjustusi. Puuduvad

meditsiinitöötajate poolt fikseeritud andmed löökide iseloomulike tagajärgede – verevalumid,

marrastused, valuaistingud – kohta. Kaebaja kinnipidamise asjaolude selgitamiseks alustatud

kriminaalasjas nr 14730000645 tunnistajatena ülekuulatud kiirreageerijad A. Smirnov (II kd,

tl 1), A. Šumljanski (II kd, tl 2-3), P. Proosa (II kd, tl 3p-4) ja T. Härmits (II kd, tl 4p-5) on

eitanud kaebaja löömist. Seega puuduvad kaebaja väidet kinnitavad tõendid. Samuti ei ole

kaebaja osutanud sellesuunaliste tõendite täiendava kogumise võimalusele.

Olukorras, kus ei ole fikseeritud löömisele iseloomulikke tagajärgi, ei saa vastustaja

ametnikele etteheidetavat tegevust ainuüksi kaebaja väidete alusel eeldada. Käesoleval ajal ei

näe ringkonnakohus mõistlikku võimalust täiendavate tõendite kogumiseks kaebaja

kinnipidamise asjaolude selgitamiseks. Kaebaja fotolt (II kd, tl 6) nähtuv marrastus laubal

vasaku silma kohal ei luba samuti eeldada trauma saamist, isegi, kui foto on tehtud 21. märtsil

2013, s.o ülejärgmisel päeval pärast kaebaja kinnipidamist ja väidetavalt tervisekahjustuse

saamist. Kuna kaebaja patsiendikaardil ega haigusloos ei ole marrastust vigastusena märgitud,

siis ei ole üheselt selge seegi, kas marrastus on saadud kinnipidamise ajal või juba varem.

Fotolt ei nähtu, et kaebajal oleks muid vigastusi, mis võivad viidata löökidele.

15. Samuti ei nõustu ringkonnakohus J. Maksimovi väitega nagu oleks teda inimväärikust

alandavalt koheldud sellega, et kaebaja pidi pärast kinnipidamist ootama arsti juurde viimist

südaööni, kusjuures arstlik läbivaatus toimus alles 20. märtsil 2013 kell 1.20.

A. Smirnovi (II kd, tl 1), A. Šumljanski (II kd, tl 2-3), P. Proosa (II kd, tl 3p-4) ja T. Härmitsa

(II kd, tl 4p-5) kriminaalmenetluses antud ütlused on kokkulangevad selles, et kinnipidamise

ajal ja vahetult pärast kinnipidamist ei lausunud J. Maksimov ühtegi sõna. Kaebuses on

J. Maksimov sõnastanud etteheite vastustajale järgmiselt (I kd, tl 1p): „Kuigi kaebaja nägu

veritses ja oli paistes (jalalöökidest) ning ta tundis meeletut valu vasakus käes, ei antud

kaebajale meditsiinilist abi.“ Seega ei väida ka kaebaja ise, et ta oleks koheselt nõudnud

arstiabi või andnud vastustaja ametnikele märku küünarvarre vigastuse tõsidusest. Seetõttu ei

ole vastustajale etteheidetav, et kaebajat arstiabi saamiseks koheselt PERH-i ei toimetatud.

Kuid ka juhul, kui arstiabi vajadus sai vastustaja ametnikele selgeks vahetult kinnipidamise

järel, ei luba kaebaja kinnipidamise ja PERH-i jõudmise vahele jäänud ajavahemik (s.o ca

kaks ja pool tundi) pidada kaebaja kohtlemist piinavaks või inimväärikust alandavaks.

Kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinnipeetud isiku toimetamine avalikku raviasutusse

nõuab planeerimist ega saa seetõttu toimuda sama operatiivselt kui vabaduses viibivate isikute

puhul. Seetõttu ei saa viivitusest tingitud vigastuse ajaliselt kumuleerunud mõju kaebajale,

arvestades tema valuskaala hinnangut (I kd, tl 8) pidada sedavõrd intensiivseks, et sellega

oleks täidetud piinamise või inimväärikuse alandamise koosseis.

16. Küünarvarre vigastuse tekkimine J. Maksimovi kinnipidamisel rakendatud jõu tõttu on

väljaspool kahtlust. Seega on olemas põhjuslik seos kaebajale tekkinud kahju ja vastustaja

tegevuse vahel. Hinnang vastustaja tegevuse õiguspärasusele sõltub sellest, kas sedavõrd

intensiivset jõu kasutamist kaebaja kinnipidamisel saab taotletud eesmärgi suhtes

proportsionaalseks pidada.

Ringkonnakohus märgib siinjuures, et vastustaja tegevust ei saa hinnata korrakaitseseaduses

(KorS) sätestatud kriteeriumide alusel. KorS jõustus 1. juulil 2014, mistõttu ei saanud

vastustaja kaebaja kinnipidamisel 2013. aasta märtsis selle akti regulatsiooni alusel oma

tegevust korraldada.

17. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 31 lg-le 1 on Politsei- ja

Piirivalveamet uurimisasutus, kes teeb KrMS-s sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt, kui

menetlustoiminguks ei ole vaja kohtu luba või prokuratuuri luba või korraldust

(KrMS § 32 lg 1). Kuna vaidlust ei ole selles, et kaebaja kahtlustatavana kinnipidamine oli

õiguspärane, siis sõltub hinnang vastustaja tegevuse õiguspärasusele sellest, kas vältimatult

vajalik oli jõu kasutamine J. Maksimovi kinnipidamisel selliselt, et see tõi kaasa kaebaja

tervise kahjustamise. KrMS

18. § 9 lg 3 sätestab otsesõnu uurimisasutuse kohustuse kohelda menetlusosalist tema au

teotamata ja tema inimväärikust alandamata ja keelab menetlusosalise piinamise või muul

viisil julmalt või ebainimlikult kohtlemise.

19. Nii J. Maksimov kui tema kinni pidanud kiirreageerijad on vaidlusaluseid sündmusi

põhijoontes sarnaselt kirjeldanud. Vastustaja ametnikud purustasid J. Maksimovi punase

fooritule tõttu peatunud sõiduki juhipoolse ukse klaasi, avasid seejärel ukse, võtsid kaebajal

kätest kinni, tõmbasid ta autost välja, surusid maha ning paigaldasid käerauad.

Ringkonnakohus järeldab kaebajale tekkinud vigastuse iseloomust, et see sai tekkida pärast

seda, kui vastustaja ametnikud olid saanud kaebaja käed haardesse kas kaebaja autost

väljatõmbamise või sellele järgnevalt kaebaja maha surumise ja käte selja taha väänamise ajal.

Pidades silmas vastustaja ametnike arvulist ülekaalu, nende eeldatavat väljaõpet sarnaste

toimingute tegemiseks ja erivahendite kasutamise võimalusi ning asjaolu, et kaebaja ei

osutanud füüsilist vastupanu, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajale vigastusi tekitanud

määras jõu kasutamine ei olnud vältimatult vajalik kaebaja kinnipidamiseks ega temast

lähtuva võimaliku ohu tõrjumiseks pärast kiirreageerijate poolt kaebaja käte haardesse

võtmist.

Kohtu seisukohta ei muuda vastustaja ametnike selgitused, et eelinfo põhjal peeti

võimalikuks, et kaebaja kannab relva või võib asuda tõendeid hävitama. Isegi kui A. Smirnovi

(II kd, tl 1), A. Šumljanski (II kd, tl 2-3) ja T. Härmitsa (II kd, tl 4p-5) kirjeldatud kaebaja

tegevus kõrvalistmelt millegi võtmisel võis viidata kaebajast lähtuva võimaliku ohu

realiseerumise suuremale tõenäosusele, siis pärast kaebaja käte kontrolli alla saamist vähenes

see tõenäosus oluliselt.

Vastustaja ei ole väitnud, et sarnaste vigastuste tekkimine on isikute kinnipidamisel tavaline

või, et isiku sõidukist väljatõmbamisel või käeraudade paigaldamisel esineks suur tõenäosus

sellelaadse vigastuse tekkimiseks või esineks muu põhjus, mille tõttu tuleb sarnase vigastuse

tekkimist isiku kinnipidamisel pidada paratamatuks. Samuti ei ole vastustaja väitnud, et

kaebaja olnuks füsioloogiliste omaduste tõttu eriliselt vastuvõtlik jõu kasutamise suhtes,

mistõttu vastustaja ametnikud ei saanud vigastuse tekkimisega võimalust ette näha.

Toodud põhjustel tuleb pidada ülemääraseks vastustaja ametnike poolt jõu kasutamist kaebaja

suhtes selliselt, et see tõi kaasa küünarvarre hulgimurru. Vastavalt on vastustaja tegevus

kaebaja kinnipidamisel selles osas õigusvastane.

20. Tulenevalt SKHS § 7 lg-st 2 vastustaja süüd J. Maksimovile kahju tekitamises eeldatakse.

Vastutusest vabanemiseks peab PPA tõendama, et ei ole kaebajale tervisekahjustuse

tekitamises süüdi. Kohtumenetluses on vastustaja esile toonud üksnes kaebaja suhtes enne

kinnipidamist olnud kõrgendatud ohuhinnangu ja turvataktikaliste nõuete täitmise.

Ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, miks eelnev ohuhinnang ei õigusta kaebaja suhtes

vigastuse tekitanud määral jõu kasutamist. Kuna vastustaja ei ole muid asjaolusid esile

toonud, siis loeb ringkonnakohus vastustaja tegevuse J. Maksimovile tervisekahju tekitamisel

süüliseks, s.t vastutaja ametnikud pidid mõistma, et sellises määras jõu kasutamine võib kaasa

tuua vigastuse tekkimise ega olnud kaebaja käte haardesse saamise järel enam vajalik

kaebajast lähtuva võimaliku ohu neutraliseerimiseks ega põgenemise vältimiseks. Vastustaja

ametnike ametiülesannetest tuleneva kõrgendatud hoolsuskohustuse järgimisel tõenäoliselt ei

oleks kahju tekkinud.

21. Mittevaralise kahju hüvitamine füüsilisele isikule tervisekahjustuse tekkimisel on

SKHS § 11 lg 2 järgi lubatud. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt mittevaralise kahju

tekkimist eeldatakse. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole

heastatav muude vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega.

Käesoleval juhul ei ole kaebajale tekitatud tervisekahju muude vahenditega heastatav ning

tuleb seetõttu hüvitada rahalise maksega.

Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitisena 10 000 euro väljamõistmist PPA-lt.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja nõutud ulatuses hüvitis käesolevas asjas ülemäärane.

Ringkonnakohus võtab hüvitise suuruse määramisel arvesse J. Maksimovi tervisekahju

iseloomu, iseäranis seda, et veel aasta pärast vigastuse tekkimist ei olnud selle kahjulik mõju

osaliselt taandunud (I kd, tl 17) ja see mõjutas kaebaja elukvaliteeti igapäevaselt ning seda, et

mittevaralise kahju hüvitiseks määratud summa oleks kohane riigi olusid, s.o ühiskonna

jõukuse taset, võrreldavust ja õiglustunnet ühiskonna vähemkindlustatud gruppide

sissetulekute suhtes, arvestades. Teisalt peab ringkonnakohus silmas ka seda, et kaebaja

nõuded hüvitise saamiseks arstiabi viibimise ja kaebaja löömisega tekitatud mittevaralise

kahju eest ei ole põhjendatud. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, rikkumise iseloomust ja

ulatusest koosmõjus peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista kaebajale välja mittevaralise

kahju hüvitise 500 eurot.

22. Eeltoodust lähtudes rahuldab ringkonnakohus J. Maksimovi apellatsioonkaebuse osaliselt

ning tühistab Tartu Halduskohtu 14. aprilli 2015 otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab

kaebuse osaliselt ja mõistab Politsei- ja Piirivalveametilt J. Maksimovi kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot.

23. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise

rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Pooled ei ole halduskohtus ega apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja

ega kuludokumente. Seetõttu vastavalt HKMS § 109 lg 1 ls-le 3 menetluskulusid välja ei

mõisteta ja need jäävad poolte endi kanda.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt