2-16-3869/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Kohtunik Harju Maakohus Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja number 2-16-3869 Kohtuasi XXXX hagi XXXX vastu abielu lahutamise nõudes

Hageja: XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX; telefon XXXX; e-post XXXX) Kostja: XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX; telefon XXXX) Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg 24.05.2016

RESOLUTSIOON

1. Lahutada XXXX(isikukood XXXX) ja XXXX(isikukood XXXX) vahel abielu, mis on registreeritud XXXX aastal Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on dokument nr XXXX.

2. Pärast abielu lahutamist jätta hageja XXXX perekonnanimeks „XXXX“.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

1. XXXXesitas 09.03.2016 Harju Maakohtule hagi XXXXvastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt asusid pooled eraldi elama ning abielulised suhted lõppesid umbes kaks aastat tagasi. Hageja on pöördunud kostja poole abielu lahutamiseks kokkuleppel perekonnaseisuametis, kuid kostja ei soovi asjaga tegeleda.

Hageja ei soovi kooselu taastada, samuti on kostja väljendanud, et ei soovi perena elada. Pooltel on alaealine poeg, kes elab emaga ja on ema ülalpidamisel.

Kohtu põhjendused

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

3. Kohus, kuulanud 24.05.2016 kohtuistungil ära hageja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Hageja jäi kohtuistungil oma avalduse juurde ning soovib abielu lahutada. Pooled ei ela koos alates selle aasta jaanuarist. Kostja elab ja töötab Soomes, käib Eestis umbes nädala, poolteist ja siis läheb tagasi Soome tööle. Eestis olles on kostja alkoholijoobes.

4. 24.05.2016 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, kuigi kohtukutse on kostjale kätte toimetatud (tl 21). Päev enne kohtuistungit helistas kostja hagejale, sõbranna võttis telefoni vastu ja kostja sõimas teda roppude sõnadega. Kui kostja sai teada, et see ei olnud hageja, siis ütles sõbrannale, et ta annaks hagejale tervitused edasi ja väljendas seda roppude sõnadega. Istungipäeval lubas kostja tulla kohtusse, kuid siis helistas hagejale, et bensiin sai otsa (tl 23, istungiprotokoll). Mõlemal helistamise päeval oli kostja alkoholijoobes. Kostja selline käitumine näitab ebaviisakust ja austuse puudumist nii kohtu kui ka hageja suhtes.

5. Lepitusaega hageja ei soovi (tl 23, istungiprotokoll). Hageja sõnul alustasid pooled juba kaks aastat tagasi abielulahutuse protsessiga, siis käidi ka psühholoogi juures. Sellest ei olnud aga mingit abi. Kostja ähvardab nii hagejat kui ka lapsi. Hageja on veendunud, et tema ja kostja abielu ei ole võimalik enam taastada, sest abikaasade abielulised suhted on juba pikka aega olematud.

6. Eespool toodust tulenevalt ei saa tekkida kahtlust selles, et hageja ja kostja vahelised abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja nõue enda ja kostja abielu lahutamiseks on põhjendatud.

7. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Hageja otsus abielu lõpetamiseks on olnud läbimõeldud, pooled alustasid juba kaks aastat tagasi abielulahutuse protsessiga ja lahus on pooled elanud alates selle aasta jaanuarist. Kohtu hinnangul on see piisavalt pikk aeg jõuda järeldusele, et abielu enam ei toimi. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Kohus on seisukohal, et kohus ei saa tarvitusele võtta PKS § 67 lg-s 3 toodud abinõusid poolte lepitamiseks, sest hagejal on kindel vastuseis kooselu taastamisele.

8. Asja menetledes on kohus jõudnud veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata, abielulahutuse protsessiga alustasid pooled juba kaks aastat tagasi ja abielu on faktiliselt lõppenud alates käesoleva aasta jaanuarist.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

10. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik