2-14-814/91 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-814

Tsiviilasi

OÜ Johannes Pello IB hagi If P&C AS vastu

kindlustuslepingust

tulenevate

kohustuste

täitmisele

sundimiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

701 800 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 1. detsembri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Johannes Pello IB apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): OÜ Johannes Pello IB (registrikood

11131550), esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver

Vastustaja (kostja): If P&C AS (registrikood 10100168),

esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel

Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: Skanska AS

(registrikood 10012122), esindaja Eve-Ly Luik

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 1. detsembri 2015 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Johannes

Pello IB kanda.

4. Välja mõista OÜ-lt Johannes Pello IB If P&C AS kasuks

menetluskulud ringkonnakohtus 1560 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Johannes Pello IB (hageja) esitas 8. jaanuaril 2014 Viru Maakohtule hagi If P&C AS

(kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise 638 000 eurot ja

viivise 63 800 eurot. Hageja palus kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja

poolel Skanska AS-i (kolmas isik).

Hagiavalduses märgitu kohaselt on hageja (kindlustusvõtja) ja kostja (kindlustusandja) vahel

sõlmitud vastutuskindlustuse leping, mille alusel on kindlustatud hageja erialasest tegevusest

(ehitiste ekspertiisid, ehitusprojektide ekspertiisid, ehitusjärelvalve ja ehituslik projekteerimine)

tulenev vastutus.

Hageja ja Skanska AS-i (kolmas isik) vahel on 29. juunil 2011 sõlmitud leping nr B29100/01,

mille kohaselt koostas hageja Tartu anaeroobse settekäitluse rekonstrueerimise konstruktiivse osa

ehitusprojekti. Hageja koostatud ehitusprojekti alusel teostas kolmas isik objekti ehitustööd AS-i

Tartu Veevärk tellimusel. Ehitusprojekti dokumentidel on projekteerimisettevõtjana märgitud

Sweco Projekt AS. Hagejale teadaolevalt ei ole Sweco Projekt AS projektdokumentatsioonis

ühtegi

sisulist

muudatust

teinud,

seega

on

ehitusprojekti

näol

tegemist

sama

projektdokumentatsiooniga, mille koostas hageja.

2012. aastal viidi objektil läbi ehitise koosseisu kuulunud ning hageja poolt projekteeritud

metaantanki katsetused, mille käigus selgus, et tank pragunes ja sellest lekkis olulise ulatuses

vedelikku. Purunemise põhjuseks oli hageja projekteerimisviga. Hageja vastutab kolmanda isiku

ees. Kolmas isik esitas 14. juunil 2013 hagejale kahju hüvitamise nõude summas

1 685 607,16 eurot ning tegi kompromissettepaneku, mis nägi ette kahjuhüvitisena

842 803,58 eurot. Kolmas isik on kahjustatud isik vastutuskindlustuse üldtingimuste TVÜ 20101

p 18 tähenduses. Vigase projekti üleandmine kolmandale isikule on kindlustusjuhtum erialase

tegevuse vastutuskindlustuse tingimuste TVE 20101 p 5 tähenduses.

Kostja on põhjendamatult keeldunud kahjuhüvitise 638 000 euro tasumisest. Hageja ei nõustu

kostja väitega, et ehitamine toimus Sweco Projekt AS-i projekti alusel. Kahju ei ole põhjustatud

ehitise vajumisest, seega ei kuulu kohaldamisele TVÜ 20101 p-s 68.3 nimetatud välistus. Samuti

ei välista kahju hüvitamist TVÜ 20101 p 60. Asjaolu, kas kolmas isik rikkus hageja poolt tehtud

töö kasutamisega lepingut AS-iga Tartu Veevärk, ei ole asjakohane.

2. Kostja ei tunnistanud hagi. Vastuväidete kohaselt on metaantanki projekteerijaks Sweco Projekt

AS, mitte hageja. EhS § 49 sätestab imperatiivselt, et Sweco Projekt AS projekteerimisettevõtjana

peab koostama nõuetele vastava ehitusprojekti. Tellija AS Tartu Veevärk on keelanud hageja töö

kasutamise, sest hagejal ja Johannes Pellol ei ole metaantanki konstruktiivse osa projekteerimiseks

vajalikku kogemust. Põhjuslik seos seisneb selles, et kolmas isik kasutas õigusvastaselt hageja

koostatud algset projekti, mitte selles, et hageja projekti koostas. Põhjuslik seos hageja poolt

kolmandale isikule esitatud projekti ja väidetava kahju vahel puudub, sest kolmas isik ei oleks

tohtinud hageja tööd metaantanki rajamiseks kasutada. Vastavalt VÕS § 101 lg-le 1 ning § 139

lg-tele 1 ja 2 vastutab kolmandast isikust tulenevate asjaolude eest kolmas isik ise. Samuti ei ole

kahjunõue tõendatud ning kindlustuslepinguga on kolmanda isiku nõuete hüvitamine välistatud.

3. Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel leidis, et hagi tuleb rahuldada. Kolmanda isiku ja

hageja vahel sõlmitud lepingus kokkulepitud töö (projekt) ei ole kvaliteetselt teostatud. Kolmas

isik on 13. juunil 2013 esitanud hageja kahju hüvitamise nõude summas 1 685 607,16 eurot.

Hageja ei ole esitanud vastuväiteid, vaid on olnud valmis koostööks. Kolmas isik ei nõustunud

kostja väidetega ning leidis, et tegemist on kindlustusjuhtumiga ning kostjal on

kindlustuslepingust tulenevalt kohustus maksta hagejale kindlustushüvitist. Hageja on koostanud

projekti, millele Sweco Projekt AS on lisanud oma kirjanurga. Kolmanda isiku ja AS-i Tartu

Veevärk vahelised lepingulised suhted ei ole asjassepuutuvad.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus jättis 1. detsembri 2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud OÜ

Johannes Pello IB kanda. Maakohus mõistis OÜ-lt Johannes Pello IB If P&C AS kasuks välja

menetluskulude katteks 18 113,94 eurot (õigusabikulud 9795 eurot + asja läbivaatamise kulud

8318,94 eurot) ja viivise menetluskuludelt.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei saa tulenevalt ehitusseaduse regulatsioonist ja esitatud

tõenditest olla vaidlust selles, et metaantanki ehituse projekteeris Sweco Projekt AS.

Ehitusprojekti näol on tegemist tehinguga (tahteavaldusega), mille kirjalikus vormis esitamine

eeldab TsÜS § 78 kohaselt, et selle teinud isikud selle omakäeliselt allkirjastavad. Kohus viitas

majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010 määruse nr 67 „Nõuded

ehitusprojektile“ § 2 lg-le 3. Tellija AS Tartu Veevärk on keelanud kasutada hageja tööd. Kui

kolmandale isikule oli ka teada, et tegelikult tegi nimetatud projekti hageja, oli tellija

informeerimata jätmine käsitletav tellija petmisena, st EhS §-de 2, 3, 18 ja 19 ning määruse § 2

lg 33 ja § 33 rikkumisena. Määruse § 7 lg 2 p 5 ja lg 3 p 8 kohaselt on projekti eest vastutavaks

isikuks selle allkirjastaja ehk Sweco Projekt AS. Projektis kajastatud isikud H. Toom, A. Keks ja

K. Vaher on majandustegevuse registri andmetel Sweco Projekt AS-i erinevate valdkondade

spetsialistid, seega ei ole tegemist hagejaga seostatavate isikutega. Asjaolu, kas ja mil määral ning

millise õigussuhte alusel Sweco Projekt AS oma nime all väljastatud töös kasutas (võis kasutada)

mingi muu projekteerija, sh hageja, tööd, ei mõjuta Sweco Projekt AS-i vastutust. Eeltoodut

arvestades ei ole vajalik analüüsida, kas ehitusprojekt oli vigane.

Maakohtu hinnangul ei mahu hageja ja Sweco Projekt AS-i vahel võimalikult toimunud koostöö

ka kindlustuslepingu üldtingimuste p-de 11-14 alla. Kostja ei saa vastutada selle eest, et kolmas

isik ei esita oma kahjunõuet õige isiku, s.o projekti koostaja, vastu. Nõuetekohase projekteerija

kasutamisel olnuks vähemalt hüpoteetiliselt võimalik vältida puudustega projekti töösse esitamist.

Maakohus leidis, et kolmas isik oleks pidanud märkama projekti puudusi enne ehitustööde

alustamist ka ilma tellija vastavate ekspertide suunisteta, sest tema majandus- ja kutsetegevuseks

on projekteerimistöövõtt. Kolmanda isiku käitumine ei ole VÕS § 641 lg 3 ning § 644 lg-de 1

ja 3 kohaselt mõistlikult vabandatav. See tähendab, et kolmas isik ei saa VÕS § 101 lg 3, § 139

lg-te ja 1 ja 2 ning §-de 643-644 kohaselt tugineda kohustuse väidetavale rikkumisele hageja poolt.

Hagis esitatud kahju on tingitud kolmanda isiku enda projektijuhtimise vigadest seeläbi, et ta

rikkus tellija poolt anaeroobse settekäituse projekteerimiseks esitatud nõudeid.

Maakohus märkis, et antud juhul puudub vajadus analüüsida haginõude arvustuslikku alust ja

tõendeid. Kolmanda isiku poolt nõutav kahju ei tõenda hageja poolt kahju tekitamist ja küsitav on

ka tekitatud kahju suurus ning selle tõendatus. Hageja seisukoht, et tal puudub alus kolmanda isiku

nõude vaidlustamiseks, ei ole põhjendatud. Kahjustatud isikuks on pigem tellijaks olev AS Tartu

Veevärk. Isegi kui möönda, et kahjustunud on kolmas isik, on hagis kostja vastu esitatud nõue,

mis tuleneb kolmanda isiku, hageja ja Sweco Projekt AS-i sisesuhtest, mis ei seondu kostja

vastutusega.

Maakohus asus seisukohale, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Asjas ei ole esitatud ühtegi

tõendit, millest nähtuks, et kahjunõude aluseks olnud puudustega ehitusprojekt oleks olnud seotud

hagejaga. Õigusvastaselt on käitunud Sweco Projekt AS, kelle objektiivsest teost ei saa järeldada

põhjuslikku seosena kannatanule kahju tekitamist hageja poolt. Seega ei ole tõendatud kõik

vastutuskindlustuse rakendamiseks vajalikud deliktiõiguslikud elemendid.

Maakohus ei pidanud põhjendatuks hageja seisukohta, et kostjal ei olnud alust keelduda hüvitise

maksmisest TVÜ 2010 p 60 alusel. Hageja poolt nõude tunnustamine ei vabastaks VÕS § 515

tähenduses kostjat hüvitise maksmise kohustusest, aga seda vaid juhul, kui tegemist oleks olnud

hageja poolt koostatud projektiga. Maakohus ei arvestanud kolmanda isiku poolt esitatud

EstKonsult OÜ võrdlusekspertiisi ja kolmanda isiku ning Sweco Projekt AS-i vahel 30. septembril

2011 sõlmitud lepingut nr 11420-0017.

TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt välja

kostja kasuks õigusabikulud summas 9795 eurot ja asja läbivaatamise kulud 8318,94 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. OÜ Johannes Pello IB esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 1. detsembri

2015 otsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või

alternatiivselt uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud IF P&C

Insurance AS-i kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus andnud asjaoludele ebaõige hinnangu, käsitledes ehitusprojekti tehinguna

(tahteavaldusena). Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 67 lg-t 1 ja § 78. Ehitusprojekt ei

sisalda tahteavaldust, mis on suunatud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele, vaid see

kvalifitseerub teoseks (AutÕS § 4 lg 1, lg 2 ja lg 3 p 14). Maakohus on jätnud ebaõigesti

kohaldamata 2011 kehtinud EhS § 2 lg-d 4 ja 5 ning § 18 lg-t 1, samuti VÕS § 635 lg-t 1;

2) on maakohus ebaõigest leidnud, et projekti vigade eest saab vastustada üksnes isik, kelle nimel

on projektdokumentatsioon allkirjastatud (s.o Sweco Projekt AS). Selline järeldus ei tulene ühestki

õigusnormist. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud määruse § 7 lg 2 p 5 ja lg 3 p 8 ning EhS § 2,

3, 18 ja 49. 2011. aastal kehtinud ehitusseadus ei reguleerinud üldse küsimust, kes vastutab

ehitusprojekti vigadest põhjustatud kahju eest;

3) on maakohus andnud hageja ja kolmanda isiku vahelisele õigussuhtele ebaõige hinnangu.

Kuivõrd hageja ja kolmanda isiku vahel oli lepinguline suhe ja kolmas isik oli esitanud hageja

vastu lepingulisele alusele rajaneva kahju hüvitamise nõude, oleks maakohus pidanud tuvastama,

kas hagejal oli viidatud lepingulisest suhtest tulenev vastutus kolmanda isiku ees. Sellist

õigussuhet ei saa nimetada sisesuhteks;

4) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et metaantanki ehitusprojekti koostajaks on Sweco Projekt

AS, mitte hageja. Apellant on kogu menetluse kestel väitnud, et Sweco Projekt AS-i nimel

allkirjastatud ehitusprojekti näol on tegemist hageja koostatud ehitusprojektiga. Seda väidet

tõendavad 29. juuni 2011 töövõtuleping nr B29100/01 koos lisadega, kolmanda isiku nõudekirjad

hagejale, hageja 6. veebruari 2013 e-kiri kostjale, 30. septembri 2011 leping nr 11420-0017

Skanska EMV AS ja Sweco Projekt AS-i vahel, AS-i Tartu Veevärk metaantanki konstruktiivse

tööprojekti ekspertiis ja metaantanki veekatsega ilmnenud defektide ekspertiis ning OÜ

EstKonsult 7. augusti 2014 kiri nr 42. Sellest tulenevalt on ebaõige ka maakohtu järeldus, et

kolmas isik ei ole kahjunõuet esitanud õige isiku ehk ehitusprojekti koostaja vastu;

5) on maakohus andnud ebaõige hinnangu hageja ja Sweco Projekt AS-i vahelisele õigussuhtele.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et erialana tegevus, millest tulenev tsiviilvastutus oli

kindlustuslepinguga kindlustatud, toimus hageja lepingulises suhtes kolmanda isikuga. Hageja tegi

töö isiklikult, juhatuse liikme ja ettevõtte vastutava spetsialisti Johannes Pello kaudu.

Üldtingimuste TVÜ 20101 p-d 11-14 ei ole antud juhul kohaldatavad ning nendele ei ole

menetluses ka tuginetud. Hageja ja Sweco Projekt AS ei ole omavahel koostööd teinud ning nende

vahel ei ole lepingulist suhet olnud. 30. septembri 2011 lepinguga nr 11420-0017 on tõendatud, et

kolmanda isiku ja Sweco Projekt AS-i vahel ei olnud töövõtusuhet VÕS § 635 lg 1 tähenduses;

6) on maakohus ebaõigesti tuvastanud kahju tekkimise põhjuse, leides, et selleks oli mitte viga

ehitusprojektis, vaid kolmanda isiku vead projektijuhtimises. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et

kui kolmas isik ei oleks kasutanud projekteerimiseks hagejat, ei oleks kahju tekkinud. Ühegi

ehitise purunemise põhjuseks ei saa lugeda fakti, et ehitise projekteeris konkreetne isik. Kahju

tekkimise põhjuseks oli viga ehitusprojektis. Seda väidet tõendavad OÜ EstKonsult 4. oktoobri

2012 ekspertarvamus ja OÜ Ehitusekspertiisibüroo 26. detsembri 2012 ekspertarvamus;

7) on maakohus andnud ebaõige hinnangu põhjuslikule seosele ning ebaõigesti kohaldanud VÕS

§ 127 lg-t 4. Kahju ei tekkinud seetõttu, et kolmas isik kasutas ehitamisel hageja koostatud projekti,

vaid seetõttu, et ehitusprojektis oli viga. Põhjuslik seos saaks olla välistatud vaid juhul, kui oleks

tõendatud, et kahju oleks tekkinud ka siis, kui hageja ei oleks oma kohustusi rikkunud, st oleks

koostanud ja üle andnud nõuetekohase ehitusprojekti;

8) on maakohus ebaõigesti leidnud, et kolmas isik oleks pidanud enne ehitustööde alustamist

avastama projekti vea. On ebaõige, et juba enne ehitustööde alustamist oli kolmanda isiku

tähelepanu sellele juhitud. Maakohtu poolt viidatud inseneri kiri ei osunda ühelegi veale, samuti

ei tuvastanud projektis viga viidatud ekspertiisi. Apellant ei nõustu maakohtuga, et kolmas isik

oleks pidanud ise avastama vea ehitusprojektis enne ehitustööde alustamist;

9) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 641 lg-t 3. Hageja ei kontrollinud neid

lähteandmeid, mida kolmas isik projekteerimise eesmärgil talle esitas;

10) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 644 lg 1 ja 3. Projekti vead ei olnud tuvastatavad

üleantud töö tavapärase ülevaatuse käigus;

11) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 101 lg-t 3. Hagejapoolset lepingu rikkumist ei

põhjustanud kolmanda isiku tegu ega asjaolu, mille riisikot ta kandis;

12) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 139 lg 1 ja 2. Kolmas isik ei ole osalenud kahju

tekitamises sellisel viisil, mis on nimetatud normides sätestatud. Asjaolu, et kolmas isik esitas

hagejale projekteerimise lähteandmed, ei vabasta hagejat vastutusest projekteerimistöö

nõuetekohasuse eest ega piira seda vastutust. Hageja vastutust ei mõjuta ka asjaolu, et kolmas isik

lasi hageja koostatud projektdokumentatsiooni kokkuleppel Sweco Projekt AS-iga allkirjastada

teise projekteerija poolt ning esitas selle vastaval kujul tellijale;

13) on maakohus ebaõigesti jätnud arvestamata kolmanda isiku selgituse. Kolmanda isiku väiteid

kinnitavad AS-i Tartu Veevärk esindajana tegutsenud inseneri 1. augusti 2011, 11. oktoobri 2011

ja 13. oktoobri 2011 kirjad ning OÜ Ehitusekspertiisibüroo ekspertiis;

14) on maakohus ebaõigesti kohaldanud ehitusseadust, leides, et ehitusprojekti koostaja ja autor

on see isik, kes projekti allkirjastab. Kohus ei ole nimetanud ühtegi sätet, millele see seisukoht on

rajatud. Ehitusseadus sellist reeglit ei sätesta;

15) on maakohus andnud ebaõige hinnangu tekkinud kahju tõendatusele. Dokumentaalsetest

tõenditest nähtub, et kolmandal isikul on hageja projekteerimisvea tõttu tekkinud kahju, mille

suurus on tunduvalt suurem kui kostja vastu esitatud haginõuet piirav kindlustussumma

(640 000 eurot). Kolmas isik on esitanud ka selgituse kahjusumma kujunemise kohta;

16) esinevad vaidlustatud otsuses kaasuse asjaoludega mitte kooskõlas olevad seisukohad. Otsuse

p-s 4.17 on kohus viidanud hageja arusaamale, mida viimane ei ole menetluses mitte kunagi

väljendanud. Otsuse p-s 4.19 esitatud seisukoht on asjasse puutumatu. Otsuse p-s 4.21 toodud

järeldus on vastuolus asjas kogutud tõenditega;

17) on maakohus ebaõigesti leidnud, et vastutuskindlustuse puhul reguleerib vastutuse eeldusi

deliktiõigus. VÕS § 510 ega ükski teine vastutuskindlustust reguleerib säte ei näe ette, et

vastutuskindlustusega on hõlmatud üksnes lepinguvälisest kahju tekitamisest tulenev vastutus;

18) on maakohus ebaõigesti kohaldanud vastutuskindlustuse üldtingimuste TVÜ 20101 p 60,

leides, et nimetatud punkti alusel on kostjal õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest.

Apellant leiab, et nimetatud punkt on rakendatav olukorras, kus nõue on rajatud kindlustusvõtja ja

kahjustatud isiku vahelisest lepingust tulenevale kõrgendatud vastutusele, mis seisneb kahjustatud

isiku poolt kindlustatud isiku suhtes rakendatud leppetrahvist vms sanktsioonist. Kolmanda isiku

nõue hageja vastu on tavapärane lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue. Isegi

kui antud punkt kuuluks kohaldamisele, ei mõjutaks see hageja nõuet kostja vastu;

19) on maakohus ebaõigesti jätnud tõendina arvestamata OÜ EstKonsult võrdlusekspertiisi.

Maakohtu põhjendusena välja toodud asjaolu, et hageja koostatud ehitusprojekt dokumentides

nimetatud peatükki ei sisaldunud, ei lükka ümber väidet, et ehitusprojektid olid identsed;

20) on maakohus ebaõigesti hinnanud 30. septembri 2011 lepingut nr 11420-0017. Kui kohus

tuvastab lepingu tühisuse, peab otsusest nähtuma ka tehingu tühisuse alus. Apellandi arvates pole

nimetatud leping tühine. Samuti pole ükski menetlusosaline tuginenud asjaolule, et

projekteerimistööde teostaja oli kolmas isik;

21) on maakohus ebaõigesti tuvastanud kindlustusjuhtumi puudumise. On tõendatud kõik

asjaolud, mis kindlustustingimuste TVE 20101 p 5 kohaselt on nõutavad juhtumi

kvalifitseerimiseks kindlustusjuhtumina;

22) on maakohus ebaõigesti leidnud, et kolmas isik pettis ehitustööde tellijat, esitades hageja poolt

koostatud ehitusprojekti. Tellija oli teadlik, et metaantanki ehitamise aluseks olnud ehitusprojekt

on koostatud hageja poolt. Seda väidet kinnitavad inseneri 11. oktoobri 2011 kiri, OÜ

Ehitusekspertiisibüroo ekspertiis ja OÜ EstKonsult 7. augusti 2014 kiri nr 42.

7. If P&C Insurance AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastustaja palus jätta menetluskulud apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on ehitusprojekti õiguslikuks tähenduseks määrata ehitusprojekti andmete õigsuse eest vastutav

isik. Ehitustöö aluseks oleva projekti ja ehitamisel ilmnenud metaantanki puuduste eest vastutavad

Sweco Projekt AS ja kolmas isik, mitte hageja. Ehitisseaduse imperatiivse regulatsiooni eesmärk

ei ole formaalselt korrektse väljanägemisega, kuid tegelikkusele mittevastava sisuga, paberite

„projektina“ allkirjastamine. Apellant on esitanud uue väite (tööprojekt on Johannes Pello teos),

mis tuleb jätta tähelepanuta. Väide autoriõigusest ei ole tõendatud ega asjakohane;

2) on maakohus õigesti tuvastanud projekti koostaja. Metaantanki ehitustööd teostati Sweco

Projekt AS-i poolt koostatud tööprojekti alusel. Projekti andmed ei sisalda viidet hagejale.

Projektis on läbivalt kirjas „teostajana“ Henri Toom, mitte Johannes Pello. Sweco Projekt AS

osales 13. veebruari 2012 metaantanki põhjaplaadi ehitustööde kontrollimises projekteerijana. Ka

AS-i Tartu Veevärk 2. juuni 2014 kinnitusel koostas projekti sisuliselt ja vastutava täitjana Sweco

Projekt AS. Samale seisukohale asusid kõik metaantanki projekti kolmanda isiku ja AS-i Tartu

Veevärk soovil uurinud erialaspetsialistid;

3) kui eeldada hageja väidete õigsust, siis petsid kolmas isik, hageja ja Sweco Projekt AS tellijat

AS-i Tartu Veevärk, sest viimane keelas hageja töö kasutamise, ning hea usu põhimõttest lähtuvalt

tuleks jätta hagi rahuldamata. Hageja ei vastanud AS-i Tartu Veevärk poolt metaantanki

projekteerijale esitatud kvalifikatsiooninõuetele ning sellest olid juba augustis 2011 teadlikud nii

hageja kui kolmas isik. Apellandi väide, justkui ei ole kolmanda isiku ja Sweco Projekt AS-i vahel

alltöövõtusuhet, on ümber lükatud AS-i Tartu Veevärk inseneri kirjaga;

4) puudub kolmanda isiku väidetaval kahjul põhjuslik seos hageja väidetava eeltööga. Kui hageja

väited on õiged, siis põhjuslik seos seisneb selles, et kolmas isik kasutas õigusvastaselt hageja

koostatud algset eelprojekti, mitte selles, et hageja eelprojekti koostas. Põhjuslik seos hageja poolt

kolmandale isikule esitatud projekti ja väidetava kahju vahel puudub, sest kolmas isik ei oleks

tohtinud hageja tööd metaantanki rajamiseks kasutada;

5) katkestas kolmas isik põhjusliku seose ehitamise alustamisega ilma eeltööd kontrollimata.

Nõuetekohasel projektijuhtimisel ja ka ehitustööde projektijärgsel teostamisel ei oleks kahju

tekkinud – hagis kahjuna nõutavad toimingud oleks tehtud õigel ajal, s.o enne koormuskatseid.

Projekti puudustele ning täiendava kontrolli vajadusele oli kolmanda isiku tähelepanu juhitud. Ka

ilma Ehitusekspertiisibüroo OÜ märkusteta ja AS-i Tartu Veevärk suuniseta pidanuks kolmas isik

märkama väidetavaid puudusi enne ehitustööde alustamist. Kolmandal isikul oli hagejaga sõlmitud

lepingu kohaselt kohustus teha hageja tööle ekspertiisi. Vastavalt VÕS § 641 lg-le 3 ning § 644

lg-tele 1 ja 3 ei või kolmas isik tugineda neile puudustele (kui tegemist oleks hageja vigadega)

hiljem, kuivõrd tema käitumine ei ole mõistlikult vabandatav;

6) vastutab kolmas isik temast tulenevate asjaolude eest. Maakohus on õigesti kohaldanud VÕS

§ 101 lg-t 3 ning § 139 lg-d 1 ja 2. Hagis esitatud kahju on tingitud kolmanda isiku enda tehtud

ehitus- ja projekteerimisvigadest. Õiguse üldpõhimõtte ex iniuria ius non oritus kohaselt ei või

isik saada kasu ega vabaneda vastutusest iseenda õigusrikkumisele tuginedes;

7) puudub antud juhul kindlustusjuhtum, samuti ei ole tõendatud kahjunõue. Kindlustuslepinguga

on kolmanda isiku nõuete hüvitamine välistatud. Kolmanda isiku kui hagi rahuldamisest otseselt

rahaliselt huvitatud isiku selgitused on vastuolus tõenditega ning ei ole usaldusväärsed. Hagi

rahuldamine on tulenevalt ehitusseadusest, kindlustuslepingust, TsÜS § 138 lg-st 2 ning VÕS

§-st 6, § 101 lg-st 3, §-dest 510, 513, 515 ja 517 välistatud. Hagi rahuldamata jätmisega ei kaasne

hagejale kui kindlustusvõtjale kahjulikke tagajärgi, sest kolmanda isiku võimalikud kahjunõuded

on aegunud või on nõude maksmapanek TsÜS § 138 lg-ga 2 tõkestatud.

7. Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Skanska AS vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Käesolevas asjas on tõendatud, et projekti on koostanud hageja. Kooskõlastamata jäi projekteerija,

mitte projekt. Mitte üheski tellija ega inseneri esitatud kirja ei ole keelatud hageja poolt koostatud

projekti kasutada. Tellija oli nõus, et FEM-mudelit ei kasutata. Kolmanda isiku ja AS-i Tartu

Veevärk vahelised lepingulised suhted ei ole asjassepuutuvad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 1. detsembri 2015 otsus tuleb jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise

aluseks.

9. Asja materjalide kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud vastutuskindluse leping, mille

alusel oli väljastatud vastutuskindlustuse poliis kindlustusperioodiga 07.04.2011 kuni 06.04.2012

(I kd tl 11-13).

Lisaks kindlustuspoliisil märgitule olid pooltevahelise vastutuskindlustuse lepingu tingimused

sätestatud vastutuskindlustuse üldtingimustega TVÜ 20101 (I kd tl 14-22), erialase tegevuse

vastutuskindlustuse tingimustega TVE 20101 (I kd tl 23-25) ja kindlustuse üldtingimustega ÜU

20021 (I kd tl 87-90).

Kindlustuspoliisist nähtuvalt oli kindlustatud tegevuseks ehitiste ekspertiisid, ehitusprojektide

ekspertiisid, ehitusjärelevalve ning arhitektuurne ja ehituslik projekteerimine).

Hageja ja Skanska AS (kolmas isik) sõlmisid 29.06.2011 lepingu nr B29100/01 (I kd tl 26-36),

mille kohaselt hageja töövõtjana kohustus koostama Tartu anaeroobse settekäitluse

rekonstrueerimise konstruktiivse osa ehitusprojekti eel- ja tööprojekti staadiumis (lepingu p 1.1.).

Viidatud lepingujärgne hageja erialane tegevus oli hõlmatud hageja ja kostja vahel sõlmitud

vastutuskindlustuse lepinguga.

Skanska AS teostas objektil ehitustöid AS Tartu Veevärk tellimusel. Kolmanda isiku väitel tekkis

tal hageja projekteerimisvea tõttu kahju kogusummas 1 685 607,16 eurot (I kd tl 65-67) ning ta

esitas vastava nõude hagejale. Tulenevalt kolmanda isiku nõudest hageja vastu esitas hageja

kostjale taotluse hüvitada tema asemel kolmandale isikule kindlustuse kehtivuse ajal toimunud

kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju. Kostja kindlustusandjana keeldus hageja kui

kindlustusvõtja poolt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamisest (I kd tl 72-73) muuhulgas põhjusel,

et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimuste TVE

20101 p-i 5 mõttes, s.o kolmandal isikul ei ole tekkinud finantskahju seoses hageja

kindlustuspoliisil märgitud erialase tegevusega, mille hageja peaks hüvitama .

10. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud

kindlustusjuhtumi puudumise. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse

p-s 4.24, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid täies mahus

korrata.

Erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimuste TVE 20101 p 5 kohaselt on kindlustusjuhtumiks

kindlustusperioodil aset leidnud mittetahtlik rikkumine, kui esinevad kõik järgmised asjaolud:

5.1) rikkumine (nt ebaõige nõuanne, vigase projekti üleandmine kliendile) leidis aset seoses

kindlustatu kindlustuspoliisil märgitud erialase tegevusega; 5.2) rikkumise tõttu tekkis kahjustatud

isikule isiku-, asja- või finantskahju; 5.3) kindlustatu on vastavalt õigusaktidele kohustatud

kahjustatud isikule tekitatud kahju hüvitama.

10.1. Poolte vahel ei ole vaidlustust selles, et hagejapoolne väidetav rikkumine seisnes hageja ja

kolmanda isiku vahel 29.06.2011 sõlmitud lepingu nr B29100/01 alusel hageja poolt väidetavalt

vigase projekti koostamises ja selle üleandmises kolmandale isikule (erialane tegevus)

kindlustuskaitse kehtivuse ajal.

Seega ei ole vaidlust erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimuste TVE 20101 p-is 5.1.

sätestatud eelduse olemasolu üle.

10.2. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas otsuse eelmises punktis (p 10.1.) nimetatud hageja

väidetava rikkumise tõttu tekkis kolmandale isikule (kahjustatud isik) finantskahju, s.o vaidlus on

põhjusliku seose osas kolmandal isikul tekkinud kahju ja hageja väidetava rikkumise vahel.

10.2.1. Hageja väitel on Skanska AS kahjustatud isikuks vastutuskindlustuse üldtingimuste

TVÜ 20101 p-i 18 tähenduses.

TVÜ 20101 p 18 järgi on kahjustatud isikuks isik, kellele tekitatud kahju hüvitamise eest

kindlustatu vastutab.

Lähtudes eelnimetatud sättest tuleb selleks, et käsitleda kolmandat isikut (Skanska AS) kahjustatud

isikuna, teha kindlaks, kas kolmandal isikul tekkinud kahju on põhjuslikus seoses hageja poolt

talle lepingu alusel üleantud väidetava vigase projektiga.

10.2.2. Apellatsioonkaebust läbivaks väiteks on apellandi väide, et metaantanki ehitusprojekti

koostajaks ei olnud Sweco Projekt AS, vaid hageja. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-des 4.1.,

4.2., 4.3. ja 4.4. esitanud põhjendused selle kohta, miks ta peab metaantanki ehitusprojekti

koostajaks Sweco Projekt AS, mitte hagejat. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega

ning ei pea vajalikuks neid korrata.

Siinkohal nõustub ringkonnakohus apellandi väitega, et maakohus on ebaõigesti asunud

seisukohale, et ehitusprojekt on tehing-tahteavaldus, mille kirjalikus vormis esitamine eeldab

TsÜS § 78 kohaselt selle teinud isiku poolt allkirjastamist. Ehitusprojekt saab olla poolte poolt

lepingus kokkulepitud tulemus (töö). Samas see asjaolu ei muuda seisukohta, et kolmanda isiku

poolt ehitamisel kasutatud metaantanki ehitusprojekti koostajaks saab pidada Sweco Projekt

AS-i, mitte hagejat.

Apellandi väitel tõendavad asjaolu, et Skanska AS poolt kasutatud metaantanki ehitusprojekti

koostajaks oli tegelikult hageja, töövõtuleping nr B29100/01 koos lisadega, kolmanda isiku

nõudekirjad hagejale, hageja 6. veebruari 2013 e-kiri kostjale, 30.09.2011 leping nr 11420-0017

Skanska AS ja Sweco Projekt AS-i vahel, AS-i Tartu Veevärk metaantanki konstruktiivse

tööprojekti ekspertiis ja metaantanki veekatsega ilmnenud defektide ekspertiis ning OÜ

EstKonsult 7. augusti 2014 kiri nr 42.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et eelnimetatud tõendid ei tõenda Skanska AS

poolt hageja koostatud ehitusprojekti kasutamist. Asja materjalidest nähtuvalt teostati metaantanki

ehitustööd mitte hageja poolt koostatud, vaid Sweco Projekt AS poolt 16.11.2011 koostatud ja

24.01.2012 parandatud tööprojekti alusel (II kd tl 147-204). Viidatud tööprojektist nähtuvalt on

metaantanki raudbetoonkonstruktsioonid projekteerinud vastutava projekteerijana H. Toom;

metaantanki vaivundamendi ja põhjaplaadi joonised koostas A. Keks (märgitud: designer), kelle

üle on järelevalvet teostanud osakonnajuhataja K. Vaher ja H. Toom. H. Toom, A. Keks ja

K. Vaher on majandustegevuse registri andmetel Sweco Projekt AS-i erinevate valdkondade

spetsialistid (III kd tl 1-2).

Apellandi poolt nimetatud tõendid ei anna alust asuda maakohtust erinevale seiskohale.

Ringkonnakohus märgib, et 30.09.2011 leping nr 11420-0017 Skanska AS ja Sweco Projekt AS-i

vahel, mille kohaselt Sweco Projekt AS ei vastuta projekteerimistööde sisu eest ning Skanska AS

vastutab ise täies ulatuses projekti eest (lepingu p 2) ei tõenda kuidagi asjaolu, et metaantanki

ehitusprojekti koostajaks ei olnud Sweco Projekt AS. Siinkohal nõustub ringkonnakohus apellandi

seisukohaga, et 30.09.2011 leping nr 11420-0017 Skanska AS ja Sweco Projekt AS-i vahel ei ole

tühine, kuid see ei muuda asjas tehtud lahendit.

10.2.3. Asja materjalidest nähtuvalt osales Sweco Projekt AS (mitte hageja) 13.02.2012

projekteerijana metaantanki põhjaplaadi ehitustööde kontrollimises (II kd tl 57) ning viidatud

kaetud tööde aktis on märgitud, et tööd on teostatud Sweco Projekt AS projekti nr 11420-0017

joonis 03, kuupäevaga 16.11.2012, järgi.

Tartu Veevärk tellijana on kogu aeg olnud teadmisel, et „2011.-2012.a metaantanki

vaivundamendi ja muude r/bkonstruktsioonide ehitamise aluseks olnud projekti koostas

konsortsium AS Sweco Projekt (Eesti) +Hydroprojekt CZ (Tšehhi), kellest vastutav täitja on

Sweco Projekt AS.“ (II kd tl 30/1). Samas Tartu Veevärgi kui tellija teadmine, et vaidlusaluse

metaantanki tööprojekti koostas Sweco Projekt AS, ei välista iseenesest hageja nimetatud

tööprojekti koostajana, kuid antud juhul asjas esitatud tõendid kinnitavad seda, et metaantanki

ehitustööd teostati mitte hageja poolt koostatud, vaid Sweco Projekt AS poolt 16.11.2011

koostatud ja 24.01.2012 parandatud tööprojekti alusel

Kõigist asjas esitatud spetsialistide arvamustest nähtub, et arvamuste esitamisel on aluseks võetud

Sweco Projekt AS Tööprojekt, töö nr 11420-0017, 24.01.2012 (nt EstKonsult OÜ 04.10.2012

ekspertarvamuse kohaselt annab ta arvamuse metaantanki kohta muuhulgas Sweco Projekt AS

poolt koostatud seletuskirja ja raudbetoonkonstruktsioonide jooniste, töö nr 11420-0017, alusel -

I kd tl 37-39; Teet Sepaste/Ehitusekspertiisibüroo OÜ 26.12.2012 ekspertiisi aluseks on Sweco

Projekt AS Tööprojekt, töö nr 11420-0017, 24.01.2012 - I kd tl 40-59 jne).

Sweco Projekt AS kui ehitusprojekti viimase koostaja ja tegeliku kinnitaja vastutust ei mõjuta

asjaolu, kas ta kasutas või ei kasutanud oma töö koostamise alusena teise projekteerija (nt hageja)

eeltööd või selle osa.

10.2.4. Kuna antud juhul ei ole hageja tõendanud asjaolu, et tema väidetava rikkumise tõttu oleks

tekkinud kolmandale isikule (Skanska AS-le) finantskahju, s.o puudub põhjusliku seos kolmandal

isikul tekkinud kahju ja hageja väidetava rikkumise vahel, siis ei ole täidetud erialase tegevuse

vastutuskindluse tingimuste TVE 20101 p-s 5 sätestatud eeldused ning puudub alus käsitleda

hagejapoolset väidetavat rikkumist kindlustusjuhtumina.

10.3. Lähtudes eeltoodust ei ole ka Skanska AS kahjustatud isikuks TVÜ 20101 p-i 18 tähenduses,

kellele tekitatud kahju hüvitamise eest kindlustatu vastutab, s.o hageja kindlustatuna ei ole

vastavalt õigusaktidele kohustatud kostjale kui kahjustatud isikule kahju hüvitama.

Kõige eeltoodu alusel on maakohus jätnud õigustatult hagi rahuldamata, leides, et kostjal ei ole

kohustust hüvitada kolmandale isikule tekkinud kahju, mille hageja on väidetavalt põhjustanud

tulenevalt oma erialasest tegevusest ning mille suhtes oli tal vastutuskindlustus.

11. Apellant on apellatsioonkaebuses tuginenud korduvalt väitele, et maakohus on andnud ebaõige

hinnangu hageja ja kolmanda isiku vahelisele õigussuhtele ning ja Sweco Projekt AS-i vahelisele

õigussuhtele. Siinkohal on apellandi väide rajatud seisukohale, et Tartu reoveepuhasti settekäitluse

metaantanki raudbetoonkonstruktsioonid projekteeris hageja, mitte tööprojekti koostamist ja

kontrollimist kinnitanud projekteerija Sweco Projekt AS.

Ringkonnakohus ei nõustu eelnimetatud apellandi väitega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

õigesti kvalifitseerinud hageja ja Skanska AS- i vahelise õigussuhte ning hageja ja Sweco Projekt

AS-i vahelise õigussuhte. Asjaolu, et hageja oli kindlustanud oma erialase tegevuse ning hageja

sõlmis Skanska AS-ga 29.06.2011 lepingu nr B29100/01 oma erialase tegevuse raames, ei tähenda

seda, et antud juhul oleks igasuguse kahju tekkimine Skanska AS-l automaatselt kaetud

vastutuskindlustusega. Tõendatud peab olema põhjuslik seos hageja erialase tegevuse (mille

suhtes oli sõlmitud kostjaga vastutuskindlustuse leping) ja Skanska AS-l kahju tekkimise vahel,

kuid käesolevas asjas ei ole tõendatud põhjusliku seoses olemasolu.

Iseenesest õige on apellandi väide, et asja materjalidest ei nähtu hageja ja Sweco Projekt AS-i

vahel koostöö või lepingulise suhte olemasolu Tartu reoveepuhasti settekäitluse metaantanki

raudbetoonkonstruktsioonid projekti koostamisel. Samas ei muuda see asjaolu seda, et

metaantanki ehitustööd toimusid reaalselt mitte hageja poolt koostatud, vaid Sweco Projekt AS

poolt 16.11.2011 koostatud ja 24.01.2012 parandatud tööprojekti alusel (vt põhjendusi otsuse

p-des 10.2.2., 10.2.3.).

12. Apellandi väitel ei olnud Skanska AS-l Sweco Projekt AS-iga töövõtusuhet VÕS § 635 lg 1

tähenduses ning nimetatud asjaolu on tõendatud nende vahel 30.09.2011 sõlmitud lepinguga.

Ringkonnakohus on Skanska AS ja Sweco Projekt AS vahel 30.09.2011 sõlmitud lepingu osas

seisukoha võtnud käesoleva otsuse p-s 10.2.2. Asjaolu, et viidatud lepinguga on välistatud Sweco

Projekt AS vastutus projekteerimistööde sisu eest, ei tõenda poolte vahel töövõtusuhte puudumist.

Asja materjalide hulgas on Tartu Veevärgi inseneri kiri (I kd tl 175), milles kooskõlastatakse

Skanska AS-i alltöövõtjana Sweco Projekt AS. Samuti nähtub asja materjalidest Sweco Projekt

AS-i tegutsemine metaantanki projekteerijana (II kd tl 147-156, 168-201, 202-204) ning Sweco

Projekt AS osales ka 13.02.2012 projekteerijana ehitustööde ülevaatamisel (II kd tl 57).

13. Apellandi seisukoha kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 3, kuna hindas

vaidlustatud otsuses vastutuskindlustuse üldtingimuste TVÜ 20101 p-de 11-14 kohaldatavust

antud asjas, kuigi pooled ise ei ole nimetatud lepingu punktidele tuginenud. Ringkonnakohus ei

nõustu apellandi seisukohaga.

TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida poolel oli

võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 4.4. asunud tõendeid hinnates seisukohale, et asjas ei kohaldu

vastutuskindlustuse üldtingimuste TVÜ 20101 p-d 11-14. Arvestades TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut

ei ole ringkonnakohtu arvates maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 3. Lisaks eelnimetatule ei ole

ka maakohtu poolne vastutuskindlustuse üldtingimuste TVÜ 20101 p-de 11-14 kohaldatavuse

analüüs viinud asjas ebaõige otsuse tegemisele.

14. Apellandi väite kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti vaidlustatud otsuse p-s 4.13, et

kolmandal isikul kahju tekkimise põhjuseks oli mitte viga ehitusprojektis, vaid kolmanda isiku

enda vead projektijuhtimises.

Apellandi poolt viidatud otsuse punktis ei ole maakohus asunud seisukohale, et ehitusprojektis

vead puudusid ning, et need ei võinud olla kolmandal isikul kahju tekkimise põhjuseks. Pigem on

maakohus viidatud punktis asunud seisukohale, et Skanska AS poolse korrektse projektijuhtimise

korral oleks olnud võimalik vead ehitusprojektis kõrvaldada ning seetõttu ei oleks ka saanud

tekkida kahju seal esinenud vigade tõttu.

Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et Skanska AS rikkus teadlikult tellija

poolt projekteerimiseks esitatud nõudeid, kui ta väidetavalt kasutas metaantanki ehitamiseks

hageja tööd, kuigi tellija oli hageja töö kasutamise metaantanki ehitamiseks alates 01.08.2011

(I kd tl 173) keelanud. Inseneri poolt kooskõlastatud projekteerijal Sweco Projekt AS oli tellija

hinnangul vastav pädevus ja kogemus olemas ning seetõttu aktsepteeriti Sweco Projekt AS-i

projekteerijana.

Apellandi väitel metaantanki purunemise ja seega ka kolmandal isikul kahju tekkimise põhjuseks

oli viga ehitusprojektis.

Ringkonnakohus asus käesoleva otsuse p-s 10.2.4. seisukohale, et puudub alus käsitleda

hagejapoolset väidetavat rikkumist kindlustusjuhtumina. Seega on õige maakohtu seisukoht, et

puudub vajadus tuvastada, milles täpselt projekti vigasus seisnes ja millal ning millised puudused

kõrvaldati või ei kõrvaldatud ning, kas ja kuidas need omakorda on seotud tekitatud kahju

suurusega (maakohtu otsuse p 4.27). Praegusel juhul ei ole hageja ja kolmanda isiku vahel

29.06.2011 sõlmitud lepingu nr B29100/01 alusel hageja poolt väidetavalt vigase projekti

koostamisega ja selle üleandmisega põhjustatud Skanska AS-le mingit kahju, Skanska AS-le sai

kahju tekkida Sweco Projekt AS Tööprojekti, töö nr 11420-0017, 24.01.2012, alusel.

15. Kuna ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kostjal ei ole kohustust hüvitada

kolmandale isikule tekkinud kahju, mille hageja on väidetavalt põhjustanud tulenevalt oma

erialasest tegevusest ning, mille suhtes oli tal vastutuskindlustus, s.o tegemist ei ole

kindlustusjuhtumiga, siis on asjakohatud apellandi väited, et: 1) maakohus on ebaõigesti leidnud,

et kolmas isik oleks pidanud enne ehitustööde alustamist avastama projekti vea; 2) maakohus on

ebaõigesti kohaldanud VÕS § 641 lg-t 3, sest hageja ei kontrollinud neid lähteandmeid, mida

kolmas isik projekteerimise eesmärgil talle esitas; 3) maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS

§ 644 lg-d 1 ja 3, sest projekti vead ei olnud tuvastatavad üleantud töö tavapärase ülevaatuse

käigus; 4) maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 101 lg-t 3, sest hagejapoolset lepingu

rikkumist ei põhjustanud kolmanda isiku tegu ega asjaolu, mille riisikot ta kandis; 5) maakohus on

ebaõigesti kohaldanud VÕS § 139 lg-d 1 ja 2, sest kolmas isik ei ole osalenud kahju tekitamises

sellisel viisil, mis on nimetatud normides sätestatud.

Arvestades asjaolu, et eelnimetatud apellandi väidetest ei sõltu antud juhul asjas tehtav lahend

(s.o tegemist on asjasse mittepuutuvate väidetega), siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile

vastata. Samas ringkonnakohus iseenesest nõustub maakohtu vastavate järeldustega (s.o maakohtu

otsuse p-des 4.7. ja 4.8. toodud kohtu järeldustega).

Ebaõige on apellandi seisukoht, et maakohus on jätnud arvestamata kolmanda isiku selgitusega.

Nähtuvalt maakohtu otsuse p-st 4.9. on maakohus hinnanud kolmanda isiku poolt esitatud faktilisi

väiteid ning põhjendanud, miks ta nendega ei nõustu.

16. Apellandi väite kohaselt on maakohus vaidlustatud otsuses esitanud kaasuse asjaoludega

mittekooskõlas olevaid seisukohti (siinkohal on apellant viidanud maakohtu otsuse p-dele 4.17.,

4.19., 4.21.).

TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest

tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus

kohaldas.

Maakohtu vaidlustatud otsus vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ning asjaolu, et apellant ei

nõustu maakohtu järeldustega, ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele.

17. Iseenesest õige on apellandi väide, et antud juhul hõlmab vastutuskindlustus lepingu

rikkumisest esitatavat kahju hüvitamise nõuet (hageja vastutus kolmanda isiku ees ei tulene

deliktiõiguse sätetest). Vastutuskindlustusel on seos nii deliktiõigusliku kui lepinguõigusliku

vastutuse regulatsiooniga ning käesoleval juhul on hageja tuginenud lepinguõiguslikule

regulatsioonile. Samas ka see asjaolu ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist ja

apellatsioonkaebuse rahuldamist.

18. Apellandi väitel on maakohus ebaõigesti kohaldanud vastutuskindlustuse üldtingimuste TVÜ

20101 p-i 60, leides, et nimetatud punkti alusel on kostjal õigus keelduda kindlustushüvitise

maksmisest.

TVÜ 20101 p-i 60 järgi kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on tingitud käsiraha,

rahalise või mitterahalise eraõigusliku sanktsiooni (viivis, leppetrahv jms) rakendamisest.

Maakohus on TVÜ 20101 p-i 60 kohaldatavuse osas seisukoha võtnud vaidlustatud otsuse

p-s 4.25. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja ei pea vajalikuks seda korrata. Lisaks

märgib ringkonnakohus, et kuna maakohus ei ole seisukohta võtnud kolmandal isikul väidetavalt

seoses projekti vigadega tekkinud kahju suuruse osas, siis iseenesest ei oma see, kas asjas on

kohaldatav TVÜ 20101 p 60 või mitte, tähtsust.

19. Apellandi seisukoha kohaselt on maakohus ebaõigesti jätnud tõendina arvestamata

OÜ EstKonsult võrdlusekspertiisi (IV kd tl 16-18), mille kohaselt on Sweco Projekt AS töö

nr 11420-0017 ning J. Pello poolt koostatud projekt on sisuliselt sarnased ja tehniliselt lahenduselt

identsed.

Vastava seisukoha on maakohus võtnud vaidlustatud otsuse p-s 4.26. ning kuigi kohus on

märkinud, et ei arvesta OÜ EstKonsult võrdlusekspertiisiga, on otsuse viidatud punkti sõnastusest

nähtuvalt maakohus siiski hinnanud võrdlusekspertiisi ning asunud seisukohale, et projektid ei ole

identsed.

Lisaks eeltoodule leiab ringkonnakohus, et kuigi Sweco Projekt AS töö nr 11420-0017 ning

J. Pello poolt koostatud projekt on sisuliselt sarnased ja tehniliselt lahenduselt identsed, ei väära

nimetatud asjaolu seda, et Skanska AS töövõtjana teostas metaantanki ehitustööd Sweco Projekt

AS poolt 16.11.2011 koostatud ja 24.01.2012 parandatud tööprojekti alusel.

22. Apellandi väite kohaselt on ebaõige maakohtu seisukoht, et kolmas isik pettis ehitustööde

tellijat, esitades hageja poolt koostatud ehitusprojekti, sest tellija oli teadlik, et metaantanki

ehitamise aluseks olnud ehitusprojekt on koostatud hageja poolt.

Asja materjalidest nähtuvalt oli tellija teadlik, et hageja koostas esialgse metaantanki

konstruktiivse osa tööprojekti, kuid insener on 11. oktoobri 2011 kirjas teatanud Skanska AS-le,

et tööprojekti on esitatud kooskõlastamata alltöövõtja poolt ning on vajalik kooskõlastatud

alltöövõtja poolt projekti esitamine. Skanska AS ei saanud eeldada, et vaatamata tema poolt

tellijale Sweco Projekt AS kui projekteerija töö nr 11420-0017 esitamist peab tellija ikkagi

projekteerijaks hagejat.

Samuti ei tõenda tellija väidetavat teadmist OÜ Ehitusekspertiisibüroo töö nr 12-411/E (II kd

tl 30-21 jj). Nähtuvalt ekspertiisi p-st 3.1.1. on algset Johannes Pello IB OÜ tööprojekti muudetud

Sweco Projekt AS töös nr 11420-0017 ning ekspertiis on tehtud Sweco Projekt AS tööprojektile.

23. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Kostja on taotlenud hagejalt ringkonnakohtus menetluskulude summas 2437,50 eurot

(apellatsioonkaebusega tutvumine 3 tundi + vastuse koostamine ja esitamine 9,50 tundi, kokku

12,5 tundi) väljamõistmist.

Ringkonnakohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele osalisel. Ringkonnakohus peab

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 8 tundi (apellatsioonkaebusega tutvumine sisaldub vastuse

koostamises) ning õigusabi tasuks 1560 eurot (tunnitasu 195 eurot). Kostja on taotlenud vastavalt

TsMS § 177 lg-le 4 alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson