2-15-19095/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-19095

Tsiviilasi

K.I.i hagi J.S. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. detsembri 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.I.i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(hageja):

K.I.

(isikukood:

XXXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja): J.S. (isikukood: puudub)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 28. detsembri 2015 määrus

muutmata.

2. Jätta K.I.i määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

K.I.i

kanda.

Menetlusosalistele

hüvitatavad

kulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. K.I. (hageja) esitas 17. detsembril 2015 hagi J.S. (kostja) vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt otsib kostja 15 aasta jooksul põhjusi hagejaga tüli

norimiseks või viimase mõnitamiseks. Kostja sundis enda tütart andma kohtus ütlusi hageja

vastu, mis viis hageja kinnipidamisele. Veebruaris 2015 üritas kostja hagejat kahel korral ühe

tunni jooksul autoga riivata. Sündmuste kohta tegi hageja avalduse politseile.

Hageja palub kostjalt välja mõista 730 eurot, millest 600 eurot on mittevaraline kahju ja 130

eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus keeldus 28. detsembri 2015 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis

menetluskulud hageja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

Tutvunud hageja esitatud avaldusega leidis maakohus, et hagiavaldus on ilmselgelt

perspektiivitu, sellest ei ole võimalik aru saada, millist hageja isiklikku õigust on kostjana

märgitud isik rikkunud. Hageja esitatud kostja andmed ei ole piisavad tuvastamaks kostja isikut.

Rahvastikuregistri andmetel on Eestis registreeritud 3 J.S. nimelist isikut, ning ükski neist

kolmest ei ole registreeritud hageja märgitud aadressil.

Riigilõiv on menetluskulu TsMS § 138 lg 2 mõttes ning ei ole käsitletav varalise kahjuna

võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 mõttes. Mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 mõttes hõlmab

eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi, muuhulgas ka isiku heaolu

langust, mis võib olla tingitud teatud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses.

Isikuõiguste rikkumisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude suuruse põhjendatust

hindab kohus VÕS § 134 lg 2 alusel. VÕS § 134 lg 2 sätestab isikuõiguste rikkumise korral

mittevaralise kahju hüvitamisele piirangud. Rikkumise raskuse tõendamine on kahjustatud

isiku kohustuseks (Riigikohtu 25. veebruari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-09).

Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille

esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagis kirjeldatu järgi ei ole

esitatud ega tõendatud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks eeldatav hagejal mittevaralise

kahju tekkimine ning mille esinemisel näeb seadus ette mittevaralise kahju hüvitamise nõude

esitamise. Paljasõnalised väited isiklikest vastuoludest kellegagi 15 aasta vältel ei anna alust

eeldada hageja isiklike õiguste rikkumist kostja poolt.

Põhjendamatu on hageja väide, et kostja sundimisel andis viimase tütar kohtus ütlusi, mistõttu

tuli hagejal kanda reaalset vanglakaristust. Kriminaalasjas nr 1-11-11073 2. detsembril 2012

jõustunud kohtuotsuse alusel tunnistati hageja süüdi KarS § 121 ja § 263 p 3 järgi ning

kohtuotsuse alusel kandis hageja karistust enda toimepandud õigusvastaste tegude eest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Määruskaebuse kohaselt ei pööranud maakohus tähelepanu sellele, et ohtu oli pandud hageja

elu. Inimese elu ei saa hinnata rahalises väärtuses. Kostja ähvardas hageja elu sellega, et üritas

teda autoga alla ajada. Selle kohta oli tehtud ka politseisse avaldus, mida kohus saab kontrollida.

Hageja palub asja läbivaatamist kohtuistungil. Koos määruskaebusega esitas hageja taotluse

nõuda välja Politsei- ja Piirivalveametilt hageja avaldus kostja tegevuse kohta. Hageja palub

teavitada kostjat hageja nõudest juhuks, kui kostja on nõus seda täitma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väite ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt seisneb hageja õiguste rikkumine eelkõige kostja poolt hagejaga

konflikti otsimises, kostja poolt kostja tütre õhutamises hageja vastu valeütluste andmiseks ning

kostja poolt teostatud katses hageja auto alla ajada. Määruskaebuses tugineb hageja üksnes

väitele, et kostja on seadnud ohtu hageja elu, üritades hagejat auto alla ajada.

Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tulenevalt ei

käsitle ringkonnakohus maakohtu põhjendusi seoses kriminaalasjaga nr 1-11-11073 ning seoses

hageja ja kostja vaheliste isiklikke vastuoludega.

5. Maakohus leidis õigustatult, et hagis ei ole esitatud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks

eeldada hagejal mittevaralise kahju tekkimist, mille hüvitamise nõude esitamise võimalus

tuleneks seadusest. Hageja leiab määruskaebuses, et tegemist on ohuga hageja elule ning

maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmisest

keeldumine eeldab hagi sisule hinnangu andmist ja kohtul on kõrgendatud põhjendamis- ning

kaalumiskohustus.

Õigusliku perspektiivituse sätted (TsMS § 372 lg 2 p-d 1–2) kuuluvad kohaldamisele juhul, kui

kohus on süvenenult analüüsinud nõude väljavaateid, lähtumata mitte nõude kitsast sõnastusest,

vaid nõude aluseks olevatest asjaoludest ja neile kohalduvatest õigusnormidest ning hinnanud,

kas hageja esitatud asjaolude pinnalt, arvestades kohtu selgituskohustust ja hagi täpsustamise

ja parandamise võimalusi, oleks hagi rahuldamine välistatud või oleks hagiga taotletava

eesmärgi saavutamine välistatud.

Isikuõiguste, milleks on tingimata ka õigus elule, rikkumisest tekkinud mittevaralise kahju

hüvitamist reguleerib VÕS § 134 lg 2, mille kohaselt tuleb rahaline hüvitis kõne alla üksnes

juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Nimetatud

asjaolu peab tõendama kahjustatud isik, ehk hageja. Hageja väitel on ta esitanud avalduse

politseile selle kohta, et kostja üritas teda auto alla ajada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

hageja põhjendanud, ega tõendanud, milles seisneb tema kehaline või hingeline valu, mille eest

kahjuhüvitise väljamõistmine oleks õigustatud.

Ringkonnakohus märgib, et politseile avalduse esitamisel oli hagejal kriminaalmenetluse

algatamisel võimalik taotleda kahju hüvitamist kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi

esitamisel. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole seda teinud. Hageja ei ole tõendanud, et

ta on avalduse politseile esitanud.

Hagiavaldusele lisatud Politsei- ja Piirivalveameti vastusest (tl 4) nähtuvalt on tegemist 2012

aasta pöördumisega, mis ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas asjakohane, kuivõrd

hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt on kostja üritanud hagejat auto alla ajada

veebruaris 2015. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse Politsei- ja Piirivalveametilt tõendite

kogumiseks rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul poleks hagiavalduse käiguta jätmine ning hagejale täiendava tähtaja

andmine puuduste kõrvaldamiseks poleks teistsugust tulemust andnud. Hagiavaldusest

nähtuvalt ei ole hageja subjektiivseid õigusi rikutud. Seadus ei näe antud juhul ette hageja

võimalust saada õiguskaitset.

6. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt

jätta hageja kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke