2-15-8925/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.05.2016.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-15-8925

Tsiviilasi

XXXXOÜ hagi Xxxx vastu kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

6483 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXXOÜ (registrikood: xxxx, aadress:

Xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viljar

Kähari (Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers

Legal OÜ, aadress Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-

post: viljar.kahari@ee.pwclegal.com)

Kostja: Xxxx (isikukood: xxxx, aadress: Xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tõnis

Juurmann (e-post: tonis@abtalts.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

06. mai 2016

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Xxxx’lt hageja XXXXOÜ kasuks põhivõlgnevus 4000

eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja XXXXOÜ hagi kostja Xxxx vastu 2000 euro

ulatuses.

4. Välja mõista kostjalt Xxxx’lt hageja XXXXOÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg

1 sätestatud määras põhinõudelt (4000 eurot) alates 11.06.2015 kuni

põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 34% ulatuses hageja kanda ning 66 % ulatuses kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline

taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt XXXXOÜ (hageja) ja XxxxOÜ esitasid vastavalt 29.04.2014 ja

12.06.2014 avaldused XxxxOÜ (pankrotis) (Xxxx) pankroti välja kuulutamiseks. Xxxx

(kostja) oli Xxxx juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimise ajal.

Harju Maakohus määras 19.06.2014 tsiviilasjas nr 2-14-17678 tehtud kohtumäärusega

Xxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks

tasutava deposiidi suuruseks 2 000 eurot. Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal

OÜ tasus 27.06.2014 hageja esindajana kohtu deposiiti 2 000 eurot. Harju Maakohus

määras 31.03.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-17678 Xxxx pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamises tasutava täiendava deposiidi

suuruseks 4 000 eurot. Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ tasus

02.04.2015 hageja esindajana kohtu deposiiti 4 000 eurot. Harju Maakohus tegi

09.04.2015 määruse, millega kuulutas välja Xxxx pankroti.

Harju Maakohtule esitatud ajutise halduri hinnangul on Xxxx muutunud maksejõuetuks

hiljemalt 2013. aasta III-IV kvartalis. Põhjuseks on asjaolu, et Harju Maakohus mõistis

11.12.2013 tsiviilasjas nr 2-12-44494 Xxxx Xxxx OÜ kasuks välja 62 000 eurot ning

menetluskulud summas 11 592,76 eurot. Samuti asjaolu, et Harju Maakohus mõistis

22.08.2013 tsiviilasjas nr 2-14-22087 Xxxx välja 126 072,02 eurot XxxxOÜ kasuks

ning jättis menetluskulud 75% ulatuses Xxxx kanda.

Antud juhul on ajutise halduri ja Harju Maakohtu hinnangul muutunud Xxxx

maksejõuetuks hiljemalt 2013. aasta III-IV kvartalis. Sellele hinnangule tuginedes

kuulutas Harju Maakohus 09.04.2015 välja Xxxx pankroti. Seega oleks kostja pidanud

esitama pankrotiavalduse hiljemalt 2014. aasta 20. jaanuariks, mil möödus 20 päeva

hiliseimast võimalikust maksejõuetuks muutumise päevast. Xxxx pankroti avaldus esitati

aga alles 29.04.2014 võlausaldaja XxxxOÜ poolt. Kostja ei ole aga juhatuse liikmena

täitnud oma seadusest tulenevat kohustust. Eeltoodust nähtuvalt oli 1) kostja kohustatud

esitama Xxxx pankrotavalduse hiljemalt 20. jaanuariks 2014; 2) kostja ei ole seda

kohustust täitnud; ning 3) hageja on Xxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

tasunud kohtu deposiiti 6 000 eurot. Järelikult on hagejal PankrS 30 lõike 3 alusel

õigus nõuda kostjalt 6 000 eurot hüvitamist. Samuti on hagejal võlaõigusseaduse § 113

lõike 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 alusel õigus nõuda viivist

8,05% aastas põhisumma jäägilt alates hagi esitamise päevast.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 6 000 eurot põhivõlgnevusena ja alates

11.06.2015 kuni põhinõude täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 (Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 8%

aastas) sätestatud määras.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt XxxxOÜ (edaspidi ka GI) kanti äriregistrisse 29.07.2011 ja

loodi eesmärgiga pakkuda tulekustutite hooldusteenust Eestis. Äriühingu juhtkonna

hinnangul oli selles valdkonnas lähiaastatel oodata märkimisväärset kasvu, eriti seoses

kohustusliku tulekustutite ja sprinklerseadmete hooldusega, arvestades, et Eesti on järk-

järgult rakendamas Euroopa direktiive õnnetuste vältimise osas. Kui GI 31.12.2012

bilansi kohaselt oli äriühingu kahjum - 32 638 eurot, siis 31.12.2013 bilansi kohaselt

oli xxxx jõudnud kasumisse. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja 11.12.2013 otsusega

tsiviilasjas nr 2-12-44494 mõisteti xxxx Xxxx OÜ kasuks välja 62 000,00 eurot. Kuigi

kohtuotsuse kohaselt jäid menetluskulud xxxx kanda, siis menetluskulude rahalist suurust

kõnealuses lahendis kindlaks ei määratud. Harju Maakohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas

nr 2-12-44494 jõustus 18.01.2014. Xxxx OÜ esitas 20.02.2014 Xxxx pankrotihoiatuse

ning nõudis kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-44494 tunnustatud võlgnevuse summas 62

000,00 eurot tasumist. 20.03.2014 esitas XxxxOÜ Xxxxpankrotihoiatuse. Lisaks väitis

hageja, et on sõlminud Xxxx OÜ-ga 01.02.2013 nõude loovutamise lepingu, mille

punkti 1.1. kohaselt Xxxx OÜ andis hagejale üle nõude, mida Xxxx OÜ nõuab xxxx

tsiviilasjas nr 2-12-44494. Hageja esitas 29.04.2014 xxxx vastu võlausaldaja

pankrotiavalduse. Kohus otsustas asja menetleda tsiviilasjas nr 2-14-17678. GI esitas

28.05.2014 vastuväite hageja pankrotiavaldusele. Vastuväites selgitas GI, et ei ole

makseraskustes ning juhtis kohtu tähelepanu tõsiasjale, et hageja ei ole xxxx

maksejõuetust põhistanud. Lisaks osutas GI, et hageja väited Lepingu sõlmimise kohta

ei saa olla tõesed, mistõttu oli xxx õigus keelduda kohustuse täitmisest hagejale.

XxxxOÜ esitas 12.06.2014 avalduse xxxx pankroti välja kuulutamiseks, mis liideti

tsiviilasjaga nr 2-14-17678. Avalduse kohaselt võlgnes xxxx vastavalt Harju Maakohtu

otsusele XxxxOÜ-le 126 072,05 eurot. Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-12-44496

jõustus 26.05.2014.a. Harju Maakohus tegi 30.06.2014 määruse, millega jättis

pankrotiavalduse menetlusse võtmata ja Xxxxajutise halduri nimetamata. Hageja esitas

nimetatud kohtumäärusele 10.07.2014 määruskaebuse, mille punktis 3.1.7. juhtis kohtu

tähelepanu asjaolule, et õiguslik alus deposiidi määramiseks puudub, kuivõrd asjas ei ole

tuvastatud, et xxxx puuduks vara ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. xxxx ajutise

pankrotihalduri 12.12.2014 aruandes nentis haldur, et tal on raske anda lõplikku

hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele. Seejuures ei välistanud

haldur võimalust vara tagasivõitmise kohta. 09.04.2015 kuulutas Harju Maakohus välja

xxxx pankroti. 30.04.2015 tegi xxxx pankrotihaldur Martin Krupp ettekande xxxx

majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta. Ettekandes märkis haldur, et

xxxx täpsema maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste osas on halduri hinnangul vaja

viia läbi erikontroll. Samas osutas haldur, et xxxx 31.12.2013 bilansi ja 28.03.2015

esitatud vara nimekirja kohaselt on xxxx nõudeid, ettemakseid ja investeeringuid

summas 282 892,07 – 330 021 eurot. Kohustusi oli xxxx haldurile teadaolevalt summas

202 333,00 eurot. Ülalkirjeldatud asjaoludest nähtub, et xxxx ei olnud maksejõuetu

hiljemalt 2013. aasta III- IV kvartalis nagu seda väidab hagiavalduses hageja. xxxx näol

oli tegemist alustava ettevõttega, mis jõudis 2013. aastal kasumisse. Seejuures oli

ettevõttel vara kokku summas 330 021 eurot. Enamgi veel, xxxx pankrotivara nimekirja

kohaselt oli GI-l 30.04.2015 nõudeid, ettemakseid ja investeeringuid kokku summas 282

892,07 – 330 021 eurot. Arvestades eelöeldut ei saa ühelgi juhul väita, et xxxx muutus

püsivalt maksejõuetuks juba 2013. aasta lõpul. Kostja ei ole jätnud pankrotiavaldust

õigeaegselt esitamata.

Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud maksete tegemist kohtu deposiiti xxxx

pankrotimenetluses.

Hagiavalduses

väidab

hageja,

et

Advokaadibüroo

PricewaterhouseCoopers Legal OÜ tasus hageja esindajana kohtu deposiiti 27.06.2014

ning 31.03.2015 vastavalt 2000 eurot ja 4000 eurot. Enda väite tõendamiseks on hageja

esitanud kohtule 2 maksekorraldust, kus makse tegija on Advokaadibüroo

PricewaterhouseCoopers Legal OÜ ning makse selgitusse on märgitud „tsiviilasi nr 2-14-

17678“. Hageja nõue on tõendamata. xxxx pankrotimenetluses esindavad Advokaadibüroo

PricewaterhouseCoopers Legal OÜ advokaadid mitut erinevat võlausaldajat. Seejuures

tsiviilasjas nr 2-14-17678 esindas Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ

vandeadvokaat Viljar Kähari nii 29.04.2014 pankrotiavalduse esitanud XXXXOÜ-d kui

ka 12.06.2014 pankrotiavalduse esitanud XxxxOÜ-d. Hagiavaldusele lisatud

maksekorraldustest ei nähtu, et Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ oleks

maksed kohtu deposiiti teinud hageja eest ja nimel. Samas PankrS § 30 lg-st 3 tuleneb

üheselt, et deposiidina tasutud summa hüvitamist on õigus nõuda isikul, kes on teinud

PankrS paragrahvi 30 lõikes 1 nimetatud makse. Tsiviilasja materjalidest aga ei nähtu,

et XXXXOÜ oleks teinud xxxx pankrotimenetluse kulude katteks makseid kohtu

deposiiti. Hagiavaldus tuleb seega ainuüksi ülalmärgitud põhjustel jätta rahuldamata.

Kostja ei ole rikkunud kohustust esitada xxxx pankrotiavaldus. Hageja nõue väidetava

võlgnevuse ja viivise saamises tuleb jätta rahuldamata. xxxx ei muutunud püsivalt

maksejõuetuks 2013. aasta III-IV kvartalis. Hagiavalduses osutatud kohtuotsused ei olnud

2013. aasta lõpu seisuga jõustunud. Harju Maakohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-

12-44494 jõustus 18.01.2014. Seejuures menetluskulude rahalist suurust kõnealuses

lahendis kindlaks ei määratud. Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-12-44496 jõustus

aga 26.05.2014, so pärast hageja 29.04.2014 esitatud pankrotiavaldust. Kuna 2013. aasta

lõpu seisuga olid kohtuvaidlused tsiviilasjades nr 2-12-44494 ja nr 2-12-44496 jätkuvalt

pooleli, puudus xxxx kohustus vaidlusaluseid nõudeid täita. Pooleliolev kohtuvaidlus ei

tõenda xxxx püsivat maksejõuetust. Seega on ebaõige hageja väide, et tsiviilasjadest nr

2-12-44494 ja 2-12-44496 tulenevalt oli xxxx muutunud hiljemalt 2013. aasta lõpuks

püsivalt maksejõuetuks. Seega ei saa ühelgi juhul olla õige ega põhjendatud hageja

väide sellest, et kostja oli kohustatud juba hiljemalt 20.01.2014 esitama xxxx

pankrotiavalduse.

20.03.2014 tehtud pankrotihoiatuse ühe alusena oli märgitud 01.02.2013 sõlmitud nõude

loovutamise Leping. Lepingu kohaselt pidanuks nõude omandiõiguse üleminek toimuma

hiljemalt 18.01.2014. Kõnekas on siinkohal aga asjaolu, et 20.02.2014 esitas

Xxxxpankrotihoiatuse ning nõudis kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-44494 tunnustatud

võlgnevuse summas 62 000,00 eurot tasumist Xxxx OÜ, mitte hageja. Eelöeldu aga

tähendab, et 01.02.2013 kuupäevaga dateeritud Leping ei saanud hageja poolt esitatud

kujul olla kehtiv, sest kahte erinevat pankrotihoiatust arvestades pidi see olema

koostatud ajavahemikus 21.02.2014 kuni 20.03.2014. Alates 29.10.2013 on aga Xxxx

OÜ juhatuse liige Xxxx(sünniaeg xxxx) ja mitte xxxx. Seega lisaks asjaolule, et

vaidlusalune nõude loovutamise leping oli koostatud hiljem Lepingul märgitust, so

ajavahemikus 21.02.2014 kuni 20.03.2014, puudus Xxxxkõnealusel ajal Xxxx OÜ

esindusõigus. Niisiis oli xxxx õigus keelduda tsiviilasjas nr 2-12-44494 tehtud otsuse

täitmisest hagejale.

Kostja selgitab, et xxxx olid 2014. aasta esimeses pooles olemas võimalused

majandustegevuse parandamiseks ja makseraskustest väljumiseks. xxxx oli jõudnud 2013.

aastal kasumisse ning äriühingule kuulus vara summas 330 021 eurot. Ka hageja ise oli

enda 10.07.2014 määruskaebuses veendunud seisukohal, et vajadus deposiidi

määramiseks ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks puudub. Enamgi veel, xxxx

pankrotivara nimekirja kohaselt oli äriühingul nõudeid, ettemakseid ja investeeringuid

kokku vähemalt summas 282 892,07 eurot. Arvestades ülalmärgitut on ainuõige

järeldada, et ainuüksi Harju Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-12- 44494 jõustumine

18.01.2014 ei toonud kaasa xxxx püsivat maksejõuetust ega kostja kohustust esitada

xxxx pankrotiavaldus vastavalt ÄS § 180 lg-le 51. Seejuures on kõnekas märkida, et

xxxx võimekus täita kohtuotsusest tulenevat kohustust vaidlusalusel perioodil (so

18.01.2015- 29.04.2015) ei vähenenud. Kostja seisukohti kinnitab täiendavalt asjaolu, et

GI pankrotihaldur ega kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks hilinenud

pankrotiavalduse esitamisega. Kostja möönab, et Harju Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-

12-44496 jõustumine 26.05.2014 muutis xxxx majandusliku olukorra raskeks, kuid

eelöeldu leidis aset pärast hageja poolt pankrotiavalduse esitamist ega saanud seega

enam kaasa tuua kostja kohustust esitada xxxx pankrotiavaldus.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et

hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1

järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele.

Poolte vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks:

1) Harju Maakohtu 11.12.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-44494 mõisteti XxxxOÜ-

lt välja Xxxx OÜ kasuks 62 000 eurot ja jäeti menetluskulud XxxxOÜ kanda.

Harju Maakohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-14-44494 jõustus 18.01.2014 (I

kd lk 170-176);

2) Xxxx OÜ esitas 20.02.2014 XxxxOÜ-le pankrotihoiatuse ning nõudis

kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-44494 välja mõistetud võlgnevuse summas 62

000 eurot tasumist (I kd lk 17);

3) XxxxOÜ esitas 20.03.2014 XxxxOÜ-le pankrotihoiatuse. Lisaks märkis

Xxxxpankrotihoiatuses, et on sõlminud Xxxx OÜ-ga 01.02.2013 nõude

loovutamise lepingu, mille kohaselt Xxxx OÜ andis XxxxOÜ-le üle nõude, mida

Xxxx OÜ nõuab XxxxOÜ-lt tsiviilasjas nr 2-12-44494 (I kd lk 108);

4) XXXXesitas 29.04.2013 avalduse XxxxOÜ (võlgnik) pankroti välja kuulutamiseks;

5) Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ tasus 27.06.2014 kohtu

deposiiti 2 000 eurot (I kd lk 15);

6) Harju Maakohus määras 31.03.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-17678

Xxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamises

tasutava täiendava deposiidi suuruseks 4 000 eurot (I kd lk 16-17);

7) Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ tasus 02.04.2015 kohtu

deposiiti 4 000 eurot (I kd lk 19);

8) Harju Maakohtu 09.04.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-17678 kuulutati välja

XxxxOÜ pankrot (I kd lk 20-31);

9) Alates XxxxOÜ asutamisest on kostja olnud XxxxOÜ juhatuse liige.

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus

nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud

dokumentaalsete tõenditega.

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt kui võlgniku endiselt juhatuse liikmelt

PankrS § 30 lõike 3 alusel kohtu deposiiti tasutud summa hüvitamist ja sellelt

arvestatud viivist. Viidatud sätte kohaselt on isikul, kes on kohtumääruse alusel

juriidilisest isikust võlgniku pankroti raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude

katteks tasunud deposiiti rahasumma, õigus nõuda makse hüvitamist isikutelt, kes on

oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Äriseadustiku §

180 lõikest 5¹ tuleneb osaühingu juhatuse kohustus esitada osaühingu pankrotiavaldus

viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel alates maksejõuetuse

ilmnemisest, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on oma kohustust rikkunud. Asja lahendamisel

tuleb kõigepealt tuvastada, millal muutus võlgnik maksejõutuks, sest sellest sõltub, millal

tuli kostjal täita kohustus esitada võlgniku pankrotiavaldus. Poolte tõendamiskoormist

sätestava PankrS § 30 lg 3 teise lause kohaselt peab isik, kelle vastu nõue esitatakse

vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega

oma kohustusi rikkunud.

Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu

ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Hageja on oma nõude puhul tuginenud XxxxOÜ (pankrotis) ajutise halduri aruandele ja

Harju Maakohtu 09.04.2015 määrusele tsiviilasjas nr 2-14-22087. Ajutise halduri Martin

Krupp aruande kohaselt muutus XxxxOÜ maksejõutuks hiljemalt 2013 III-IV kvartalis.

Kostja tugineb oma vastuväidetes, et XxxxOÜ ei muutunud püsivalt maksejõuetuks

2013. aasta III-IV kvartalis. Kostja leiab, et hagiavalduses osutatud kohtuotsused ei

olnud 2013. aasta lõpu seisuga jõustunud. Harju Maakohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas

nr 2-12-44494 jõustus 18.01.2014. Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-12-44496

jõustus aga 26.05.2014, so pärast hageja 29.04.2014 esitatud pankrotiavaldust. Kuna

2013. aasta lõpu seisuga olid kohtuvaidlused tsiviilasjades nr 2-12-44494 ja nr 2-12-

44496 jätkuvalt pooleli, puudus XxxxOÜ-l kohustus vaidlusaluseid nõudeid täita.

Pooleliolev kohtuvaidlus ei tõenda XxxxOÜ püsivat maksejõuetust.

Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja ei ole

PankrS § 30 l g 2 teisest lausest tulenevat kohustust kohaselt täitnud. XxxxOÜ ajutise

halduri Martin Krupp aruande kohaselt võlgniku 31.12.2012 bilansi kohaselt oli võlgnik

kahjumis – 32 638 eurot, varasid oli kokku 311 697 eurot, kohustusi 341 835 eurot

ning omakapital -30 138 eurot. Müügitulu 2012.a majandustegevusest oli 13 826 eurot.

31.12.2013 bilansi kohaselt oli võlgniku kasum 1 273 eurot, varasid kokku summas 330

021 eurot järgmiselt: raha 1 218 eurot, nõuded ja ettemaksed 203 803 eurot, põhivara

(investeeringud) 125 000 euro. Omakapital oli -28 865 eurot. Müügitulu 2013.a

majandustegevusest puudus. Ajutise halduri aruande koostamise ajal 12. detsember 2014

ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul realiseeritav vara puudust. Võlgniku

31.12.2013 bilansi kohaselt on võlgnikul nõudeid ja ettemakseid summas 203 803 eurot,

kuid ajutisel halduril puuduvad andmete nõuete laekumise kohta (I kd lk 96-105).

Pankrotihaldur Martin Krupp 30.04.2015 ettekandest XxxxOÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses nähtuvalt võlgniku majandusaasta aruannete kohaselt on võlgniku

omakapital olnud negatiivne juba 2012. lõpus. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate

avaldusest nähtuva teabe kohaselt on Harju Maakohtus 2013 III ja IV kvartalis

mõistnud võlgnikult võlausaldajate kasuks välja kokku 188 072,02 eurot (lisanduvad

viivised ja menetluskulud), milliseid kohustusi ei ole võlgnik suutnud võlausaldajate eest

täita. Xxxx OÜ (loovutas nõude xxxx) on Harju Maakohtu 11.12.2013 tsiviilasjas nr 2-

11-44494 tehtud otsusest tuleneva nõude summas 62 000 eurot sissenõudmiseks

algatanud 30.01.2014 ka täitemenetluse, mis võlgniku pankroti väljakuulutamiseni ei ole

andnud tulemusi. Seega on võlgnik halduri esialgsel hinnangul muutunud maksejõuetuks

hiljemalt 2013.a III-IV kvartalis. Täpsema maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste osas

on halduri hinnangul vaja viia läbi erikontroll (I kd lk 11-117).

Kohus asub seisukohale, et XxxxOÜ maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 18.01.2014

kui jõustus Harju Maakohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-44494, millega kohus

mõistis võlgnikult välja Xxxx OÜ kasuks 62 000 eurot ja jättis Xxxx OÜ

menetluskulud XxxxOÜ kanda. Sellest tulenevalt võlgniku juhatuse liikmel polnud alust

eirata hageja kui võlausaldaja pankrotihoiatust ning ta oleks pidanud ÄS § 180 lg 5¹

alusel esitama võlgniku pankrotiavalduse hiljemalt 07.02.2014. Selle asemel, et esitada

ise kohtule võlgniku pankrotiavaldus on võlgnik hoopis esitanud 28.05.2014 vastuväite

pankrotiavaldusele.

Kostja vastuväidete kohaselt XxxxOÜ-l olid 2014 aasta esimeses pooles jätkuvalt olemas

kõik võimalused majandustegevuse parandamiseks ja makseraskustest väljumiseks. Kohus

leiab, et kostja väited on paljasõnalised ja ei ole leidnud tõendamist. Ajutise halduri

aruande kohaselt müügitulu XxxxOÜ-l 2013.a majandustegevusest puudus. Asja

materjalidest ei nähtud, et XxxxOÜ-l oleks olnud müügitulu 2014. aasta

majandustegevusest. Kostja ei ole kohtule esile toonud, millised vahendeid kasutades

oleks saanud XxxxOÜ muuta kasumilikuks ja majandusraskustest välja tuua.

Pankrotihaldur Martin Krupp 30.04.2015 ettekandest XxxxOÜ (pankrotis) nähtuvalt

Harju Maakohtu 11.12.2013 tsiviilasjas nr 2-11-44494 tehtud otsusest tuleneva nõude

summas 62 000 eurot sissenõudmiseks oli algatatud 30.01.2014 täitemenetlus, mis

võlgniku pankroti väljakuulutamiseni ei ole andnud tulemusi. Seega ei ole ka rohkem

kui üks aasta pärast eelnimetatud kohtuotsuse jõustumisest XxxxOÜ-l olnud selliseid

vahendeid, mille arvel oleks olnud võimalik eelnimetatud kohtuotsusest tulev võlgnevus

täita.

Hageja väidab, et ta on tasunud xxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja

pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu deposiiti 27.06.2014 2000 eurot ja 02.04.2015 4000

eurot. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole PankrS § 30 lg 3 sätestatud nõudeõigust,

sest hageja ei ole tõendanud kohtu deposiiti maksete tegemist XxxxOÜ

pankrotimenetluses. Kostja väidab, et käesolevas asjas ei viita miski asjaolule, et

Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ oleks makseid teinud kohtu deposiit

XXXXOÜ eest ja nimel. Hageja poolt kohtule esitaud maksekorraldustest nähtuvalt on

maksete tegijaks Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ ja kuna

pankrotimenetluses esindavad Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ

advokaadid mitut võlausaldajat, siis on kostja hinnangul ebaselge, kelle eest ja nimel

advokaadibüroo maksed kohtule tegi. Hageja kinnitab, et 27.06.2014 ja 02.04.2015 kohtu

deposiiti tasutud 6000 eurot tasuti hageja nimel, eest ja arvel. Kohutule esitatud

tõenditest nähtuvalt Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ-s töötav advokaat

Vilja Kähari esindas hagejat XxxxOÜ pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt peab

kohus hageja väidet, et 27.06.2014 ja 02.04.2015 Advokaadibüroo

PricewaterhouseCoopers Legal OÜ poolt vastavalt 2000 eurot ja 4000 eurot on tasutud

hageja eest ja nimel.

Lisaks eelnevale vaidleb kostja vastu hageja 2000 euro nõudele, sest 27.06.2014

Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ poolt kohtu deposiiti tasutud 2000

eurot on tasutud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks ning ajutise halduri kulude

katteks tasutud summa hüvitamist ei saa kostjalt nõuda. Kohtule on esitatud

maksekorraldus, mille kohaselt Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ poolt

on 27.06.2014 tsiviilasjas nr 2-14-17678 kohtu deposiiti tasunud 2000 eurot (I kd lk 8).

Harju Maakohtu 19.06.2014 kohtumääruse kohaselt kohus määras XxxxOÜ

pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks

2000 eurot. Kohtumäärusest nähtuvalt nimetatud summa tasuti PankrS § 11 lg 1 alusel

kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks (I kd lk 191-192). Harju Maakohtu

09.04.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-17678 kuulutati välja XxxxOÜ pankrot (I kd

lk 20-31). Asjaolu, et Harju Maakohtu 19.06.2014 kohtumääruse resolutsioonis on

ekslikult märgitud, et tuleb tasuda kohtu deposiiti 2000 eurot pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks ei tähenda, et tegemist oleks

PankrS § 30 lg 1 olukorraga, sest enne pankroti välja kuulutamist ei saa üldse

rääkida pankroti menetluse raugemisest. PankrS § 30 lg 3 alusel saab nõuda vaid

menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiit tasutud

summat (PankrS § 30 lg 1). Ajutise halduri kulude katteks tasutud summa ei kuulu

PankrS § 30 lg 1 regulatsiooni alla ning seetõttu ei ole võimalik nõuda ajutise halduri

kulude katteks tasutus summa hüvitamist PankrS § 30 lg 3 alusel. Kohus ei nõustu

hagejaga, et käesoleval juhul tuleks PankrS § 30 lg-t 3 kohaldada analoogia korras.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagejal puudub kostja vastu nõue eelnimetatud

2000 euro ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks PankrS § 30 lg 3 alusel välja mõista

hageja poolt kohtu deposiiti tasutud 4000 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude

välja mõista kostjalt hageja poolt deposiiti tasutud 2000 eurot.

Lisaks deposiiti tasutud summa hüvitamisele nõuab hageja kostjalt ka viivist VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras alates 11.06.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. TsMS §

367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks veel muutunud, mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue põhinõudelt summas 4000 eurot on põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt

summas 4000 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 11.06.2015 kuni nõude

kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestatust lähtudes ja arvestades, et hagi

kuulub rahuldamisele osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud

34% ulatuses hageja kanda ning 66 % ulatuses kostja kanda.

Kohud määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik