2-16-2042/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Määruse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. mai 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-16-2042

Tsiviilasi

A.V. hagi K.K. vastu kinnistu ebaseaduslikust

valdusest väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine; menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramine; riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: A.V. (ik XXXX; elukoht XXXX), lepinguline

esindaja: advokaat Kristi Haas (OÜ Advokaadibüroo

Sirje Must; e-post kristi@sirjemust.ee)

kostja: K.K. (ik XXXX), lepinguline esindaja: advokaat

Valli Murde (Advokaadibüroo Objartel ja Partnerid

OÜ; e-post vmurde@gmail.com)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu A.V. loobumine hagist K.K. vastu XXXX asuva kinnistu ebaseaduslikust

valdusest väljanõudmiseks ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-2042.

2. Jätta menetluskulud A.V. kanda.

3. Välja mõista A.V. menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 330 eurot K.K. kasuks.

4. Jätta K.K. menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata lepingulise esindaja kulu

594 eurot osas.

5. Tagastada A.V. (konto nr XXXX) riigilõivust 150 eurot. Advokaadibüroo Sirje Must

OÜ maksis riigilõivu 300 eurot 08.02.2016.

6. Määrus toimetada kätte pooltele.

7. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. A.V. (hageja) esitas 08.02.2016 Tartu Maakohtule K.K. (kostja) vastu hagi järgmistes

nõuetes: kohustada kostjat ja kostjaga kooselavaid isikuid vabastama hageja ainuomandis

olev kinnistu asukohaga XXXX; kohustada kostjat ja kostjaga kooselavaid isikuid välja

2/4

andma oma ebaseaduslikust valdusest hageja ainuomandis olev kinnistu asukohaga XXXX

(tlk 2-5).

2. 11.02.2016 määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks: märkida selged ja asjakohased nõuded, vajadusel täpsustada kostjate ringi

(tlk 14).

3. 16.02.2016 hagiavalduses märkis hageja kostjaks ka J.K. (tlk 16-19). 21.02.2016

hagiavalduses oli kostjaks vaid K.K. (tlk 29-32). 22.02.2016 taotluses palus hageja võtta

menetlusse 21.02.2016 esitatud hagiavalduse (tlk 43).

4. Kohus võttis hagi menetlusse 25.02.2016 määrusega (tlk 45). Kostja sai hagi ja

menetlusse võtmise määruse kätte 22.03.2016 (tlk 51).

5. 11.04.2016 vastuses palus kostja jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt läbi

vaatamata. Kostja vabastas kinnistu hiljemalt juunis 2015, sest elumajas lülitati välja

elekter (tlk 53-55).

6. 02.05.2016 esitas hageja taotluse hagist loobumiseks, sest kostja on menetluse ajal

nõude täitnud. Hageja sai kostja vastuse kätte 13.04.2016 ning sisenes 15.04.2016 majja,

kasutades lukuabi teenust. 15.04.2016 ei elanud kinnistul asuvas majas enam kedagi.

Kostja on kinnistu vabastanud kõige varem 2016. a jaanuaris. Hageja palus jätta

menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel kostja kanda

ning tagastada endale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool riigilõivu, s.o 150 eurot (tlk 64-66).

Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks menetluskuluna välja riigilõivust 150 eurot ning

õigusabikulu 480 eurot (4 h * 120 eurot; sh käibemaks), samuti viivise (tlk 72-74).

7. Kostja 18.05.2016 seisukoha järgi tuleb hageja 02.05.2016 avaldust hinnata kui hagi

tagasivõtmist TsMS § 423 lg 1 p 2 ja § 424 lg 1 järgi. Kostja jäi selle juurde, et vabastas

kinnistu juunis 2015. Hageja esitatud dokumendid ei tõenda, et kostja kasutas maja 2016. a

jaanuarini. Ka hageja esitatud asjaolust nähtub, et kostja vabastas kinnistu kindlasti enne

hagi esitamist. TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja

palus mõista hagejalt enda kasuks menetluskuluna välja lepingulise esindaja kulu 924 eurot

(7 h * 110 eurot + käibemaks 20%). Hageja menetluskulud on põhjendamatud (tlk 79-82).

8. Hageja 23.05.2016 vastuväite järgi on põhjendatud kostja menetluskulude nimekirjas

toodud toimingud, kuid mitte nende kestus. Põhjendatuks saab pidada ajakulu kokku 1,5 h.

KOHTU SEISUKOHT

9. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.

Arusaamatuks jääb kostja seisukoht, et hageja avaldust tuleb hinnata hagi tagasivõtmisena.

TsMS § 4 lg 3 II lause, § 429 lg 1 I lause järgi on hagejal õigus hagist loobuda. Kostja

nõusolekut selleks vaja ei ole. Hageja on esitanud avalduse selge taotlusega hagist

loobumiseks ning puudub alus seda teistmoodi tõlgendada.

10. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3–5 ei tulene teisiti. TsMS §

168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja

3/4

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta hageja kanda.

Hageja esitatud asjaolud ja tõendid kirja kättetoimetamise, kinnistu elektrivarustuse,

jäätmeveo ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste kohta (Omniva väljavõte, Elektrilevi

28.04.2016 vastus, Eesti Keskkonnateenused AS 20.04.2016 teatis, AS Tartu Veevärk

18.04.2016 väljavõte (tlk 12, 68-71) viitavad iseenesest sellele, et kinnistu oli kostja

valduses ka pärast 2015.a juunit ning vähemalt 2015.a detsembri lõpuni.

Hageja ei ole aga tõendanud, et kinnistu oli kostja valduses ka hagi esitamise ajal

08.02.2016 ning et kostja rahuldas nõude alles pärast hagi esitamist ja et hageja saavutas

oma eesmärgi pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena. Hageja võttis kinnistu oma

valdusesse 15.04.2016 (tlk 65-66). Kostja 18.05.2016 seisukoha järgi on majas küll tema ja

poja esemeid (tlk 81), kuid kohtule avaldatust ei nähtu, et selles osas oleks toimunud

muutusi pärast hagi esitamist. Tsiviilasja materjalide põhjal on alust arvata, et hageja ise ei

teinud vahetult enne hagi esitamist selgeks kinnistu valdusega seotud asjaolusid. Seda

kinnitavad nii erinevad hagiavalduse versioonid, milles hageja ei suutnud kostjaid selgelt

määratleda, kui ka asjaolu, et ta alles 15.04.2016 läks kinnistule sealset olukorda

kontrollima (tlk 5, 19, 32, 65). Ka tõendid kinnistul kostja poolt teenuste tarbimise kohta

nõudis hageja välja alles 2016. a aprillis (tlk 68-71); tõendid kinnitavad kostja tegutsemist

kinnistul vaid kuni 2015. a detsembri lõpuni. Asjaõigusseaduse § 82 lg 1 järgi peab omanik

vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.

11. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

Kostja avalduse järgi on tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 924 eurot (7 h *

110 eurot + käibemaks 20%). Hageja peab esindaja ajakulu põhjendatuks 1,5 h ulatuses.

Kostjat esindas antud asjas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja, advokaat

Valli Murde. TsMS § 175 lg 1 I lause näeb ette, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava

kohtulahendi

kohaselt

kandma

teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esindaja tunnitasu 110 eurot, millele lisandub

käibemaks, on põhjendatud ja vajalik ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Ajakulu

kohta märgib kohus esmalt, et see ei ole põhjendatud 18.05.2016 menetlusdokumendis

sisalduva menetluskulude nimekirja koostamise osas. Riigikohus on 11.11.2014 määruse

tsiviilasja nr 3-2-1-77-14 p-s 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole

põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Ülejäänud osas leiab kohus, et

tsiviilasi ei olnud asjaolude ja tõendite poolest mahukas ega õiguslikult keerukas. Põhiline

kostja vastuväide oli see, et kostja on kinnistu vabastanud juba enne hagi esitamist.

Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, kostja esindaja tehtud toiminguid

(nõupidamine, materjalidega tutvumine ja kahe vastuse koostamine) ning tema

kvalifikatsiooni, peab kohus ajakulu põhjendatuks kokku 2,5 h ulatuses. Eeltoodust

lähtudes on kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik kokku 330 euro ulatuses

(2,5 h * 110 eurot + käibemaks).

Hagejalt tuleb mõista kostja kasuks välja menetluskuluna lepingulise esindaja kulu

330 eurot. Kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata 594 euro ulatuses (924-330).

4/4

12. Hagilt tuli TsMS § 132 lg 4 p 3 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 4 alusel tasuda riigilõivu

300 eurot. Riigilõiv on tasutud (tlk 1). TsMS § 150 lg 2 p 2 ja hageja taotluse alusel tuleb

hagejale hagist loobumise tõttu tagastada pool riigilõivust, s.o 150 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik