1-16-379/40 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-16-379

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2016, Narva kohtumaja

Kriminaalasja arutati 30.03.2016 avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides Kriminaalasja number 1-16-379 (13240102819) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Egle Nigulist Tõlk Marina Davõdovitš Kriminaalasi J.H süüdistuses KarS § 344 lg 1; § 345 lg 1; § 201 lg 2 p 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav J.H

Elukoht: Xxx; isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidus; emakeel: vene keel; xxx Kriminaalkorras karistatud ühel korral: - Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 201 lg 11.01.2013

1 järgi 2 kuud vangistust KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel tingimisi 3- aastase katseajaga. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 06.10.2015. Kaitsja Vandeavokaat Jekaterina Jevšina

RESOLUTSIOON

Tunnistada J.H süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Tunnistada J.H süüdi KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada J.H süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

1-16-379

2

Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista J.H-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J.H vangistusega 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud.

Suurendada KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva

kohtumaja 11.01.2013 kohtuotsuse järgi karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud) ning

mõista J.H-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

J.H-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 31.03.2016.

Kannatanu tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista J.H-lt välja:

- kannatanu OÜ Luutar (registrikood 11296015, asukoht: Suur-Aia 19/21, Paide) kasuks

kuriteoga tekitatud kahju summas 6407 (kuus tuhat nelisada seitse) eurot ja 91 (üheksakümmend üks) senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx

Mõista J.H-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot, kriminaaltoimiku materjalidest tehtud koopiate eest 1 (üks) euro ning kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 30.03.2016 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot.

Mõista kannatanu OÜ Luutar (registrikood 11296015, asukoht: Suur-Aia 19/21, Paide) kasuks

menetluskulud summas 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot esindaja Kuldar Kirti kohtuistungil osalemise eest.

Määrata, et J.H on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus 99916700023233

„J.H , 1-16-379, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

I Kohtu alla antud isiku süüdistus

1-16-379

3

J.H-le on esitatud süüdistus selles, et tema, töötades alates 14.02.2013

müügikonsultandina OÜ Luutar Narva Kreenholmi esinduses, mis asub Narvas aadressil

Kreenholmi 39v, vormistas fiktiivselt 17.04.2013.a laenulepingu nr K-4739, 23.04.2013 laenulepingu nr K-4760, 28.04.2013 laenulepingu nr K-4781 ja 07.05.2013 laenulepingu nr K-4823,

mille alusel omandas J.H õiguse saada laenuandjalt OÜ-lt Luutar tagatisel laenu

kogusummas 3217,81 eurot. Nimetatud dokumendid olid koostatud koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isiku poolt, kuid laenulepingud sisaldasid andmeid, mis ei olnud sisuliselt

õiged. 17.04.2013.a koostatud laenulepingu nr K-4739 kohaselt pantis J.H laenutagatiseks kullast mündi Napoleone Imperatore ja kullast mündi USA Olympics. 23.04.2013

koostatud laenulepingu nr K-4760 kohaselt pantis J.H laenutagatiseks kullast mündi

USA Olympics 10 Dollars. 28.04.2013 koostatud laenulepingu nr K-4781 kohaselt pantis J.H

laenutagatiseks mündi USA 5 dollarid 1899.a ja mündi Canada 20 dollarid 1967.a.

07.05.2013.a koostatud laenulepingu nr K-4823 kohaselt pantis J.H laenutagatiseks

kullast mündi USA 20dollarit CC 1871 ja kullast mündi USA 2.50 dollarit D 1908. 15.05.2013 tuvastati inventuuri käigus, et laenutagatiseks panditud esemeid tegelikult ei eksisteerinud. Seetõttu sisaldasid laenulepinguid ebaõigeid andmeid laenutagatiste kohta.

Dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega pani J.H toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seejärel kasutas J.H 17.04.2013, 23.04.2013, 28.04.2013 ja 07.05.2013 fiktiivselt

vormistatud laenulepinguid, eesmärgiga teha endale nende alusel tööandja kassast väljamakseid 3217,81 euro ulatuses. Võltsitud laenulepingute alusel oli J.H saanud laenuandjalt OÜ-lt

Luutar laenu, andes pandimajale laenutagatiseks erinevaid kuldesemeid, kuid inventuuri käigus

selgus, et OÜ Luutar Kreenholmi esinduses on puudujääk, kuna panditud esemeid tegelikult ei eksisteerinud.

Võltsitud dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani J.H toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

J.H isikuna, kes on varem pannud toime omastamise, töötades ajavahemikul 01.05.2013 -

15.05.2013 OÜ Luutar Narva Kreenholmi esinduses müügikonsultandina, pööras tahtlikult enda kasuks talle töö ülesannete täitmiseks usaldatud vara kogusummas 6004,34 eurot. Selleks võltsis ta 17.04.2013, 23.04.2013, 28.04.2013 ja 07.05.2013 laenulepinguid, mille alusel tegi endale kassast

alusetult väljamakseid summas 3217,81 eurot ja võttis endale fiktiivsete lepingute alusel väljamakstu. Lisaks sellele võttis J.H endale pandimajas müügil olnud kuldketi Bismark

maksumusega 383 eurot, 2,49 grammi müügikulda maksumusega 58,88 eurot ja 80,85 grammi müügikulda kogumaksumusega 2344,65 eurot. Oma tegevusega tekitas J.H kannatanule OÜ-le Luutar varalist kahju summas 6004,34 eurot.

Sel moel pani J.H toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, st KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtuistung

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav J.H ennast süüdi kuriteo toimepanemises osaliselt,

kuid ei ole nõus tsiviilhagi lõpliku summaga ning taotles enda ülekuulamist.

J.H seletas kohtule, et ta tunnistab kuldketi „Bismarck“ maksumusega 383 eurot

1-16-379

4

omastamist, samuti tunnistab 3217,81 eurode omastamist, mida J.H sai OÜ Luutar kaasast sularahas ning ei tunnistanud summat 2344,65 eurot, väites, et kuldesemeid selles summas tema ei omastanud.

Ta viibis inventuuri teostamise juures, aga ta pole inventuuriaktile esitanud mingisuguseid

vastuväiteid kuna tol momendil teda sunniti seda akti allkirjastama ja ilma selleta ei lastud teda ruumist välja. Esimesel ülekuulamisel andis ta vabatahtlikult ütlusi selle kohta, et võtab omaks kogu kahju, aga tol ajal viibis ta stressis ja ei suutnud hästi tutvuda asja materjalidega ja teha arvestusi. Võtab kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks osaliselt, summas 3600.81 eurot.

Kannatanu esindaja jäi oma nõude juurde täies ulatuses. Ta on seisukohal, et kriminaalmenetluses

on kogutud piisavalt tõendeid, et tsiviilhagi täies ulatuses rahuldada. Süüdistatav on tsiviilhagis

märgitud kahju tunnistanud oma ütlustes. Samuti on ta nõustunud nimetatud kahju suurusega ka

2014. aastal sõlmitud kokkuleppes ning lisaks ei ole süüdistatav esitanud ühtegi objektiivselt hiinatavat tõendit või muud asjaolu, mistõttu peaks tsiviilhageja nõude jätma osaliselt rahuldamata. Seda enam, et tähelepanuväärne on, et süüdistatava käsitlus tsiviilhageja nõude alusetusest ei lange

kokku ei summaliselt ega ka koguseliselt, seda siis kaalu mõttes. Seetõttu tuleks süüdistatava

kahjuga nõustumist käsitleda võlatunnistusena ning vastupidiste asjaolude tõendamise koormus seonduvalt võlatunnistusega, lasub süüdistataval. Seda kohustust ilmselgselt süüdistatav täitnud ei ole.

Menetlusosaliste kokkuleppel jättis kohus kriminaalasja materjalid avaldamata.

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

3.1 Kuulanud ära prokuröri, kannatanu esindaja, süüdistatava ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et J.H süü antud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning tema tegevus on

kvalifitseeritud õigesti.

3.2 KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemine J.H poolt on tõendatud:

Kannatanu esindaja Xxx ütlustega, millest nähtub, et ta töötas klienditeenindajana Luutar OÜ-le kuuluvas pandimajas Luutar, mis asus Narvas Kreenholmi 39v aadressil. Samuti ta oli eelmainitu firma esindaja. 15.05.2013 teostatud inventuuri käigus selgus, et Luutar OÜ-le tekitatud puudujääk

6004,34 eurot ulatuses, nimelt: puudub müügis olnud kuldkett Bismark maksumusega 383 eurot; puudub seifis asunud müügikuld koguses 80,85 grammi, kogumaksumusega 2344,65 eurot; puudub pandis olnud kuldehted koguses 115,86 grammi, kogumaksumusega 3276,69 eurot. Inventuuriga avastatut tunnistas inventuuri lõpus üles ja võttis omaks sama pandimaja töötaja J.H . Ise J.H selgitas, et ajavahemikul 01.05.2013 - 15.05.2013 tema omastas Luutar OÜ-le kuuluva kuldketti Bismark, maksumusega 383 eurot ja müügikulla maksumusega 2344,65 eurot, samas tema

vormistas enda nimele laenulepinguid (nagu oleks Luutar OÜ-le pantinud kuldehteid

kogumaksumusega 3276,69 eurot), võttis kassast raha, kuid eelmainitu ehteid polnud olemaski. Seega J.H tekitas osaühingule Luutar varalist kahju 6000,34 eurot ulatuses. 15.05.2013

inventuuri lõpus OÜ Luutar lõpetas J.H-ga erakorralise ülesütlemise näol töölepingu. J.H lubas, et kompenseerib tema poolt linnale tekitatud kahju kahes osas, nimelt 2013 juuni ja juuli kuus, kuid siiamaani on kahju hüvitamata ja isiku telefon ei vastanud.

1-16-379

5 Samuti kannatanu täiendas, et J.H vormistas võltsitud lepingud ainult müntide peale, aga kulla võttis J.H seifist ja vitriinist, kuid reaalselt kullast münte ei olnud. Reaalselt oli ainult kuld pandimaja seifist ja vitriinist. 07.05.2013 koostati Luutar OÜ ja J.H vahel raha tagastamise järelmaksuleping. See leping koostati pärast seda, kui selgus, et münte ei ole, aga 15.05.2013 aastal pandimaja omanik Xxx saatis neile juba üldlepingu summale 6004,4 eurot ja selles lepingus oli sees juba üldsumma nii varastatud müntide kui ka kulla peale (lk 1-4, 22-24, 34).

Xxx ülekuulamisprotokolli juurde lisatud dokumentidega (lk 25-33), sh 17.04.2013, 23.04.2013, 28.04.2013 ja 07.05.2013 , kust nähtub, et J.H tegi endale kassast alusetult laenulepingutega

väljamakseid summas 3217,81 eurot ning Narva Kreenholmi kontori 15.05.2013

inventuuriaktiga, kust nähtub, et kokku puudub pandimajas müügil olnud kuldkett Bismark

maksumusega 383 eurot, 2,49 grammi müügikulda maksumusega 58,88 eurot ja 80,85 grammi müügikulda kogumaksumusega 2344,65 eurot, puudub laenu summa 2948.30 eurot ning tagasiostu summa 3276.69 eurot, kahju moodustab kokku 6004.34 eurot.

Kannatanu OÜ Luutar hagiavaldusega (lk 54-60), kust tuleneb, et kannatanu OÜ Luutar nõuab

kuriteoga tekitatud kahju summas 6873.69 eurot hüvitamist (6005 eurot põhivõlg, 327.64 eurot viivitusintress, 541.05 eurot intressi laenulepngu alusel) või alternatiivselt kahju summas 6407.91 eurot hüvitamist (kahju summas 6004.35 eurot ning viivitusintress summas 403.57 eurot)

Ülalnimetatud tõendite tuginedes, asub kohus seisukohale, et J.H süü on tõendamist leidnud täies ulatuses.

Nii, kannatanu esindaja Xxx ning Narva Kreenholmi kontori 15.05.2013 inventuuriaktist nähtub, et

kokku puudus pandimajas inventuuri teostamise hetkel müügil olnud kuldkett Bismark

maksumusega 383 eurot, 2,49 grammi müügikulda maksumusega 58,88 eurot ja 80,85 grammi müügikulda kogumaksumusega 2344,65 eurot, puudub laenu summa 2948.30 eurot ning tagasiostu summa 3276.69 eurot, kahju moodustab kokku 6004.34 eurot.

Antud inventuur oli teostatud süüdistatava juuresolekul, ta kirjutas sellele aktile alla. J.H

hilisemad väited selle kohta, et teda sunniti seda akti allkirjastama ja ilma selleta ei lastud teda ruumist välja, on paljasõnalised ning ei ole kinnitatud asja materjalidega.

Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et terve kriminaalmenetluse käigus enne käesolevat kohtuistungit oli süüdistatav tunnistanud ennast süüdi kogu inventuuriaktis nimetatud raha ja vara omastamises ning J.H selgitused, miks ta muutis kohtuistungil enda seisukohta tekitatud kahju osas, ei ole kohtu seisukohal veenvad.

3.3 Subjektiivsest küljest eeldavad KarS §§ 344 lg 1, § 345 lg 1 ja 201 lg 2 p 1 ettenähtud

süüteokoosseisud tahtlust. Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani ülalnimetatud kuriteod toime kavatsetult.

Vastavalt KarS § 16 lg-le 2, sik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks i

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Süüdistatav teadis, et tegemist on võõra varaga, tahtis selle omastada ning tegi seda tema võltsitud dokumentide kasutamise abil. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja

1-16-379

6 subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas

4.1. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes J.H tegevuses ei esine, KarS 57 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust. Süüdistatav on toime pannud 3 tahtlikku kuritegu. Ta on varem 11.01.2013.a. kohtu poolt karistatud

tingimisi vangistusega samalaadse kuriteo eest. Juba 2013 mais pani ta uue omastamise toime. Kohus on seisukohal, et karistus uute, tahtlikult toimepandud kuritegude eest, ei saa olla eelnevast karistustest leebem.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et üksnes reaalse vangistusega on võimalik mõjutada J.H edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Sellega seoses rahaline karistus või üldkasulik töö antud juhul kohaldamisele ei kuulu kuna antud

juhul need karistusliigid pole karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud.

Arvestades sellega, et ilmneb karistust kergendav ajsolu ning samal ajal puuduvad karistust

raskendavad asjaolud, seda, et kuriteod on toimepandud rohkem, kui 2 aastat tagasi, asub kohus seisukohale, et J.H karistus võib olla alla KarS §§ 344 lg 1, 345 lg 1 ja 201 lg 2 p 1ettenähtud sanktsioonide keskmist määra.

Kuna kuritegu on toimepandud katseajal, siis KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada

mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.01.2013 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra.

Kuna J.H-le on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit - vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus on seisukohal, et karistuse kartuses võib süüdistatav hakata hoiduma mõistetud vangistuse täitmisest kõrvale.

V Tsiviilhagi

KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Kannatanu OÜ Luutar nõuab kuriteoga tekitatud kahju summas 6873.69 eurot hüvitamist (6005

eurot põhivõlg, 327.64 eurot viivitusintress, 541.05 eurot intressi laenulepngu alusel) või

alternatiivselt kahju summas 6407.91 eurot hüvitamist (kahju summas 6004.35 eurot ning viivitusintress summas 403.57 eurot).

Kohtuistungil süüdistatav võttis kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks osaliselt, summas

1-16-379

7 3600.81 eurot.

Kohus on seisukohal, et pole alust nõuda süüdistatavalt 541.05 eurot intressi laenulepngu alusel

kuna tegelikult oli see laenuleping fiktiivne. Asja materjalidest ning hagiavaldusest nähtub, et süüdistatav OÜ Luutar käest mingit laenu ei saanud. Niimoodi oli vormistatud J.H võlgnevus OÜ Luutar ees seoses kahju tekitamisega.

Kohus on seisukohal, et OÜ-le Luutar oli tekitatud kahju summas 6004.35 eurot. Antud kahju

tekitamine J.H poolt on tõendatud 17.04.2013, 23.04.2013, 28.04.2013 ja 07.05.2013

laenulepingutega, kust nähtub, et J.H tegi endale kassast alusetult väljamakseid summas 3217,81 eurot ning Narva Kreenholmi kontori 15.05.2013 inventuuriaktiga, kust nähtub, et kokku

puudub pandimajas müügil olnud kuldkett Bismark maksumusega 383 eurot, 2,49 grammi müügikulda maksumusega 58,88 eurot ja 80,85 grammi müügikulda kogumaksumusega 2344,65

eurot, puudub laenu summa 2948.30 eurot ning tagasiostu summa 3276.69 eurot, st kahju moodustab kokku 6004.34 eurot.

VÕS § 113 kohaselt on kannatanul õigus nõuda süüdistatavalt viivitusintressi. Kohtule esitatud tsiviilhagis nõudis kannatanu intressi summas 403.57 eurot hüvitamist ega suurendanud enda nõuet kohtuistungil. Sellega seoses kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt viivitusintress summas 403.57 eurot.

Ülaltoodu alusel kuulub tsiviilhagi rahuldamisele osaliselt, summas 6407.91 eurot.

VI Menetluskulud

Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub J.H-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo

toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 645 eurot, milline summa vastab 1,5 palga

alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu ning kriminaaltoimiku materjalidest tehtud koopiate eest. Samuti kuulub väljamõistmisele kannatanu OÜ Luutar kasuks menetluskulud summas 225 eurot esindaja Kuldar Kirti kohtuistungil osalemise eest.

Arvestades seda, et süüdistatavale on mõistetud karistuseks reaalne vangistus ning arvestades

menetluskulude kogusummat on põhjendatud võimaldada süüdistataval maksta menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

Innokenti Menšikov Kohtunik