3-15-1701/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1701

Haldusasi

Andrus Kluge kaebus Finantsinspektsiooni kohustamiseks

lükkama ümber kaebaja kohta avaldatud ebaõiged andmed

või tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus

Menetlusosalised

Kaebaja – Andrus Kluge, volitatud esindajad vandeadvokaat

Ants Nõmper ja advokaat Maret Kruus

Vastustaja – Finantsinspektsioon, volitatud esindaja Siim

Tammer

Asja läbivaatamine

18.05.2016 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Andrus Kluge kaebus osaliselt.

2. Kohustada Finantsinspektsiooni seitsme päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates:

2.1. avaldama Finantsinspektsiooni veebilehel pressiteadete rubriigis vahetult

rubriigi pealkirjast allpool pealkirja all “Ebaõigete andmete ümberlükkamine”

järgmise sisuga teate: “Finantsinspektsioon on 29.08.2014 pressiteates pealkirjaga

“Kohus ei rahuldanud Andrus Kluge kaebust Finantsinspektsiooni vastu” avaldanud

Eesti Krediidipanga nõukogu esimehe Andrus Kluge kohta ebaõigeid andmeid nagu

oleks Andrus Kluge ostnud Krediidipanga aktsiaid ja müünud 7,2% Firmex

investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile. Finantsinspektsioon lükkab need

ebaõiged väited ümber ja teatab järgmist: Andrus Kluge ei ole ostnud Krediidipanga

aktsiaid ja ei ole müünud 7,2% Firmex investeeringute aktsiatest edasi Genovia

Investile.”

2.2. avaldama oma kulul AS Äripäev paberväljaande leheküljel 7 pealkirja all

“Ebaõigete andmete ümberlükkamine” järgmise sisuga teate: “Finantsinspektsioon

on avaldanud päevalehele Äripäev antud intervjuus, mis ilmus 01.09.2014

paberväljaandes pealkirjaga “Kluge jäi finantsinspektsioonile alla. Kaebab kohtuotsuse

edasi” Andrus Kluge kohta ebaõige väite nagu oleks Andrus Kluge ostnud Krediidipanga

aktsiaid. Finantsinspektsioon lükkab selle ebaõige väite ümber ja teatab järgmist:

Andrus Kluge ei ole ostnud Krediidipanga aktsiaid.”

2.3. avaldama oma kulul AS Äripäev võrguväljaandes pealkirja all “Ebaõigete

andmete ümberlükkamine” järgmise sisuga teate: “Äripäeva võrguväljaanne avaldas

29.08.2014 artikli pealkirjaga “Andrus Kluge kaotas kohtus finantsinspektsioonile”,

3-15-1701

2(15)

milles

tsiteeris

Finantsinspektsiooni

29.08.2014

pressiteates

avaldatut.

Finantsinspektsioon on 29.08.2014 pressiteates avaldanud Eesti Krediidipanga nõukogu

esimehe Andrus Kluge kohta ebaõige väite nagu oleks Andrus Kluge ostnud

Krediidipanga aktsiaid. Finantsinspektsioon lükkab selle ebaõige väite ümber ja teatab

järgmist: Andrus Kluge ei ole ostnud Krediidipanga aktsiaid.”

2.4. avaldama oma kulul AS Delfi veebiportaalis ärileht.ee pealkirja all “Ebaõigete

andmete ümberlükkamine” järgmise sisuga teate: “Finantsinspektsioon on 29.08.2014

pressiteates

pealkirjaga

“Kohus

ei

rahuldanud

Andrus

Kluge

kaebust

Finantsinspektsiooni vastu” avaldanud Eesti Krediidipanga nõukogu esimehe Andrus

Kluge kohta ebaõigeid andmeid nagu oleks Andrus Kluge ostnud Krediidipanga aktsiaid

ja müünud 7,2% Firmex investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile.

Finantsinspektsioon lükkab need ebaõiged väited ümber ja teatab järgmist: Andrus

Kluge ei ole ostnud Krediidipanga aktsiaid ja ei ole müünud 7,2% Firmex

investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile.”

3. Muus osas jätta Andrus Kluge kaebus rahuldamata.

4. Mõista Finantsinspektsioonilt Andrus Kluge kasuks välja riigilõiv 15 (viisteist) eurot.

Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29.06.2016

(HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Finantsinspektsiooni (vastustaja) juhatus tegi 09.09.2013 otsusega nr 4.1-1/41 AS Eesti

Krediidipank (Krediidipank) üldkoosolekule ettepaneku kutsuda Krediidipanga nõukogust

tagasi Andrus Kluge (kaebaja), kes ta ei vasta krediidiasutuste seaduses (KAS) sätestatud

nõuetele.

2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 09.09.2013 otsuse tühistamiseks

või õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja keelamiseks tugineda edaspidi otsuses toodud

asjaoludele ja hinnangutele.

3. Tallinna Halduskohus jättis 29.08.2014 otsusega asjas nr 3-13-1958 kaebuse rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.11.2015 otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata

ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 01.03.2016 määrusega nr 3-7-1-3-820-15

kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

4. Pärast halduskohtu otsuse avalikult teatavakstegemist avaldati järgmised artiklid:

3-15-1701

3(15)

4.1. 29.08.2014 ilmus vastustaja veebilehel pressiteade “Kohus ei rahuldanud Andrus Kluge

kaebust Finantsinspektsiooni vastu”. Selles artiklis sisaldusid järgmised väited:

− „Finantsjärelevalve hinnangul on Andrus Kluge lasknud end isiklikult kiskuda

Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse, sealjuures kaasates isegi oma

abikaasa. Muuhulgas ostis Andrus Kluge Krediidipanga aktsiad laenuga selliselt

laenuandjalt, kelle taust ei ole järelevalve jaoks läbipaistev ning ta oli seotud ka

Krediidipanga juhatuse aktsiaostude ja nende läbipaistmatu finantseerimisega,“

selgitas Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

− Kuigi kohe müüs Andrus Kluge 7,2% Firmex Investeeringute aktsiatest edasi Genovia

Investile, tegutsesid nimetatud osaühingud ühiselt ning neil oli üks ja sama laenuandja.

− Lisaks ei tohi vastavalt krediidiasutuste seadusele panga juhatuse esimees olla mõne

teise äriettevõtte juhatuse liige. Seda nõuet Andrus Kluge eiras.

4.2. 29.08.2014 ilmus ärileht.ee veebilehel pressiteade “Kohus ei rahuldanud Andrus Kluge

kaebust finantsinspektsiooni vastu”, mis sisaldas samu eelviidatud väiteid.

4.3. 29.08.2014 ilmus Äripäeva veebilehel pressiteade “Andrus Kluge kaotas kohtus

finantsinspektsioonile” ja 01.09.2014 ilmus Äripäeva paberväljaandes artikkel “Kluge jäi

finantsinspektsioonile alla. Kaebab kohtuotsuse edasi”, mis sisaldasid järgmisi väiteid:

„Finantsjärelevalve hinnangul on Andrus Kluge lasknud end isiklikult kiskuda Krediidipanga

aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse, sealjuures kaasates isegi oma abikaasa. Muuhulgas

ostis Andrus Kluge Krediidipanga aktsiad laenuga selliselt laenuandjalt, kelle taust ei ole

järelevalve jaoks läbipaistev, ning ta oli seotud ka Krediidipanga juhatuse aktsiaostude ja

nende läbipaistmatu finantseerimisega,“ selgitas inspektsiooni juhatuse esimees Kilvar

Kessler.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja kohustamiseks lükkama ümber

kaebaja kohta avaldatud järgmised ebaõiged andmed:

1) Andrus Kluge on kaasanud Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse isegi

oma abikaasa;

2) Andrus Kluge on ostnud Krediidipanga aktsiaid;

3) Andrus Kluge on müünud 7,2% Firmex investeeringute aktsiatest edasi Genovia

Investile;

4) Andrus Kluge on eiranud nõuet mitte olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige panga

juhatuse esimeheks olemise ajal.

Kaebaja palus kohustada vastustajat 7 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates:

1) avaldama vastustaja veebilehe pressiteadete rubriigis vahetult rubriigi pealkirjast allpool

pealkirja all “Ebaõigete andmete ümberlükkamine” järgmise sisuga teate:

“Finantsinspektsioon on 29.08.2014 pressiteates pealkirjaga “Kohus ei rahuldanud

Andrus Kluge kaebust Finantsinspektsiooni vastu” avaldanud Eesti Krediidipanga

nõukogu esimehe Andrus Kluge kohta ebaõigeid andmeid nagu oleks Andrus Kluge

kaasanud Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse oma abikaasa, ostnud

Krediidipanga aktsiaid ja müünud 7,2% Firmex investeeringute aktsiatest edasi

Genovia Investile ning eiranud nõuet mitte olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige

panga juhatuse esimeheks olemise ajal. Finantsinspektsioon lükkab need ebaõiged

väited ümber ja teatab järgmist:

3-15-1701

4(15)

•

Andrus Kluge ei ole kaasanud oma abikaasat Krediidipanga aktsionäride vahelisse

võimuvõitlusesse;

•

Andrus Kluge ei ole ostnud Krediidipanga aktsiaid;

•

Andrus Kluge ei ole müünud 7,2% Firmex investeeringute aktsiatest edasi Genovia

Investile;

•

Andrus Kluge ei ole eiranud nõuet mitte olla panga juhatuse esimeheks oleku ajal

mõne teise äriühingu juhatuse liige.”

2) avaldama oma kulul AS Äripäev paberväljaande leheküljel 7 pealkirja all “Ebaõigete

andmete ümberlükkamine” järgmise sisuga teate: “Finantsinspektsioon on avaldanud

päevalehele Äripäev antud intervjuus, mis ilmus 01.09.2014 paberväljaandes

pealkirjaga “Kluge jäi finantsinspektsioonile alla. Kaebab kohtuotsuse edasi” Andrus

Kluge kohta ebaõigeid andmeid nagu oleks Andrus Kluge kaasanud Krediidipanga

aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse oma abikaasa ja ostnud Krediidipanga

aktsiaid. Finantsinspektsioon lükkab need ebaõiged väited ümber ja teatab järgmist:

•

Andrus Kluge ei ole kaasanud oma abikaasat Krediidipanga aktsionäride vahelisse

võimuvõitlusesse;

•

Andrus Kluge ei ole ostnud Krediidipanga aktsiaid.”

3) avaldama oma kulul AS Äripäev võrguväljaandes pealkirja all “Ebaõigete andmete

ümberlükkamine” järgmise sisuga teate: “Äripäeva võrguväljaanne avaldas 29.08.2014

artikli pealkirjaga “Andrus Kluge kaotas kohtus finantsinspektsioonile”, milles tsiteeris

Finantsinspektsiooni 29.08.2014 pressiteates avaldatut. Finantsinspektsioon on

29.08.2014 pressiteates avaldanud Eesti Krediidipanga nõukogu esimehe Andrus Kluge

kohta ebaõigeid andmeid nagu oleks Andrus Kluge kaasanud Krediidipanga

aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse oma abikaasa ja ostnud Krediidipanga

aktsiaid. Finantsinspektsioon lükkab need ebaõiged väited ümber ja teatab järgmist:

•

Andrus Kluge ei ole kaasanud oma abikaasat Krediidipanga aktsionäride vahelisse

võimuvõitlusesse;

•

Andrus Kluge ei ole ostnud Krediidipanga aktsiaid.”

4) avaldama oma kulul AS Delfi veebiportaalis ärileht.ee pealkirja all “Ebaõigete andmete

ümberlükkamine” järgmise sisuga teate: “Finantsinspektsioon on 29.08.2014

pressiteates

pealkirjaga

“Kohus

ei

rahuldanud

Andrus

Kluge

kaebust

Finantsinspektsiooni vastu” avaldanud Eesti Krediidipanga nõukogu esimehe Andrus

Kluge kohta ebaõigeid andmeid nagu oleks Andrus Kluge kaasanud Krediidipanga

aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse oma abikaasa, ostnud Krediidipanga aktsiaid

ja müünud 7,2% Firmex investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile ning eiranud

nõuet mitte olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige panga juhatuse esimeheks olemise

ajal. Finantsinspektsioon lükkab need ebaõiged väited ümber ja teatab järgmist:

•

Andrus Kluge ei ole kaasanud oma abikaasat Krediidipanga aktsionäride vahelisse

võimuvõitlusesse;

•

Andrus Kluge ei ole ostnud Krediidipanga aktsiaid;

3-15-1701

5(15)

•

Andrus Kluge ei ole müünud 7,2% Firmex investeeringute aktsiatest edasi Genovia

Investile;

•

Andrus Kluge ei ole eiranud nõuet mitte olla panga juhatuse esimeheks oleku ajal

mõne teise äriühingu juhatuse liige.”

Teade tuleb avaldada võrguväljaandes ärileht.ee esilehel kestusega vähemalt 5 tööpäeva

internetilehekülje päeva põhiuudiste voos uudiste vahel avaldatavas elektroonilises

reklaamplakatis (reklaambänneris) päevauudistega sarnases tähesuuruses ja kujunduses.

Juhuks, kui leiab tuvastamist, et vaidlusaluste lausete puhul ei ole tegemist faktiväidete, vaid

väärtushinnangutega, avaldas kaebaja kohtuistungil soovi täiendada kaebust alternatiivse

nõudega tuvastada vastustaja toimingute õigusvastasus eesmärgiga esitada hiljem vastustaja

vastu kahju hüvitamise nõue.

Kaebuse põhjendused:

5.1. Riigikohtu 21.12.2010 otsuse asjas nr 3-2-1-67-10 (p 21) kohaselt tuleb väitest

arusaamiseks tuvastada, kuidas saab väitest aru mõistlik lugeja. Kaebaja hinnangul saab

mõistlik isik esimesest väitest aru selliselt, et Krediidipanga aktsionäride vahel on toimunud

võimuvõitlus ja kaebaja on kaasanud sellesse isegi oma abikaasa. Selline alatoon on ilmselgelt

halvustav ja jätab lugejale mulje, justkui ei hooliks kaebaja oma perekonna- ja eraelu

puutumatusest. Sõna “isegi” kasutamine jätab mulje, justkui oleks ammendunud kõik muud

vahendid olukorra lahendamiseks ja abikaasa kaasamine on kaebaja viimane õlekõrs.

Tegelikkuses puudus nii võimuvõitlus kui ka sellesse abikaasa kaasamine. Sealjuures ei ole

oluline, mida vastustaja enda arvates avaldas, vaid see, kuidas lugeja avaldatust aru saab. Kuna

tegemist on halduskohtu otsust kajastava pressiteatega, eeldas mõistlik lugeja, et selline asjaolu

on kohtu poolt kindlaks tehtud. Tegelikult ei ole halduskohus sellist väidet oma otsuses

käsitlenud. Kaebaja arvates on tegemist faktiväitega, mida on võimalik kontrollida. Riigikohtu

praktika kohaselt (11.02.2004 otsus asjas nr 3-2-1-11-04, p 10; 13.06.2002 otsus asjas nr 3-2-

1-63-02, p 7; 31.05.2006 otsus asjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 10.10.2007 otsus asjas nr 3-2-1-53-

07, p 18; 19.02.2008 otsus asjas nr 3-2-1-145-07, p 15) tuleb füüsilise isiku kohta esitatavat mis

tahes andmeid sisaldavat lauset käsitleda faktiväitena. Au teotavate andmete avaldamisel peab

nende tõelevastamist tõendama andmete avaldaja. Kaebaja abikaasa Liivi Kluge ainus seos

Krediidipanga aktsionäridega seisneb selles, et ta oli ajavahemikul 31.01.2011–28.12.2011

OÜ Firmex investeeringud (Firmex) juhatuse liige. Kõik vastustaja viidatud Liivi Kluge

tehingud tehti 2011. a. Samas ei ole vastustaja suutnud näidata, et 2011. a oleks Krediidipanga

aktsionäride vahel toimunud võimuvõitlus, millesse kaebaja abikaasat oleks saanud kaasata.

2011. a oli Krediidipanga peamine probleem Krediidipanga ülevõtmisest huvitatud aktsionäride

puudumine, mistõttu on asjakohatu rääkida võimuvõitlusest aktsionäride vahel. Aktsionäride

vahelise võimuvõitluse puudumist näitab asjaolu, et 2011. a olid Krediidipanga nõukogu

liikmetest 4 esindatud Moskva panga töötajatega. Moskva pangal oleks olnud võimalus kutsuda

kaebaja kui Firmexi ainuosanik Krediidipanga juhatusest tagasi. Seda ei tehtud. Aktsionäride

vahelist võimuvõitlust 2011. a ja kaebaja abikaasa kaasamist sellesse ei kajasta ka ükski

kohtuvaidlus ega meedias avaldatud artikkel. Artiklid käsitlevad aktsiate ostu, kuid aktsiate

ostmine ei tähenda aktsionäride vahelist võimuvõitlust. Ebaõige on ka vastustaja seisukoht,

nagu oleks kaebaja ise möönnud oma abikaasa seotust Krediidipanga aktsionäride vahelise

võimuvõitlusega. Kui kohus leiab, et tegemist on väärtushinnanguga, tuleb seda pidada

ebakohaseks väärtushinnanguks.

5.2. Teisest väitest saab iga lugeja aru, et Krediidipanga aktsiad ostis kaebaja ja seega on

kaebaja Krediidipanga aktsionär. Tegemist on faktiväitega, mille tõelevastavust on võimalik

kontrollida. Selline faktiväide on esitatud kontekstis, mis kahjustab kaebaja mainet. Kaebaja ei

3-15-1701

6(15)

ole vastustaja viidatud ajal ega viisil ostnud Krediidipanga aktsiaid. Krediidipanga aktsiad ostis

Firmex ja kaebaja on Firmexi osanik. Kaebajale teadaolevalt ei lähtunud pressiteate kirjutaja

lugejasõbralikkusest, vaid tegemist oli eksimusega, mida enne avaldamist tähele ei pandud. Ka

vastustaja on mõistnud pressiteates avaldatu ebakorrektsust, vastandades pressiteadet

haldusmenetluses tehtud otsusele ja kohtuotsusele, leides, et haldus- ja kohtuotsused on olnud

korrektsed. Juriidiline isik ja selle osanikuks olev füüsiline isik ei ole sama isik ning juriidilise

isiku tegevust ei saa nimetada juriidilise isiku osanikuks oleva füüsilise isiku tegevuseks. Lugeja

eeldab vastustaja kui riigiasutuse avaldatavate väidete tõesust ja korrektsust, seda eriti

kohtuotsuste kommenteerimisel. Erinevalt vastustajast leidis kaebaja, et ka pressiteate

kontekstist ei selgu, et tegelikult ei olnud Krediidipanga aktsiate ostjaks kaebaja. Kaebaja olek

juriidilise isiku ainuosanikuks ei tähenda lugeja jaoks seda, et aktsiad ostis tegelikult juriidiline

isik. Samuti ei ole kaebaja ise avaldanud, et tema ostis isikuna Krediidipanga aktsiaid.

Pangandussektoris kehtivad isikute mainele kõrged standardid ning mingi teo omistamine

valele isikule “lugejasõbralikult” ei ole aktsepteeritav.

5.3. Kolmandast väitest pidi mõistlik lugeja aru saama, et kaebaja omas Firmexi aktsiaid ja

müüs 7,2% Firmexi aktsiatest edasi OÜ-le Genovia Invest (Genovia). Tegemist on faktiväitega,

mille tõelevastavus on kontrollitav. Avaldatud ebaõige faktiväide on esitatud kontekstis, mis

teotab kaebaja au ja kahjustab mainet. 20.04.2011 kandis Bank of Moscow (Moskva pank)

Firmexi väärtpaberikontole Firmexi ja Genovia poolt omandatud Krediidipanga aktsiad.

Genovia omandatud 7,2% Krediidipanga aktsiad kajastusid Firmexi väärtpaberikontol

30 minuti kestel ning kanti seejärel Genovia väärtpaberikontole. Kuna Firmex on osaühing, siis

ei ole ta kunagi emiteerinud aktsiaid, mida kaebaja vastustaja väite kohaselt Genoviale müüs.

Samuti ei ole kaebaja müünud Genoviale Firmexi osa ega muul moel loovutanud Genoviale

osalust Firmexis. Tegemist on täielikult ebaõige, mitte üksnes ebatäpse ja lugejasõbraliku

väitega.

5.4. Neljandast väitest pidi mõistlik lugeja aru saama selliselt, et kui kaebaja eiras nõuet, siis

järelikult oli ta panga juhatuse esimeheks olemise ajal ka mõne teise äriettevõtte juhatuse liige,

eiras seeläbi KAS-s sätestatud keeldu ja see on halduskohtu otsuses tuvastatud. Tegemist on

faktiväitega, mis on kontrollitav ja mille tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav. Kuna

kaebaja ei tea, millise konkreetse äriühingu juhatuse liikmeks ta väidetavalt oli ajal, mil ta oli

Krediidipanga juhatuse esimees, siis puudub tal ka võimalus esitada äriregistri väljavõtet

tõendamaks, et ta ei ole kunagi olnud ühegi teise äriühingu juhatuse liige ajal, mil ta oli

Krediidipanga juhatuse liige või esimees. Seda ei ole tuvastatud ka halduskohtu otsuses. Juhul,

kui vastustaja eesmärgiks oli avaldada väide, et kaebaja abikaasa andis Firmexi juhatuse

liikmena kaebajale volituse esindada Firmexit, oleks pidanud vastustaja ennast avaldamisel nii

ka väljendama. Lisaks ei tähendanud volitus esindada Firmexit seda, nagu oleks kaebaja täitnud

Firmexi juhatuse liikme rolli. Äriseadustikust tulenevalt ei piirdu juhatuse liikme roll juhatuse

esindamisega, nagu piirdus kaebajale antud volikiri.

5.5. Ebaõigete andmete avaldamisega rikkus vastustaja kaebaja perekonna- ja eraelu

puutumatust, teotas au ja head nime ning kahjustas mainet. Kaebajal on õigus nõuda ebaõigete

andmete avaldamise kui toimingu tagajärgede kõrvaldamist vastavalt riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 11 lg-le 1. Õigusvastased tagajärjed on võimalik kõrvaldada üksnes avaldatud

ebaõigete andmete ümberlükkamise teel. Ebaõiged andmed tuleb ümber lükata vastustaja kulul

sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047

lg 4).

5.6. Vastustaja leiab ebaõigesti, nagu puuduks seaduslik alus määrata kindlaks otsuse täitmise

kord mahus ja sõnastuses, nagu seda nõuab kaebaja. Kohtuotsuse, milles otsustatakse ebaõigete

andmete ümberlükkamine, täitmine ei ole haldusakt ega toiming, mida vastustaja saab otsustada

3-15-1701

7(15)

kaalutlusõiguse alusel, vaid vastustaja peab kohtuotsuse igal juhul täitma. VÕS § 1047 lg-st 4

juhindumine tähendab seda, et kohus määrab kindlaks ka täpse sõnastuse, mille avaldamisega

tuleb ebaõiged andmed ümber lükata. Riigikohtu 13.04.2007 otsusest asjas nr 3-2-1-5-07 (p 29)

tulenevalt saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas

ja kus need avaldati. Seega ei saa vastustaja piirduda vaid pressiteate parandamisega oma

veebilehel. Arvestades, et ebaõiged andmed avaldati meediaväljaannetes, mis on oluliselt

laiema lugejaskonnaga kui vastustaja veebileht, saab kaebajale tekitatud kahju kõrvaldada

üksnes ebaõigete andmete ümberlükkamise teatega lisaks vastustaja veebilehel ka

meediaväljaannetes, kus ebaõiged andmed avaldati. Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamata

jätmist ei saa põhjendada rahaliste vahendite puudumisega. Kaebuses toodud paranduse tekst ei

ole konarlik, vaid täpne. Kuna ebaõigete andmete avaldamise tagajärgede kõrvaldamiseks on

vajalik, et informatsioon jõuaks lugejateni, kes ebaõigeid väiteid tõepähe lugesid, on

põhjendatud teate üleval hoidmine 5 päeva.

6. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata, kaebuse rahuldamisel jätta rahuldamata

kaebaja taotlus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord kaebaja taotletud viisil.

Põhjendused:

6.1. Vastustaja avaldatud pressiteade ei sisaldanud ebaõigeid väiteid ega põhjendamatuid

väärtushinnanguid, oli tegelikkusele vastav, seondus vastustaja 09.09.2013 otsusega ja selle

kohta tehtud halduskohtu otsusega ning vastava menetlusega seotud tõenditega. Krediidipangas

toimuvat on meedias ohtralt kajastatud, mistõttu oli vajalik ka pressiteate esitamine. Kaebaja on

teinud pressiteatest meelevaldseid väljanoppeid. Samuti on pressiteates käsitletud asjaolude

puhul oluline mõista varasemalt nii meedia kui kaebaja enda poolt esitatud väiteid. Kõik see

moodustab ühtse terviku pressiteatele eelnenud oludest ja väidetest.

6.2. Vastustaja arvates on esimene ja neljas väide väärtushinnangud, mitte faktiväited. Tegemist

oli vastustaja järelevalveliste hinnangutega, mis põhinesid kogutud infol.

6.3. Esimene väide on põhjendatud ja põhineb tuvastatud asjaoludel. Liivi Kluge on olnud igati

seotud Krediidipanga aktsionäride vahelise võimuvõitlusega. Sellise hinnangu andmine on

kohane ja põhineb faktoloogial. Liivi Kluge oli Firmexi ainus juhatuse liige perioodil, kui

Firmex omandas Moskva pangalt Krediidipanga aktsiad. Ta sõlmis kõik nõutavad ostu-müügi-

ja laenukokkulepped ning avas Firmexi makse- ja väärtpaberikontod, mille kaudu viidatud

tehing tehti. Firmexi esindajana esitas ta koos Genoviaga Krediidipanga erakorralise

üldkoosoleku kokkukutsumise teate, kus soovis välja vahetada osad Moskva panga liikmed

Krediidipanga nõukogust. Liivi Kluge tegevust on kajastanud ka meedia ja ette heitnud

käitumist ka Moskva pank ehk Krediidipanga suuraktsionär. Liivi Kluge juhtimisel müüs

Firmex osa Krediidipanga aktsiaid Moskva pangale tagasi, kuna Moskva pank oli kohtu abil

vastavad aktsiad blokeerinud. Nimetatud aktsiatehingute tõttu algatatud kriminaalmenetluses

kutsuti Liivi Kluge välja tunnistajana, kuid ta keeldus ütluste andmisest. Liivi Kluge andis

12.05.2011–28.12.2011 kaebajale väga laiapõhjalise volituse esindada Firmexit ja täita

sisuliselt juhatuse liikme rolli. Järelevalve võib vaid oletada, et seda põhjusel, et kaebaja ei

võinud KAS alusel olla panga juhatuse esimehena mõne teise äriühingu juhatuse liige ja

volikirjaga saadud juhatuse liikme volitusi ei ole registri pinnalt näha. Liivi Kluge seotust

Krediidipangas toimuva aktsionäride vahelise võimuvõitlusega on sisuliselt möönnud ka

kaebaja isiklikult. Hinnang, et Krediidipangas on võimuvõitlus, on meedias kajastatud ja

muutunud üldteada asjaoluks. Firmex sekkus sellesse hetkel, kui omandas Liivi Kluge allkirju

kandvate dokumentidega osaluse Moskva pangalt, mida Moskva pank pidas seadusevastaseks.

Võimuvõitluse olemasolu kinnitavad ka arvukad kohtuvaidlused. Vaidlusalune pressiteade ei

nimeta Liivi Kluget nimepidi, vaid viitab talle kui kaebaja abikaasale.

3-15-1701

8(15)

6.4. Teine ja kolmas väide on avalikkuse jaoks piisavalt täpsed, lihtsustavad avalikkusele

informatsiooni lubatud viisil, on mõistetavad ja seonduvad meedia tavaga. Pressiteade on

koostatud vastustaja otsust ja kohtuotsust selgitava infomaterjalina, mille eesmärgiks oli anda

edasi sisu tavakeeles, juriidilisi teadmisi mitte omavale lugejale. Haldusotsused ja kohtuotsused

seevastu on juriidiliselt korrektsed ja põhjalikud. Kohustuse panemine kasutada pressiteates

juriidilist sõnastust raskendaks oluliselt uudiste koostamist ja lugemist ega oleks kooskõlas

sõnavabaduse põhimõttega. Eesmärgiks oli näidata tavalugejale, kes oli Firmexi omanik ja

äriühingu nimel tegutsev isik. Etteheidetavaid lauseid tuleb vaadata tervikuna koos pressiteate

kontekstiga. Pressiteatest kui tervikust nähtub, et kaebaja on samastatud Firmexiga. Kaebaja on

ka ise pressile avaldanud samalaadset infot lugejasõbralikul ja üldistatud viisil. Harju Maakohus

ja Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 2-06-37711 leidnud, et isikul ei ole õigust nõuda, et

tema kohta levitatav informatsioon oleks juriidilise sõnastusega, vaid seda, et informatsioon

oleks tõepärane. Kohtud on viidatud asjas pidanud lubatavaks äriühingute tegevuse

personaliseerimist eesmärgiga näidata lugejale, kes on äriühingute nimel toiminguid tegevad

isikud.

6.5. Neljanda väite osas toimus kohtuvaidlus asjas nr 3-13-1958. Kohtute hinnangul oli

vastustaja etteheide kaebajale seaduslik ja kaebaja on kohtute hinnangul käitunud

krediidiasutuse juhiks oleku ajal kui Firmexi juhatuse liige. Seega on õige ka pressiteates

avaldatud väide, et kaebaja eiras KAS normi.

6.6. Puudub seaduslik alus määrata kindlaks otsuse täitmise kord mahus ja sõnastuses, nagu

seda nõuab kaebaja. Tagajärgede kõrvaldamiseks piisab pressiteate muutmisest ja selle

avaldamisest vastustaja veebilehel. Vastustaja ei pea hakkama erinevates meediakanalites raha

eest uut pressiteadet avaldama, kuna sellega ei kõrvaldataks enam tekkinud tagajärge, vaid

tehakse täiesti uued toimingud. RVastS § 11 lg 2 järgi ei tohiks tagajärgede kõrvaldamise kulud

ületada rahalist hüvitist. Kaebajal puudub praegusel juhul õigus rahaliseks hüvitiseks, kuna tegu

on ebaõige väite ümberlükkamise nõudega. Vastustaja ei saa kohustada meediaväljaandeid

informatsiooni avalikustama, mistõttu saab olla tegu üksnes reklaamipinna ostmisega. Kulud

sellisel kujul tagajärgede kõrvaldamiseks ületavad oluliselt faktiväite avaldamise kulusid

vastustaja veebilehel pressiteate vormis. Kaebaja taotletud otsuse täitmise kord on

sõnastuslikult konarlik ja sisaldab palju erinevaid kordusi. Samuti ei ole põhjendatud nii

Äripäeva paberväljaandes kui võrguväljaandes samasisulise teate avaldamine, kuna piisab ühest

nimetatud meediumist. Ebaõige on ka kaebaja esitatud 5 tööpäeva nõue, kuna see ei seondu

päevauudise tavapärase avaldamisega – päevauudist on põhjendatud üleval hoida üks päev.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja esitas kohtule heastamiskaebuse taotlusega kohustada vastustajat ümber lükkama

kaebaja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited. Juhul, kui kohus leiab, et tegemist on

väärtushinnangute, mitte faktiväidetega, soovib kaebaja, et kohus tuvastaks vastustaja poolt

ebakohaste väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse. Kaebaja soovib sellisel juhul esitada

tulevikus vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude. Kaebaja arvates on ebaõiged järgmised

vastustaja avaldatud väited:

1) kaebaja on kaasanud Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse isegi oma

abikaasa;

2) kaebaja on ostnud Krediidipanga aktsiaid;

3) kaebaja on müünud 7,2% Firmexi aktsiatest edasi Genoviale;

3-15-1701

9(15)

4) kaebaja on eiranud nõuet mitte olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige panga juhatuse

esimeheks olemise ajal.

Faktiväide või väärtushinnang

8. Selleks, et teha kindlaks, kas ja milliseid õiguskaitsevahendeid saab kaebaja vastustaja

vastu kasutada, tuleb eelnevalt tuvastada, kas vaidlusalused väited on faktiväited või

väärtushinnangud.

9. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses

tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus. Väärtushinnangut on küll

võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (Riigikohtu 01.12.1997

otsus asjas nr 3-2-1-99-97).

10. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et teine ja kolmas väide on faktiväited.

Kohus nõustub sellise seisukohaga. Need väited ei jäta hindamisruumi. Tegemist on

konkreetsete andmetega konkreetsete isikute ja tehingute kohta. Aktsiate ostu-müügitehing on

konkreetselt piiritletav ja üheselt arusaadav toiming.

11. Menetlusosalised vaidlevad esimese ja neljanda väite olemuse üle.

12. Esimene väide on liitväide. Esiteks väidetakse sellega, et Krediidipanga aktsionäride vahel

toimub võimuvõitlus. Teiseks väidetakse, et kaebaja on kaasanud sellesse võimuvõitlusesse

oma abikaasa. Samuti järeldub, et kaebaja ise osaleb selles võimuvõitluses.

13. Kohtu hinnangul ei saa väidet võimuvõitluse olemasolu kohta pidada faktilisi andmeid

sisaldavaks väiteks. Erinevalt nt „varguse“ mõistest on „võimuvõitluse“ mõiste ebamäärase

sisuga. Selle sisu ei ole defineeritav konkreetsete tegudega, vaid eeldab hinnangu andmist ja

põhjendamist, milliseid tegusid ja miks saab pidada võitluseks võimu nimel. Antud juhul ei

nähtu ka ülejäänud pressiteate ega artiklite sisust, milliseid tehinguid ja mis põhjusel on peetud

võitluseks võimu nimel. Kohtu hinnangul ei saa sellist ebamäärast väidet, mis ei sisalda

konkreetseid andmeid, pidada faktiväiteks. Tegemist on väärtushinnanguga, st vastustaja antud

hinnanguga/tõlgendusega temale teada olevatele Krediidipanga aktsionäride tehingutele ja

toimingutele. Isegi kui selgitada välja, milliseid tehinguid ja toiminguid on vastustaja silmas

pidanud, ei ole võimalik tõendada võimuvõitluse olemasolu või puudumist (st pole selge,

milliste tehingute ja toimingute olemasolust eraldiseisvana või koosmõjus piisab võimuvõitluse

olemasolu tuvastamiseks).

14. Ebamäärane on ka liitväite teine pool, st abikaasa kaasamine võimuvõitlusesse. Ka selles

väites ei ole konkreetseid andmeid, st kuidas abikaasa võimuvõitlusesse kaasati (millal ja

milliseid tehinguid või toiminguid abikaasaga seoses või abikaasa ise tegi ja kas need olid

piisavad, et lugeda abikaasa võimuvõitlusesse kaasatuks). Tegemist on hinnangulise väitega,

mille tõelevastavust ei ole võimalik tõendada. Samuti viitab sellele, et tegemist on hinnangulise

väitega, tsitaadi algus “Finantsjärelevalve hinnangul on Andrus Kluge lasknud end isiklikult

kiskuda Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse, sealjuures kaasates isegi oma

abikaasa.”. Seetõttu tuleb liitväide tervikuna lugeda väärtushinnanguks.

15. Neljas väide oli pressiteates avaldatud järgmisel kujul: “Lisaks ei tohi vastavalt

krediidiasutuste seadusele panga juhatuse esimees olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige.

Seda nõuet Andrus Kluge eiras.” Eeltoodust tuleneb väide, et kaebaja eiras nõuet mitte olla

mõne teise äriettevõtte juhatuse liige panga juhatuse esimeheks olemise ajal. Viidatud väitest ei

saa automaatselt tuletada väidet, et kaebaja oli panga juhatuse esimeheks olemise ajal mõne

teise äriettevõtte juhatuse liige. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei ole

tegelikult panga juhatuse esimeheks olemise ajal mõne teise äriühingu juhatuse liige olnud.

3-15-1701

10(15)

Seda ei nähtu ka äriregistrist. Kaebaja esindas Firmexit erinevate tehingute tegemisel Firmexi

juhatuse liikme antud volikirja alusel. Volikiri andis kaebajale väga laiaulatuslikud volitused

(õiguse esindada äriühingut kõigi isikute ja asutuste ees, teha äriühingu nimel kõiki vajalikke

tehinguid, sh omandada, vallata, kasutada ja käsutada vara, sõlmida laenulepinguid, võtta vastu

esemeid ja raha, avada ja sulgeda arvelduskontosid ja teha muid toiminguid krediidiasutustes).

16. Riigikohtu 13.04.2007 otsusest asjas nr 3-2-1-5-07 (p 27) ja selles viidatud Tallinna

Ringkonnakohtu 16.11.2006 otsusest asjas nr 2-05-1108 järeldub, et väärtushinnanguks tuleks

reeglina lugeda subjektiivsest õigustõlgendusest esitatud väiteid. Antud juhul on neljandas

väites tuginetud KAS normidele ja vastustaja antud õiguslikule hinnangule selle normi

järgimise osas. Kuigi norm ei jäta sõnaselgelt tõlgendamis- või hindamisruumi, on vastustaja

oma 09.09.2013 otsuses kaebaja käitumist hinnates ja vaidlusalust normi tõlgendades leidnud,

et KAS § 49 lg 2 ei ole formaalne nõue, vaid sisuline keeld ning kaebaja käitus volikirja alusel

Firmexit esindades sisuliselt äriühingu juhatuse liikmena, samuti omas ta Firmexi juhatuse

liikme õigusi ja kohustusi. Vastustaja leidis 09.09.2013 otsuses, et kaebaja rikkus KAS § 49

lg 2 p-st 1 tulenevat keeldu. Eeltoodust järeldub, et neljanda väite puhul on tegemist vastustaja

poolt järelevalvemenetluses antud õigusliku hinnanguga. Seetõttu tuleb nimetatud väide

sarnaselt Riigikohtu 13.04.2007 otsusele asjas nr 3-2-1-5-07 ja 10.10.2007 otsusele asjas nr 3-

2-1-53-07 lugeda õiguslikuks ehk väärtushinnanguks.

Faktiväidete avaldamine

17. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 5 järgi võib kaebusega nõuda

haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Heastamisnõude esitamise alus

tuleb ka RVastS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise

hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või

toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Kannatanuks on isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (RVastS § 7 lg 1).

Eeltoodust nähtuvalt ei eelda heastamiskaebuse esitamine kahju tekkimist1.

18. Kaebaja tugines kaebuses VÕS § 1047 lg-s 4 toodud nõudele. Kohtu hinnangul on VÕS

§ 1047 lg-st 4 lähtumine RVastS § 2 lg 2, § 7 lg 4 ja § 11 lg 1 kaudu võimalik ja põhjendatud

ka halduskohtumenetluses. Sama on leidnud Riigikohus 05.06.2007 määruses asjas nr 3-2-1-

63-07 (p 9) (vt ka Riigikohtu 05.10.2006 otsus asjas nr 3-3-1-44-06, p 13). Kohus nõustub

kaebaja seisukohaga, et puudub põhjus kannatanute erinevaks kohtlemiseks olenevalt sellest,

kas ebaõigeid andmeid avaldab era- või avalik-õiguslik isik. Mõlemal juhul on rikutud isikute

õigusi samamoodi ja mõlemal juhul peab olema võimalik selliseid tagajärgi kannatanu õiguste

efektiivseks kaitseks kõrvaldada.

19. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist

avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

20. Teine väide väitis, et kaebaja ostis Krediidipanga aktsiaid. Menetlusosaliste vahel puudub

vaidlus selle üle, et tegelikult ei ole kaebaja Krediidipanga aktsiaid ostnud. Nimetatud aktsiad

ostis Firmex. Kaebaja oli aktsiatehingu ajal Firmexi ainuosanik ja tema abikaasa oli Firmexi

ainus juhatuse liige. Menetlusosalised ei vaidle ka selle üle, et Krediidipanga aktsiate

ostulepingu sõlmis Firmexi nimel kaebaja abikaasa Liivi Kluge, mitte kaebaja ise.

1 Vt ka K. Merusk ja I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn

2013, lk 59.

3-15-1701

11(15)

21. Vastustaja selgitas, et sellise väite avaldamise eesmärgiks oli muuta tekstist arusaamine

lugejale lihtsamaks ja näidata, kes seisis tegelikult aktsiatehingute taga. Riigikohus selgitas

31.05.2006 otsuses asjas nr 3-2-1-161-05 (p 11), et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena,

nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida avaldaja mõistliku inimese

arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane.

22. Kohtu hinnangul nähtub vaidlusalusest väitest sõnaselgelt, et Krediidipanga aktsiad ostis

kaebaja, mitte tema kontrolli all olev äriühing. Ka ülejäänud pressiteate tekstist ei ole võimalik

järeldada, et tegelikult kaebaja isiklikult Krediidipanga aktsiaid ei soetanud. Pressiteates

tuuakse lisaks vaidlusalusele väitele välja, et „Andrus Kluge eiras nii füüsilise isiku kui ka

Firmex Investeeringud ainuosanikuna 15,7% Krediidipanga aktsiaid omandades seaduses

nõutut, et ta peab sellele tehingule eelnevalt saama finantsjärelevalve loa.“. Viimane lause

kinnitab vaidlusalust väidet, et Krediidipanga aktsiaid soetas mh kaebaja isiklikult. Mõistlikule

lugejale ei saanud vaidlusalust väitest ega ülejäänud pressiteate tekstist tervikuna jääda muljet,

et tegelikult kaebaja isiklikult Krediidipanga aktsiaid ei soetanud, vaid tema seotus seisnes

Krediidipanga aktsiad omandanud Firmexi osa omamisega. Seega on tegemist ebaõige

faktiväitega.

23. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et füüsiline ja juriidiline isik on eraldiseisvad isikud,

kel on erinevad õigused ja kohustused. Kuigi juriidiline isik tegutseb füüsilise isiku kaudu, ei

saa neid isikuid samastada. Selleks, et selgitada lugejale, kes seisab tegelikult tehingute taga või

viib ellu juriidilise isiku tegevusi, piisab kui selgitada, kes on juriidilise isiku osanikuks või

juhatuse liikmeks. Äriühingud ja nende tegutsemine füüsiliste isikute kaudu ei ole Eesti

ühiskonnas võõrad nähtused, mida oleks mõistlikule lugejale keeruline selgitada. Seda enam

vaidlusaluse pressiteate ja artiklite lugejaskonnale, kelleks on eelduslikult majanduselus

aktiivsemad või majanduselust huvitatud ja sellevõrra teadlikumad isikud. Antud juhul ei anna

ka Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjas nr 2-06-37711 alust teha

teistsugust järeldust. See, mis on lubatav ajakirjanikule, ei saa olla samaväärselt lubatud ka

haldusorganitele. Tulenevalt avalikkuse usaldusest avaliku võimu organite vastu peavad

haldusorganid käituma õiguspäraselt ja olema oma tegevuses korrektsed. Erinevalt

ajakirjanikust peab haldusorgan suutma vahet teha füüsilistel ja juriidilistel isikutel ning seda

arvestades ka end korrektselt väljendama. Vastustaja kohustust väljenduda korrektselt ei välista

ka asjaolu, et kaebaja on ise meedias esitanud väiteid, nagu oleks tema ise ostnud ja müünud

Krediidipanga aktsiaid. Järelikult on vastustaja selgitused ebaõige väite avaldamise kohta

asjakohatud.

24. Kolmanda väite kohaselt müüs kaebaja 7,2% Firmexi aktsiatest edasi Genoviale. Kohus

nõustub kaebajaga, et selle väitega väidetakse Firmexi aktsiate müüki, mitte Firmexi omanduses

olnud Krediidipanga aktsiate müüki. Äriregistri andmetel on Firmex osaühing, mitte aktsiaselts.

Kuna Firmexil ei ole aktsiaid, siis ei saanud kaebaja neid Genoviale müüa. Äriregistrist ei nähtu

ka Firmexi osade müüki Genoviale. Kui vastustaja pidas selles väites silmas seda, et kaebaja

müüs Firmexi omanduses olnud Krediidipanga aktsiaid, siis ka selline väide ei vasta tõele, sest

Firmexile kuuluvaid Krediidipanga aktsiaid ei müünud asjaoludest nähtuvalt kaebaja. Seda

saanuks teha vaid Firmex aktsiate omanikuna. Firmexi esindajana sõlmis aktsiate müügilepingu

Liivi Kluge, mitte kaebaja. Järelikult oleks ka sellisel juhul väide ebaõige.

25. Kuna avaldatud ebaõiged faktiväited käivad kaebaja kohta, siis on kaebaja kannatanuks

RVastS § 7 lg 1 tähenduses.

26. Riigikohtus selgitas 21.12.2005 otsuses asjas nr 3-2-1-95-05 (p 25), et avaldamine VÕS

§ 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Meedias

(ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid

3-15-1701

12(15)

edastanud isik. Kuigi viimane ei ole nt ajaleheartikli avaldaja, saab ta olla andmete muus vormis

avaldaja. VÕS §-st 1047 ei tulene, et avaldaja all mõeldakse üksnes meediaettevõtjat.

Osundatud sätetest ei tulene, et isik, kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele, ei

vastuta VÕS § 1047 lg 4 alusel.

27. Vastustaja esindaja ei osanud vastata kohtu küsimusele, kas vastustaja edastas ise enda

koostatud pressiteate meediale või otsisid meediaväljaanded omaalgatuslikult vastustaja

veebilehelt kaebaja kohta avaldatud info üles ja avaldasid selle. Kuna meedia avaldas

vaidlusalused artiklid väga lühikese aja jooksul pärast halduskohtu otsuse avalikustamist asjas

nr 3-13-1958 (kohtute infosüsteemi andmetel tehti kohtuotsus vastustajale teatavaks 29.08.2014

kl 16.00, Äripäev avaldas oma veebilehel artikli 29.08.2014 kl 16.20 ja ärileht.ee 29.08.2014 kl

16.54), siis võib järeldada, et vastustaja edastas ise pressiteate meediale avaldamiseks. Igal juhul

koostas ja avaldas vastustaja pressiteate oma veebilehel eesmärgiga suunata see avalikkusele,

sh meediale. Meedias avaldatud artiklid kajastavad vastustaja pressiteadet. Vastustaja sai ja pidi

pressiteate avaldamisel selle levikut ja tagajärgi ette nägema. Järelikult saab vastustajat pidada

vaidlusaluste väidete avaldajaks, kes vastutab avaldatud faktiväidete tõesuse eest ja kellelt saab

nõuda tagajärgede kõrvaldamist.

28. Riigikohus on 13.05.2005 otsuses asjas nr 3-2-1-17-05 (p 27) selgitanud, et isiku kohta

ebaõigete andmete avaldamine on isiklike õiguste rikkumine. VÕS § 1047 lg-s 4 nähakse ette

ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest.

Ebaõigete andmete avaldamine võib osutuda VÕS § 1047 lg 3 tingimuste esinemisel

õiguspäraseks. Samas puudub mõistlik õigustus jätta ebaõigete andmete avaldamise

õiguspärasuse tuvastamisel need kehtima. Seetõttu ongi nende ümberlükkamise kohustus

sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja

avaldaja süüst (VÕS § 1043). Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või

pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole

tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis

andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3). Ebaõigete andmete

ümberlükkamise kohutuse panemine nende avaldajale on nii kannatanu efektiivse õiguste kaitse

kui ka ajakirjandusvabaduse huvides.

29. Seega puudub vajadus hakata tuvastama vastustaja tegevuse õigusvastasust. Sellele

vaatamata

märgib

kohus

järgmist.

Vastustaja

väidetav

soov

muuta

pressiteade

lugejasõbralikumaks on iseenesest õigustatud, kuid selle tõttu ei tohi kannatada

pressiteate/artikli tõeväärtus. Ka ilma juriidilist sõnavara kasutamata on võimalik koostada

tõeseid väiteid sisaldavaid ja lugejasõbralikke tekste. Vastustaja viited sõnavabaduse

piiramisele on antud juhul asjakohatud. Esiteks ei hõlma sõnavabadus õigust avaldada isiku

kohta ebaõigeid väiteid. Iga põhiõiguse kasutamisel tuleb arvestada teiste isikute põhiõigustega

(Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 19). Teiseks ei ole vastustaja avalik-õigusliku isikuna

põhiõiguste kandja, vaid põhiõiguste adressaat. Vastustajal ei ole PS §-st 45 tulenevalt

põhiõigust sõnavabadusele, vaid on PS §-st 3 tulenev kohustus käituda seaduspäraselt ning §-st

14 tulenev kohustus tagada isikute õigusi ja vabadusi. Seejuures ei ole tegemist olukorraga, kus

vastustaja ei teadnud pressiteates/artiklites esitatud väidete tõele mitte vastavusest. Vastustaja

viis kaebaja osas läbi järelevalvemenetluse ja oli seetõttu teadlik kõigist pressiteates/artiklites

avaldatud asjaoludest.

30. VÕS § 1047 lg 4 annab kannatanule õiguse nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul. Kaebaja taotleb ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist avaldaja

kulul. Kaebaja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Väärtushinnangute avaldamine

3-15-1701

13(15)

31. Riigikohus selgitas 31.05.2006 otsuses asjas nr 3-2-1-161-05 (p 12), et väärtushinnangu

avaldamise korral ei ole VÕS § 1047 lg 4 rakendatav, sest faktiväiteid ei ole avaldatud.

Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid

eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees

halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest

väljendusviisist. Riigikohus selgitas sama otsuse p-s 16, et au teotava väärtushinnangu

õigusvastasus tuleneb selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest

(VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2).

32. VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime

või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine

õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb

arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja

rikkumise raskuse vahel. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine

õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja

kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul

lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

33. Kaebaja leiab, et avaldatud väärtushinnangud on ebakohased ja nende avaldamine

kahjustab tema au, mainet, head nime ning rikub era- ja perekonnaelu puutumatust.

34. Kohus möönab, et väide „Andrus Kluge on kaasanud Krediidipanga aktsionäride vahelisse

võimuvõitlusesse isegi oma abikaasa“ saab olla kaebaja au teotav ning mainet ja head nime

kahjustav, sest see on esitatud kontekstis, kus kaebajale heidetakse ette järelevalvemenetluses

tuvastatud rikkumisi ja sobimatust krediidiasutust juhtima. Kohus ei nõustu aga sellega, et

nimetatud väide saab rikkuda kaebaja era- ja perekonnaelu puutumatus. Kaebaja on Eesti ühe

suurema krediidiasutuse juhina avaliku elu tegelane, kes peab taluma avalikkuse suuremat

tähelepanu ja kriitikat tema ametialase tegevuse suhtes. Kuna krediidiasutuste tegevus puudutab

paljude isikute rahalisi õigusi ja huve, peab nende tegevus olema läbipaistev ja õiguspärane.

Seetõttu on avalikkuse suurem huvi krediidiasutuste ja nende juhtide tegevuse suhtes

põhjendatud. Krediidiasutuste tegevuse usaldusväärsust mõjutab mh selle omanike ring. Sellest

tulenevalt ei saa krediidiasutuste aktsiate ostu-müügitehingut pidada eraeluliseks tegevuseks,

vaid avalikku huvi pakkuvaks tehinguks. Pealegi on äriühingu osanike või aktsionäride andmed

äriregistrist nähtavad. Krediidipanga aktsiate ostu-müügitehing oli seotud kaebaja

ametitegevusega. Järelikult ei ole kaebaja eraelu puutumatust rikutud. Kuna Krediidipanga

aktsiate ostu-müügilepingud sõlmis Firmexi esindajana Liivi Kluge, oli kaebaja abikaasa

vaieldamatult tehingutega seotud ja teda ei kajastatud pressiteates põhjendamatult. Seega ei ole

ka kaebaja perekonnaelu puutumatust rikutud.

35. Asjaoludest nähtuvalt:

-

oli Moskva pank 2011. a Krediidipanga suurosanik ja osa Krediidipanga nõukogu

liikmetest olid Moskva panga töötajad;

-

omandas Firmex 2011. a kevadel Moskva pangalt 15,7% Krediidipanga aktsiatest ja

võõrandas 7,2% neist Genoviale;

-

oli kaebaja selle tehingu ajal Krediidipanga juhatuse esimees ja Firmexi ainuosanik;

-

oli kaebaja abikaasa Firmexi ainus juhatuse liige ja Krediidipanga aktsiate ostu-

müügilepingu sõlmis tema (lepingul on tema allkiri);

-

olid Genovia osanikeks Krediidipanga juhatuse liikmed ja juhatuse liikmeks

Krediidipanga töötaja;

3-15-1701

14(15)

-

organiseeris kaebaja Firmexile ja Genoviale Krediidipanga aktsiate ostuks laenu;

-

kutsusid Firmex ja Genovia, kellel oli pärast aktsiatehingut kahepeale kokku oluline osa

Krediidipanga aktsiatest (st üle 10%), pärast aktsiatehingut kokku Krediidipanga

erakorralise üldkoosoleku, millel sooviti tagasi kutsuda Moskva panga töötajatest

nõukogu liikmed;

-

pidas Moskva pank aktsiatehingut ebaseaduslikuks ja esitas 2011. a Harju Maakohtule

hagi mh Firmexi ja Genovia vastu aktsiate ostu-müügilepingute tühisuse tuvastamiseks

ja aktsiate tagasinõudmiseks (tsiviilasi nr 2-11-24609);

-

kandsid Firmex ja Genovia 2012. a kevadel Krediidipanga aktsiad Moskva pangale

tagasi;

-

on Moskva pank püüdnud hiljem kaebajat Krediidipanga nõukogust eemaldada.

36. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodud asjaolude pinnalt esitatud hinnangut võimuvõitluse

olemasolu ning kaebaja ja tema abikaasa osalemise kohta selles pidada ebakohaseks.

Vaieldamatult omandati Krediidipanga aktsiad eesmärgiga omandada suurem mõjuvõim panga

juhtimisel. Seda kinnitab ka panga nõukogu liikmete väljavahetamise soov. See, et hilisemate

mitmete kohtuvaidluste ning üldkoosolekute käigus muutus vastuolu aktsionäride vahel

teravamaks, ei muuda 2011. a kevadel toimunud aktsiatehingut sellise võimuvõitluse juures

tähtsusetuks.

37. Vastustaja tegevus viidatud sündmuste kajastamisel, sh vaidlusaluse hinnangu avaldamisel,

ei olnud õigusvastane. Avalikkusel oli põhjendatud huvi teada Krediidipanga aktsiatehingutega

seotud sündmusi, samuti Krediidipanga juhtide osalemist selles. Suure hulga isikute

põhjendatud huvi ning neile tekkiva võimaliku kahju vältimise vajadus kaaluvad üles kaebaja

soovi hoida oma au, maine ja hea nimi avalikkuse ees laitmatuna.

38. Neljanda väite kohaselt on kaebaja eiranud nõuet mitte olla mõne teise äriettevõtte juhatuse

liige panga juhatuse esimeheks olemise ajal. Väide saab olla kaebaja au teotav ning mainet ja

head nime kahjustav, sest talle heidetakse ette seaduslike kohustuste rikkumist. Kuna tegemist

on kaebaja ametialast tegevust puudutava väitega, siis ei saa see rikkuda tema era- või

perekonnaelu puutumatust.

39. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus ei ole asjas nr 3-13-1958 otsesõnu

väitnud, et kaebaja oleks viidatud normi rikkunud, kuid ei ole vastustajale ette heitnud normi

vale tõlgendamist ega ebaõige hinnangu andmist. Kohtuotsustest nähtub, et kaebaja on

tegutsenud nimetatud normi eesmärgi vastaselt, otsides võimalusi sättes toodud piirangust

möödahiilimiseks. Normi eesmärgi vastast käitumist saab pidada normi eiramiseks. Seda

arvestades puudub alus pidada vaidlusalust hinnangut ebakohaseks. Selline hinnang on esitatud

kaebaja suhtes läbi viidud järelevalvemenetluse käigus kogutud tõendite ja tehtud järelduste

pinnalt. Nimetatud järelevalve toimub mh avalikes huvides, seega on avalikkuse teavitamine

järelevalve tulemustest õiguspärane.

40. Eeltoodud põhjendustel tuleb tuvastamisnõue jätta rahuldamata.

Otsus ja selle täitmise kord

41. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, kohustab vastustajat ebaõiged faktiväited ümber

lükkama, kuid jätab väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamise nõude

rahuldamata.

3-15-1701

15(15)

42. Kohtu hinnangul on kaebaja sõnastatud parandustekstid põhjendatud ja neis ei esine

õigustamatuid

kordusi.

Kohus

kohustab

vastustajat

kasutama

kaebaja

sõnastatud

parandustekste, jättes välja väärtushinnanguid puudutava osa.

43. Riigikohus selgitas 13.04.2007 otsuses asjas nr 3-2-1-5-07 (p 29), et reeglina saab ebaõigete

andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid

avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist

samas meediaväljaandes.

44. Kuna ebaõigete faktiväidetega tekstid avaldati vastustaja veebilehel, ärileht.ee veebilehel,

Äripäeva veebilehel ja Äripäeva paberväljaandes, siis tuleb parandustekstid avaldada nendes

samades kohtades. Ainuüksi vastustaja veebilehel parandusteksti avaldamisest ei piisa, sest

selle kaudu ei pruugi parandusteksti sisu jõuda kõigi lugejateni, kes ebaõigete faktiväidetega

tekste lugesid, ei kõrvaldada seega kaebajale põhjustatud tagajärgi ega taga tema õiguste

efektiivset kaitset. Samuti ei piisa vaid parandatud pressiteate avaldamisest, sest see ei teavita

lugejaid pressiteates esinenud ebaõigetest faktiväidetest ega kõrvalda rikkumist nende lugejate

ees, kes ebaõigete faktiväidetega pressiteadet või artikleid lugesid.

45. Parandustekstid tuleb VÕS § 1047 lg 4 kohaselt avaldada vastustaja kulul. Vastustaja viide

RVastS § 11 lg-le 3 on asjakohatu. Viidatud sätte kohaselt võib avaliku võimu kandja, sõltumata

kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, kui rahaline

hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust

nõuda rahalist hüvitist. Kaebaja ei nõuagi vastustajalt rahalist hüvitist, vaid tagajärgede

kõrvaldamist. Viidatud norm ei anna vastustajale alust kõrvaldada rikkumist vaid osaliselt, st

parandusteksti avaldamisega vaid enda veebilehel. Riigikohtu praktikast nähtub, et

parandustekstid tuleb avaldada samas kohas, kus avaldati ebaõigeid faktiväiteid sisaldavad

tekstid. Samuti ei saa parandusteksti avaldamine meedias olla kulukam mittevaralise kahju

rahalisest hüvitamisest. Kohtu jaoks ei ole usutav, et vastustajale oleks kolme parandusteksti

avaldamine meedias rahaliselt üle jõu käiv kohustus. Vajadusel tuleb selleks rahalised vahendid

leida, sest keegi ei saa põhjendada oma kohustuste täitmata jätmist rahaliste vahendite

puudumisega.

46. Kaebaja taotlus avaldada parandustekst 7 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

47. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajat nõue avaldada parandustekst veebilehe ärileht.ee

esilehel kestusega vähemalt 5 tööpäeva. Aktsiate ostu-müüki kajastavad väited ei saanud olla

kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt riivavad, et nende ümberlükkamise teadet tuleks sedavõrd

kaua esilehel üleval hoida. Kuna teated jäävad arhiivi alles, siis saavad lugejad parandustekstiga

tutvuda ka hiljem, nt kaebaja nimega otsingut tehes.

Menetluskulud

48. Kaebaja on tasunud asjas riigilõivu kokku 30 eurot. Kaebuse rahuldamise proportsiooni

(umbes 50%) arvestades tuleb sellest 15 eurot mõista välja vastustajalt (HKMS § 108 lg 2).

Muid menetluskulusid tõendavaid dokumente ei ole asjas esitatud. Seetõttu jäävad muud

võimalikud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik