4-16-3283/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-16-3283 31. mail 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Kuiv osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

U.P, ik XXX, EV kodanik, elukoht: XXX, ei tööta, 4 kehtivat kriminaalkaristust, 22 kehtivat väärteokaristust - - väärteoasja LS § 201 lg 2 järgi.

Vastavalt 04.04.2016 koostatud nr AB1435424 (2315,16,003337) 04.04.2016 väärteoprotokollile kell 03:48 Tallinnas, Tartu mnt ja Raudkivi tee ristmikul liikudes Järvevana tee suunas juhtis U.P mootorsõidukit Peugeot Expert reg.nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 11.03.2016 kuni 10.09.2016.

Sellega rikkus U.P LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles U.P-le karistuseks LS § 201 lg 2 järgi 18 päeva aresti. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Menetlusaluse isiku U.P väärteoprotokollis nr AB1435424 märgitud ütluste kohaselt

juhtis sõidukit Peugeot Expert XXX linna suunal, kuid ei teadnud, et juhtimisõigus on temal peatatud.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati U.P sõiduki

juhtimiselt 04.04.2016, sest ta juhtis sõidukit Peugeot Expert reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Tunnistaja XXX ütluste kohaselt 04.04.2016 kell 03:40 said väljakutse, et Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa mnt-l suunaga Tallinn liigub taksokirjadega Peugeot Expert reg.nr XXX, mis ahistab

liikluses teatajat, sõidab kaugtuledega. 04.04.2016 kell 03:48 pidasid Tallinnas Tartu mnt ja Raudkivi tee ristmikul Järvevana tee suunas liikunud Peugeot Experti kinni. Seda juhtis U.P XXX, kellelt on juhtimisõigus karistusena äravõetud 11.03.2016-10.09.2016. Eelnevat liiklusintsidenti U.P eitas. Teataja eelneva ahistamise kohta avaldust teha ei soovinud.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et U.P juhtimisõigus on äravõetud

11.03.2016 kuni 10.09.2016.

- PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlusetalituse

04.11.2015 otsus, millest nähtuvalt karistati U.P LS § 227 lg.3 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

- Harju Maakohtu 03.03.2016 otsus nr 4-15-10305, millest nähtuvalt PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlusetalituse 04.11.2015 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,15,009890 jäi muutmata ning U.P kaebus rahuldamata.

- 08.04.2016 U.P teatest nähtub, et isik soovib karistuseks aresti kuu aja peale. Selleks

ajaks saab lapsed kellegi juurde viia.

2

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on U.P 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 22

kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 12.02.2016 LS § 222 lg 1 järgi rahatrahviga, mis on tasumata.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning U.P süü

rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 11.03.2016 kuni 10.09.2016. U.P

käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. U.P käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei

ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest

karistusregistri andmetest nähtuvalt on U.P varem korduvalt karistatud kriminaalja

väärteokorras, s.h. erinevate liiklusalaste süütegude eest. U.P on varasemalt 7 korda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 2 ja LS § 741 lg 1 ja 2), viimati

24.10.2013. Sellise käitumisega on U.P näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset

suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu

juhitud. Eelnevalt on U.P väärteokorras karistatud arestiga, üldkasulikku tööga,

rahatrahvidega ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi

süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud.

Kohus leiab, et arvestades U.P süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt

väärteokorras karistatud, s.h mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta, on põhjendatud teda

toimepandud väärteo eest karistada arestiga. U.P puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kohus leiab, et U.P-le tuleb LS § 201 lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. U.P-le tuleb toimepandud rikkumise eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest sanktsiooni keskmise määra lähedases suuruses, arvestades kergendavat asjaolu. Kohus mõistab U.P-le LS § 201 lg 2 järgi karistusena aresti 14 päeva. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada U.P LS § 201 lg 2 järgi ning põhikaristuseks mõista arest 14 päeva. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust – aresti võib U.P kanda ositi vähemalt kahe päeva kaupa. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. Kohustada U.P-lt ilmuma arestimajja karistuse kandmiseks kuni 01.07.2016.a. U.P arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt