1-16-3839/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2016 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number 1-16-3839 (14244000137) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk

Ingrid Koddo,

Marina Davõdovitš Kriminaalasi

M.V 422 lg 1 süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Anu Toluk prokurör Süüdistatav

Kaitsja Istungi toimumise aeg M.V, isikukood 39502210250X

XX Tõkend – pole kohaldatud Vandeadvokaar Allan Valk

31.05.2016

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS 249, kohus §

O T S U S T A

S:

M.V 422 lg 1 . süüdi tunnistada KarS § järgi Mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Lähtudes KarS § 7 jätta vangist 3 lg 1,3 us tingimisi M.V suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui M.V tseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku ka kuritegu. Katseajak rata 2 aastat. s mää Katseaja algus 31.05.2016. –

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ´ lt lisakaristusena ära mootorsõiduki M.V i juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks.

Lisakaristus hakkab kehtima alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates M.V käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Välja mõista M.V´ilt tsiviilhagi:

- ZxxxSxxx kasuks 5000 xxxx

). Välja mõista ´ M.V ilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud:

2

645 eurot sundraha, 61 eurot ekspertiisitasu.

Menetluskulud summas 706 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700040902 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva

jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist.

Kohtu tuvastatud asjaolud

M.V on antud kohtu alla ja tema xxx ei peatunud reguleerimata süüdistatakse selles, et ülekäiguraja ees ja sõitis otsa Z , kes ületas sõiduteed liiklusmärkidega „jalakäijate xxx Sxxx xx

ülekäigurada“ ja teemärgisega „ülekäigurada“ märgistatud ülekäigurajal suunaga

xxxVastavalt ekspertiisiaktile nr 14E-IDI0102 sai Zxxx Sxxxliiklusõnnetuses

tervisekahjustused: aju-kolju kinnine tömp trauma näokoljuluude murruga, ajukoe

põrutuskolded mõlemas otsmikusagaras, paremas oimusagaras, paremas kuklasagaras ja

väikeajus, peaaju ämblikvõrkkestaaluse traumaatilise verevalumi paremas otsmikusagaras

ning vasaku sääre ja pindluu nihketa murru, mille tüsistusena tekkis koomaseisund, mis -

põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel on Z

xxx Sxxx määratud töövõimetus 100% ja raske puue. M.V mootorsõiduki juhina rikkus Liiklusseaduse § 33 lg 1, § 35 lg 1, 4, § 50 lg 3 p 1, 2, § 169 lg 1 p 1, 2 nõudeid.

Vastavalt Liiklusseaduse § 33 lg 1 sätetele juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas

seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist.

Vastavalt Liiklusseaduse § 35 lg 1 sätetele juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat.

Vastavalt Liiklusseaduse § 35 lg 4 sätetele, peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või

astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.

Vastavalt Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 ja p 2 sätestatule peab juht kohandama oma sõiduki

kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab:

3

sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Oma tegevusega M.V pani toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör kar arS § järgi istad M.V K a 422 lg 1 8-kuulise vangistusega.

KarS § 7 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui 3 M.V pane 2 ei aasta katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3 se Lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus kuuks.

Kannatanu ZxxxSxxxx esitas hagi summas 5000 eurot (moraalne kahju). Süüdistatav võtab hagi omaks ja õigeks. Tsiviilhagi tuleb välja mõista kannatanu kasuks. M.V-lt

Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja

kokk tava uleppe sõlmimine on olnud süüdista tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetle

misel on järgitud KrMS sätteid.

Kohtu meetmed

Kohus leiab, et M.V 422 lg 1 j teda tuleb süüdi tunnistada KarS § ärgi ning karistada vastavalt kokkuleppele. Menetlusku M.V kanda. lud tuleb jätta

Kohtunik Larissa Prokopenko