1-14-10698/165 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-10698 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. märtsi 2016 otsus J.A, A.E, J.N, F.R, Viktor Ruhno, V.S, R.Š ja A.U süüdimõistmises kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Viktor Ruhno, apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta Viktor Ruhno apellatsioon Viru Maakohtu 17. märtsi 2016 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-14-10698 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 17.03.2016 otsusega tunnistati Viktor Ruhno kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud vangistust alates 04.09.2014.

1.1. Kohtuotsusega mõisteti V. Ruhnolt välja menetluskuludena sundraha, ekspertiisitasu, kaitsjatasu ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise tasu kõik kokku 4820,75 eurot, mis KrMS § 180 lg 3 alusel kuulub tasumisele ositi ühe aasta jooksul.

2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Ruhno, kes palub otsus menetluskulude väljamõistmise osas üle vaadata ja neid vähendada, kuna ta on töötu ja omab 50% invaliidsust. Kui vähendamine ei ole võimalik, siis ta taotleb tasumise tähtaja pikendamist rohkemaks kui üks aasta.

2.1. Teiste süüdistatavate osas pole kaebust esitatud.

Ringkonnakohtu seisukoht

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

5. V. Ruhno on vaidlustanud temalt menetluskulude väljamõistmise.

5.1. Ringkonnakohus märgib, et kõik temalt välja mõistetud menetluskulud tulenevad kokkuleppest (IV kd lk 20-22), mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus V. Ruhno ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, menetluskulude suurusega, nende KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisega ositi ühe aasta jooksul ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Maakohtu istungi protokolli kohaselt (IV kd lk 2) V. Ruhno vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav ja kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda vaba tahet. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

5.2. Ringkonnakohus leiab, et V. Ruhno puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika. Nii on Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel. Käesolevas asjas nimetatud nõudeid täideti. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS §-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s

4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punkt 7 kohaselt taotlust menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks rohkem kui üks aasta ei ole võimalik rahuldada, sest KrMS §-d 423, 417 lg 3 ja

424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks. Sellisel juhul tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata.

6. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus

V. Ruhno apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/ Mati Kartau Kohtunik