3-16-332/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-16-332 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2016, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi G. G kaebus Viru Vangla 27.11.2015 käskkirja nr 6- 3/1542 tühistamise nõudes

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja- G. G Vastustaja-Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja

Resolutsioon 1. Jätta G. G kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. juuni 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Vangla 27.11.2015 käskkirjaga nr 6-3/1542 (tl 9-11) tunnistati kinnipeetav G. G süüdi kodukorra punkti 1.11.2 ja p. 1.12.8 rikkumises 04.11.2015 ning määrati karistuseks kartserisse paigutamine viieteistkümneks ööpäevaks.

2. 28.12.2015 esitas G. G Viru Vanglale vaide nr 6-12/360-1 (tl 3-5p) Viru Vangla 27.11.2015 käskkirja nr 6-3/1542 kehtetuks tunnistamiseks.

3. Viru Vangla 13.01.2016 vaideotsusega 6-12/360-2 (tl 12-12p) jäeti kinnipeetav G. G 28.12.2015 vaie rahuldamata 27.11.2015 käskkirja nr 6-3/1542 kehtetuks tunnistamise osas. Kaebuse põhjendused ja taotlus

2

4. G. G esitas 11.02.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-2p) Viru Vangla 27.11.2015 käskkirja nr 6-3/1542 tühistamiseks. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud käskkiri kaalutlusvigane ja on eiratud uurimisprintsiipi. Arvestatud ei ole, et veega viskamise ajal viibis kaebaja tugevatoimeliste psühhotroopsete ravimite mõju all, mis tekitasid kaebajal tugevaid segasuse tundeid, pearinglust ja keskendumisraskusi. Kaebaja ei mäleta veega viskamise momenti. Käskkirjast ei nähtu, et oleks võetud arstilt arvamus ja arvestatud, et kaebaja viibis ravimite mõju all, mistõttu on tegemist olulise kaalutlusveaga. Käskkirja andmisel on rikutud ausa ja õiglase menetluse reegleid, kuna menetleja oli ka karistuse määrajaks, mis seab kahtluse karistuse määraja erapooletuses. Kaebaja leiab, et määratud karistus 15 ööpäeva kartserit on ebaproportsionaalne. Süüteo asjaolud ei anna alust kartseri karistuse määramiseks, seda enam, et kaebaja oli ravimite mõju all. Kaebaja hinnangul ei esinenud käesoleval juhul erandlikke asjaolusid, mis õigustaks kaebaja suhtes rangeima karistuse määramist.

5. 17.05.2016 esitas kaebaja kohtule täiendava seisukoha (tl 39-41), mille kohaselt kaebaja rõhutab, et määratud karistus on ebaproportsionaalne ja vaidlustatud käskkiri seetõttu õigusvastane. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei ole alust käsitada ebaviisakat käitumist raske rikkumisena. Kinnipeetava ebaviisakas käitumine ei sea iseenesest ohtu vangla julgeolekut ega takista vanglaametnike tööd sellisel määral, et kvalifitseerida sellist üleastumist raske rikkumisena. Distsiplinaarkaristuse määramisel on ebaõigesti arvestatud asjaoluga, et kaebaja suhtes on alustatud väärteomenetlust sarnase teo toimepanemise eest. Viru Maakohtu 8. veebruari 2016 otsusega väärteoasjas nr 4-15-11234 kohus rahuldas kaebuse ja tühistas Viru Vangla 10.12.2015 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 650015000419. Vaidlustatud käskkirja andmisel ei olnud veel olemas väärteoasja nr 650015000419 otsust, mistõttu oli sellele viitamine süütuse presumptsiooni riive. Viru Vangla on karistuse määramisel arvestanud kehtetu väärteoasjaga, mis ilmselgelt on mõjutanud rangema karistuse kohaldamist.

Vastustaja vastuväited

6. 31.03.2016 esitas Viru Vangla kohtule vastuse kaebusele (tl 22-23), mille kohaselt vastustaja kaebusega ei nõustu, vaidleb sellele vastu ning jääb kaebaja vaide kohta tehtud 13.01.2016 otsuses nr 6-12/360-2 toodud selgituste ja põhjenduste juurde. Viru Vangla on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja etteheited distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasuse osas on põhjendamatud. Distsiplinaarmenetluse protokollist ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast nähtub, et vangla on analüüsinud kinnipeetava poolt ravimite manustamist ja ravimite mõju. Menetleja arvestas 21.10.2015 arsti tõendiga, mis oli antud küll seoses kinnipeetava tööle määramisega, kuid millest nähtub ravimite mõju kinnipeetavale. Tõendi kohaselt ravimite väsitavat mõju ei ole ajavahemikul 10:00- 13:00 ja 16:00-20:00. Seega, kui arst leidis, et ajavahemikul 10:00-13:00 ja 16:00-20:00 on kinnipeetav võimeline töötama, kuna siis ei ole ravimite väsitavat mõju, siis oli kinnipeetav võimeline sellel kellaajal ka aru saama oma käitumisest. Vangla rõhutab, et ravimid jagatakse kinnipeetavatele hommikuse ja õhtuse loenduse ajal (kell 08:00-08:30 ja 20:00- 20:30) ning lõunasöögi ajal (kell 12:00-13:00). Rikkumise pani kinnipeetav toime kell 19:00. Selleks ajaks ei olnud kinnipeetav veel õhtuseid ravimeid manustanud ning lõuna ajal ravimite manustamisest möödus umbes kuus tundi. Seega leiab vastustaja, et kell 19:00 oli kaebaja võimeline aru saama oma tegevustest. VSkE § 17 lg 1 kohaselt on inspektorikontaktisiku pädevuses teha otsus muu hulgas VangS § 64 lg 4 alusel. Töökorralduslikult on kujunenud, et distsiplinaarmenetluse viib läbi inspektor-kontaktisik, kes on vanglaametnik. Justiitsminister on andnud määrusega inspektor-kontaktisikule pädevuse

3

määrata kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse. Eeltoodust nähtub, et vangla distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja karistuse määramise praktika on seadusega kooskõlas ning see, et seda teeb sama isik ei muuda haldusakti õigusvastaseks. 7. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale õigusaktide süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Reeglite järgimine vangistuses on olulise tähendusega, mis aitab täita vangistuse eesmärki –kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamist. Ebaviisakas käitumine annab negatiivset eeskuju teistele kinnipeetavatele ning näitab negatiivset suhtumist ametnikesse, misläbi mõjutab see ka vangla üldist julgeolekut. Seetõttu ebaviisas käitumine, käesoleval juhul ebaviisakas käitumine vanglaametnikuga, on raske rikkumine. Distsiplinaarkaristuse määramisel olid kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused ja alustatud väärteomenetlus sarnase teo toimepanemise eest. Kuna vangla leidis, et tegemist on raske rikkumisega, siis ei olnud proportsionaalne karistada kinnipeetavat noomituse, elektronseade, lühi-või pikaajalise kokkusaamise keelamisega. Samuti ei olnud eesmärgipärane karistada kinnipeetavat töölt eemaldamisega. Inspektor-kontaktisik leidis, et arvestades kõiki asjaolusid on eesmärgipärane karistada kinnipeetavat kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks. See on piisav karistus selleks, et kinnipeetav mõistaks enda rikkumise tõsidust ning kartserikaristuse kandmise ajal on tal võimalus teha järeldusi oma käitumisele. Eeltoodust nähtub, et rakendatud meede oli sobiv, vajalik ja mõõdukas. Käskkirjas on karistuse valikut ja määra ka põhjalikult põhjendatud. Vastustaja leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Kohtu seisukoht

8. Käesolevas haldusasjas on G. G esitanud halduskohtule kaebuse Viru Vangla 27.11.2015 käskkirja nr 6-3/1542 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga tunnistati kinnipeetav G. G süüdi kodukorra punkti 1.11.2 ja punkti 1.12.8 rikkumises 04.11.2015 ning määrati karistuseks kartserisse paigutamine viieteistkümneks ööpäevaks.

9. VangS § 6 lg 1 kohaselt vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. VangS § 67 lg 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

10. Viru Vangla kodukorra punkti 1.11.2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning teiste kinnipeetavatega viisakas ja korrektne, mitte kasutama žargooni ega slängi, tervitama vanglateenistujaid ja teisi vanglas käivaid ametiisikuid püsti seistes. Kodukorra punkti 1.12.8. kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni.

11. Käesoleva vaidluse puhul oli distsiplinaarmenetluse ajendiks II üksuse valvuri R. L poolt 04.11.2015 koostatud ettekanne nr 6-20/8031-1 (tl 26), mille kohaselt 04.11.2015 04.11.2015 kella 19:00 paiku kinnipeetav G. G , kes paikneb osakonnas V7 kambris V712, viskas valvurit veega, mis tabas teda vasakule kõhu piirkonda ja vasaku käe piirkonda. Kinnipeetav oma tegu ei soovinud põhjendada, vaid ütles, et te ajate teda närvi. Valvur tundis end kinnipeetava teost solvatuna.

12. II üksuse valvuri R. L. 11.11.2015 koostatud õiendi (tl 28p) kohaselt 04.11.2015 kella 19.00 ajal sulges valvur V7 osakonnas kambrite uksi. Jõudes kambri V712 juurde, kus paiknes kinnipeetav G. G , hakkas valvur trellust kinni panema ja nägi, et kinnipeetav hoiab

4

joogitopsi käes, mis oli poolenisti vett täis. Valvur ei saanud aru kinnipeetava käitumisest, et kas ta teeb nalja või mitte, kuna näoilme oli rõõmsameelne. Valvur küsis kinnipeetavalt, kas ta teeb nalja või ei. Kinnipeetav vastas, et ei tee ja hetke pärast viskas valvurit topsis oleva veega läbi trelluksel oleva ava. Valvur sulges seejärel ukse ja andis kinnipeetavale oma tegu põhjendada, kuid kinnipeetav oma tegu põhjendada ei soovinud, vaid ütles, et te ajate mind närvi.

13. Poolte vahel puudub vaidlus, et 04.11.2015 viskas kaebaja valvurit veega. Kaebaja rõhutab, et veega viskamise ajal viibis ta tugevatoimeliste psühhotroopsete ravimite mõju all, mis tekitasid kaebajal tugevaid segasuse tundeid, pearinglust ja keskendumisraskusi. Kaebaja hinnangul ei ole karistuse määramisel arvestatud, et kaebaja viibis ravimite mõju all, mistõttu on tegemist olulise kaalutlusveaga.

14. II üksuse inspektor-kontaktisik T. T 05.11.2015 teatisest (tl 27) nähtuvalt kaebajat teavitati tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest ning kaebajale selgitati, et tal on õigus anda selgitusi, esitada tõendeid või taotleda vangla poolt tõendite kogumist.

15. 09.11.2015 andis kaebaja omapoolsed selgitused (tl 27p-28) juhtunu kohta. Selgituste kohaselt on valvur R. L kaebajaga käitunud pikemat aega ülbelt, ebaviisakalt ja üleolevalt. 04.11.2015 oli kaebajal tugev peavalu ja rohtude kõrvalmõjust uimasus, pearinglus ja tugev segasus. Valvur käitus sel päeval üleolevalt ja ülbelt eriti kella 19.00 paiku, kui see ajas kaebaja endast nii välja. Kaebaja sai hiljem aru, et viskas plastist joogitopsiga, milles oli vesi.

16. HMS § 6 haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

17. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on vastustaja analüüsinud kinnipeetava poolt ravimite manustamist ja ravimite mõju. Arvestatud on 21.10.2015 arsti tõendiga, mille kohaselt ravimite väsitavat mõju ei ole ajavahemikul 10:00-13:00 ja 16:00-20:00. Arst leidis, et ajavahemikul 10:00-13:00 ja 16:00-20:00 on kinnipeetav võimeline töötama, kuna siis ei ole ravimite väsitavat mõju, siis oli kinnipeetav võimeline sellel kellaajal ka arusaama oma käitumisest.

18. Kohtule esitatud meditsiiniosakonna tõendist 06.11.2015 (tl 30-30p) nähtub, et kinnipeetav G. G ’ile on määratud ravi, mille kohaselt kaebaja peab võtma tablette hommikul, lõunal ja õhtul ning ravim võib omakorda põhjustada kõrvaltoimeid mh unisus, värisemine, pearinglus, peavalu ja ähmane nägemine, südamekloppimine, kiire südametegevus, suukuivus, kõhukinnisus, iiveldus, higistamine, kehakaalu suurenemine. Ravimi mõju väljendub igal inimesel individuaalselt ja kõigil neid ei teki. Viru Vangla arst E. E poolt 21.10.2015 väljastatud tõendi (tl 29) kohaselt on kinnipeetava töötamise aeg, millal ei oleks ravimi väsitavat mõju ajavahemikul 10-13.00 ja kell 16.00-20.00.

19. Distsiplinaarmenetluse ajendiks olev intsident toimus 04.11.2015 kella 19:00 paiku. Vastustaja kinnitusel ei olnud kinnipeetav veel selleks ajaks õhtuseid ravimeid manustanud ning lõuna ajal ravimite manustamisest möödus umbes kuus tundi. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kui kinnipeetav on võimeline töötama, kuna siis ei ole ravimite väsitavat mõju, siis oli kinnipeetav võimeline sellel kellaajal ka arusaama oma käitumisest.

5

20. VangS § 64 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus.

21. VsKE § 17 lg 1 kohaselt inspektori-kontaktisiku pädevuses on teha otsus vangistusseaduse § 24 lõike 1, § 25 lõigete 1 ja 2, § 30 lõike 2, § 31 lõike 2, § 63 lõike 4, § 64 lõike 4, § 65 lõike 2, § 651 lõike 4 ning § 93 lõigete 3 ja 7 alusel.

22. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi kartserisse paigutamisena kuni 45 ööpäevaks.

23. HMS § 4 lg 1 kohaselt kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

24. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on vastustaja karistuse määramisel lähtunud kaalutlustest, et kinnipeetava G. G on käitunud II üksuse valvur R. L suhtes ebaviisakalt, visates valvurit veega ning sellist käitumist ei saa pidada korrektseks. Ebaviisakus teise isiku suhtes, antud juhul ametniku, suhtes ei ole aktsepteeritav. Reeglite jälgimine vangistuses on olulise tähtsusega, mis aitab täita vangistuse eesmärki, kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamist. Ebaviisakas käitumine annab negatiivset eeskuju ka teistele kinnipeetavatele ning näitab negatiivset suhtumist ametnikesse, misläbi mõjutab see ka vangla üldist julgeolekut. Vastustaja hinnangul kinnipeetav G. G näitas oma tegevusega, et ei ole huvitatud reeglite ja korra järgmisest. Kohus tuvastas, et distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 4¹ kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (tl 27), kaebajale on antud võimalus esitada omapoolsed selgitused (27p-28), menetluse käik on protokollitud (tl 24-25) ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus, 15 ööpäevaks kartserisse paigutamine, on proportsionaalne toime pandud rikkumistega.

25. Tulenevalt eeltoodust jääb G. G kaebus Viru Vangla 27.11.2015 käskkirja nr 6-3/1542 tühistamise nõudes rahuldamata.

Menetluskulud

26. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on 25.02.2016 tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik