1-16-4393/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 25. mai 2015 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-16-3895 (kohtueelses menetluses nr 15284000507) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Triin Tumala Süüdistatav

B.I

(isikukood XXX; elukoht J.

xxxxxxxxxxx x-x xxxxxxxxxx; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus

KarS 1 § 263 lg 1 p järgi Süüdistatav

M D . (isikukood ; elukoht XXX xxxxx x-x xxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus

KarS

§ 263 lg 1 p 1 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada

(KarS)

B.I süüdi § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistusseadustiku

karistusena vangistus 8 (kaheksa) kuud; KarS § alusel määrata, et mõistetud 73 lg 1 ja 3

vangis Anneli M tus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata ägile katseaeg

1 (üks) aasta

ning mõistetud vangis ei pöörata täitmisele, kui neli Mägi tust 8 (kaheksa) kuud An ei pane

katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada Mägi õkendina kohal

Anneli le t datud elukohast lahkumise keeld;

1.2 tunnistada

M. süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistusena D

vangistus 6 (kuus) 74 lg 1 ja 3 kuud; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb

täielikult tingimisi kohaldamata; määrata M. -le katseaeg aasta ning D 1 (üks)

mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui M.D 6 (kuus) kuud ei pane

katseajal toime uut kuriteg 75 lg-s u ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded;

määrata M. le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks D-

xxxxx x-x

xxxxxxxxxx M. -le kohaldatud elukohast lahkumise

D ; tühistada tõkendina keeld.

2 Muud otsustused

2. hju, kriminaalmenetluse kulude Ka ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 K.H 24 rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista B.I-lt (kakskümmend

neli eurot K.H kasuks; ) 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 Anneli lt sundraha 200 akssada eurot 120 (

Mägi , riigi õigusabi tasu ükssada (k )

kakskümmend määrata ) ) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli eurot riigi kasuks;

kriminaalmenetluse kulud 324 (kolmsada kaks nd neli eurot tasumisele ositi aasta kümme )

jooksul 16. juunikuust igakuise menetluskulu osa 27

järgmiselt: 1) alates 20 a

(kaks seitse) eurot kümmend tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas

kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu -s

määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2.2 M. -lt sundraha 645 ( rot D

kuussada nelikümmend viis , riigi õigusabi tasu ) eu

120 ( eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli eurot riigi ükssada kakskümmend) )

kasuks; kulud 769 ( määrata kriminaalmenetluse seitsesada kuuskümmend üheksa) eurot

tasumisele ositi aasta jooksul . a juunikuust igakuise

järgmiselt: 1) alates 2016 menetluskulu osa 64 (kuuskümmend neli) eurot 09 senti tasumine, kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s

kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või

kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.3

180 eurot (s.h

M. le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu D -

käibemaks jätta riigi kanda ) . Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt

vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS § – 392 järgi; -de 383

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad

kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse ttesaadavaks ka ekä toimiku süsteemi vahendusel;

3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad

kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.

ASJAOLUDE KIRJE

LDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

1.1. toime pannud kuriteona Süüdistustest nähtuvalt on B.I avalikus kohas käitumise

üldnõuete rikkumise vägivallaga KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, mis seisnes selles

, et tema olles

3

alkoholijoobes, ajavahemikul 30.10.2015.a kella 23.40 kuni 31.10.2015.a kella 00.20 vahelisel ajal rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, vägivallaga, nimelt tungis grupis koos M. ga D-

Viljandi linnas aadressil Endla 1 kallale võttes R.L , kelle tiris juustest kinni

sõiduautost välja ja kellele lõi rusikaga ühe korra M. õhutusel tugeva hoobi D

kõhupiirkonda, samuti ründas B.I grupis koos M. ga kaklusele vahele läinud D-

K.L, kellel B.I rebis eest triiksärgi nööbid ja sikutas teda riietest kinni hoides, seejärel ründas

B.I koos M. ga t, kellele B.I lõi 8 korral nii lahtise käe kui D- K.H ka rusikaga näopiirkonda ja rebis katki K.Hl selja olnud T-särgi väärtusega 24.00 eurot. Kuriteo

toimepanemisega tekitas B.I kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustused ning häiris avalikus kohas käitumisnõuete rikkumisega teiste isikute õigusrahu.

1.2 toime pannud kuriteona avalikus kohas

Süüdistustest nähtuvalt on M.D

käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga KarS § 263 lg 1 p 1 järg

i, mis seisnes selles, et tema

olles alkoholijoobes, ajavahemikul 30.10.2015.a kella 23.40 kuni 31.10.2015.a kella 00.20 vahelisel ajal rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, vägivallaga, nimelt olles grupis koos B.I-ga Viljandi linnas aadressil Endla 1 tungis B.I esmalt kallale R.L. , kelle

tiris juustest kinni võttes sõiduautost välja ja kellele lõi rusikaga ühe korra M. D

õhutusel tugeva hoobi kõhupiirkonda, samuti ründas M. grupis B.I-ga D

kaklusele vahele K.L läinud , kannatanut lüües ning kellel B.I rebis lisaks eest triiksärgi nööbid ja sikutas teda riietest kinni hoides, seejärel ründas M.D grupis koos B.I-ga

t, kannatanut lüües ning kellele B.I lõi lisaks 8 korral nii lahtise käe kui ka K.H

rusikaga näopiirkonda ja rebis katki

K.Hl selja olnud T-särgi väärtusega 24.00 eurot. M.D lõi käe ja jalaga lisaks korduvalt K.L kasutuses olevat sõiduautot, kuid varalist kahju

ei tekitatud. Kuriteo toimepanemisega tekitas M. kannatanutele füüsilist valu ja D

tervisekahjustused ning häiris avalikus kohas käitumisnõuete rikkumisega teiste isikute õigusrahu.

2.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatava ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud

d kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks:

1) B.I KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistamiseks KarS § 73 lg 1 ja vangistusega 8 kuud. 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui B.I ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid.

2) M. KarS § § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistamiseks § 74 D vangistusega 6 kuud. KarS

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 6 (kuus) kuud vangistus tingimisi täielikult täitmisele

pööramata, kui süüdlane ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 p 1 järgi:

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

Eesti territooriumi viibimiseks.

3.

enetluses Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppem

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava -s 239, mille kohaselt k ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises.

4

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - mustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS

§ 263 lg 1 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppe

menetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

3.3.

Tsiviilhagi lahendamine

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

K.H on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta 24 eurot. mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

Tsiviilhagi tuleb rahuldada Anneli 24 eurot K.H ning välja mõista Mägilt (kakskümmend neli) kasuks.

4. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. 4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks s mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega o

n kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus.

4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab

uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole

endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt

seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra

ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra

kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on

kinnitatud

(edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord . kord ja tasumäärad

4.1.2

.1 Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava B.I kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 120 eurot.

Süüdistatava M. kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

D hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 300 eurot. 4.1.3. Muu menetluskulu

KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on

kriminaalasjas postikulu 8 eurot. – 4.2. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavatele arvestuslikult menetluskuludeks kokku:

1) B.I: sun , riigi õigusabi tasu draha 645 eurot 120 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot.

5

2) M. : sundraha 645 , riigi õigusabi tasu D eurot 300 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot. 4.3. Menetluskulude hüvitamine

KrMS § 189 menetluse kulude hüvitamine otsus lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaal -

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS.

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

lg 1 kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid Kui ühes

- . kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2).

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus M. lt väljamõistetavaks D-

menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 120 eurot (s.h

käibemaks). õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu M. -le 180 eurot D

(s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi

määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulise le

õigusabi o , on süüdistatavat ülemääraselt ja asja sutamise kuludele kohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja reso - tsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et B.I viibib lapsehoolduspuhkusel, leiab kohus, et põhjendatud on

vähendada sundraha ning kohus määrab B.I-lt riigi kasuks välja mõistetava sundraha

suuruseks 200 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude

hüvitamine oleks M. üle jõu käivateks kohustusteks. D

Arvestatud menetluskulud

tulevad

KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavatelt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine te taotlusi ja ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb riigi

kasuks välja mõista krimi menetluse kuluna B.I-lt sundraha eurot, riigi õigusabi naal 200

tasu 120 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot ja M. -lt

D sundraha 645

eurot, riigi õigusabi tasu 120 eurot muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot. ja

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(digitaalselt allkirjastatud)

Aivar Hint Kohtunik